esmaspäev, 22. aprill 2019

17.nädala ilm (22.-28.04.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.

HOIATUS : Tuleoht on paljudes kohtades äärmiselt kõrge ja kerkib veelgi!
Metsades olgem äärmiselt tähelepanelikud!
Tuleoht on paljudes kohtades kerkinud kõrgeima, V klassini.
Riigi Ilmateenistuse tuleohukaart


Päikeseloojang Võrus, 21.04.2019
foto: Eero Hermann

Tuleb suviselt soe nädal.

Esmaspäeval (22.04) tugevnes kõrgrõhkkond.
Tõmbas taeva selgemaks, kohati jäid veel kõrgema kihi pilved, kuid ka need hajusid õhtuks enamjaolt.

Tuul oli nõrk ja muutlik.
Õhutemperatuur oli öösel 0...5, päeval 14...20°C

Teisipäeval (23.04) püsib kõrge kindlalt paigas, oleme selle kindlas haardes. 
Ilm on selge, tuul vaikne, puhudes läänekaarest.
Öösel on sooja kuni 5, päeval 15...20, rannikul jahedam.

Kolmapäeval (24.04) on kõrgrõhkkonna ülekaal jätkuvalt kõigutamatu.
Taevas on selge, tuul nõrk ning pöördub kõikjal lõunakaarde.
Öösel on sooja kuni 5, päeval 16...21, meremõjuga rannikul jahedam, jäädes 10°C ümbrusse.

Neljapäeval (25.04) kõrge ülemvõim hakkab tasapisi nõrgenema Läänemerelt survet avaldava madalrõhkkonna tõttu, kuid selle loodeserv hoiab öö selgena, päeval aga lisandub mõningaid pilverünki, kuid püsib veel suurema sajuta.
Tuul pöördub idakaarde, tugevneb 4-9, rannikul puhanguti 12 m/s.
Öösel on juba soojem : 3...8°C, päev tuleb samuti kevadiselt soe, olles vahemikus 17..
.21, meremõjuga rannikul 10°C ümber.

Reedel (26.04) oleme kõrg- ja madalrõhkkonna piiril. Ilm muutub pilvisemaks, aga püsib veel suurema sajuta.
Puhub võrdlemisi tugev idakaare tuul(kuni 14m/s).
Öö soojeneb veelgi, sooja tuleb 5...10, päev soojeneb samuti : õhutemperatuur on 20...22, meremõjuga rannikul aga endiselt 10°C ümber.

Laupäeval (27.04) loovutab kõrgrõhkkond juhipositsiooni ja ligi pääseb madalrõhkkonna serv. See lisab niiskust ning öösel on esialgu vaid üksikute vihmasabinate võimalus, päeval võib sajuhooge laialdasemalt olla.
Õhumass on palav ja niiske ning kõrge ja madala vastasseis muudab õhumassi ebastabiilsemaks, mistõttu on pealelõunal tõenäoline ka mõne rünksajupilve intensiivne areng ning oodata on äikest.
Õhutemperatuur on öösel 6...11, päeval juba lausa suvised 18...23, meremõjuga rannikul 10°C ümber.

Pühapäeval (28.04) madalrõhkkond küll nõrgeneb, kuid jõuab Läänemere kohale ja selle mõjusfääris on meil oodata vihmahooge ja äikest.
Tuul püsib idakaarest, kuid õhtuks pöördub põhjakaarde ja on mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel 6...11, päeval aga jahedam, olles 12...17, idapoolsetes maakondades võib enne sadusi ja äikest veel üürikeseks 20°C ümbrusse tõusta, meremõjuga rannikul on endiselt jahedam :  kuni 10°C.

esmaspäev, 15. aprill 2019

16. nädala ilm (15.–21.04.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima

Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.

HOIATUS : Tuleoht on paljudes kohtades äärmiselt kõrge ja kerkib veelgi!
Metsades olgem äärmiselt tähelepanelikud!
Tuleoht on paljudes kohtades kõrgeimal, V klassi tasemel.
Ilmateenistuse tuleohukaart


Tuleb enamasti päikeseline ja kevadiselt soe nädal.

M. Kaasik Pärnu Postimehele: Võimas kõrgrõhuala jääb Põhja-Euroopa ilma valitsema. Eestis ei ole eeloleval nädalal sadu oodata. Praegu Soome ja Skandinaavia kohal paikneva kõrgrõhkkonna kese nihkub reedeks Läänemere lõunaossa ja väike madalrõhkkond liigub Karjala kohalt lõunasse, tuues Eestisse rohkem pilvi, kuid mitte sademeid. Nädalavahetusel laieneb kõrgrõhkkond nii lääne, kui ida suunas, moodustades Briti saartelt Lõuna-Venemaani ulatuva vööndi. Kõrgrõhukese asub otse Baltimaadel ja ilm läheb järjest soojemaks.


