kolmapäev, 14. august 2019

33. nädala ilm (12.–18.08.2019)

Kommentaariumi viide
Märkus: nädala esimesel paaril päeval tuli blogiga seotud tigedaid e-kirju, telefonikõnesid ja muid teateid (üks oli isegi tavaposti jäetud paberkandjal kiri), neist viimase sain teisipäeva õhtul kella 8 ja 9 vahel telefoni vahendusel. Seda on tore teada, et mõnele inimesele on blogi eluliselt tähtis. Kuid paraku on mitme inimese tervised nii hullusti üles öelnud, et pühapäeva õhtul jäi selle nädala postitus poolikuks ja edasi tuli lükata isegi töölepingu sõlmimine Tallinna Ülikoolis. Teisipäeva õhtuks õnnestus 3 inimese tervis stabiliseerida ja saada kontrolli alla. Loodetavasti võttis kolmapäeva hommik vastu rõõmsamate sõnumitega.

On mõõdukalt (tempereerivalt) soe nädal, kuid nii sadu kui äikest jagub.

Nädala alguses (12. ja 13.08.) määras ilma madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul sadas mitmel pool hoovihma ja oli äikest, paanikat külvasid mõnel pool tekkinud SLC ehk hirmuäratava välimusega pilved http://www.scarylookingcloudclub.org/slcs kui ka lehterpilved (http://glossary.ametsoc.org/wiki/Funnel_cloud). Ööd olid udused, kuid suhteliselt soojad (valdavalt 12...17 °C) ja päevad mõõdukalt soojad (20...25 °C).
Einar Laretei Alatskivilt: Alatskivile saabus enne kümmet õhtul (11.08.) mõõdukas äike, seekord tuli otse Alatskivi peale.Äikesega kaasnes tugev paduvihm. Poole tunniga sadas 24,8 mm vihma.
Tegemist oli esimese tõsisesema äikesega Alatskivil sellel suvel. Sademetehulk on ka selle aasta rekord. Päev oli soe ja vahelduva pilvisusega, soojakraadid ulatusid 24,1 kraadini.
Ilm kolmapäeval (14.08.): ilma määras jätkuvalt madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest (rohkem öösel ja merel), kaguservas oli pilves ja sadas lausvihma. Puhus edelatuul 5–12, merel puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt 12...17 ja päeval 17...22 °C, sajuhoo ajal ajuti vähem.
Ilm neljapäeval (15.08.): Läänemerel oli madalrõhuala lõunaserv, õhtupoole liikus kõrgrõhuhari aeglaselt Skandinaavia kohalt itta. Seetõttu oli öösel esialgu vähese pilvisusega ilm, kaguserva ulatus veel lausvihm, kuid see eemaldus keskööks; saartele jõudsid merelt hoovihmad, kohati oli äikest.
Päev oli muutliku pilvisusega ja mitmel pool sadas hoovihma, võis olla äikest (rohkem loodeservas), kuid õhtu poole jäid sajuhood harvemaks ja lakkasid.
Puhus edela- ja läänetuul 5–11, rannikul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 16...20 °C (Võrus kuni 20,7 °C), sajuhoogude ajal vähem.
Ilm reedel (16.08.): kõrgrõhuhari liikus aeglaselt Skandinaavia kohalt itta. See muutis ilma kuivemaks, kuid hommikul alates saartest pilvisus tihenes, ent püsis olulise sajuta.
Selgema ööga oli sisemaal jahe, alla 10 °C, kuid öökülmaohtu polnud, meretuulega rannikutel jäi kuni 15 °C piiresse (vaid Vilsandil ja Kihnus jäi oluliselt soojemaks), aga päeval oli päikesepaiste toel 20...23 °C (vaid Vilsandil oli soojem), kuid pilvede all oli ajuti jahedam; tuul oli nõrk.
Ilm laupäeval (17.08.): ilma määras ulatusliku madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli lääne pool pilvisem, kuid olulise sajuta, idaservas selgem ilm. Puhus nõrk või puhanguti mõõdukas lõunakaartetuul. Sooja oli 20...24 °C. Õhtul puhus kagutuul ja sooja oli hilisõhtul 14...19 °C; selge oli idamaakondades, samas lääne pool läks uuesti pilvisemaks, kohati sadas vihma.
Ilm käesoleval ööl ja homme päeval (18.08.): sünoptiline olukord püsib. Nii on vähese kuni muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vihma peamiselt läänemaakondades (äikeseoht on minimaalne). Sooja on 20...26 °C, vaid paksemate pilvede ja sajuhoogude ajal võib jahedam olla. 
Ilm ülejäänud nädalal: märkamatult on käes august (mädakuu, sajukuu jne), mida peetakse meil kõige sajusemaks kuuks, kui isegi 90 mm sademeid kuu kohta võib lugeda tavapäraseks. Näib, et sel aastal õigustab august oma nime: peaaegu kõikidel päevadel on sadanud, mõnes kohas ööpäevaga lausa üle 40 mm ehk pool kuunormi vett.
Alates 16.08. on paariks päevaks sadusid vähem ja kuiva rohkem, nii et lõunakaartest lisanduva soojaga võib ilm päeval olla südasuviselt soe: pole välistatud, et nädala lõpuks võib  isegi 26 kraadi tulla, ent uuel nädalal seisab jälle sajusem ja pisut jahedam ilm ees. Lõunakaartetuul muutub alates reedest tasapisi tugevamaks. Sajuvõimalus on nädala lõpuni marginaalne, suurim laupäeval loodeservas kuni 30%.
Nn eelhoiatusena võib 15.08. seisuga öelda, et pärast 20. augustit ohustab Eestit lõunatsüklon. Olenevalt mudelist ja konkreetsest väljundist on selle trajektoor küll varieerunud, aga viimastel päevadel kindlalt olemas olnud. See lõunatsüklon võib tuua tormise ja paduvihmase ilma, mis suvel tähendab lehtes puude tõttu ka suuremaid kahjusid. Siiski midagi kindlalt väita on ilmselgelt vara, aga teatav oht on olemas. Eriti agressiivne on selles osas ECMWF 15.08. väljund, mis näitab ebatavaliselt tugevat tormi ja paduvihma.
Uuendus 16.08. õhtuse seisuga: lõunatsüklon on mudelitest kadunud ja asemele arvutatud rahumeelne ilm. Siiski õhumasside gradient Ida-Euroopas püsib, nii et oht ei ole välistatud. Vajadusel saab täpsemat infot edastada nädala alguse postituses.

Einar: Äike ja udu. Saadan mõned pildid eilsetest rünksajupilvedest, mis kandsid endas äikest Alatskivi lähedal ja täna hommikusest udust (8.08.).Eile läks äike siit kahe pilve näol mööda ja sadas vaid veidi nõrka vihma.

pühapäev, 4. august 2019

32. nädala ilm (5.–11.08.2019)

Kommentaariumi viide
Intervjuu Ringvaates: https://www.err.ee/968176/ilmauurija-hoovihmadega-ilm-pusib-ilmselt-augusti-lopuni#comment. Vastus kommentaarile: ettevaatus tasub teinekord ära. Üldiselt avalikel esinemistel tuleks sõnastus täpselt valida. Eks mulje jms ka loeb, kuigi pole alati esmatähtis. Oleks pidanud rõhutama, et kõige olulisem keskkonnaprobleem on saastatus.

