pühapäev, 13. oktoober 2019

42.nädala ilm (14.- 20.10.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.



HOIATUSED :  Esmaspäeval, 14.10, ületab Kesk-Eesti aktiivse madalrõhkkonna kese, mis muudab tuule puhanguliseks ja kiiresti suuntmuutvaks ning toob kaasa suurema vihmasaju.
14.10 päeval pöördub tuul kõikjal järk-järgilt edelasse ja püsib 6-13, rannikul puhanguti 18-22m/s. Õhtul pöördub kõikjal põhjakaarde ja nõrgeneb veidi.
Mitmel pool sajab lisaks vihma, sadu on paiguti tugev.

Teated : Kadriga juhtus õnnetus, mis vajas silumist. Altnaabrid kutsusid politsei. Ta sai valeväljakutse eest trahvi 45 €. Uue nädala loengud vajavad ettevalmistamist

- Raporteeriti tugevast äikesest ööl vastu 13.10 Jõgevamaal, Laiusel.  Detektorid seda mingil põhjusel ei tuvastanud, kuid mitmed inimesed kinnitavad.

Lisaks olevat Ogimet andmetel Läti ühes jaamas sadanud ööpäevaga ligi 226 mm vihma, kuid Jüri tegi koos Janise abiga kindlaks, et tegu on artefaktiga, st päriselt sellist sajuhulka ei esinenud.
Kel huvi, siis maailma ööpäeva temp. ja sademete ekstreemume näeb siit(kliki sõnal siin), kust nähtub, et Euroopas on esikohal meie oma Kunda !

Tuleb sügiseselt jahe ja sajune nädal.


Esmaspäev (14.10.) alustab nädalat suurema vihmasajuga.
Läänest jõuab meieni aktiivne madalrõhkkond, mis tõenäoliselt läheb keskmega üle Kesk- või Lõuna-Eesti.
Selle tugevad sajupilved jõuavad öö esimesel poolel saartele ja liiguvad üsna kiirelt edasi üle mandri. Sadu on tõenäoliselt tugevaim peamiselt Paldiski - Jõhvi mõttelisest joonest allpool ja ka saartel.
Keskpäevaks saartelt tugevam sadu eemaldub ja tuleb vaid kohatisi hoovihmu.
Õhtuks saab suurem sadu otsa ka ida pool.
Keerise keskme ümber on tuuletugevus ja -suund kiiresti muutuvad :
öösel enne keerise mõju on tuul nõrk ja muutlik, hommikul ja päeval tugevneb Põhja-Eestis ida- ja kirdetuul, Lõuna-Eestis aga edelatuul 6-13, saartel ja rannikul kuni 22m/s.
Õhtul, keerise keskme üleminekul, pöördub tuul kõikjal külma põhjakaarde ja nõrgeneb.
Õhusooja on öösel 3...11, päeval 10 ümber, lõunamaakondadesse aga võib korraks jõuda suvi ja õhusooja tõsta 15...17kraadini, samas kui põhja pool on sooja kindlalt alla 10.

Teisipäevaks (15.10.) aktiivne keeris eemaldub, kuid ilm päris selgeks ei lähe.
Õhurõhk küll tõuseb ja suurt sadu ei tule, kuid kohatised hoovihmad pole välistatud.
Tuul vaibub kuni pärastlõunani, mil jõuab uue madalrõhkkonna mõjuala piir ja nii tugevneb ida- ja kagutuul kuni 15m/s.
Esmaspäevane keeris aga tõi põhjast veidi jahedust ning nii on ööpäevaringselt temperatuur alla 10 kraadi.

Kolmapäeval (16.10.) pole ei ühte ega teist. Oleme põhjapoolse kõrgrõhkkonna ja lõunapoolse madalrõhkkonna võitlusareenil.
Nii on sadu rohkem öisel ajal, päeval aga on sajuhooge vaid kohati.
Öösel puhub mõõdukas kagutuul, päeval pöördub enam edelasse ja läände, püsides mõõdukas(iilid 15m/s).
Õhusooja on öösel endiselt alla 10, päeval aga tõuseb 10...15ni.

Neljapäeval (17.10.) tugevneb taas põhja pool kõrgrõhkkond. Selle lõunaservas on sajuhooge kohati ja need on valdvalt nõrgemapoolsed.
Päeva esimeses pooles on tuul nõrk ja muutliku suunaga, pealelõunal pöördub idakaartesse ja tasapisi hakkab tugevnema, andes märku läänest lähenevast uuest madalrõhkkonnast.
Öösel on üle pika aja öökülmaoht(maapinnal kuni -2, õhus 0...5), päeval aga kraad-kolm alla 10.

Reedel (18.10.) laieneb Läänemereni Skandinaaviasse jõudnud madalrõhuala serv. Soomes asuv kõrgrõhkkond sunnitakse taganema Venemaa poole, kuid see suudab õhtuni ilma sajuta hoida, siis läheb alates Edela-Eestist vihmale.
Kagutuul tugevneb iiliti 15m/s.
Öösel on öökülma, ka õhus võib kraad-paar miinust teha, päeval 3...8.

Laupäeval (19.10.) oleme lääneloodes asuva madalrõhuala meelevallas. Öösel liigub üle maa sajuvöönd, ennelõunal saab laussadu alates saartest läbi ja edasi sajab hoovihma ja kohati, enam Lääne-Eestis ja saartel.
Esialgu puhub mõõdukas kagutuul, päeva peale keerab enam edelasse ja püsib mõõdukas.
Kagust kandub meile aga sooja, öösel on õhusooja 4...10, päeval aga 11...16, soojem on just lõunamaakondades.

Pühapäeval (20.10.)

TÄIENEB PEATSELT!

kolmapäev, 9. oktoober 2019

41.nädala ilm (07.-13.10.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rakMeteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Vabandame postituse hilinemise pärast. Nii minul kui Jüril on kiired ajad, kuid minul peaks olukord rahunema peale Saaremaa Rallit, seega edasised postitused jõuab tehtud juba taas õigeaegselt!

Teated : Blogi endise autori ema viidi hoogude tõttu hommikul haiglasse; juhendajad mõtlevad doktoritöö eelkaitsmise peale, aga kuupäev pole veel paigas, nii et arutelu käib, kuid oponendiks plaanitakse võtta Olga Zolina https://www.researchgate.net/profile/Olga_Zolina

Tuleb sügiseselt sajune nädal.

Esmaspäevast kolmapäevani (7.- 9.10.) oli mitmel pool sajune ning mõõduka tuulega.
Külmem oli nädala algus, kui öösiti langes temperatuur mitmel pool miinusesse, kuid kolmapäeva öö oli juba enamikes paikades plusskraadides.
Esmaspäeval oli mõnel pool ka maa valge(Põhja- ja Ida-Eestis).

Neljapäeval(10.10.) püsis sarnane ilm kolmapäevale, kuid lisandus sooja : hooti sadas vihma(öösel enam lõunas, päeval läänerannikul ja ka saartel).
Tuul pöördus lõunakaarde, kuid ei tugevnenud ning püsib nõrk(kuni 7m/s).
Ka soojakraade oli kolmapäevaga sarnaselt : öösel kuni +8, sisemaal langes kohati nullini, päeval 6...10°C

Reedel (11.10.) jõudis aga ookeanilt Läänemere äärde Skandinaaviast laienev madalrõhkkonna serv.
See tõi vihma laiemalt ja sajuhood olid ka tihedamad. Hilisõhtul lähenes merelt padusadu.
Tuul puhus endiselt lõunakaartest, kuid tugevnes puhanguti 16m/s.
Õhusooja oli öösel 3...8, päeval 8...12°C.

Laupäeval (12.10.) öösel tekkis Ahvenamaa juures osatsüklon, mis tõi ööseks rohkelt vihma .
Megasajuala taandumas idapiiri taha. Ilmateenistuse radaripilt kell 9 hommikul.
Päeval taandus suurem sajuala peipsi taha, kuid kohatisi sajuhooge oli ikka.
Edela- ja läänetuul tugevnes veelgi, saartel ja rannikul puhangud 20m/s.
Öö oli tihedate vihmapilvede all soojem : 6...10, päeval 7...12°C.

Pühapäeval (14.10) saame lühiajaliselt sajuhoogudest puhata, kuna madalrõhkkonnad eemalduvad Venemaa avarustesse.
Edela- ja läänetuul aga püsib tugev : puhangud 17m/s, Soome lahe ääres pealelõunal ka loodetuul.
Õhutemperatuur on öösel 6...12, päeval 10...13°C.


teisipäev, 1. oktoober 2019

40.nädala ilm (30.09.-06.10.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


HOIATUSED : Hoiatusi pole.

Tuleb sügisenäoline nädal.

Esmaspäeval (30.09) oli ilm väheaktiivses madalrõhuväljas kohatiste hoogsadudega. Enam oli vihmahooge mandril ja õhtul ka saartel ning Loode-Eestis.
Hilisõhtul lähenes läänest front koos sajuga.
Puhus nõrk muutliku suunaga tuul, sooja oli nii öösel kui päeval 6...12.