Tugev antitsüklon 15. aprillil Skandinaavia ja Läänemere kohal (DWD).


Kõrgrõhkkond hiilib lähemale, korraks võib nädalavahetusel ka tiba vihma tulla.

Õhumass soojeneb päev-päevalt, nädala vältel on juba oodata üle 15-kraadist leitsakut.

Küll aga klimaatilise ehk pärissuve algust see nädal veel ei tule, võib-olla aga aprilli viimasel nädalal, nagu juhtus 1993. a. 

Klimaatiline suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 13°C. 

Loodus on saavutanud vähemalt Pärnu kandis meeletu arengukiiruse, näiteks on toomingas täiesti lehetust olekust paari päevaga arenenud selliseks :
Kaivo Lõppe foto Pärnust, kus toomingas on meeletu kiirusega lehtima hakanud.
Muud puud/põõsad on samuti hakanud lehtima, kuid selliseid õisikuid veel näha pole.



Seega, võtkem kevadest mis võtta annab, kuid ettevaatust metsades, sest soe päike ja kuiv õhk kuivatab tõhusalt metsaaluseid ja maastikupõlengud on kerged tekkima.



Nädal algas (esmaspäev, 15.04.) selge ja kohati kergelt tuulise ilmaga. Meieni jõudis kõrgrõhkkonna serva mööda soojem õhumass, mis kergitas õhutemperatuuri eelmiste päevadega võrreldes kõrgemale, tõustes 10 °C ümbrusse.

UV-indeks kerkis juba üle 3, sellise näitajaga saab juba naha pruuniks.


UV-indeks 15.04 kella 13:00 paiku oli juba üle 3, mis soosib kenasti naha pruunistumist.
Indeksit saab igaüks vaadata siit või kliki pildil; Tallinna kohta: http://tinyurl.com/y46k33cy (rippmenüüst saab Helsinki asemel valida soovitud linna).
Tuul oli enamjaolt kirdest, tugevam rannikualadel, sisemaal nõrk.

Teisipäeval (16.04.) liikus kõrgrõhkkond meile lähemale, ilm oli paduselge ja päikesevanne võtsid mitmed kodanikud.

Paduselge taevas kasvava Kuuga. Pildistatud Pärnus 16.04 kella 18:30 paiku. Sooja oli siis 14,8 kraadi!
Kaivo Lõppe foto
Puhus valdavalt nõrk põhja- ja kirdetuul, veidi tugevam oli vaid rannikualadel. Õhutemperatuur oli öösel kerges miinuses, olles  0...-4°C, rannikul kuni +2, päeval sisemaal juba eelmisest päevast soojem, tõustes 10...14, kohati 17°C-ni, meremõjuga rannikul, nt. Kundas oli vaid 5...6°C.


Kolmapäeval (17.04.) kõrgrõhkkond püsis Läänemerel ja tagas meile kuiva ning päikeselise ilma. 
Päeval oli ilm endiselt paduselge ning soosis päikesevanne. UV-indeks oli suviselt kõrge, maksimum ulatus 4,6-ni.
Kaivo Lõppe foto Pärnust.

Tuul püsis samuti vaikne ja oli seekord valdavalt muutliku suunaga. 

Õhutemperatuur oli öösel ikka kerges miinuses, olles -4°C-st sisemaal kuni +2°C-ni rannikul, päeval eelmisest kraad enam : 12...18°C, rannikul kuni 7°C. 



Neljapäeval (18.04.) kõrgrõhkkond veidi kaugenes ning lisanduva niiskuse tõttu oli õhukesi kõrgeid pilvi enam, aga sademeid siiski ei tulnud.
3 lennukit üksteise järgi kiudpilvedes.
Kaivo Lõppe foto Pärnust

Tuul püsis nõrk ja taas muutlik. Õhutemperatuur oli juba ka öösel tõusuteel, olles -2...2°C, päeval 12...19, meremõjuga rannikul kuni 9°C.



Riigipühal, Suurel Reedel (19.04.) kõrgrõhkkond veidi taandus veelgi ning ida poolt mööduva madalrõhkkonna lohk lisas niiskust ja kõrgema kihi pilvi. Ilm püsis sajuta.
Pilvi oli juba enam, kuid püsis sajuta ja kevadiselt palav. Kurdeti ka lämbe oleku üle.
Kaivo Lõppe foto Pärnust.

Õhutemperatuur öösel pendeldas nulli ümber, olles -3...2°C, päeval ikka kevadiselt kõrgel, püsides 12...18 vahel, meremõjuga rannikul aga ikka jahedam: kuni 10°C.



Laupäeval (20.04.) öösel tuli kohati tiba vihma,  päev aga püsis sajuta, kuid vahelduva pilvisusega. Õhtupoolikul siiski täheldati osades kohtades üliväheseid sademeid.