Teade: kuna esimesel (kp.) õnnestus saada loomalt pureda, nii et parem käsi sai kahjustada, ei olnud senini (paar päeva) võimalik teha postituses olulisi uuendusi. Praeguseks on käsi juba parem ja on võimalik arvutiga rohkem tööd teha, kuigi postitus jäi esialgu suhteliselt lakooniliseks (5.08. seisuga).
Kaivo praegu (edasise osas rääkimata) ei osale renderdamis- / lähtestamisprotsessis (paremat terminit pole), mis venis õnnetu juhtumi tõttu arvatust märksa pikemaks. 

Hilissuvine, kuid mõõdukalt soe nädal. Reedene ilmateade https://ilm.ee/?517956

Ülevaade: jaheduse ja niiskuse toonud ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp; Loode-Venemaal 980 hPa tsüklon) on eemaldumas Uuralite poole. Seetõttu pääseb mõjule soojem, kuid niiskem õhumass, mis tähendab, et suureneb hoovihma ja äikese võimalus.

Prognoos päevhaaval:
  • 5.08. oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul oli peamiselt sajuta ja päikeseline ilm, kuid pilvi oli esialgu võrdlemisi palju, samas õhtuks selgines. Puhus loode- ja läänetuul (õhtul ka edelatuul) valdavalt 5–10, Soome lahel tugevnes puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 17...21 °C. Kuigi öö oli jahe, siiski öökülma õhus ega maapinnal ei mõõdetud, samas väike öökülmaoht oli nõgudes ja turvasmuldadel.
  • 6.08. öösel liikus üle Eesti lõunapoolne kõrgrõhuhari ja päeval jõudis merelt madalrõhulohk –  hakkas sadama hoovihma ja oli äikest (kõige rohkem Rapla- ja Harjumaal, kuni 46 mm, samas enamasti kuivaks jäid lõunamaakonnad). Õhutemperatuur oli öösel valdavalt 9...15 (Valgas ja Lääne-Nigulas vähem) ja päeval 19...23 °C, kuid sajuga vähem.
  • 7.08. oli Läänemerel madalrõhkkonna idaserv, selle lohk oli suunatud Eesti kohale. Mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest (äike algas saartelt), Tartu-Tõravere jaamas sadas 20 mm. Õhutemperatuuris muutusi polnud (öösel 10...16, vaid Narvas ja Jõhvis vähem, päeval 19...23 °C) . Tuul oli valdavalt lõunakaartest kuni 8 m/s ja Soome lahel idakaartest kuni 12 m/s. Õhtul arenes mitmel pool udu.
  • 8.08. (hiidpagi aastapäeval) oli Eesti kohal väheaktiivne rõhuväli, Poolast liikus kirde suunas osatsüklon. Hoovihma ja äikest oli vaid mõnel pool, sh Tallinnas, kus sadas kohati üle 10 mm vaid tunniga, kuid taevas oli kõrge pilvekihiga kõikjal kaetud, alles hilisõhtul selgines. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei olnud, aga öö oli mitmel pool udune ja õhutemperatuur langes suhteliselt paljudes kohtades alla 10 °C.
  • 9.08. oli Lõuna-Skandinaavia kohal on väheliikuv madalrõhuala. Osatsüklon liikus Leedu kohalt kirde suunas. Seetõttu sagenesid hoovihmad – öösel ja hommikul eeskätt saartel, päeval kõikjal, oli äikest. Väheaktiivse rõhuvälja tõttu oli tuul nõrk ja muutliku suunaga, hiljem põhjast. Õhutemperatuur oli pilvisema ja sajusema ilma tõttu pisut madalam, aga päikeselisematel rannikutel ja saartel siiski kuni 22 °C. Hommikul nagu ikka, oli kohati udu.
  • 10.08. õhurõhk pisut tõusis, sest moodustus nõrk kõrgrõhuväli. Seetõttu kahanes sajuvõimalus 5% lähedale, kuid õhtul siiski sadas mitmel pool hoovihma. Öösel tekkis udu, mis hajus kohati alles enne keskpäeva (niiske õhk ja antitsüklonaalne areng soodustavad udu teket ja püsimist). Pikema päikesepaiste tõttu oli päev eelnevast veidi soojem: kuni 24 °C (Tallinn-Harku). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, õhtul lõunakaartest ja hakkas tugevnema.
  • 11.08. jõudis Läänemerele madalrõhkkonna kaguserv, mille lohk oli Eesti kohale suunatud. Selle mõjul oli öö soe (13...19 °C) ja sajune; päeval oli mitmel pool hoovihma ja äikest. Kagutuul asendus päeva jooksul (siiski mitte õhtul mandril) lõuna- ja edelatuulega, püsides valdavalt tugev (sisemaal oli ajuti ka päris nõrk). Õhutemperatuur jäi nädalaga võrreldes samadesse piiridesse, ainult Liivi lahel oli selgema ilma tõttu kuni 24 °C.
Vajadusel täpsustame olukorda. Ettepanekud muu maailma uudistest on teretulnud!

31. juulil nagu kõikidel teistelgi nädalapäevadelgi, kattis taevalaotust valkjas-pruunikas somp, mis ei olnud pilvekiht, vaid mingi peente osakeste kogum (täpsemalt teadmata, kuid seotud õhumassiga). 
19-kraadises soojuses Harjumaal (võrdluseks, samal ajal Alatskivil, vt viimane foto: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2019/07/31-nadala-ilm-2935074082019.html). 

Valkjas-pruunikas somp 3.08. päikeseloojangu ajal Tartus. Samal päeval toimus kokkutulek https://eav.meteo.net.ee/uudis.php?id=6.
On huvitav, et Triin Saue ettekandes (andmed ja materjali analüüsis ja koostas Laine Keppart) ühtib südasuve periood varasemates ilmajuttudes (nt https://ilm.ee/?517890) mainituga ehk 4.06.–4.07., mis on täpselt kuu aega, kuigi mingit omavahelist suhtlust ega arutelu pole olnud.

pühapäev, 28. juuli 2019

31. nädala ilm [29.–35.07.(4.08.)2019]

Kommentaariumi viide
Blogi sai juuli lõpuga 12-aastaseks, mistõttu alustati juba kuu aja eest nn lähtestamisprotsessi (parema sõna leidmiseta kasutame asendusterminina just seda, kuigi informaatikas jms on sel teine tähendus). Selle (lähtestamise) eesmärgiks on pakkuda lugejatele kvaliteetset lugemis- ja kvaliteediteenust, nagu oli veel umbes aasta-kahe eest. Hiljem on blogis toimunud muutused, mida ei ole heaks kiidetud, kuid samas vahel tuleb teha otsuseid ja muudatusi, mis ei pruugi enamusele meeldida, isegi kui need on piisavalt põhjendatud.
Lähtestamise stardipauguks on ilmselt praegune postitus. Kaivo on olukorraga leppinud, kuid tema roll on edasise osas veel ebaselge: pole teada ta panustamise ulatus ja laad.
/Täiendus 31.07. ülihilisõhtul/ Sünnipäevapidu osutus arvatust võimsamaks, sest osalejaid oli üle 50 ja kõik ei mahtunud ära. Seetõttu tehakse järelsünna 25ndal, asukoht selgitamisel.
* EINAR LARETEI kokkuvõte: Juulikuu oli jahe ja kuivapoolne teine suvekuu. Kuu esimene pool oli lausa külm, kui võrrelda varasemate aastate juulikuu perioode. Juulikuu teisel poolel olid ilmad soojemad ja kuu viimane kolmandik kujunes suviselt palavaks. Samas kuu viimased päevad tõid külmad ilmad tagasi. 28.juulil sündis Alatskivil selle suve soojarekord, kui temperatuur tõusis 32,1 kraadini. Sademeid tuli kuu jooksul normist vähem ja kõige sajusemaks kujunes kuu esimene kolmandik, kui vihma tuli 40,9 mm jagu.