Teisipäeval (1.10) kattis kogu Põhja-Euroopat ulatuslik madalrõhkkonnasüsteem, milles hakkas aga aktiviseeruma Soome kohal paiknev osatsüklon. See tõstis öösel alates saartest edela-ja läänetuule tormiseks, päeval ja õhtul on puhanguid sisemaal 18-20, saartel ja rannikul 23-29m/s.
Õhusooja oli öösel kasinalt, päevalgi üle 11 ei tõusnud, vaid pikemate selgimiste korral kuni 13, samuti jätkusid hoovihmad, kusjuures sadas ka lumekruupe ja/või märga lund, esines äikest.
Rünksajupilv ja kuldne tormine sügis Antslas, Võrumaal 02.10. kella 12 paiku.
Pille Rikas foto

Kolmapäevaks (2.10) nihkus madalrõhkkonnasüsteem lõuna poole ning kulges üle Läänemere lõunaosa kuni Soomeni.
Teisipäeval süvenenud osatsükloni lõunaservas oli meil ikka sajuhooge nii lumekruupide, vihma kui ka märja lumena.
Öösel puhus tormine edela- ja läänetuul , päevaks vaibus ning puhangud üle 14m/s enam ei ulatunud.
Õhk veidi jahenes : öösel oli sooja 4...12, päeval 10...13°C.

Neljapäeval ja reedel (3.10 ja 4.10) suur süsteem hakkas lagunema. Sajuhooge(vihm, lumekruubid, märg lumi) oli harvem, enam saartel ja põhjarannikul(mereefekt). Algul puhus nõrk tuul läänekaartest, neljapäeva peale pöördus põhjakaartesse ning reedeks tugevnes,  ühes sellega algas külma õhu sissevool.
Kujunenud mereefekt 04.10.2019 kell 09:45 nähtuna Ilmateenistuse radarilt
Õhutemperatuur oli öösiti 1...9, päeval vaid 10°C ümber, reedel alla selle.

Laupäeval ja pühapäeval (5.10 ja 6.10) süsteemi mõju väheneb veelgi, kuid on siiski piisavalt mõjus et tekitada rünksajupilvi, mis poetavad vihma, märga lund ja lumekruupe.. Mõõdukas põhjakaartetuul(kuni 11m/s) teeb väljas olemise kõledaks ja öine õhutemperatuur piirdub laupäeva öösel -3...+2, rannikul mõni kraad soojem, pühapäeva öö aga peaks juba kõikjal(v.a rannikul) tulema külmakraadidega, sooja on ka päeviti vaid 5...8°C.

esmaspäev, 23. september 2019

39. nädala ilm (23.–29.09.2019 )

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Teated: Olukord on üldjoontes rahunenud. Kadri vajas küll laupäeval tohutute valude tõttu kiirabi, aga ka tema seisund on nüüdseks stabiliseerunud. ´
Töökoht on TLÜ-s sisse seatud ja loengud ette valmistatud. Jäänud on veel retsenseerida abiturientide töid, mis sobib Akadeemiakeses avaldada ja mis mitte, lisaks siis suhtlemine töö autorite ja juhendajate vahel. 
Tegemist vajab ka Pärnu Postimehe ilmateade ja Maa Elu ilmajutt. Kui need ülesanded täidetud, tekib uus lootus blogi jaoks. Elame-näeme!

Tuleb jahe ja öökülmadega 39. nädal (23.–29.09.2019).



GFS-mudelprognoos 2.10.2019 kohta. Sellega lõppevad mõneks ajaks öökülmad, kuid päevasoe ei hiilga: üle 15 kraadi oodata ei tasu.

Esmaspäeval (23.09.) olime kõrgrõhkkonna päikeselise tiiva all. 
Nõrk tuul puhus põhjakaartest ning ilm oli sajuta ja jahe. Öösel oli sisemaal miinust, päeval kuni 11 °C.

Teisipäev (24.09.) sarnanes tänu kõrgrõhkkonnale esmaspäevaga, kuid õhtupoolikul jõudis loodest sajuala(vihm).

Ilmateenistuse radaripilt 17:00. Loodest jõudis laussajuala.
Oli jahe ja vaikse muutliku suunaga tuulega ilm. Öösel oli sisemaal miinuskraadid, päevasel ajal 12 °C ja alla selle.

Kolmapäeval (25.09.) oli ilm jätkuvalt sarnane eelnevate päevadega. Oli pilverünkadega, lääne pool ka sajuta ilm.
Ida poole jõudis aga põhjakirdes pesitseva madalrõhkkonna tõttu enam niiskust ja esines sajuhooge nii vihma kui lumekruupidena. Tuul püsis endiselt nõrk, kuid pöördus enam lõunakaarde.
Öösel oli sisemaal ikka endiselt miinus, kuid öö teisel poolel lisanduvate pilvede tõttu hommikuks tõusis plussi. Päeval oli sooja 7...12 °C.


Neljapäeval ja reedel (26. ja 27.09.) kirdes pesitsev madalrõhkkond kaugeneb ja nii saab ohjad omale taas kõrgrõhkkond.

See pühkis neljapäevaks taeva klaariks, tõi päikese välja, rahustas tuule, puhus see rahulik tuul muutliku suunaga. Ööd on sisemaal enam miinuses, rannikul plussis, päeval on soojapügalaid päikese toel 9...13 °C.

Laupäeval (28.09.) aga olukord muutub: kõrgrõhkkond taandub, päike poeb pilve taha ja lõuna paiku saabub Skandinaavias oleva madalrõhkkonna sajupilvede serv saartele ja levib sealt edasi mandrile.
Sajab vihma, kuid täielikult välistatud ei ole ka märg lumi / lumekruubid. Tuul pöördub lõunakaartesse ja tugevneb iiliti 14 m/s. 
Öökülmaoht väheneb märgatavalt: õhutemperatuur on öösel nullist kuni +5, päeval lausa 11...15 °C.

Pühapäeval (29.09.) jätkub madalrõhkkonna servas hoovihmade / lumekruupidega ilm. Lõunakaartetuul püsib tugev, puhudes iiliti 16 m/s. Öö on lausa suvine: 7...12, päev sarnaselt eelmisega 11...15 °C.

laupäev, 14. september 2019

38. nädala ilm (16.–22.09.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 


Teated:
  • Nädala keskel kukkus ema köögis üpris koledal kombel. Kuna kedagi kodus polnud, siis jäi ta põrandale siplema, kuni jõuti koju ja aidati ta voodisse. Ta sonis ja oli meeltesegaduses. Nähtavaid vigastusi polnud, kuid põrand oli klaasikilde täis, sest maha kukkudes tõmbas ta laualina koos seal olnud nõudega endale peale. Õnneks pliidil keenud makarone ta endale peale ei tõmmanud. Hiljem ei mäletanud ta juhtunust midagi. Talle osutati erakorralist kognitiiv- ja tegevusteraapiat. Olukord viimase paari päevaga oluliselt paranenud.

GFS-mudelprognoos 850 hPa kõrgusel reede, 20.09. hommikuks. Meid tabab –5 isokas, mis võib kaasa tuua pooltahkeid kuni tahkeid sademeid (nt lumekruupe).

Tuleb sügisene ja jahe nädal; oodata on esimesi öökülmi!


Ilmateenistuse sademetekaart 15.09 kohta. Sademeid oli tormiga ohtralt. Mitteametlikult teatati ka 40mm sajukogustest.


Esmaspäeval (16.09.) olime sellesama eemalduva vihase keerise meelevallas. Peaaegu kõikjal tuli hoovihma, kohati ka rahet.
Puhus tormine edela- ja läänetuul, öösel on puhangud sisemaal 16, rannikul ja saartel 23 m/s, päeval pöördus tuul enam loodesse ja puhanguid oli sisemaal 14, rannikul ja saartel 22 m/s.  Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt 10 kraadi ümber. "Elagu sügis"!

Teisipäeval (17.09.) oli keeris juba  kaugenenud, kuid olime selle äärmises servas. Sellest tulenevalt sadas hoovihma enamikes kohtades.
Tuul pöördus loodesse ja põhja ning nõrgenes 4–10 m/s. Õhusooja oli öösel 4...13, päeval vaid 10 °C ümber.

Kolmapäeval (18.09.) olime Venemaal asetseva madalrõhkkonna lääneservas. Õhuvool pöördus loodesse ja põhja ning algas pakase sissetung. Kohati, eelkõige rannikul, arenes rünksajupilvi, mis siis hoovihma ja rahet poetasid.
Puhus mõõdukas põhja- ja loodetuul alla 10, rannikul kuni 13 m/s.
Õhusooja oli öösel 0...7, rannikul veidi soojem ning maapinnal oli halla, päeval 8...13
°C.

Neljapäeval (19.09.) olime ikka veel Venemaal püsiva ulatusliku madalrõhusüsteemi lääneservas ning samas oli Soome kohal arenemas äge pisike keeris. Mitmel pool sadas hoovihma ja rahet.
Loodetuul tugevnes õhtul saartel 20m/s.
Õhutemperatuur öösel 0...7, maapinnal 0...-3, rannikul 10, päeval 8...13 °C.

Reedel (20.09.) lähenes ookeanilt madalrõhkkond, mis Venemaal paiknevat süsteemi nihutama hakkas. Nende kahe vahel sirutus Eestini Kesk-Euroopas oleva kõrgrõhkkonna põhjaserv.  Kohati tilkus hoovihma, õhumassi jaheduse tõttu tuli laiguti ka märga lund või lumekruupe!
Puhus endiselt mõõdukas põhjakaartetuul, päeval puhangud 12 m/s, õhtul madalrõhkkonna surve tõttu veidi tugevnes. Õhusooja oli öösel 1...5, rannikul 9, päeval 8...11 °C.