Põhjakaare tuul veidi tugevnes ja tõi veidi jahedamat õhku. Õhutemperatuur oli öösel kergelt plusspoolel, olles  1...4, päeval aga veidi jahedam eelmistest päevadest: 8...15, meremõjuga rannikul lausa 5°C ümber.



Pühapäeva (21.04.) öösel tuli madalrõhulohust kerget vihmasabinat, päeval madalrõhkkond eemaldus ning Läänemerel sai valitsejaks taas jõuline kõrgrõhkkond. See pühkis taeva tasapisi selgemaks, ilm oli enam päikeseline ja taas ideaalselt kevadine, kuna ka tuul oli pea olematu ja lõuna suunaga.

Õhutemperatuur öösel veidi langes, jäädes -2...+3°C vahele, päeval aga taas õhumass soojenes ja pakkus meile õhutemperatuuri 8...16°C, meremõjuga rannikul siiski jäi jahedamaks.


Edasi ilm kuumeneb, seekord veelgi intensiivsemalt. Oodata on üle 20-kraadist leitsakut ning aprilli viimasel nädalal pole välistatud klimaatilise suve algus!
Rohkem infot uues postituses.

teisipäev, 9. aprill 2019

15. nädala ilm (8.–14.04.2019)

Kommentaariumi viide
NB! 15. aprillist võtab üle ja teeb postitusi taas Kaivo – sellest ka potentsiaalselt ebameeldiv viive!

Tuleb suhteliselt talvine ja sajune nädal, kuid alates 11.04. muutub ilm selgemaks ja kuivemaks.

Marko Kaasik Pärnu Postimehele: Kevad näitab eeloleval nädalal oma ilusamat nägu. Täna [9.04.] liigub täituv tsüklon Soome lahelt itta ja Skandinaavias tugevnev kõrgrõhkkond võtab Baltimaad neljapäevaks oma idaserva. Valitsevad põhjakaarte tuuled, õhumass on jahe ja öösel püsivad külmakraadid. Päikesepaiste hakkab järk-järgult päevaseid õhutemperatuure kergitama ja etteruttavalt võib oodata järgmise nädala keskpaigaks juba ka öösel mõni kraad sooja. Kagu-Eestis on kevad kiirem, nagu ikka: uue nädala alguseks on seal päevased õhutemperatuurid juba üle 10 soojakraadi.
Märkus: termin on miinuskraad(id); aprilli esimesel nädalal oli kõige soojem looderannikul (kagutuule mõjul).

Nädal algas madalrõhkkonna (tsükloni) jõudmisega Eesti kohale: pilvisus tihenes ja hakkas sadama vihma, keskpäeva paiku alates loodeservast ka lörtsi ja märga lund. Õhutemperatuur langes päeva jooksul seal, kus lumisem sadu oli tihedam, 1 kraadini. Sarnane jahe ja sajune ilm jätkus ka 9.04.
10.04. ööl muutus sadu lumeks ja kohati tuiskas veidi, sest Läänemerel oli madalrõhuala edelaserv, kuid järgmisel päeval mõjutas ilma Skandinaavia kohal paiknev kõrgrõhkkond. Moodustus lumikate.
11.04. ilma mõjutas Skandinaavia kohal paiknev kõrgrõhkkond. Seetõttu oli öösel pilves, selgimistega ilm ja kohati sadas vähest lund, kuid alates loodeservas selgines aeglaselt. Puhus põhjakaartetuul 2–8, rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur langes 0...–5 °C-ni. Teed muutusid libedaks!
Päeval oli pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm, lääne pool muutus päikeseliseks. Puhus põhjakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
12.04.: Läänemerel oli kõrgrõhkkonna ida- ja kaguserv. Seetõttu oli vahelduva pilvisusega sajuta ilm, ida- ja lõunaservas oli pilves, kuid olulise lumesajuta. Puhus põhjakaartetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C, aga kus püsis selge, siis langes hommikul kuni –8 °C-ni.
14.04. oli siinmail kõrgrõhkkonna kaguserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega sajuta ilm, kuid õhtuks selgines. Puhus põhjakaartetuul 3–8, puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli 5...10 °C, kuid õhtul langes alates põhja poolt alla 0 °C.


7. aprillil oli õhutemperatuur autotermomeetri järgi koguni üle 16 kraadi, samas tekkisid rünkpilved, mis viitasid teatud labiliteedile õhumassis (Tallinna lähedal Harjumaal). 

Kui 8. aprillil hakkas märga lund sadama ja tuiskama, kogunesid inimesed koguni seda akende juurde vaatama.

neljapäev, 4. aprill 2019

14. nädala ilm (1.–7.04.2019)

Kommentaariumi viide

Päikeseline ja sajuta mõõdukalt soe nädal. Pikemalt: https://ilm.ee/?517717

Alatskivi legendaarse ilmavaatleja Einar Laretei kokkuvõte: Märts 2019 oli suhteliselt soe ja sajune kuu. Kõige sajusemaks kujunesid märtsi esimene ja teine kümnepäevak. Sadas vihma, lörtsi ja lund. 8. märtsil oli Alatskivilt lõunapool äikest. Seoses heitlike ilmadega oli oli märtsikuus palju tuuliseid päevi. Enamus lumest sulas esimese kümnepäevaku lõpuks. Lumikate oli pidevalt maas 89 päeva.