Hilissuvine nädal, pikemalt https://ilm.ee/?517945.

28. juuli oli veel ebatavaliselt soe (reedene ilmateade on saadaval https://ilm.ee/?517926). Seda põhjustav õhumass polnud enam troopiline, vaid esiteks transformeerunud, teiseks segunenud kontinentaalse polaarse õhumassiga, mis suviti võib palav olla ja õhutemperatuur tõusta üle 30 kraadi – ei siga ega kägu. Äikeseoht oli olemas ja suurim õhtupoolikul idaservas(ESTOFEXiga).
Euroopa II 2019. a kuumalaine kohta on infot eesti keeles http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/kuum-nadalalopp/ ja inglise keeles https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_weather_records#Europe, kuid mõni asjaolu vajab täpsustamist: Suurbritannias mõõdeti juuli esialgseks uueks rekordiks 38,1 °C ja üleüldiseks 38,7 °C, lähemalt https://www.metoffice.gov.uk/about-us/press-office/news/weather-and-climate/2019/new-official-highest-temperature-in-uk-confirmed) ja Prantsusmaal 42,6 °C (Pariisis; kogu riigis 28. juuni 46 °C).
Nädal algas järsu kraadikõikumisega: 29. juulil oli veel kuni 27-kraadist õhutemperatuuri, kuid edaspidi jääb enamasti isegi alla 20 °C, kuigi päikest võib jaguda. 
Meenutagem: 29.07.2018 ehk aasta eest mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis jäi ühtlasi aasta kõrgeimaks usaldusväärselt registreeritud õhutemperatuuriks standardtingimustes (avatud koht, 2 m kõrgusel maapinnast, varjus, taadeldud instrumentidega mõõdetud jne).
Kirdest jõudis kohale arktilise päritoluga õhumass. See on kuiv ja külm, nii et sooja üle 20 kraadi loota ei tasu. Kuu algus toob soojema ilma, kuid ikkagi mitte südasuviselt; sajuvõimalus on suurem alates 8.08. (k.a).
Tegelikult: kirdest (Barentsi ja Valgelt merelt) saabus arktiline õhumass. See jäi Eesti kohale nädala lõpuni, sest Loode-Venemaal püsis suhteliselt intensiivne (980 hPa) tsüklon. Selline ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp) on suviti tavaliselt kõige jahedam (teine selline on pööriseline tüüp, sel juhul on tsüklon pikka aega otse vaadeldava piirkonna kohal).
Et põhjameredest saabus niiskust, jätkus ka pilvi ja sajuhooge (peamiselt idamaakondadesse), kuid äikest polnud – põhjavool on teadmata põhjusel äikesevaene, isegi kui niiskust jms jätkub. 
Lisaks jahedusele ja sajuhoogudele värvus taevas 29. juuli paiku valkjas-pruunikaks. See oli ilmselt mingitest peenetest osakestest, mis valgust hajutasid. Suure tõenäosusega ei olnud see Siberi metsapõlengute suits, vaid allikas asus palju lähemal, ja võimalik, et lisandusid ka aerosoolipuhangud, vt http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html.
Ebatavaliselt külm 31. juuli: E. Laretei Alatskivilt: 31. juuli 2019 oli erakordselt külma ilmaga pāev. Ilm oli pilves, tuli hoogvihma ja muidu tibutas (foto allpool). Hommikul oli sooja 9,8 ja päeval vaid 11,5 kraadi. Alles õhtul tõusis maksimum 12,3 kraadini. Päevakeskmiseks arvutasin vaid 11,2 kraadi.
Meenutus: midagi sarnast oli ka 31.07.2007 (blogi asutamise päev), kui päev oli sajune ja sooja alla 15 kraadi. Õhtul jäi sadu hootisemaks, tekkisid pikemad pausid sajju, temperatuur tõusis veidi ja läheduses oli äikest.

Einar Laretei. L, 27. juuli: Täna käisin Peipsi ääres vett ja päikest nautimas.Kuidas atmosfääriteadlane klassifitseerib pilvi, mis seisavad muutumatuna horisondil kogu päeva ? 
– Pilvede liikumiskiirust määramisel ei arvestata. Siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ võis näha, et tegu oli tavaliste rünkpilvedega. Need liikusid edelasse ja hajusid järjepidevalt mingil kaugusel järvest või järve kalda kohal. Kui nad oleksid ahelatena (mitme rivina) näha, nimetataks neid Cu radiatus ehk rida-rünkpilved. Kui siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ vaadata, siis hea tahtmise korral keskpäeva paiku võis näha neid ridu.

Einar Laretei. Erakordselt külm 31. juuli.

reede, 19. juuli 2019

30. nädala ilm (22.–28.07.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
NB! Kõik mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Nädalavahetusel jõuab Läänemerele kuuma kõrgrõhkkonna kese. Sellega koos jõuab meieni tavatult kuum õhumass, mille algpäritolu on Aafrikast ja sealt edasi Lõuna-Euroopast kaarega üle Skandinaavia ja Soome jõuab meieni. Ka Lapimaal on oodata 30-kraadist kuumust.

GFS-mudelennustus: laupäeval peaks meieni jõudma 850 hPa (~1,5 km) kõrgusel 16-kraadine isoterm, mis päikeselise päeva puhul juulikuus tähendab maapinnal 30-kraadist või kuumematki ilma!

Tähelepanu! Kaugeltki mitte kõik inimesed ei kannata sellist kuuma, seega ettevaatust: kandke peakatteid, tarbige palju vedelikku, hoidke lapsi ja vanemaid sugulasi / tuttavaid ja muidugi ka ennast!

HOIATUSED: jah, kollane, sest on väga palav, lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.

Nädalavahetuseks on oodata ebatavalist kuumust: temperatuurimaksimum tõuseb  33°C-ni. Olgem ettevaatlikud!

Tuleb südasuvine nädal (oih ...).

Esmaspäeval (22.07.) jõudis meieni üle Läänemere nõutav madalrõhuvöönd. Selle esimesed sajupilved ühes kohatise piksega ja oklusioonifrondiga saabusid saartele juba pühapäeva õhtuks.  Saabunud front jäi Eesti kohal väheliikuvaks ning nii sadas näiteks Kuressaares nii meeletult vihma (40 mm), et inimesed ujusid otse tänaval. Kohati olid tänavad enam kui poolemeetrise vee all.