Laupäeval (21.09.) ja Pühapäeval (22.09.) olime Skandinaaviast läheneva madalrõhkkonna meelevallas. Laupäeval libises üle maa laussajuala, pühapäeval on sadusi kohati ning hoogudena.
Tuul puhus laupäeval läänekaartest ja oli tugev, puhudes 4–11, puhanguti 20 m/s.
Õhutemperatuur oli öösiti 4...12, päeviti 8...15 °C.

pühapäev, 8. september 2019

37. nädala ilm (9.–15.09.2019)

Kommentaariumi viide

Viimased paar päeva on üllatanud sellega, kui palju on müüte vananaistesuvest (inglise k indian summer, vene k «бабье лето»)! 
Palavad ilmad on mõningaid inimesi pannud nurisema, miks nii soe, võiks tagasi tõmmata, teisi aga olukorrast viimast võtma, pannes rääkima vananaistesuvest. Sellenädalases Maa Elus ilmub miniartikkel vananaistesuvest, aga paar lõiku juba praegu:
"Meenutuseks, et klimaatiline suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembesi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõppeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C. Isegi uuel nädalalgi veel ei pruugi päris- ehk klimaatiline suvi lõppeda, vähemalt mitte kõikjal, sest merel ja rannikutel püsib ööpäeva keskmine õhutemperatuur endiselt üle 13 kraadi ja märkimisväärseid öökülmi pole ju veel olnudki."
JA 
"Mis on vananaistesuvi ja millal seda võib siis oodata? Paraku on vananaistesuve määratlus küllaltki segane. Euroopas mõistetakse vananaistesuve all üldiselt septembris või oktoobris mitmepäevast soojade päevade ja kargete öödega ilma, mille põhjuseks on blokeeriv kõrgrõhkkond (antitsüklon).
Tavaliselt väidetakse, et vananaistesuvest ei saa rääkida enne astronoomilise või pärissuve lõppu. Samas, kui näiteks augusti lõpp või septembri algus on väga jahe ja pilvine (ööpäeva keskmine alla 13 °C), kuid seejärel näiteks septembri keskpaigas on mitu päeva sooje ilmu (päevane maksimum vähemalt +17 °C), siis võiks seda ikkagi nimetada vananaistesuveks. Päris üksmeelel ollakse vist küll ainult selles, et septembri lõpus või oktoobris olevat ilusate ja soojade ilmadega perioodi võib pidada vananaistesuveks."

Kuna suvi pole ikkagi ühe ega teise määratluse järgi veel läbi, vaid kestab vähemalt nädal või kaks, siis oli praegune kuumus üks osa suvest. Võimalik, et 24nda paiku on paar soojemat päeva, kuid seda on vara hakata pidama vananaistesuveks. Aga mullu oli klassikaline vananaistesuvi muide oktoobri keskpaigas.
Ja veel: "SL Õhtulehe küsitluse kohaselt arvas 45% vastajaist, et vananaistesuvi saabub septembris, 31% oktoobris, 2% novembris ja 21% isegi, et detsembris." (allikas https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/vananaiste-voi-leskedesuvi?id=23960637). 

Õhutemperatuur 10.09.2019 pärastlõunal Euroopas (FMI https://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).


OODATUD on tagasiside postituse kvaliteedi kohta!

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Teated

  • Jüri emast ja sellega seonduvast: tal tekkisid 8.sept kella poole 19 paiku krambid ja ta transporditi EMO-sse, kuna käidi peale, et te ise transpordiks ta sinna. 
  • Kella 22:30 paiku sai ta haiglatranspordiga koju, siis oli ta seisund rahulikum, jäsemed enam ei tõmmelnud. Talle anti rahusteid, et ta jääks magama (uinuks) ja talle määrati uus raviskeem.
  • Haigekassa katab kõik selle vahejuhtumiga seotud kulud: haiglatransport + EMOs tehtud rahustav süst ja uue raviskeemi esimene kompekt ravimeid.
  • Jüri peab tegema uued ainekaardid uues töökohas, kusjuures tähtaeg oli ära, kuid info ei jõudnud temani, nii et seega anti veidi pikendust. Ainekaartides tuleb nädalakaupa esitada teemade käsitlused jms.


Bahama saartele ulatuslikku hävingut toonud orkaan Dorian jõudis 2. kategooria orkaanina Kanada rannikule.
Bahama saartel on praeguseks hukkunute arv üle 80, kuid ennustatakse meeletut hukkunute arvu, sest sajad või isegi tuhanded on kadunud. Samuti on palju kohti muutunud sisuliselt elamiskõlbmatuks.


Möödus ebatavaliselt soe nädala algus: põhja pool kuni 27 kuumakraadi! Weatheronline prognoos


Tulemas on esialgu suvine, kuid hiljem sügishõnguline nädal.


Esmaspäeval (9.09.) tegi ilma piki Läänemerd lõunast põhja suunduv Kesk-Euroopast pärit paraja niiskuseportsuga madalrõhkkond, mis tõi meile ka suvise sooja.
Juba keskööks jõudis sooja frondiga seotud äikesevihmavöönd Liivi lahe põhjaossa ja Pärnu linna külje alla. See jõudis välja Harjumaa lõunaosani, kuid siis äike järsku hajus süsteemist.

 Piksevöönd kella 1-2 vahel öösel üle poole Eesti. Need olid seotud sooja frondiga ja liikusid edasi põhja suunas ning siis hajusid järsku jõudes Harjumaa lõunaossa. Blitzortung

Piksega kaasnes hoogsajuvöönd, milles oli sadu tõenäoliselt üpris tugev. Konkreetsel pildil oli radaripilt kell 03:15, siis oli äike juba hajunud. Ilmateenistuse radaripilt kesköö kohta

Päeva peale aga madalrõhkkond eemaldus ja ohjad haarab kõrgrõhkkond, mis viis pilved, tõi õhtuks mitmel pool päikese välja ja ka suure suvesooja. Soe tuli koos mõõduka kagu- ja lõunatuulega, mis puhus 310 m/s.
Õhusooja oli öösel 10...17, päeval enamjaolt üle 20, maksimumid 25 °C ümbruses.
Tasub mainimist, et kesköö paiku oli Vasalemmas 19,5 -kraadi ja Laagris koguni  19. Käia sai T-särgi väel! – Andmed Jüri Kamenikult ja Andres Tuzbergilt, kes seda omal nahal kogesid.

Teisipäeval (10.09,) olime kõrgrõhkkonna kindlas haardes. 
Hoovihmapilvi arenes vaid üksikuid, seda siis pärastlõunasel ajal ja enam lääne pool.
Kagutuul tugevnes veidi, ulatudes rannikul 15 m/s piirimaile. Õhusooja aga oli lisandunud : öösel oli kuni 19, päeval lausa kuni 27 °C.

Kolmapäeval (11.09.) liikus lõunast põhja piki Läänemerd aktiivne tsüklon, mis tõi meile kergemat sorti tormi ja vihma. Registreeriti ka üksikuid välke.
Lõunakaarte tuulepuhangud ulatusid 23m/s.
Õhusooja oli öösel 10 ringis, päeval üle 20 ei tõusnud.

Neljapäeval (12.09.) olime sellesama madalrõhkkonna mõjualas. Päeva peale siiski keeris kaugenes ja olukord rahunes, kuid läänest ründas uus aktiivne tsüklon(mis oli kusjuures hävitava orkaani Dorian jäänus).
Hommikul alates läänest levis ajuala üle maa, kuid pealelõunal juba sadu lakkas alates saartest ja pilvisus hõrenes.
Kagu- ja lõunatuule puhangud ulatusid sisemaal endiselt 13...15, rannikul 18 m/s. Õhusooja oli eelmise päevaga sarnaselt: öösel 9...16, päeval 15...19 °C.

Reedel (13.09.) tuli kauge Norra mere kohalt liikuva madalrõhkkonna servas mitte väga tormine, selle lohk liikus päeval üle Eesti. Ennelõunal oli kohatisi vihmahooge, 18.00 paiku aga jõudis merelt rajuvöönd, mis liikus üle Lääne-Eesti. Oli paduvihma, tugevat äikest, tormiiile(üle 25m/s), rahet.
Edela- ja läänetuul oli mõõdukas, puhudes 4–11, puhanguti kuni 18 m/s, õhtuks pöördus saartel loodesse. Õhusooja oli nagu ikka kasinalt : öösel 10 ümber, päeval 15...19 °C.


Laupäeval (14.09) olime väheaktiivses rõhuväljas kahe rõhkkonna vahel. 
Hoovihma sadas ja oli äikest enam päevasel ajal, eriti Lääne- ja
Lõuna-Eestis, kuid ka öösel liikus üle saarte piksevöönd. Märkimisväärne äike arenes ka Soome lahel, mis liikus Tallinna ja selle ümbrusse, raporteeriti erakordselt tugevast vihmast, rahest ja välkude rohkusest.
Ööpäevaringselt puhub läänekaartetuul 5-10, puhanguti 16m/s.
Sooja on öösel alla 10, päeval veidi üle 10 kraadi.