Nädal algas kõrgrõhkkonna mõjul selge ilmaga. Õhutemperatuur oli öösiti –4...3 ja päeviti 3...10 °C (2.04. öö oli jahedam, kuid päev pisut soojem).
3. aprillil jätkus ilm kõrgrõhkkonna lääneservas selgena; öösel oli Peipsi ääres (Alutagusel) kuni –5 (saarte rannikutel 4), kuid päeval tõusis 9...14 kraadini, vaid tuulepealsetel rannikutel jäi madalamaks. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–9, puhanguti 12, saartel ja läänerannikul 14 m/s.
4. aprillil jätkus kõrgrõhuala lääneservas päikesepaisteline ilm, Puhus kagu- ja lõunatuul 3–9, puhanguti kuni 13 m/s, kuid pärastlõunal nõrgenes. Õhutemperatuur oli 10...15, üksnes rannikul kohati 8 °C.
5. ja 6. aprillil muutusi polnud, kuid lisandus kõrgeid pilvi – see on märgiks, et ilm halveneb paari päeva pärast (rohkem infot https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.horisont.mobile.pilveaabits). Oodata on lund ja talvekülma!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhuala liikus Lõuna Norra kohalt Läänemere poole. Seetõttu oli öösel vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhus kagutuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C. Päev oli esialgu selge, hiljem vähese ja vahelduva, õhtuks muutliku pilvisusega ilm ja siis sadas kohati vähest vihma. Puhus lõunakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli 10...16, rannikul kohati 8 °C.

Tugev märg lumi 31. märtsil Tallinnas. Ene Leuska foto

esmaspäev, 25. märts 2019

13. nädala ilm (25.–31.03.2019)

Kommentaariumi viide
Paraku tuli 27.32.03. veeta Korsikalhttps://www.rally-maps.com/Tour-de-Corse-2019, mistõttu uuendused võisid olla ebaregulaarsed. Palusime vabandust võimalike ebameeldivuste pärast!
M. Kaasik Pärnu Postimehele: Kevad areneb paljuaastasest keskmisest kiiremini ja sajuste madalrõhkkondade mõju väheneb. Täna avab kõrgrõhuhari Läänemerel tee külmemale õhule põhjakaartest. Homme on Kesk-Euroopa kõrgrõhkkonna hari otse Baltimaade kohal. Neljapäeval, reedel ja laupäeval kujundab meie ilma kõrgrõhuala põhjaserv, mida põhjast nügivad üle Soome itta liikuvad madalrõhulohud. Pühapäeval ulatub üks lohkudest Eestini ja esmaspäeval toob selle tagalas järgnev kõrgrõhuhari meile taas karge päikesepaistelise ilma.

Tõepoolest, tulemas on suhteliselt kevadine nädal: läheb soojemaks.
Ülemeelik kevad pidurdab veidi hoogu: https://ilm.ee/?517701

28. märtsil oli Rootsis ja Norra juba varasuviselt kuni 17 kraadi sooja (https://www.infoclimat.fr/).

Nädala alguses liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemerelt kagusse, selle järel tugevnes Skandinaavial kõrgrõhuhari. Seetõttu oli muutliku pilviusesega ilm. Mitmel pool sadas hooglund, lumekruupe ja rahet, üksikutes kohtades võis esineda äikest. Pärastlõunal loode poolt alates taevas selgines ja sajuhood lakkasid. Puhus läänekaartetuul 3–9, pärastlõunal saartel loodetuul puhanguti 14 m/s, kuid äikese ajal oli tuul puhanguline. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
26. märtsil liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere ida poole. Pärastlõunal läheneb Skandinaaviast madalrõhulohk. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus loodetuul 5–11, põhjarannikul ajuti puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C.
27. märtsi öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere ida poole. Pärastlõunal [järgmisel päeval] lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Seetõttu oli vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Puhus läänekaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
31. märtsil tekkis kevadilma paus: vihm asendus märja lumega, tekkis ajutine lumikate, kuid õhutemperatuur jäi siiski plusspoolele, õhtuks ilm selgines, vt kokkuvõtet https://ilm.ee/?517717.

Lühiajaline lumesadu 25. märtsil Nõmmel.