Mudelprognoos 22. juuli keskpäeva kohta. On näha oklusioonifronti, mis jäi meie kohal väheliikuvaks.


Sadu oli mehisem / naisestavam mandril ja ka Kuressaare ümber. Idakaartetuul puhus nõrgalt, kuni 8 m/s. Õhumass oli suvine: sooja on öösel 11...16, päeval 18 °C-st sajupilvede all Lääne- ja Lõuna-Eestis kuni 26 °C-ni selgema taeva all Ida- ja Kirde-Eestis.

Teisipäeval ja kolmapäeval (23. ja 24.07. ) tugevnes Skandinaavias kõrgrõhkkond, mis sirutus oma kaitsva tiivaga üle Läänemere. 
Teisipäeval arenesid Lääne- ja Lõuna-Eestis rünksajupilved ja äikesed, mis hajusid kella 18:30ks. Kolmapäev oli sajuta, vaid mõne üksiku rünksajupilvega. Taevas seejärel selgines, tuul oli nõrk (1–8 m/s) ja põhjakaartest. Ilm oli suviselt soe: öösel oli sooja 12...17, päeval 23...27 °C.

Neljapäeval (25.07.) ja reedel (26.07.) olime endiselt kogu Põhja-Euroopat katva kõrgrõhkkonna meelevallas. Ilm oli jätkuvalt selge ja suvine. 
Samas oli neljapäeval Ida- ja Kagu-Eestis hoovihmu, kuna seal oli lähemal Ukrainas pesitsev madalrõhkkond ühes niiskusega.
Põhjakaare tuul oli neljapäeval nõrk, puhudes 1–7 m/s, reedel ulatusid puhangud päeval 11 m/s. Õhutemperatuur oli öösiti 12...17, päeviti 20...28 °C.

Laupäeval ja pühapäeval (27. ja 28.07.) oleme kõrgrõhkkonna keskme lähedal ning meile saabub uus kogus kuumust.
Ilm püsib selge või vähese pilvisusega. Puhub nõrk muutlik tuul. Kuumust on öösiti 12...21, päeviti 25...33 °C.

Meelika Härm. Rocca al Mare Kooli juurest 12:30 (23.07.2019) – ideaalne flammagenitus.

esmaspäev, 15. juuli 2019

29. nädala ilm (15.–21.07.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud siit alates: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


HOIATUSED: Ilm on rahulik!

Möödus suvesoojaga suvine nädal.


Esmaspäev (15.07.) oli väheaktiivses rõhuväljas enamjaolt sajuta, kitsas sajuvöönd libises üle Eesti ennelõunal, õhtul jõudis saarte läänerannikule tihedam ja tugevam sadu koos piksega seoses läheneva osatsükloniga.
Rannikul (põhjarannikul) arenes õhtul ka üksikuid pikseid. Öösel oli mitmel pool, kus taevas selgem, näha ka üsna eredaid mesokaid.


Korralikud helkivad ööpilved ööl vastu esmaspäeva Pärnumaal. Kaivo foto

Tuul oli lõunakaartest ja nõrk, sooja oli öösel alla 10, päeval 15...21 °C.

Teisipäeva (16.07.) öö esimeses pooles saabus Soome edelarannikule päeva esimeses pooles Rootsi rannikul tekkinud osatsüklon koos niiske, veidi soojema ja labiilsema õhumassiga.
Selle sajupilved ühes kohatise piksega saabusid saartele juba esmaspäeva õhtuks ning levisid aeglaselt edasi ida suunas, jõudes hommikuks ka mandri lääneosa kohale. Sadu oli paljudes kohtades väga tugev.

Vaade Pärnumaalt läände esmaspäeva õhtul kell 21:45. See serv on saabuva mõõduka / tugeva laussajuala serv, mis oli pildistamise hetkeks jõudnud saarte lääneosa kohale.

Päevaks suurem laussajuala oli osaliselt hajunud, kuid idapoolsetes maakondades arenes mitu äikeseliini.
Õhtuks pilved enamuses hajuvad.
Lõuna- ja kagutuul tugevnes öösel veidi, päeval puhus enam kagust ja püsis mõõdukas. Õhtul nõrgenes.
Õhusooja oli öösel sajupilvede all eelnevatest öödest enam, olles vahemikus 9...15, päeval aga 20 ümbruses, maksimumid ulatusid päikeselisemates paikades paar-kolm kraadi üle 20 °C.

Kolmapäeva (17.07.) ööks oli laussajuala taandunud ja päevasel ajal tekkinud rünksajukad samuti enamjaolt hajunud, laialdaselt oli ennelõunal selget taevast.
Päeval aga arenes niiskes ja soojas õhumassis taas palju rünksajukaid, mis tõid vihmahooge ja äikest enam Kesk- ja Lääne-Eestisse.
Kella 16 paiku arenes läänerannikul äkitselt äikeseliin, mis merel juba hajus.
Blitzortung
Ilmateenistuse radaripilt kella 16 paiku. Näha on äikeseliini kiiret arengut läänerannikul.
Tuul püsis kergelt tuntav, kuid pöördus enam kirdesse. Sooja oli öösel 10...14, päeval 17...24 °C.

Neljapäeval (18.07.) püsis ikka seesama madalrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja see tingis päevasel ajal niiskes ja soojas õhumassis rünksajukate arengut. Kuna niiskuse hulk õhus oli vähenenud, arenes sajuhooge ja äikest eelmisest päevast vähem. Õhtul jõudis Ida-Eestisse laussadu, mis sealt edasi ei levinud.
Mõõdukas (iilid 12 m/s) tuul pöördus põhjakaartesse. Õhumass tasapisi soojenes: sooja on öösel 9...14, päeval juba 20...25 °C.

Reedeks (19.07.) madalrõhkkond lõpuks eemaldus kaugemale Venemaa sisealadele, kuid selle servas sadas ida pool veel mitmel pool hoovihma.
Õhurõhk tõusis, taevas klaarub lääne pool ja ilm oli seal sajuta ja mõõduka põhjakaartetuulega. Õhutemperatuur oli öösel 10...15, päeval 18...26 °C.


Laupäeval ja pühapäeval (20. ja 21.07.) jätkus õhurõhu tõus ja õhumassi soojenemine. Ilm oli sajuta, enamjaolt paduselge või mõne pilverüngaga ning suvitajatele igati meelepärane. Pühapäeval hakkas aga õhurõhk tasapisi langema läänest läheneva madalrõhulohu tõttu.