Pühapäeval (15.09) saabus aga ookeanilt uus, seekord  paduaktiivne madalrõhkkond, milles tekkis Botnia lahe kandis uus osatsüklon, enne seda libises öösel kiirelt üle rahulik kõrgrõhuvöönd. See tõstaid tormi ja tõi megavihma, sajuhulgad ulatusid 40mm-ni.
Öö oli sajuta ja laialdaselt selge, hommikuks saabus aartele laussajuala, mis levis edasi üle maa, kusjuures sadu oli mitmel pool tugev ja oli ka pikset.
Läänetuule kiire tugevnemine algas hommikupoole ööd ning päeval puhus 8-15, sisemaal puhangud 18m/s, rannikul kuni 25m/s.
Öösel oli sooja 5 kraadi ümber, päeval kraad-paar üle 10.
10. septembri õhtul oli Pirita rand rahvast täis, käidi isegi ujumas.

teisipäev, 3. september 2019

36. nädala ilm (2.–8.09.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Jürilt teateid [sõnastatud kokkuleppel pere ja akadeemilise personaliga]: 

  • kuna emal ei ole märatsushood vaibunud ja paljude tööde tõttu ei ole aega pidevat järelevalvet teostada, siis tõenäoliselt saadakse talle koht hooldekodus;
  • tal on uus töö Tallinna Ülikoolis, millesse on tarvis sisse elada ja see neelab enamus vabast ajast.


Bahama saari pikalt piitsutanud ja seal päevi peaaegu liikumatult seisnud orkaan Dorian tõi mitukümmend inimohvrit ja meeletus suuruses kahju.
Ohustatud oli USA Idarannik, kus hädaolukord oli välja kuulutatud neljas osariigis: Florida, Georgia ning Põhja- ja Lõuna-Carolina, aga hiljem ka Kanada rannik.(vt https://weather.gc.ca/hurricane/statements_e.html)
3.09. räägiti sellest teemast pisut TV3 õhtustes uudistes.


Kuu esimese kümnepäevaku lõpp ähvardas leitsakuga: lõunast jõuab meieni 850 hPa kõrgusel 13-kraadine isoterm, mis tähendab 2 m kõrgusel temperatuuri +25 ja pole välistatud, et enamgi. Seevastu kuu teise poole algus (alates 16.09.) ähvardab öökülma ja maksimaalselt 10-kraadise päevasoojaga!

GFS mudelprognoos 9.09. õhtupoolikuks: meid tabab 13-kraadine isoterm, mis tähendab leitsakulist ja südasuvist sooja.


Tuleb soe, kuid mitte kuum, ja mõõdukalt sajune nädal.

Kooli- ja tööaasta sisuline algusepäev (2.09. ) möödus madalrõhulohus üsna rahulikult. Läänest ida-kirde suunas levis 2 sajuvööndit, mis olid aga üsna kitsad ning vahetasid ühes külma frondiga õhumassi värskema ja jahedama vastu. Maksimaalsed sajukogused ulatusid 10 mm ümbrusse, soojakraade oli ida pool enne saju tulekut üle 25.
Õhtupoolikul jõudis Lätist Kagu-Eestisse pisike äikestevöönd, mis pakkus peamiselt just kagunurgas pikset. Üksikuid välgulööke oli päeval ka Tallinn-Pärnu mõttelise joone ümbruses.
Tuul keeras läänekaarde ja oli mõõdukas, kuni 14 m/s.

Teisipäev (3.09.) möödus kõrgrõhuharja servas sajuta ja alates läänest taevas selgines kuni õhtuni, siis hakkas läänest uuesti pilvitama. Tuul oli mõõdukas (2–9, puhanguti 13 m/s) ja läänekaartest.

Pilvepiir nagu noaga lõigatud. Ilmateenistuse satelliitpilt

Õhusooja oli värskes õhumassis tunduvalt vähem: 14...20 kraadi.

Kolmapäeva (4.09.) öö jooksul lähenes Rootsi kohalt madalrõhulohk, mis lükkas kõrgrõhuharja Venemaa avarustesse. Saartele saabuvad mõned vihmapilved, mis päeva peale levisid mandrile, kuid kaugeltki mitte iga paik ei saanud sadu.
Tuul keeras lõunakaartesse, kuid püsis mõõdukas (2–8, puhanguti 13 m/s). Õhusooja oli öösel 10 °C ümber, päeval kuni 22.

Neljapäeval (5.09.) tuli Skandinaaviast juba uus madalrõhulohk, mis tõi öösel rünksajupilvi kohati, päeval levis külma frondi sajuala läänest idakirdesse, kusjuures sadu oli paiguti tugev.  Äikest ei esinenud.
Rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevnes lõuna- ja kagutuul 5–12, rannikul 14–17 m/s. See aga tõi soojemat õhku ning öö oli eelnevast juba mitu kraadi soojem ning ka päeval tõusid mõnel pool pügalad üle 20 °C.

Reedel (6.09.) jätkus rõhualade vastasseis, kuid ülekaalu saavutas läänepoolne madalrõhkkond. Vihma sadas enam hommikul ja lõunal, õhtupoole sajud harvenesid. 
Lõuna- ja edelatuul püsis sarnaselt neljapäevale tugev, puhangud rannikul 15 m/s. Õhusooja aga oli taas vähem: öösel 10...16, päeval 15...21 °C.

Laupäeval (7.09.) püsis kuni lõunani suuremal osal Eestist kõrgrõhuharja toel sajuta. Päeval lähenes aga Skandinaaviast juba madalrõhuala, mis veel sajupilvi siia ei saatnud.
Edela- ja lõunatuul rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevnes 4–10, puhanguti 14 m/s. Õhusooja oli öösel 10 ja alla selle, päeval 16...20 °C.

Pühapäeva (8.09.) öösel seesama madalrõhkkond aga taas kaugenes, mõjusamaks sai kõrgrõhkkond oma servaga. Sademeid oli enam läänemaakondades ja saartel, hilisõhtul lähenes lõunast pikse- ja sajuvöönd (vt lähemalt uue nädala postitusest).
Tuul puhus kagust, kuid kuna madalrõhkkond oli võrdlemisi väike ja rahulik, siis üle 13 m/s puhanguid ei olnud, v.a hilisõhtul piksepilvede all. Õhutemperatuur oli sarnane laupäevasega.

Atlandi ookeani troopiline osa 3.09. seisuga (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2). 
Pikemalt troopikatsüklonitest http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/09/atlandi-ookean-on-orkaanide-kasvulava.html


Troopikatsüklonite tugevus- ja trajektooride prognoos 3.09. seisuga (allikas: https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html).

laupäev, 31. august 2019

35. nädala ilm (26.–32.08.2019)

Kommentaariumi viide
Teated: laupäevast teisipäevani toimunud kriiside ja sündmuste tõttu ei ole arvuti taga olnud peaaegu üldse mitte võimalik olla.
Lisaks sellele algas 28. augustil TLÜs töö õppejõuna – paraku tähendab see seda, et on palju infopäevi, uue töötaja koolitamist, sisseelamist uude töökohta jms, mistõttu tähelepanu ega aega ei jätku peaaegu üldse muule (natuke meenutab Kaivo olukorda, et tööl pikk vahetus või nn hullumaja ja aega lihtsalt muuks ei ole). Õnneks olukorra rahunemise tõttu on vastav võimalus – postituse tegemine ja uuendamine – jälle tekkinud.
Siiski on õppeaasta algus pingeline – näiteks peame kolleegidega välja töötama (või taaselustama, nagu üks neist ütles) õppeaine "Maateaduse alused", millega seoses on iganädalaselt vähemalt üks koosolek, ja see hõlmab ka testküsimuste koostamist, sest uue korra järgi võib eriala valinud üliõpilane aine vahele jätta, kui ta teeb 25-küsimuselise komplekstesti (neljast maateaduse valdkonnast, lisaks astronoomia) piisavalt edukalt. See test toimub 2.09., misjärel vastused vajavad läbivaatamist, siis tuleb koosolekul otsustada, kes läbis, kes mitte jne.