Sünged rünksajukad samal ajal Tartule lähenemas (http://meteo.physic.ut.ee/).

esmaspäev, 18. märts 2019

12. nädala ilm (18.–24.03.2019)

Kommentaariumi viide
Äikeseline märts: äikest on registreeritud 8., 11. ja 18. märtsil. 8. märtsi äike oli kohati tugev ühes rahega. Viimati oli märts peaaegu sama äikeseline 2010. a, kui äikest oli 13. ja 27. märtsil.
Kõik äikesevaatlused palume saata https://eav.meteo.net.ee/sisestusvorm.php?tyyp=1
*Astronoomiline kevad ja võrdpäevsus. Kalendri järgi algas 20.03. kell 23:58 kevad. Seda nimetatakse astronoomilise kevade saabumiseks, kuna on seotud põhjapoolkeral kevadise võrdpäevsusega – öö ja päev peaksid kogu planeedil olema sama pikad ehk kestma võrdselt 12 tundi. Võrdpäevsuse ajal tõuseb Päike täpselt idast ja loojub täpselt läände.
Tegelikult, kui kontrollida andmebaase ja arvutada välja päeva pikkus eri maakera piirkondade kohta, osutub, et võrdpäevsus oli juba 18. märtsil. 21. märtsil on päeva pikkus Tallinnas juba 12 tundi ja 15 minutit (Coffs Harbouris 12 tundi ja 7 minutit). Päeva pikenemine Eestis on praegusel ajal poolaasta kiireim ehk 5 minutit ja 20 sekundit ööpäeva kohta, mõne aja pärast pikenemine aeglustub.
Vastavat vapustavat täpsust võib näha, kui võrrelda https://www.timeanddate.com/worldclock/estonia/tallinn ja https://www.timeanddate.com/worldclock/australia/coffs-harbour.

Tuleb sajune, kuid suhteliselt soe nädal: võib oodata lume kadumist peaaegu kõikjal.
*M. Kaasik: Katkematu madalrõhkkondade rivi liigub üle Põhja-Euroopa, põhjustades kevadise päikesepaiste ja päevaks-paariks tagasi saabuva talve vaheldumist.

Paistab, et mingisugune kevad on kätte jõudnud: 14. märtsil tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C ja on sellisena jäänud praeguseni püsima, lisaks tundub, et see jääb pikemaks nii. Ehkki sajab võrdlemisi palju, aeg-ajalt märga lundki, on lume lõpliku kadumise aeg siiski viimaks kätte jõudnud (kellele nii varane talve lõpp ei meeldi, peavad kurvastama)! 
17. märtsil liikus madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 960, hiljem 975 hPa) Lõuna-Norra kohalt Läänemere põhjaosa poole ja täitus aeglaselt. Seetõttu oli enamasti pilves ilm. Lääne-Eestisse jõudnud vihma- ja lörtsisadu tuli õhtuks ka idapoolsetesse maakondadesse. Lõuna- ja kagutuul tugevnes 6–13, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.
18. märtsil liikus madalrõhkkond Stockholmi lähistelt üle Läänemere põhjaosa Soome lõunaosa kohale. Nii oli pilves, selgimistega ja muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas peamiselt hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest (Tartus, kagunurgas) ja sadas märga hooglund, jääkruupe või rahet. Puhus valdavalt lõunatuul 4–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
19. märtsil täitus Soome lõunaosas olev väike osatsüklon. Öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta. J. päeval jõudis Läänemerele madalrõhulohk. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, ajuti sadas vihma, õhtul tuli sekka ka märga lund. Puhus lõuna- ja edelatuul 3–9, saartel ja läänerannikul loodetuul 8–11, puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
20. märtsil liikus madalrõhulohk pärastlõunal üle Läänemere ida poole. Öösel tugevnes Läänemerel uuesti kõrgrõhuhari. Seetõttu pilvisus tihenes, Lääne-Eestisse jõudis vihmasadu (enne pimedat sadas kohati sadas märga lund), mis hõlmas õhtuks Ida-Eesti, pärast päikeseloojangut alates saartest selgines. Puhus edelatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s, õhtul Lääne-Eestis nõrgenes lääne- ja loodetuul pisut. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
21. märtsi öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta. Päeval jõudis Läänemerele uus madalrõhulohk, mis liikus üle Läänemere ida poole, öösel lähenes Skandinaaviast kõrgrõhuhari. Niisiis pilvisus tihenes, Lääne-Eestist algas pärastlõunal vihmasadu, mis levis itta. Edelatuul tugevnes pärastlõunal 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul asendus saartel ja läänerannikul lääne- ja loode-.  Õhutemperatuur oli 4...9 °C.
22. märtsil oli kõrgrõhuharja mõjul päikeseline ilm. M: /---/uuendatakse esimesel võimalusel/

 

Äike 18. märtsil Tartus ja eemalduv pilv (http://meteo.physic.ut.ee/).