Tuul oli mõlemal päeval üsna nõrk ning põhja- või läänekaartest. Õhusooja oli öösiti 10...18, päeviti 20...26, pühapäeval juba kuni 28 °C.

kolmapäev, 10. juuli 2019

28. nädala ilm (8.–14.07.2019)

Kommentaariumi viide 

Mida toob kaasa ülejäänud suvi? Kas 4. juuliga südasuvi üksnes katkes või lõppeski ära? Sissejuhatuseks tasub lugeda https://ilm.ee/?517890, kes veel seda märganud ega teinud ole. Päikeselisem ja soojem on ilm olnud rohkem merel ja rannikualadel.
Etteruttavalt võib öelda, et öökülmaoht saab selle nädalaga läbi ja uue nädala soojem õhumass tõstab ööpäeva keskmise taas südasuve lähedale (15 °C) või isegi üle selle, aga kui on ilm pilves ja sajune, siis sooja päeviti praegusest oluliselt rohkem ei tule.
Jahe ja niiske õhumass püsib Eesti kohal Loode-Venemaa madalrõhkkonna mõjul: mööda lääneserva tuleb Barentsi merelt niiske ja jahe, kuid labiilne õhumass. Selles võib ajuti olla tugevaid äikeseid, rahet ja tornaadosid, nagu juhtus 5.–8. juulil. Ka 2015. a oli sarnane olukord Eestis: niiske ja jahe, kuid labiilne õhumass, samas madalrõhulohk, osatsüklon või sellega seotud front paikneb Eesti kohal. 2015. a kohta pikemalt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2015/07/intervjuu-vesipuksidest.html (ja vanemad postitused).
Madalrõhkkond Venemaal on hakanud täituma, mis tähendab, et tsirkulatsioonitüüp hakkab muutuma. Siiski kõrgrõhkkonna teket Läänemere regioonis ega Venemaal esialgu ei ole ette näha, nii et pilvised ja ilmselt sajused ilmad (mitte igal pool) jätkuvad, kohati on äikest. Soojust tuleb tublisti juurde, aga ka kõige soojema õhumassiga pole pilves ja sajuse ilmaga üle 20 kraadi oodata. Kas jääb sombusem variant (tõenäolisem) või satub mõni selgema ilmaga kõrgrõhuhari ka sooja õhumassi saabumisel Eesti kohale, on lahtine.
Ebaselge on ka uus tsirkulatsioonitüüp, aga soojuse lisandumine (ehkki maksimaalne päevane õhutemperatuur ei pruugi oluliselt tõusta) on küll peaaegu kindel ehk seda saab suure usaldusväärsusega (üle 90%) juba praegu öelda. Soojust lisandub järk-järgult ehk mingit äkilist õhumassivahetus tõenäoliselt (nt soe front) ei tule või on tegu vähem kontrastsete muutustega (sooja tüüpi oklusioonifront jms).
Sademeid võib mõnel päeval ööpäevaga enam kui 10 mm tulla. Äikeseoht on väike kuni mõõdukas (15–50%), olles suurem arvatavasti 16. juuli paiku.
Ülejärgmiseks nädalaks ehk 22. juuliks võib õhumass muutuda nii jahedamaks kui soojemaks. Kui madalrõhkkond jääb Loode-Venemaale, tuleb jahe ja pilvine ilm tagasi (selgem on merel ja rannikualadel), aga kui madalrõhkkonnad jäävad lääne või loode poole või Läänemerele tuleb Assoori maksimumist tekkinud kõrgrõhuhari, siis võib enne kuu lõppu mõni soojem päev sattuda. 13. juulil arvutas Euroopa mudel ajutiselt kõrgrõhkkonna Lääne-Venemaale https://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=0&time=240&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref, mis võib palavat ilma tähendada, kuid hiljem see muutus uuesti, nii et võimalusi on mitu ja milline neist tuleb, on praeguse (13.07.) seisuga veel vara öelda.

***

Postitanud siit alates Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima. Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Tagamaadest veidi, miks postitused hilinevad, lootuses, et meie "kõiketeadjad" ei teeks enam mingeid üldistavaid järeldusi:

Minu tööpäevad algavad kell 7:30 hommikul ja lõppevad nädala sees (P–N) 22:00. Töö on sadamas kaimeeskonnas, mis on suurepärane võimalus ilmahuvilisele, sest vaated on väga head ja avarad.
Reede ja laupäev on töö iseloomust tulenevalt pikemad päevad, tihti lõpevad päevad alles pärast südaööd, 00:30 paiku.
Töögraafik jookseb kuidas kunagi, aga praegusel hetkel on meil neljast põhitöötajast 2 pikal haiguslehel ja seega langeb nende töömaht osalt ka meie õlule ja tihti on olukordi, kus olen tööl 4–6 päeva järjest. Pärast tööd kodus ootab kaheaastane laps ja elukaaslane, kellega samuti soovin koos olla selle vähesegi osa päevast.
Vabadel päevadel on samuti tegevusi palju, kuid olen püüdnud nendesse ka leida aja, et tegeleda postitustega ja blogiga.
See kõik ongi põhjuseks, miks blogi ei ole enam nii põhjalik ja postitused hilinevad palju ja tihti. Lubadusi postituse osas annan ka puhtalt eelaimduse põhjal, millal võiks olla aega koostada. Tihti on aga tulnud ette peamiselt tööalased asjad.
Asi liigub aga järgmisest nädalast paremuse suunas, kuna töö statistika kinnitab, et kõige kiirem aeg on juuni algus-juuli keskpaik.

Veidi ka nendest vanglajuttudest:
Jah, oli teema meedias sellest. Teadmiseks aga, et otsus ei ole sugugi lõplik (edasikaebamisel) ja meedia, nagu ikka, jättis mainimata paar olulist asja, mis muudavad üldpilti täielikult. Kel soovi detailsemalt teada, selgitan hea meelega eraldi meilitsi või enda sotsiaalmeedia samanimelise konto kaudu.
Ei õigusta end. On lubadusi antud postituste osas ja need nurja läinud ning vabandan siiralt selliste juhtumite eest, kuid ehk eelolev selgitus aitab paremini mõista.
Kinni siin blogis kedagi hoida ei saa. Kui ikka niivõrd vastukarva ja ei meeldi, siis palun otsida uus või kannatada, kuni asi paremuse poole hakkab minema (seda lähinädalate jooksul).
Olen Jürilt saanud head nõu, milline põhjalikkus peaks postitustel olema, ja hakkan seda ka esimesel võimalusel järgima (parem oleks).

Loodan mõistvat suhtumist ja igasugu anonüümsed kritiseerijad (tuttavad ehk?) – viige end enne kurssi kogu olukorraga, avaldage end ja seejärel tehke kellegi kohta mingeid järeldusi. Selline pealiskaudselt järeldamine, veel enam anonüümselt, ei ole eluterve ja mõistliku inimese teguviis.
Aitäh ja küsimusi sel teemal ootan privaatselt.
Nagu eespool mainitud, siis hakkab olukord paranema juba praegu.

***

Tuleb muutliku ilmaga ja nõrga öökülmaohuga nädal.


Esmaspäeval (8.07.) oli ilm mitmekesine. Meie kohal oli nõrga madalrõhuala kese koos oklusioonifrondiga, mis liikus õhtuks Venemaa piiri lähistele ja hilisõhtuks piiri taha, aga pahandust tegi see lühikese ajaga üsna palju.
Pärastlõunaks arenes üle Eesti kirde-edelasuunaline äikeste vöönd, mis ulatus veel Venemaal Moskva külje allagi.
Mitmel pool oli tugevat äikest ja sadu, samuti oli mitmel pool nähtud suuri, kuni 4 cm läbimõõduga raheteri(vt eraldi postitusest, mis valmib 11.07. jooksul).