Lõppemas on ebatavaliselt (südasuviselt) soe nädal, mis päädib 1.09. või 2.09. (tõenäoliselt sisemaal, olenevalt 850 hPa maksimaalse isotermi ajastatusest) kuumapahvakuga. Pikemalt: https://ilm.ee/?517991

2019. a 35. nädal algas suhteliselt palava ilmaga, kui Jõgeval ja Võrus registreeriti sooja vastavalt 25,5 ja 25,8 °C. Veel kuumemaks paisus [olukord] 27. ja eriti 28. augustil, kui kohati (28.08.) oli sooja üle 27 °C. Ka 29.08. registreeriti Tallinn-Harkus veel 26,5 °C.
Ilmamuutuse tõi 30.08., kui kõrgrõhkkond nihkus järjest kaugemale Venemaale, samas kui Läänemerele jõudis madalrõhkkonna idaserv. Sellega seoses liikus külm front itta, mis tõi üksikuid vihmahooge, pilves ilma ja isegi uduvihma, kuid mitte äikest: Läänemere regioonis ei olnud 30.08. peaaegu üldse äikest, ainult mõned üksikud välgud ööpäeva vältel siin ja seal. Räägiti frondi valest ajastatusest, kuid sel juhul pidanuks Venemaal olema äikest, kuna sinna sattus front nö õigeaegselt, kuid äikese puudumine enamasti kõikjal viitas muule, ilmselt õhumassi omaduste muutumisele ja ilmselt veel millelegi. Kokkuvõttes polnud asi seekord frondi vales ajastuses, vaid milleski muus.
31.08. nihkus Eesti kohale kõrgrõhkkonna kirde- ja idaserv. Seetõttu oli öö selge, kuid hommikuks arenes mitmel pool udu. Soojapiir püsis siiski 12...15 °C vahel (kohati Lääne-Eestis oli jahedam), samas kui kohati rannikutel oli soojem. Päeval oli ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, sajuta. Sooja oli 20...24  °C.
1.09. püsib ilm kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ja päikeseline. Kuid Rootsist liigub Läänemerele madalrõhulohk, mille tõttu lõunakaartetuul tugevneb. Soojapiir tõuseb päikesepaiste toel üle 25 kraadi. See toob randadesse tuhandeid inimesi üle Eesti, paraku küll rannavalve lõpetas augustiga töö, nii et täpsemaid andmeid enam ei saa https://ilm.ee/rannailm.
2.09. püsis esialgu samuti palava ilmaga (kuni 26,5 °C), kuid pilvi lisandus alates saartest juurde ja päeva jooksul asendus selge ilm pilves ilmaga, oli tugevaid sajuhooge, üksikutes kohtades, rohkem lõunaservas, oli äikest (äikese kohta polnud viimase hetkeni eriti infot, ja nagu 30.08. näitas, võib ilmamuutus väga rahulikult ja isegi suurema sajuta toimuda). Mis edasi – elame-näeme!

4. kat (hilisem 5.) orkaan Dorian 31. augustil (allikas https://en.wikipedia.org/wiki/2019_Atlantic_hurricane_season#/media/File:Dorian_Geostationary_VIS-IR_2019.jpg).


Orkaan Doriani liikumistee- ja intensiivsusprognoos (tuulepõhine; allikas https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html).

teisipäev, 20. august 2019

34. nädala ilm (19.–25.08.2019)

Kommentaariumi viide
Teated: a) ootamatu kriis sai läbi ja olukord saadi õnneks kontrolli alla (seda pidi Kaivo selgitama, sest arvutis olla ei saanud, aga teda informeerisin, et vajadusel edasi öelda); b) sünnipäev (isiklik, mitte blogi) on 25ndal, nii et inimesi plaanin vastu võtta järjestikku 3 päeval (24ndal, 25ndal ja 26ndal, 24ndal kellaajaliselt keskpäev ei sobi, sest siis teeme Ellu juures otse-eetri seoses palava ilma saabumisega, vt allpool), kuid et 26. sobis kõige rohkem kutse saanud inimestele, siis peamine pidu jääb 26ndale, lisaks: järelsünna 7.09. on samuti tõenäoline, sest mõnedele jälle ei sobi tööpäev; seekordne tähistamine toimub juubeli tähe all.

***

Esialgu mõõdukalt, kuid lõpuks suhteliselt soe nädal, millesse jagub ka vihma; väga võimas äikeseoht on Skandinaavia (või isegi Fennoskandia) kesk- ja põhjaosas.
22.08. õhtul avaldatud uus progna: https://ilm.ee/?517974

Nädala alguses (19.08.) määras ilma ulatusliku madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul sadas mitmel pool ajuti vihma, kuid sajukogus polnud suur ja äike jäi Eestist eemale. Õhtul ilm selgines. Sooja oli 20...26 °C.
Ilm teisipäeval (20.08.): sünoptiline olukord ei muutunud oluliselt, kuid südasuviselt soe õhumass oli juba Venemaal. Sellele vaatamata oli õhumass suhteliselt soe ja niiske. Nii jäi öösel õhutemperatuur valdavalt üle 10 °C; kohati oli udu.
Päeval sadas siin-seal hoovihma (sajukogus valdavalt väike, aga kuhu sattus hoovihmade ahel, võis lokaalselt üle 10 mm sadada), äike jäi siiski eemale (lähim kolle tekkis õhtul Tütarsaarte kandis). Õhtul muutub ilm kuivemaks ja selgemaks. Sooja oli 20 °C ümber, aga kus päikesepaistet rohkem, isegi veidi üle 23 °C.
Ilm kolmapäeval (21.08.): sünoptiline olukord püsis, aga lõunapoolne frontaalvöönd aktiveerus. [Sajuvõimalus on mõõdukalt suur, sest formeeruda võib lõunatsüklon. Selle liikumisteest ja aktiivsusest oleneb ka sajuhulk (suurim on arvutatud kaguserva – kuni 20 mm)].
Pilvisus tihenes hommikuks kõikjal (esialgu kõrge õhuke pilvekiht, mis hiljem paksenes). Ennelõunal hakkas Valga- ja Võrumaal lausvihma sadama. See sadu jõudis kuni Peipsini, aga mitte põhja poole. Lausvihm kestis kogu ülejäänus päeva ja äärmises kaguservas (Saatse kandis) võis sajuhulk öö hakuks ulatuda 30 mm-ni. Lääne ja põhja pool püsis keskpäevani sajuta, kuid pärastlõunal arenesid hoovihmapilved – seal sadas mitmel pool hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest.
Sooja oli laussajuga alla 15 °C, kuivemas lääne- ja põhjaservas kuni 20 °C, ent sajuhooga langes sealgi õhutemperatuur.
Fennoskandias jätkus äikesepuhang.

21. augustil formeerus aktiivsel frontaalvööndil lõunalohk, mis arenes edasi väikeseks lühiealiseks lõunatsükloniks, liikudes kiiresti kirde suunas (DWD).

Ilm neljapäeval (22.08.): madalrõhulohk liikus Läänemere põhjaosast Karjala kohale. Kõrgrõhuhari liikus Läänemere lõunaosa kohalt itta, selle järel liikus Rootsi kohal Läänemerele madalrõhulohk.
Seetõttu oli öö sajuta, kohati tekkis udu, kuid soojapiir jäi valdavalt üle 10 kraadi. Päeval sadas  sisemaal hoovihma, oli pisike äikesevõimalus (äikesepuhang koondus Fennoskandia idaserva). Sooja oli 17...22 °C, sajuhoogudega vähem. Tuul oli valdavalt läänekaartest ja mõõdukalt tugev.
Ilm edaspidi (nädala lõpuni): 21. augustil jõudis idapiiri taha troopilist õhumassi kandev väike lõunalohk. See liikus väga kiiresti Venemaa keskoblastite suunas, tuues kaguserva lausvihma, mujal peamiselt pilvisuse tihenemise. Sooja oli 20. augustiga võrreldes vähem, sest ilm oli pilvisem: enamasti kuni 21 °C, laussajuga oluliselt vähem.
22. augusti ilma vaata ülal.
23. augustil liigub üle Soome ulatuslik madalrõhkkond, mis toob vihmahooge rohkem saartele ja põhjaserva, lisaks tugevneb tuul, kuid ilm püsib mõõdukalt (tempereerivalt) soe. Olulisi muutusi ei ole selles osas ka 24. augustil.
25. augustil tekib Läänemerel intensiivne antitsüklonaalne areng. Selle mõjul ilm rahuneb ja muutub kuivaks. Ööd muutuvad jahedamaks, päevad aga soojemaks: sisemaal öösiti alla 10 °C (rannikutel ikka soojem) ja päeviti valdavalt üle 20 °C.
See on üldistatult Assoori maksimumist lähtuv kõrgrõhkkond, mis liigub Baltimaade suunas. Eesti kohale jõudes pole see kõrgrõhkkond kuigi soe, aga siiski aastaajale täpselt vastav. Juhul, kui kõrgrõhkkond nihkub edasi Venemaale, aga selle lääneserv jääb Baltikumi kohale, hakkab hoogsalt lisanduma soojust, nii et kohale võib jõuda tavatult soe õhumass. Aga on ka variant, et kõrgrõhkkond jääb Läänemerele või Eestist lõunasse: sel juhul ei ole ilm tavatult soe. 
Seega jälle: viimane võimalus randa minna, päevitada ja ujuda südasuviselt sooja õhu saatel. Elame-näeme, kui palju neid viimaseid võimalusi veel tuleb!
Kas olukord areneb kuumalaineks või tuleb lihtsalt südasuviselt soe ilm tagasi, veel ei tea. Aga meenub 1997. a, kui veel augusti viimastel päevadel esines 30-kraadist õhutemperatuuri. Ka 1992. ja 2002. a oli augusti lõpp ja septembri algus väga soojad või isegi tulised. Tõepoolest on nii rõõmustajaid kui ka muretsejaid, et 29-kraadised ilmad tulevad tagasi.