Euroopat mõjutab ülitsüklon, mis võis olla pahvaktsüklon, nimekiri mõistetest (DWD).

esmaspäev, 11. märts 2019

11. nädala ilm (11.–17.03.2019)

Kommentaariumi viide
Lubatud 1 minuti loeng: https://novaator.err.ee/918639/teadlane-selgitab-miks-ilmateade-pidevalt-eksib. Lumepalli viskamise analoogia ei ole hea näide, parem näide oleks pigem selle veeremine ebatasaselt künkalt alla. Oluline on ehk lisada, et ilm saab alguse tihti just kõrgustest ja jõuab hiljem aluspinna lähedale, mis tähendab, et olulised oleksid andmed kõrgemal paiknevatest õhukihtidest, kuid neid napib (sondeerimisandmeid saab vaid 1 või 2 korda ööpäevas).

Tuleb paugurodine ehk suhteliselt talvine nädal. Alles 14. märtsil läheb soojemaks. 

Nädala alguses määras ilma madalrõhuala edelaserv. Nii oli pilves, selgimistega või muutliku pilvisusega ilm. Mitmel pool sadas hooti lund ja paiguti tuiskas, ajuti oli sadu tugev. Kohati, peamiselt Võrtsjärve ümbruses, esines äikest. Puhus lääne- ja loodetuul 4–11, saartel ja rannikul 6–13, puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4 °C.
Teisipäeva (12.03.) öö oli kaugeneva madalrõhkkonna järel hooglumega ja kohati tuiskas, sest lääne- ja loodetuul oli veel võrdlemisi tugev. Kuid päevaks tuul nõrgenes ja suuremat sadu enam polnud. Õhutemperatuur oli öösel –2...–8, kuid päeval 0...–4 °C.
Alates neljapäevast (14.03.) muutus ilm oluliselt soojemaks: madalrõhkkonna serv tuli üle Läänemere. Pilvisus tihenes ja öösel sadas peamiselt lund; puhus tugev kagutuul. Päeval oli sadu vähem ja nõrgemalt (lumest vihmani). Kagutuul püsis tugev. Õhutemperatuur oli öösel saartel ja läänerannikul 0...2, mandri sisealadel 0...–3, kuid päeval tõusis ja pärastlõunal oli kõikjal juba 2...6 °C.
Sarnane soe ja sombune ilm püsis üldiselt nädala lõpuni. Lähemalt võis vaadata https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/laagri_estonia_794964 ja https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/tartu_estonia_588335.
Kahjuks toimus ootamatu töölähetus Austriasse, mistõttu kõik jäi pooleli. Palume võimalike ebameeldivuste pärast vabandust!

Janek Pärn. Täna seniidikaar kell 9.34. Simunas 3.03.2019

pühapäev, 3. märts 2019

10. nädala ilm (4.–10.03.2019)

Kommentaariumi viide
Paukuudised: *1 – EÄV https://eav.meteo.net.ee/uudis.php?id=2.
*2 – Kairo Kiitsak _u Jagan kõigi huvilistega ühte põnevat vaatepilti: möödunud öö jooksul olevat Osmussaarel akumuleerunud [loe: sadas] ligi 40 cm lund. Sadu jätkus ka hommikul. Raport: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2452228548144193&set=a.850781224955608&type=3&theater


*Tallinna Ülikoolil on ERRiga koostööprojekti korras 1 minuti loengute sari (https://novaator.err.ee/k/uhe-minuti-loeng). Sel nädalal on tulekul klipp sellest, miks on ilm Eesti eri paigus nii erinev ja sellest räägib loodusteadlane Hannes Tõnisson.
*Viimane nädal on olnud keeruline, kuna esiteks tuli viibida 5 päeva Kiievis tuumameteoroloogia seminaril ühes Tšornobõli tuumajaama külastamisega (sh õnnestus näha Duga radarit ja metsikuid Prževalski hobuseid, kes ootamatult ilmusid metsast teele, blokeerides selle; Prõpjati linnas võis näha seda, kuidas loodus teeb 30 aastaga oma töö, sest praegu kasvavad seal suured, kuni 25 m kõrgused puud nii majade küljes kui asfalteeritud teedel, väljakutel jne – suvisel ajal oleks seda linna peaaegu võimatu näha, kuna loodus on selle varjanud), ja teiseks ema seisund, sest tal püüti eemaldada ajukasvaja, kuid lõikus osaliselt ebaõnnestus tekkinud tüsistuste tõttu (veritsus ja hematoom), nii et ta saatus on veel teadmata. Seetõttu on jäänud siinne üpris tahaplaanile.
*On huvitav, et erakordselt, isegi rekordiliselt soe talvekuu võib püsida tervikuna tüseda lumikattega. Nii võib lugeda Alatskivi legendaarse ilmavaatleja Einar Laretei veebruari vaatluskokkuvõttest: Veebruar 2019 erakordselt soe viimane talvekuu. Kuu keskmine temperatuur oli keskmisest kõrgem 5,2 kraadi. Kogu veebruarikuu jooksul valitsesid väga muutlikud ilmad. Soojalained vaheldusid lühiajaliste külmalainetega. 15 -16. veebruaril tõusid soojanäidud mitmel pool uute rekorditeni, Alatskivil oli 16. veebruaril sooja päeval 7,4 kraadi. Heitlikud ilmad tõid kaasa veebruaris ka palju tuuliseid päevi. Sademeid tuli veebruaris ainult veidi üle normi. Kõige enam sadas kuu esimesel poolel. Kogu kuud kattis maad lumikate, mis varieerus 43 cm-st 10 cm-ni kuu lõpul. Veebruari viimasel päeval oli ümbruskonna kaetus lumega 50%.