Ööpäeva jooksul Eestis esinenud pilv-maa välgud. Näha on ilusti frondi asukoht ja äikesevööndi olemasolu. Lightningmapsi andmed


Õhk oli suhteliselt soe, jäädes 14...22 °C vahele, tuul oli üsna nõrk, väljaarvatud muidugi piksepilve all.

Teisipäev (9.07.) möödus samuti idapoolse madalrõhkkohkkonna mõjusfääris.
Mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev. Tuul oli mõõdukas, kuid õhk oli eelmisest päevast jahedam: üle 20 °C enam ei tõusnud.

Kolmapäeval, seitsmevennapäeval (10.07.) olime väheaktiivses rõhuväljas.
Kohati, enam hommikupoolikul, sadas vähest vihm, rannikualad olid kuivad ja päikeselisemad. Pärastlõunal lähenes põhjast selgem ala, mis päikeseloojanguks juba Eesti kohale tublisti liikunud.


Õhtuks ilm Pärnumaal selgines. Kaivo foto

Tuul oli põhjakaartest ja nõrk. Õhusooja oli 13...18. Kõikidel eelnevatel päevadel (8.10.07.) on ööd olnud mõõduka jahedusega: vahemikus 8...14 °C.

Neljapäeval (11.07.) jätkus sarnane olukord kolmapäevaga. Olime tsükloni lääneservas, hoovihma sadas peamiselt läänemaakondades ja saartel.
Mõõduka põhjakaare tuule (kuni 12 m/s) toel algas põhjast külma õhu sissetung ning öösel oli õhutemperatuur mandril valdavalt alla 10 kraadi(miinimumid 2 kraadi ümbruses, maapinnal ilmselt oli nõrka öökülma), päeval aga 15 °C ümber.

Reedel (12.07.) lisandus põhjakaarest koos lisajahedusega ka veidi niiskust, millest tingitult oli hoovihma enam pealelõunasel ajal.
Valdava osa päevast püsis enamikes kohtades siiski sarnane - päikeseline või vähese pilvisusega.
Kaivo foto Pärnumaalt õhtupoolikul kl 21 ajal.
Õhk oli juba väga jahe : sooja on öösel vaid 5 pügala ümber, miinimumid langesid +2ni, kusjuures maapinnal oli tõenäoliselt ka kerget öökülma.
Päeval tõusis sarnaselt eelmisele päevale 13...18 °C-ni.

Laupäeval (13.07.) olime kahe rõhkkonna piirimail. Ilm oli selgem enam põhja pool; pärastlõunasel ajal arenes kohatisi hoogsajupilvi, millest mõni andis ka pikset.
Piksepilv Pärnu linnas kella 13:35 paiku.
Merilin Reinhold foto
Puhus nõrk läänekaartetuul. Õhutemperatuur langes öösel +3...+7ni, maapinnal (turvasmuldadel) kuni 1, päev aga oli päikese toel ikka soojem: 15...20 °C.

Pühapäeval (14.07.) on ilmaolukord sarnane laupäevaga: enamasti on taevas selge või õhukeses pilvevines, vaid pärastlõunasel ajal tuleb siin-seal sabin(aator) vihma. 
Tuul on samuti nõrk ja muutlik(26 m/s).
Õhutemperatuur öösel enam alla 5 ei lange, olles vahemikus 5...13, päeval aga juba veelgi soojem: 17...21 °C.

Nn õitsev oaas 11. juulil rämekaldres ehk Veskimöldres üliväga Tallinna lähedal. Autori (mitte-Kaivo) foto

pühapäev, 30. juuni 2019

27. nädala ilm (1.–7.07.2019)


Kommentaar. On kurdetud blogi kvaliteedi osas, et see on tublisti langenud. Milles asi ja mis saab edasi? Kaivo määrati blogis ajutiseks autoriks, et temaga seonduvat kontrolli all hoida. See otsus on end õigustanud. 
Lisaks on energia ja aeg läinud ema probleemidele (tal oli 4 kuu eest ajukasvaja lõikus, mis ei õnnestunud ja hiljem oli tarvis end määrata ta eestkostjaks ja tegeleda nii tema asjaajamise kui raviskeemiga); doktorantuurile, et artiklid ja koguteos ekstreemsademetest valmis saada ja lõpuks uue töökoha ettevalmistused (õppematerjalide koostamine, asendamised õppetöös jms), sest 30. augustist algab tähtajatu tööleping õppejõuna TLÜ-s. See kõik tähendab, et on oluline märkimisväärne ajapuudus blogiga tegelemiseks. 
Et õppematerjalid ja artiklid saavad juuliga ilmselt valmis ja emaga on olukord muutunud niipalju leebemaks, et saab endaga enam-vähem ise hakkama, siis on plaanis blogi lähtestada ehk pöörduda tagasi algse, hiljemalt 2015. a seisundi juurde (vt kuvatõmmis), mida blogi lugejad eelistaksid praeguse asemel. See on planeeritud kuu lõppu, kui on blogi sünnipäev. Seega paar nädalat veel kannatust!

Postitanud siit alates: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblueWetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Tuleb jahe ja küllaltki sajune nädal. Eestit ootab ees väga sajune ja suhteliselt jahe ilm, täpsemalt Ilmateenistuselt http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/lahenevast-tormist-ja-peoilmast/.

Esmaspäeval (1.07.) oli ilm veel suvine, selge, õhukese pilvevinega kuid sajuta.
Puhus aga tormine edelatuul, rannikul ulatusid puhangud üle 20 m/s. Sooja oli parasjagu: öösel 10...15, päeval 17...23 pügalat.

Teisipäeva (2.07.) ennelõunal oli sajuhooge kohati, päeva teises pooles aga arenes seoses külma frondiga loode poolt alates padusaju- ja piksepilvi ohtramalt. Mõnes kohas tuli alla enam kui poole kuu sajunorm.

Eriti sünge vaade Pärnumaal kella 19 paiku õhtul. See pilv põhjustas tugevat vihma ja äikest. Kaivo foto


Seesama külm front, mis saabus Eestisse pärastlõunal, põhjustas mitmel pool pikset ja rängalt tugevat padusadu. Ilmateenistuse lennuilmakaart

Läänekaartetuul oli enamasti rahulik, pilve all tegi tugevamaid iile, kuid pärast frondi üleminekut õhtul asendus alates Loode-Eestist loode-. Õhk oli ennelõunal veel soe, kuid pärastlõunal langes alla 20 °C.

Kolmapäeval (3.07.) oli enamasti pilves ning kohatise sajuga ilm. Enam tuli vihma ida pool. Hilisõhtul liikus üle Hiiumaa lõunaosa ja Saaremaa põhja- ja idaosa üksik pikseline rünksajukas, mis hajus juba Kuivastusse jõudmise ajaks.
Lääne- ja loodetuul püsis rahulik. Õhusooja oli juba vähem – öösel 10 °C ümber, päeval enam üle 20 °C ei tõusnud.


Neljapäeva (4.07.) öösel madalrõhkkond eemaldus Venemaa sisealadele. Selle kauges lääneservas oli meil sajuhooge veel vaid öösel,  kohati ja eelkõige Virumaal. 