Kuumus mõjub inimestele vastuoluliselt. Allikas: https://secretldn.com/london-hot-weather-forecast/

kolmapäev, 14. august 2019

33. nädala ilm (12.–18.08.2019)

Kommentaariumi viide
Märkus: nädala esimesel paaril päeval tuli blogiga seotud tigedaid e-kirju, telefonikõnesid ja muid teateid (üks oli isegi tavaposti jäetud paberkandjal kiri), neist viimase sain teisipäeva õhtul kella 8 ja 9 vahel telefoni vahendusel. Seda on tore teada, et mõnele inimesele on blogi eluliselt tähtis. Kuid paraku on mitme inimese tervised nii hullusti üles öelnud, et pühapäeva õhtul jäi selle nädala postitus poolikuks ja edasi tuli lükata isegi töölepingu sõlmimine Tallinna Ülikoolis. Teisipäeva õhtuks õnnestus 3 inimese tervis stabiliseerida ja saada kontrolli alla. Loodetavasti võttis kolmapäeva hommik vastu rõõmsamate sõnumitega.

On mõõdukalt (tempereerivalt) soe nädal, kuid nii sadu kui äikest jagub.

Nädala alguses (12. ja 13.08.) määras ilma madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul sadas mitmel pool hoovihma ja oli äikest, paanikat külvasid mõnel pool tekkinud SLC ehk hirmuäratava välimusega pilved http://www.scarylookingcloudclub.org/slcs kui ka lehterpilved (http://glossary.ametsoc.org/wiki/Funnel_cloud). Ööd olid udused, kuid suhteliselt soojad (valdavalt 12...17 °C) ja päevad mõõdukalt soojad (20...25 °C).
Einar Laretei Alatskivilt: Alatskivile saabus enne kümmet õhtul (11.08.) mõõdukas äike, seekord tuli otse Alatskivi peale.Äikesega kaasnes tugev paduvihm. Poole tunniga sadas 24,8 mm vihma.
Tegemist oli esimese tõsisesema äikesega Alatskivil sellel suvel. Sademetehulk on ka selle aasta rekord. Päev oli soe ja vahelduva pilvisusega, soojakraadid ulatusid 24,1 kraadini.
Ilm kolmapäeval (14.08.): ilma määras jätkuvalt madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest (rohkem öösel ja merel), kaguservas oli pilves ja sadas lausvihma. Puhus edelatuul 5–12, merel puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt 12...17 ja päeval 17...22 °C, sajuhoo ajal ajuti vähem.
Ilm neljapäeval (15.08.): Läänemerel oli madalrõhuala lõunaserv, õhtupoole liikus kõrgrõhuhari aeglaselt Skandinaavia kohalt itta. Seetõttu oli öösel esialgu vähese pilvisusega ilm, kaguserva ulatus veel lausvihm, kuid see eemaldus keskööks; saartele jõudsid merelt hoovihmad, kohati oli äikest.
Päev oli muutliku pilvisusega ja mitmel pool sadas hoovihma, võis olla äikest (rohkem loodeservas), kuid õhtu poole jäid sajuhood harvemaks ja lakkasid.
Puhus edela- ja läänetuul 5–11, rannikul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 16...20 °C (Võrus kuni 20,7 °C), sajuhoogude ajal vähem.
Ilm reedel (16.08.): kõrgrõhuhari liikus aeglaselt Skandinaavia kohalt itta. See muutis ilma kuivemaks, kuid hommikul alates saartest pilvisus tihenes, ent püsis olulise sajuta.
Selgema ööga oli sisemaal jahe, alla 10 °C, kuid öökülmaohtu polnud, meretuulega rannikutel jäi kuni 15 °C piiresse (vaid Vilsandil ja Kihnus jäi oluliselt soojemaks), aga päeval oli päikesepaiste toel 20...23 °C (vaid Vilsandil oli 23,4 °C), kuid pilvede all oli ajuti jahedam; tuul oli nõrk.
Laupäeva (17.08.) ilma määras ulatusliku madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli lääne pool pilvisem, kuid olulise sajuta, idaservas selgem (ilm). Puhus nõrk või puhanguti mõõdukas lõunakaartetuul. Sooja oli 20...24 °C. Õhtul puhus kagutuul ja sooja oli hilisõhtul (kl 23 paiku) 14...19 °C; selge oli idamaakondades, samas lääne pool läks uuesti pilvisemaks, kohati sadas vihma.
Ilm pühapäeval (18.08.): sünoptiline olukord püsis. Nii oli vähese kuni muutliku, kuid õhtuni olulise sajuta ilm, õhtupoolikul sadas kohati vihma peamiselt läänemaakondades (äikeseoht oli minimaalne). Sooja oli 20...26 °C, vaid paksemate pilvede ja sajuhoogude ajal jahedam. 
Ilm ülejäänud nädalal: märkamatult on käes august (mädakuu, sajukuu jne), mida peetakse meil kõige sajusemaks kuuks, kui isegi 90 mm sademeid kuu kohta võib lugeda tavapäraseks. Näib, et sel aastal õigustab august oma nime: peaaegu kõikidel päevadel on sadanud, mõnes kohas ööpäevaga lausa üle 40 mm ehk pool kuunormi vett.
Alates 16.08. on paariks päevaks sadusid vähem ja kuiva rohkem, nii et lõunakaartest lisanduva soojaga võib ilm päeval olla südasuviselt soe: pole välistatud, et nädala lõpuks võib  isegi 26 kraadi tulla, ent uuel nädalal seisab jälle sajusem ja pisut jahedam ilm ees. Lõunakaartetuul muutub alates reedest tasapisi tugevamaks. Sajuvõimalus on nädala lõpuni marginaalne, suurim laupäeval loodeservas kuni 30%.
Nn eelhoiatusena võib 15.08. seisuga öelda, et pärast 20. augustit ohustab Eestit lõunatsüklon. Olenevalt mudelist ja konkreetsest väljundist on selle trajektoor küll varieerunud, aga viimastel päevadel kindlalt olemas olnud. See lõunatsüklon võib tuua tormise ja paduvihmase ilma, mis suvel tähendab lehtes puude tõttu ka suuremaid kahjusid. Siiski midagi kindlalt väita on ilmselgelt vara, aga teatav oht on olemas. Eriti agressiivne on selles osas ECMWF 15.08. väljund, mis näitab ebatavaliselt tugevat tormi ja paduvihma.
Uuendus 16.08. õhtuse seisuga: lõunatsüklon on mudelitest kadunud ja asemele arvutatud rahumeelne ilm. Siiski õhumasside gradient Ida-Euroopas püsib, nii et oht ei ole välistatud. Vajadusel saab täpsemat infot edastada nädala alguse postituses.

Einar: Äike ja udu. Saadan mõned pildid eilsetest rünksajupilvedest, mis kandsid endas äikest Alatskivi lähedal ja täna hommikusest udust (8.08.).Eile läks äike siit kahe pilve näol mööda ja sadas vaid veidi nõrka vihma.

pühapäev, 4. august 2019

32. nädala ilm (5.–11.08.2019)

Kommentaariumi viide
Intervjuu Ringvaates: https://www.err.ee/968176/ilmauurija-hoovihmadega-ilm-pusib-ilmselt-augusti-lopuni#comment. Vastus kommentaarile: ettevaatus tasub teinekord ära. Üldiselt avalikel esinemistel tuleks sõnastus täpselt valida. Eks mulje jms ka loeb, kuigi pole alati esmatähtis. Oleks pidanud rõhutama, et kõige olulisem keskkonnaprobleem on saastatus.

Teade: kuna esimesel (kp.) õnnestus saada loomalt pureda, nii et parem käsi sai kahjustada, ei olnud senini (paar päeva) võimalik teha postituses olulisi uuendusi. Praeguseks on käsi juba parem ja on võimalik arvutiga rohkem tööd teha, kuigi postitus jäi esialgu suhteliselt lakooniliseks (5.08. seisuga).
Kaivo praegu (edasise osas rääkimata) ei osale renderdamis- / lähtestamisprotsessis (paremat terminit pole), mis venis õnnetu juhtumi tõttu arvatust märksa pikemaks. 

Hilissuvine, kuid mõõdukalt soe nädal. Reedene ilmateade https://ilm.ee/?517956

Ülevaade: jaheduse ja niiskuse toonud ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp; Loode-Venemaal 980 hPa tsüklon) on eemaldumas Uuralite poole. Seetõttu pääseb mõjule soojem, kuid niiskem õhumass, mis tähendab, et suureneb hoovihma ja äikese võimalus.