Ebatavaliselt muutlik ja ohtralt sajune nädal, sest ilma määrab tsüklonite seeria.

2019. a 8. nädal lõppes muutlikult: 1. märts oli südatalviselt külm (õhtuks selgines), nii et keskööks oli kohati kuni –13 °C. 2. märts oli tormine, sest tuul ulatus puhanguti kuni 20 m/s, samas õhutemperatuur tõusis Tallinn-Harkus 4,4 kraadini, kuid see ei ole soojarekord (vt https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). 3. märts jätkus kontrastselt: edela poolt hakkas sadama lund ja tuiskama, sest idakaartetuul tugevnes, kuid õhutemperatuur tõusis Sõrves kuni 2,7 kraadini, samas kui Virumaal oli päikeseline ja kuni –6 kraadi, hilisõhtul vastavalt koguni 3,7 ja –7,5 kraadi.
Nädala alguseks (4.03.) liikus väike osatsüklon Läänemere põhjaosast üle Eesti itta ja täitus. Nii oli pilves ilm, kuid hommikul Põhja-Eestis kohati selgines. Sadas peamiselt lund, saartel paiguti ka vihma, mõnel pool koguni jäätuvat vihma. Hommikuks sajud harvenesid. Oli jäidet! Sisemaal oli tuul muutliku suunaga 1–6 m/s, põhjarannikul puhus idatuul 4–9, puhanguti 13 m/s, Liivi lahe piirkonnas edela- ja läänetuul 7–10, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Saaremaal ja mandri lõunaservas –1...3 °C. 
Ränk kahe Eesti päev (mõistest). Kõigest 6–12 tundi hiljem pilvisus tihenes, sest Põhjamerelt liikus aktiivne madalrõhkkond üle Läänemere Eesti kohale. Ennelõunal sadas kohati vähest lund, kuid juba pärastlõunal levis uus sajuala Lääne-Eesti saartelt mandrile. Sadu algas lumena, aga hiljem edela pool "kollis" üle vihmaks, mujal jätkus tugeva lumena (vt pilti postituse alguses). Oli jäidet! Puhus lõunakaarte-, Põhja-Eestis idatuul 3–8, õhtul tugevnes saartel kagutuul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –4...2 °C.
5.03. kell 8:30: Eesti praegu ilma poolest nii pooleks veel kui saab. Harjumaal juba 20cm lund kohati maas ja tuleb juurdegi. Tuiskab ja on kraadike paar külma. Samas Paide kõrguselt lõunapoole pole talve moodigi. /---/
Sünoptika: Läänemerelt liikus aktiivne madalrõhkkond üle Eesti itta. Järgneval ööl saabus Skandinaaviast kõrgrõhuhari. Nii oli pilves ilm, vaid kagu pool oli selgimisi. Sajuala taandus järk-järgult ida poole ja loodest alates sadu lakkas. Põhja pool sadas lund, lõuna pool peamiselt vihma, alles õhtul lund. Õhtul lääne poolt alates pilvisus hõrenes. Tuul asendus kõikjal kirde- ja põhja- ning tugevnes 5–11, puhanguti 15, rannikul 18–23 m/s. Õhutemperatuur oli –3...4 °C, kuid õhtuks langes kõikjal –2...–7 °C-ni. Teedele tekkis kiilasjää!
[uuendus 8.03. kell 6:10:] Nad kirjutavad Maalehes, et on soe ja pikk talv. Kevadet pole mõtet enne 40 päeva möödumist oodata. Ain Kallis: Talv algas Kirde-Eestis novembri lõpul ja kestab korralikult edasi. Mujal Eestis algas see aastaaeg 11.–17. detsembril ja lõppes 20.–27. veebruari paiku. Märtsi värske lumi neil aladel läheb vast juba kevadtalve aega ... Vaata ka http://www.ilmateenistus.ee/2019/03/moodunud-talve-ulevaade/.
8.03. liikus madalrõhkkond mööda Põhjalahte põhja poole. Järgmisel pärastlõunal jõudis Rootsi lõunaossa uus osatsüklon. Seetõttu oli peamiselt pilves, selgimistega ilm, hommikupoole ja idaservas oli päikeselisem. Ennelõunal sadas vihma kohati, pärastlõunal alatest saartest rohkem, mõnel pool oli äikest ja rahet. Puhus lõuna- ja edelatuul 6–12, rannikul puhanguti 15–17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli 5...11 °C.
8. märtsi äikesepuhang. Pärast 8.03. keskpäeva hoogustus Võrtsjärve ümbruses põhja-lõuna sihis konvektsioon ja rünkpilvede areng – tegemist pidi olema ebapüsivusjoonega, mis seekord oli frondi ees väga soojas ja niiskes õhumassis. Samasugune juhtum oli 27.03.2010, kui üle Tartu läks võrdlemisi tugev äike.
Pärast äikesepuhangut muutus ilm tormiseks: öösel hakkas tuiskama ja tõusis torm (tuule puhangud isegi kuni 30 m/s); õhutemperatuur langes kõikjal alla 0 °C, kuid seejärel tõusis taas üle 0 °C ja ilm selgines. Pärast 9.03. keskpäeva pilvisus tihenes ja hooti hakkas nii lund kui vihma sadama, kuid õhutemperatuur jäi 2...5 °C. Tormine läänekaartetuul asendus rahuliku lõunakaartetuulega.
Video https://vk.com/id56454259: Äike teisel pool piiri Pihkva oblastis 8.03.2019 õhtul. Autor: Jelena Baranova.