Päev tuli rõhkkondade piirimail kohatiste rünksajukatega. Sadu oli siiski nõrk või äärmisel juhul mõõdukas.

Tuul puhus läänest ja loodest ja oli öö hakul kirderannikul tugev, puhudes 5-11, puhanguti kuni 18 m/s. Pärast keskööd veidi nõrgenes (iilid 14 m/s). Päeval pöördus tuul läände ja edelasse ning iilid üle 14 m/s ei ulatunud. Õhk oli üsna jahe: õhutemperatuur öösel 6 °C-st sisemaal 15 °C-ni rannikul, päeval 15...20 °C.


Reede (5.07) öö esimeses pooles tekkis Skandinaavia lõuna- või keskosa kohal kiiresti uus noor tsüklon. Selle tihedamad sajupilved jõudsid kesköö paiku Hiiu- ja Saaremaale ning levisid tasapisi edasi mandrile.

Päeval liikus tsüklon keskmega Soome lahe kohale. Sadas vihma, mitmel pool oli sadu tugev ja paljudes kohtades oli ka pikset.

Mandril puhus öösel lõunakaartetuul 4–10, puhanguti 14 m/s, saartel aga tsükloni keskmele lähedamal edela- ja läänetuule iilid 17 m/s.
Päeval muutus õhurõhuväli veel pingelisemaks, mandril tugevnes edelatuul puhanguti 16, saartel ja läänerannikul lääne ja loodetuul kuni 22 m/s.
Õhk oli jätkuvalt sügisene : õhutemperatuur öösel 7...15, päeval 13...16 °C.

Laupäeval (6.07) jäi seesama madalrõhkkond Soome lõunarannikul ankrusse. Selle vahetus läheduses arenes ööpäevaringselt paljudes kohtades rünksajukaid ja tuli kohati tugevat hoovihma. Esines pikset, kuigi seda vähem, kui eelmisel päeval.
Öösel puhus veel keskme vahetus läheduses tormine lääne- ja loodetuul puhanguti 21 m/s, päeva peale kese vaikselt eemaldus ja sama suuna tuul rauges.
Jahedust oli öösel 7...13, päeval 13...17 °C.

Pühapäevaks (7.07) hiivas tsüklon uuesti end ankrusse, seekord Soome kaguranniku lähistele. Niiskust oli palju, mistõttu arenes ikka (padu)sajupilvi.
Läänekaare tuul puhus ööpäevaringselt mõõdukalt, 5–10, puhanguti 15 m/s. Õhk ei soojenenud: õhutemperatuur öösel 6...11, rannikul kuni 14, päeval 14...18 °C.

teisipäev, 25. juuni 2019

26. nädala ilm (25.–30.06.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.



Jaanid möödusid sel aastal ideaalse ilmaga! Oli soe, päikeseline, tuulevaikne. 24.06.2019 Pärnumaal


Möödus sügisenäoline nädal.


Teisipäeval (25.06.) oli ilm laguneva kõrgrõhkkonna servas sajuta ja enamasti õhukese kiudpilvekihiga. Arenes päeva jooksul ka rünkpilvi, kuid sadu nendest ei tulnud.

Puhus nõrk muutliku suunaga tuul kuni 7 m/s, õhtupoolikul põhjarannikul veidi tugevnes, kuna lähenes madalrõhulohk. Sooja oli öösel 8...15 kraadi vahel, päev tuli mõõdukalt soe: 18...24 °C.


Kolmapäevaks (26.06.) oli kõrgrõhkkond juba üsna jõuetu. Õhurõhk hakkas langema. Lõuna-Rootsist suundus meieni aktiivseks muutuv madalrõhkkond, mis juba hommikul saatis esimese sajuvööndi üle Eesti.
Õhtul lähenes merelt uus sajuala; Saaremaa ranniku läheduses oli ka äikest.

Aktiivseks muutuv madalrõhkkond suundub eeloleval ööl üle Liivi lahe ja Lõuna-Eesti. Kaardil tähistab madalrõhkkonna keset L täht ja selle juures olev nool selle liikumissuunda ja -kiirust. Soome Ilmateenistuse (SMHI) lennukaart kl 21:00 kohta.

Lõuna- ja kagutuul oli üsna nõrk, puhudes 29 m/s. Sooja on öösel 9...16, päeval 19...25 °C.

Neljapäeva (27.06.) öösel ja hommikul levis madalrõhulohk ühes mõõduka / tugeva sajuga ning kohatise piksega laussajuala läänest alates üle Eesti.
Tuul oli enne külma fronti kagust ja nõrk, peale fronti pöördus õhuvool loodesse, algas külma sissetung ja ühes sellega tugevnes peale tsükloni keskme üleminekut ka loodetuul päeval kohati tormiseks, puhudes rannikul kuni 21 m/s.
Sooja oli öösel pilvede all 11...16 °C, päev oli aga jahedam: üle 20 soojapügala enam ei tulnud.

Reedeks (28.06.) sajud taandusid idapiiri taha. Õhurõhk tõusis. Hoovihmapilvi oli madalrõhkkonna tagalas vaid kohatisi.
Küll aga jätkus külma sissevool loodest, mis hoidis loodetuule puhangud rannikul ikka 20 m/s ümber.
Õhusooja oli öösel kasinalt: vaid 10 kraadi ümber, päevalgi 15...17 kraadi.

Laupäeval (29.06.) keeris eemaldus veelgi, tugevnes kõrgrõhkkonna mõju. Sajuhooge oli kohatisi ning eelkõige mandril.
Rõhuvälja pinge laabus ja sellega seoses nõrgenes ka tormine loodetuul.
Öösel oli sooja tsipa üle 10, päeval kuni 20 kraadi.

Pühapäevaks (30.06.) olime Poola kõrgrõhkkonna põhjaservas. Ilm oli vähese pilvisusega või sajuta.
Läänekaartetuul puhus 49, rannikul puhanguti 13 m/s. Öö oli soojem: 12...17 °C, päev samuti päikese toel soojem: 19...23 soojakraadi.

NB! Erilist juunis
11.13. juunil oli ilm väga äikeseline ja paljudes jaamades oli neil päevil ööpäevased sajusummad suured. Esikolmikus on Türi (60 mm), Heltermaa (42 mm) ja Tooma (38 mm). Veel: http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/ ja http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/juunikuu-aikesest/

Arenev äike 8. juunil Pärnust kirdes.

Nii -naatorlikud (-naatordavad) pilved 24. juunil Laagris

teisipäev, 18. juuni 2019

11.–13.06.2019 võimsad piksed

Kommentaariumi viide

Koostanud, andmeid kogunud ja postitanud: Kaivo Lõppe, kaivoloppe@gmail.com, FB Kaivo Lõppe


Juuni keskpaiku, 11.13.06.2019 olid Eestis tõeliselt äikeselised päevad. Olnud äikesed olid piisavalt tähelepanuväärsed ja erakordsed, et teha sellest eraldi postitus.