Prognoos päevhaaval:
  • 5.08. oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul oli peamiselt sajuta ja päikeseline ilm, kuid pilvi oli esialgu võrdlemisi palju, samas õhtuks selgines. Puhus loode- ja läänetuul (õhtul ka edelatuul) valdavalt 5–10, Soome lahel tugevnes puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 17...21 °C. Kuigi öö oli jahe, siiski öökülma õhus ega maapinnal ei mõõdetud, samas väike öökülmaoht oli nõgudes ja turvasmuldadel.
  • 6.08. öösel liikus üle Eesti lõunapoolne kõrgrõhuhari ja päeval jõudis merelt madalrõhulohk –  hakkas sadama hoovihma ja oli äikest (kõige rohkem Rapla- ja Harjumaal, kuni 46 mm, samas enamasti kuivaks jäid lõunamaakonnad). Õhutemperatuur oli öösel valdavalt 9...15 (Valgas ja Lääne-Nigulas vähem) ja päeval 19...23 °C, kuid sajuga vähem.
  • 7.08. oli Läänemerel madalrõhkkonna idaserv, selle lohk oli suunatud Eesti kohale. Mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest (äike algas saartelt), Tartu-Tõravere jaamas sadas 20 mm. Õhutemperatuuris muutusi polnud (öösel 10...16, vaid Narvas ja Jõhvis vähem, päeval 19...23 °C) . Tuul oli valdavalt lõunakaartest kuni 8 m/s ja Soome lahel idakaartest kuni 12 m/s. Õhtul arenes mitmel pool udu.
  • 8.08. (hiidpagi aastapäeval) oli Eesti kohal väheaktiivne rõhuväli, Poolast liikus kirde suunas osatsüklon. Hoovihma ja äikest oli vaid mõnel pool, sh Tallinnas, kus sadas kohati üle 10 mm vaid tunniga, kuid taevas oli kõrge pilvekihiga kõikjal kaetud, alles hilisõhtul selgines. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei olnud, aga öö oli mitmel pool udune ja õhutemperatuur langes suhteliselt paljudes kohtades alla 10 °C.
  • 9.08. oli Lõuna-Skandinaavia kohal on väheliikuv madalrõhuala. Osatsüklon liikus Leedu kohalt kirde suunas. Seetõttu sagenesid hoovihmad – öösel ja hommikul eeskätt saartel, päeval kõikjal, oli äikest. Väheaktiivse rõhuvälja tõttu oli tuul nõrk ja muutliku suunaga, hiljem põhjast. Õhutemperatuur oli pilvisema ja sajusema ilma tõttu pisut madalam, aga päikeselisematel rannikutel ja saartel siiski kuni 22 °C. Hommikul nagu ikka, oli kohati udu.
  • 10.08. õhurõhk pisut tõusis, sest moodustus nõrk kõrgrõhuväli. Seetõttu kahanes sajuvõimalus 5% lähedale, kuid õhtul siiski sadas mitmel pool hoovihma. Öösel tekkis udu, mis hajus kohati alles enne keskpäeva (niiske õhk ja antitsüklonaalne areng soodustavad udu teket ja püsimist). Pikema päikesepaiste tõttu oli päev eelnevast veidi soojem: kuni 24 °C (Tallinn-Harku). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, õhtul lõunakaartest ja hakkas tugevnema.
  • 11.08. jõudis Läänemerele madalrõhkkonna kaguserv, mille lohk oli Eesti kohale suunatud. Selle mõjul oli öö soe (13...19 °C) ja sajune; päeval oli mitmel pool hoovihma ja äikest. Kagutuul asendus päeva jooksul (siiski mitte õhtul mandril) lõuna- ja edelatuulega, püsides valdavalt tugev (sisemaal oli ajuti ka päris nõrk). Õhutemperatuur jäi nädalaga võrreldes samadesse piiridesse, ainult Liivi lahel oli selgema ilma tõttu kuni 24 °C.
Vajadusel täpsustame olukorda. Ettepanekud muu maailma uudistest on teretulnud!

31. juulil nagu kõikidel teistelgi nädalapäevadelgi, kattis taevalaotust valkjas-pruunikas somp, mis ei olnud pilvekiht, vaid mingi peente osakeste kogum (täpsemalt teadmata, kuid seotud õhumassiga). 
19-kraadises soojuses Harjumaal (võrdluseks, samal ajal Alatskivil, vt viimane foto: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2019/07/31-nadala-ilm-2935074082019.html). 

Valkjas-pruunikas somp 3.08. päikeseloojangu ajal Tartus. Samal päeval toimus kokkutulek https://eav.meteo.net.ee/uudis.php?id=6.
On huvitav, et Triin Saue ettekandes (andmed ja materjali analüüsis ja koostas Laine Keppart) ühtib südasuve periood varasemates ilmajuttudes (nt https://ilm.ee/?517890) mainituga ehk 4.06.–4.07., mis on täpselt kuu aega, kuigi mingit omavahelist suhtlust ega arutelu pole olnud.

pühapäev, 28. juuli 2019

31. nädala ilm [29.–35.07.(4.08.)2019]

Kommentaariumi viide
Blogi sai juuli lõpuga 12-aastaseks, mistõttu alustati juba kuu aja eest nn lähtestamisprotsessi (parema sõna leidmiseta kasutame asendusterminina just seda, kuigi informaatikas jms on sel teine tähendus). Selle (lähtestamise) eesmärgiks on pakkuda lugejatele kvaliteetset lugemis- ja kvaliteediteenust, nagu oli veel umbes aasta-kahe eest. Hiljem on blogis toimunud muutused, mida ei ole heaks kiidetud, kuid samas vahel tuleb teha otsuseid ja muudatusi, mis ei pruugi enamusele meeldida, isegi kui need on piisavalt põhjendatud.
Lähtestamise stardipauguks on ilmselt praegune postitus. Kaivo on olukorraga leppinud, kuid tema roll on edasise osas veel ebaselge: pole teada ta panustamise ulatus ja laad.
/Täiendus 31.07. ülihilisõhtul/ Sünnipäevapidu osutus arvatust võimsamaks, sest osalejaid oli üle 50 ja kõik ei mahtunud ära. Seetõttu tehakse järelsünna 25ndal, asukoht selgitamisel.
* EINAR LARETEI kokkuvõte: Juulikuu oli jahe ja kuivapoolne teine suvekuu. Kuu esimene pool oli lausa külm, kui võrrelda varasemate aastate juulikuu perioode. Juulikuu teisel poolel olid ilmad soojemad ja kuu viimane kolmandik kujunes suviselt palavaks. Samas kuu viimased päevad tõid külmad ilmad tagasi. 28.juulil sündis Alatskivil selle suve soojarekord, kui temperatuur tõusis 32,1 kraadini. Sademeid tuli kuu jooksul normist vähem ja kõige sajusemaks kujunes kuu esimene kolmandik, kui vihma tuli 40,9 mm jagu.

Hilissuvine nädal, pikemalt https://ilm.ee/?517945.

28. juuli oli veel ebatavaliselt soe (reedene ilmateade on saadaval https://ilm.ee/?517926). Seda põhjustav õhumass polnud enam troopiline, vaid esiteks transformeerunud, teiseks segunenud kontinentaalse polaarse õhumassiga, mis suviti võib palav olla ja õhutemperatuur tõusta üle 30 kraadi – ei siga ega kägu. Äikeseoht oli olemas ja suurim õhtupoolikul idaservas(ESTOFEXiga).
Euroopa II 2019. a kuumalaine kohta on infot eesti keeles http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/kuum-nadalalopp/ ja inglise keeles https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_weather_records#Europe, kuid mõni asjaolu vajab täpsustamist: Suurbritannias mõõdeti juuli esialgseks uueks rekordiks 38,1 °C ja üleüldiseks 38,7 °C, lähemalt https://www.metoffice.gov.uk/about-us/press-office/news/weather-and-climate/2019/new-official-highest-temperature-in-uk-confirmed) ja Prantsusmaal 42,6 °C (Pariisis; kogu riigis 28. juuni 46 °C).
Nädal algas järsu kraadikõikumisega: 29. juulil oli veel kuni 27-kraadist õhutemperatuuri, kuid edaspidi jääb enamasti isegi alla 20 °C, kuigi päikest võib jaguda. 
Meenutagem: 29.07.2018 ehk aasta eest mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis jäi ühtlasi aasta kõrgeimaks usaldusväärselt registreeritud õhutemperatuuriks standardtingimustes (avatud koht, 2 m kõrgusel maapinnast, varjus, taadeldud instrumentidega mõõdetud jne).
Kirdest jõudis kohale arktilise päritoluga õhumass. See on kuiv ja külm, nii et sooja üle 20 kraadi loota ei tasu. Kuu algus toob soojema ilma, kuid ikkagi mitte südasuviselt; sajuvõimalus on suurem alates 8.08. (k.a).
Tegelikult: kirdest (Barentsi ja Valgelt merelt) saabus arktiline õhumass. See jäi Eesti kohale nädala lõpuni, sest Loode-Venemaal püsis suhteliselt intensiivne (980 hPa) tsüklon. Selline ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp) on suviti tavaliselt kõige jahedam (teine selline on pööriseline tüüp, sel juhul on tsüklon pikka aega otse vaadeldava piirkonna kohal).
Et põhjameredest saabus niiskust, jätkus ka pilvi ja sajuhooge (peamiselt idamaakondadesse), kuid äikest polnud – põhjavool on teadmata põhjusel äikesevaene, isegi kui niiskust jms jätkub. 
Lisaks jahedusele ja sajuhoogudele värvus taevas 29. juuli paiku valkjas-pruunikaks. See oli ilmselt mingitest peenetest osakestest, mis valgust hajutasid. Suure tõenäosusega ei olnud see Siberi metsapõlengute suits, vaid allikas asus palju lähemal, ja võimalik, et lisandusid ka aerosoolipuhangud, vt http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html.
Ebatavaliselt külm 31. juuli: E. Laretei Alatskivilt: 31. juuli 2019 oli erakordselt külma ilmaga pāev. Ilm oli pilves, tuli hoogvihma ja muidu tibutas (foto allpool). Hommikul oli sooja 9,8 ja päeval vaid 11,5 kraadi. Alles õhtul tõusis maksimum 12,3 kraadini. Päevakeskmiseks arvutasin vaid 11,2 kraadi.
Meenutus: midagi sarnast oli ka 31.07.2007 (blogi asutamise päev), kui päev oli sajune ja sooja alla 15 kraadi. Õhtul jäi sadu hootisemaks, tekkisid pikemad pausid sajju, temperatuur tõusis veidi ja läheduses oli äikest.

Einar Laretei. L, 27. juuli: Täna käisin Peipsi ääres vett ja päikest nautimas.Kuidas atmosfääriteadlane klassifitseerib pilvi, mis seisavad muutumatuna horisondil kogu päeva ? 
– Pilvede liikumiskiirust määramisel ei arvestata. Siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ võis näha, et tegu oli tavaliste rünkpilvedega. Need liikusid edelasse ja hajusid järjepidevalt mingil kaugusel järvest või järve kalda kohal. Kui nad oleksid ahelatena (mitme rivina) näha, nimetataks neid Cu radiatus ehk rida-rünkpilved. Kui siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ vaadata, siis hea tahtmise korral keskpäeva paiku võis näha neid ridu.

Einar Laretei. Erakordselt külm 31. juuli.

reede, 19. juuli 2019

30. nädala ilm (22.–28.07.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
NB! Kõik mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Nädalavahetusel jõuab Läänemerele kuuma kõrgrõhkkonna kese. Sellega koos jõuab meieni tavatult kuum õhumass, mille algpäritolu on Aafrikast ja sealt edasi Lõuna-Euroopast kaarega üle Skandinaavia ja Soome jõuab meieni. Ka Lapimaal on oodata 30-kraadist kuumust.

GFS-mudelennustus: laupäeval peaks meieni jõudma 850 hPa (~1,5 km) kõrgusel 16-kraadine isoterm, mis päikeselise päeva puhul juulikuus tähendab maapinnal 30-kraadist või kuumematki ilma!

Tähelepanu! Kaugeltki mitte kõik inimesed ei kannata sellist kuuma, seega ettevaatust: kandke peakatteid, tarbige palju vedelikku, hoidke lapsi ja vanemaid sugulasi / tuttavaid ja muidugi ka ennast!

HOIATUSED: jah, kollane, sest on väga palav, lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.

Nädalavahetuseks on oodata ebatavalist kuumust: temperatuurimaksimum tõuseb  33°C-ni. Olgem ettevaatlikud!

Tuleb südasuvine nädal (oih ...).

Esmaspäeval (22.07.) jõudis meieni üle Läänemere nõutav madalrõhuvöönd. Selle esimesed sajupilved ühes kohatise piksega ja oklusioonifrondiga saabusid saartele juba pühapäeva õhtuks.  Saabunud front jäi Eesti kohal väheliikuvaks ning nii sadas näiteks Kuressaares nii meeletult vihma (40 mm), et inimesed ujusid otse tänaval. Kohati olid tänavad enam kui poolemeetrise vee all.


Mudelprognoos 22. juuli keskpäeva kohta. On näha oklusioonifronti, mis jäi meie kohal väheliikuvaks.


Sadu oli mehisem / naisestavam mandril ja ka Kuressaare ümber. Idakaartetuul puhus nõrgalt, kuni 8 m/s. Õhumass oli suvine: sooja on öösel 11...16, päeval 18 °C-st sajupilvede all Lääne- ja Lõuna-Eestis kuni 26 °C-ni selgema taeva all Ida- ja Kirde-Eestis.

Teisipäeval ja kolmapäeval (23. ja 24.07. ) tugevnes Skandinaavias kõrgrõhkkond, mis sirutus oma kaitsva tiivaga üle Läänemere. 
Teisipäeval arenesid Lääne- ja Lõuna-Eestis rünksajupilved ja äikesed, mis hajusid kella 18:30ks. Kolmapäev oli sajuta, vaid mõne üksiku rünksajupilvega. Taevas seejärel selgines, tuul oli nõrk (1–8 m/s) ja põhjakaartest. Ilm oli suviselt soe: öösel oli sooja 12...17, päeval 23...27 °C.

Neljapäeval (25.07.) ja reedel (26.07.) olime endiselt kogu Põhja-Euroopat katva kõrgrõhkkonna meelevallas. Ilm oli jätkuvalt selge ja suvine. 
Samas oli neljapäeval Ida- ja Kagu-Eestis hoovihmu, kuna seal oli lähemal Ukrainas pesitsev madalrõhkkond ühes niiskusega.
Põhjakaare tuul oli neljapäeval nõrk, puhudes 1–7 m/s, reedel ulatusid puhangud päeval 11 m/s. Õhutemperatuur oli öösiti 12...17, päeviti 20...28 °C.

Laupäeval ja pühapäeval (27. ja 28.07.) oleme kõrgrõhkkonna keskme lähedal ning meile saabub uus kogus kuumust.
Ilm püsib selge või vähese pilvisusega. Puhub nõrk muutlik tuul. Kuumust on öösiti 12...21, päeviti 25...33 °C.

Meelika Härm. Rocca al Mare Kooli juurest 12:30 (23.07.2019) – ideaalne flammagenitus.

esmaspäev, 15. juuli 2019

29. nädala ilm (15.–21.07.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud siit alates: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


HOIATUSED: Ilm on rahulik!

Möödus suvesoojaga suvine nädal.


Esmaspäev (15.07.) oli väheaktiivses rõhuväljas enamjaolt sajuta, kitsas sajuvöönd libises üle Eesti ennelõunal, õhtul jõudis saarte läänerannikule tihedam ja tugevam sadu koos piksega seoses läheneva osatsükloniga.
Rannikul (põhjarannikul) arenes õhtul ka üksikuid pikseid. Öösel oli mitmel pool, kus taevas selgem, näha ka üsna eredaid mesokaid.


Korralikud helkivad ööpilved ööl vastu esmaspäeva Pärnumaal. Kaivo foto

Tuul oli lõunakaartest ja nõrk, sooja oli öösel alla 10, päeval 15...21 °C.

Teisipäeva (16.07.) öö esimeses pooles saabus Soome edelarannikule päeva esimeses pooles Rootsi rannikul tekkinud osatsüklon koos niiske, veidi soojema ja labiilsema õhumassiga.
Selle sajupilved ühes kohatise piksega saabusid saartele juba esmaspäeva õhtuks ning levisid aeglaselt edasi ida suunas, jõudes hommikuks ka mandri lääneosa kohale. Sadu oli paljudes kohtades väga tugev.

Vaade Pärnumaalt läände esmaspäeva õhtul kell 21:45. See serv on saabuva mõõduka / tugeva laussajuala serv, mis oli pildistamise hetkeks jõudnud saarte lääneosa kohale.

Päevaks suurem laussajuala oli osaliselt hajunud, kuid idapoolsetes maakondades arenes mitu äikeseliini.
Õhtuks pilved enamuses hajuvad.
Lõuna- ja kagutuul tugevnes öösel veidi, päeval puhus enam kagust ja püsis mõõdukas. Õhtul nõrgenes.
Õhusooja oli öösel sajupilvede all eelnevatest öödest enam, olles vahemikus 9...15, päeval aga 20 ümbruses, maksimumid ulatusid päikeselisemates paikades paar-kolm kraadi üle 20 °C.

Kolmapäeva (17.07.) ööks oli laussajuala taandunud ja päevasel ajal tekkinud rünksajukad samuti enamjaolt hajunud, laialdaselt oli ennelõunal selget taevast.
Päeval aga arenes niiskes ja soojas õhumassis taas palju rünksajukaid, mis tõid vihmahooge ja äikest enam Kesk- ja Lääne-Eestisse.
Kella 16 paiku arenes läänerannikul äkitselt äikeseliin, mis merel juba hajus.
Blitzortung
Ilmateenistuse radaripilt kella 16 paiku. Näha on äikeseliini kiiret arengut läänerannikul.
Tuul püsis kergelt tuntav, kuid pöördus enam kirdesse. Sooja oli öösel 10...14, päeval 17...24 °C.

Neljapäeval (18.07.) püsis ikka seesama madalrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja see tingis päevasel ajal niiskes ja soojas õhumassis rünksajukate arengut. Kuna niiskuse hulk õhus oli vähenenud, arenes sajuhooge ja äikest eelmisest päevast vähem. Õhtul jõudis Ida-Eestisse laussadu, mis sealt edasi ei levinud.
Mõõdukas (iilid 12 m/s) tuul pöördus põhjakaartesse. Õhumass tasapisi soojenes: sooja on öösel 9...14, päeval juba 20...25 °C.

Reedeks (19.07.) madalrõhkkond lõpuks eemaldus kaugemale Venemaa sisealadele, kuid selle servas sadas ida pool veel mitmel pool hoovihma.
Õhurõhk tõusis, taevas klaarub lääne pool ja ilm oli seal sajuta ja mõõduka põhjakaartetuulega. Õhutemperatuur oli öösel 10...15, päeval 18...26 °C.


Laupäeval ja pühapäeval (20. ja 21.07.) jätkus õhurõhu tõus ja õhumassi soojenemine. Ilm oli sajuta, enamjaolt paduselge või mõne pilverüngaga ning suvitajatele igati meelepärane. Pühapäeval hakkas aga õhurõhk tasapisi langema läänest läheneva madalrõhulohu tõttu.

Tuul oli mõlemal päeval üsna nõrk ning põhja- või läänekaartest. Õhusooja oli öösiti 10...18, päeviti 20...26, pühapäeval juba kuni 28 °C.