Sünoptilisest olukorrast.
Teisipäeval (11.06.) tekkis kuumas niiskes õhus maapinnalähedases õhukihis Lääne-Euroopast meieni ulatuv mitme keskmega küllaltki väheaktiivne, kuid paksu pahandust põhjustanud madalrõhkkond. Kusjuures nii põhja kui ida pool olid valitsevaks samal ajal kõrgrõhkkonnad.
Laiaulatuslik süsteem keeras kuumakanalid lõunast avatuks ja nii saabus Läänemerele, s.t ka meile 11.06 õhtuks väga soe õhumass, milles 850 hPa (ca 1,5 km) kõrgusel oli õhutemperatuur 13...16 kraadi.

Kuuma meieni toimetanud soe front 11.06 kella 15 paiku. Lennuilmakaart 

Madalrõhuala mõju Skandinaavia kohal järsku aga nõrgenes ja Islandilt pääses liikuma kõrgrõhkkond üle Kesk-Soome Koola poolsaare suunas. Selline olukord takistas kuuma ja niiske õhu liikumist meist põhja poole ja suunas suure madalrõhusüsteemi lohu ühes väga aktiivse frondiga üle meie.

Suur äike algas Läänemere lõunaosas juba 11.06 hommikul. Blitzortung

11. juuni äikeste levik (viimased 24 h). Lightningmaps

11.06. õhtul ja 12.06. öösel liikus väga aktiivsel soojal frondil erakordselt aktiivne äikestevöönd Liivi lahele ja oli sealt sunnitud põhjapoolse kõrgrõhkkonna tõttu edasi kulgema üle Lõuna-Eesti ja Lätti itta. Sel ööl Põhja-Eesti sai rahulikult magada. Lõuna pool aga möllas äike, oli pagituuli üle 20 m/s, teatati ka suurtest raheteradest ning vihmahood olid samuti uputavalt tugevad.


11. juuni õhtul jõudis Eestini esimene tugevam äikesevöönd. Blitzortung

Äikest toonud sooja frondi asukoht 12.06. öösel kell 03:00. Soome Ilmateenistuse(SMHI) lennuilmakaart.

12.06. päev oli vahelduseks üsna rahulik, kuid seda vaid "vaikusena enne tormi".
12.06. õhtul jõudis Läänemerele madalrõhulohk ühes sooja frondi ning veelgi kuumema ja niiskema õhuga, mis levis 13.06. päevaks üle Eesti.
12.06. hilisõhtul tekkisid merel sooja frondi mõjualas tugevad ja elujõulised äikesevihmapilved, mis levisid öösel kiiresti saartele, varahommikul üle Lääne-Eesti ning keskpäevaks oli äike jõudnud juba Peipsi äärde.

13.06. päev oli taas rahulikum, kuid õhtupoolikul arenes Läänemerel kiiresti uus madalrõhuala kese ja selle soe front hakkas taas intensiivselt tootma võimsaid rünksajupilvi.

13.06. pärastlõunal hakkas Lätis intensiivistuma Läänemere lõunaosast tulnud äikesevöönd. Blitzortung

Lämbes õhumassis arenes välja kiiresti aktiivne ebapüsivusjoon, mis sisaldas põhja-lõunasuunalist võimsat äikesevööndi.

13.06. päevaks ja õhtuks oli ESTOFEX (ingl k. European Storm Forecast Experiment) tõmmanud ka Eesti 1.astme ohualasse, mis viitas võimalikele võimsatele äikesesüsteemidele ja ohtlikele nähtustele.
ESTOFEX

13.06. õhtul ulatusid selles samas süsteemis kõige marulisemad tuuleiilid Pärnu-Sauga jaama andmetel üle 30 m/s.
13.06. õhtul jõudis võimas äikestevöönd Eestisse. Esimese vööndi järel jõudis meieni hiljem ka teine, kuid see laastas enam mandri sisealasid ja ida- ja lõunapiiri. Blitzortung

13.06. õhtu teine äikesevöönd. See laastas Mandri-Eestit. Blitzortung

Võimsa kuuma õhumassi lahkumisetenduse pakkunud külm front 13.06. õhtul kell 21:00. Soome Ilmateenistuse(SMHI) lennuilmakaart.

13.06. äikeste levik (viimased 24 h). Selle ajaga oli kokku kogu süsteemi levikualas ~250 000 pilv-maa välku. Võrdluseks, Eestis on aasta keskmine pilv-maa löökide arv 2000050000. Lightningmaps

14.06. öösel front ühes võimsa süsteemiga eemaldus Venemaale ning ilm selleks korraks said äikesed läbi.

Sademekogusest ka (Ilmateenistuse andmed):

  • Pärnu-Sauga ilmajaamas sadas 13. juunil õhtul ühe tunniga 48,7 mm – sellist meeletut sajukogust nii lühikese ajaga saab juba nimetada loodusõnnetuseks.
  • Selles süsteemis esinenud sajust Pärnu-Saugas tuli esimesed 19 mm vihmavett alla 10 minutiga, s.o 26% juuni sajunormist.
  • Türi ilmajaamas oli 13. juuni hommikul ajavahemikul kella 6:00–8:00 sademeid 49,5 mm (s.o 64% juuni sajunormist), mis kvalifitseerub samuti loodusõnnetuse alla.
  • Sarnaselt Pärnu-Sauga ilmajaamaga tuli 19 mm vihmavett vaid 10 minutiga, s.o 25% juuni sajunormist.

Sademekogused 12.06. kell 9:00 – 13.06 kell 9:00. Kogused on antud millimeetrites (mm). Ilmateenistuse sademetekaart

Sademekogused 13.06. kell 9:00  14.06 kell 9:00. Kogused on antud millimeetrites (mm). Ilmateenistuse sademetekaart

Lõpetuseks lisan veel ka mõned saadetud pildid inimestelt. Luba avaldamiseks on kõikidelt inimestelt olemas ja viidatud on ka iga pildi all autorile.


Äike Haapsalus 13.06. öösel kella 01:55 paiku. Kaia-Karen Ülejõe foto


Äike Rakveres 13.06. öösel kella 5 paiku. Kaia-Karen Ülejõe edastatud foto.


Kaia-Karen Ülejõe foto äikesest Haapsalus 13.06. kell 17:07.


13.06. öösel kell 1:46 äike Saaremaal, Lümandas. Virgo Tiidermann foto



13.06. võimsa äikesesüsteemiga riiulpilv saabumas Virtsu sadamasse. Marianne Tammela fotod



Võimas piksesüsteem saabumas Pärnusse 13.06. vahemikus kell 16:20-16:50. Pildite autor Marten Jaan (MartenJaanPhotography).


Liis Liivamägi foto piksest. Asukoht ja aeg väljaselgitamisel.




13.06. piksesüsteem (sama, mis Marianne piltidel Virtsust) saabumas Virtsust 20 km kaugusele.  Kõik pildid on tehtud vahemikus 16:2716:32. Süsteem liikus kiiresti, selle all oli pagituult, rahe, tugevat vihma ja mitmeid tunde kestnud välgutamine. Kaivo fotod


Saabuv pikne Võru linnas 11.06. kell 23:00-23:30 vahel. Signe Kirillova foto


Riiulpilv saabumas Võrru 11.06. kell 2323:30 vahel. Signe Kirillova foto


Pikne Võru linnas 13.06. kell 910 vahel hommikul. Signe Kirillova foto