Välgud, mida ilmselt keegi ei oodanud (puuppa ei tööta alates 19. jaanuarist, seetõttu kasutatakse teisi allikaid, nt http://en.blitzortung.org/live_lightning_maps.php?map=11) ja lugeja pilt äikesepilvest Kagu-Eestis (vt kommentaariumist).

 Äike ja rahe lähenemas Tartule. Kairo Kiitsaku foto

Äike lähenemas Alatskivile. Lähim välk oli 6 km kaugusel. Einar Laretei foto

***
 Kontrastne õhutemperatuur 3. ja 5. märtsil (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Tsüklonite seeria tallermaa on Läänemeri, sh idarannik (DWD).

esmaspäev, 25. veebruar 2019

9. nädala ilm (25.–31.02.2019)

Kommentaariumi viide
Kahjuks ei pruugi õnnestuda postitust ajakohastada, sest http://ilmjainimesed.blogspot.com/2019/02/8-nadala-ilm-1824022019.html (vt esimest lõiku).
Uudiseid: Ilmateenistus tähistab meteopäeva 22.03.2019 kell 10.00–15.00 Keskkonnaministeeriumi I korruse suures saalis (Narva mnt 7a). Sündmuse lähem info: https://tinyurl.com/y3xuctsr (seal tuleks end  ka registreerida). Sellele järgneb Eesti Meteoroloogia Seltsi aastakoosolek.
Lisaks veel saabunud tagasisideks: I saw that you recommended visiting Tallinn, Estonia on your page here: ilmjainimesed.blogspot.com/2018/03/11-nadala-ilm-1218032018.html. Thanks for letting people know about this beautiful city (I managed to read you despite my poor Estonian)!
I don’t know if you’ve heard, but it was selected as a top destination for digital nomads (along with other cities all around the world) https://www.websiteplanet.com/blog/best-locations-digital-nomad/.
I’m pretty sure a lot of your readers don’t know about it, and I think it would be a great added value to them to share this resource with them on your page. Let your visitors know they would enjoy many options with strong WiFi connections to make their life simple when visiting Tallinn, including coworking hubs and cafes!
Inglise keeles on Tallinnat tutvustatud: https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn.

2019. a meteopäeva poster. Pildile klikkides saab

Tuleb soe, kuid paari talvise temperatuuriga päevaga nädal.

Nädala alguses on Läänemere idarannikul aktiivse madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul 24.02. jooksul ilm selgines. Nii oli öösel selge sajuta ilm. Puhus lääne- ja loodetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–20 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C.
Päev (25.02.) oli enamasti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilmaga. Puhus loodetuul 7–13, saartel ja rannikul puhanguti 15–18 m/s, kuid õhtuks nõrgenes. Õhutemperatuur oli  3...8 °C.
Mis edasi? Veebruar on toonud soojarekordeid. Samas vabariigi aastapäev oli enamasti udune ja oodatust jahedam: kuni 3 kraadi 8 kraadi asemel, ehkki see on oluliselt parem kui näiteks –10 kraadi, mis mõnel aastal on pillimeestel „nööbi kinni pannud“.  
Kuigi on valitsenud kevadhõngulised ilmad, tuleb varsti paar talvise temperatuuriga päeva, nagu juhtus 20.02. paiku. See on siiski mööduv, nii et pärast seda jätkub 1…5 kraadi (öösiti võib ajuti kuni –5 kraadi olla). Näib, et üldjoontes tuleb kogu märts selline. /info täpsustamisel/
/edasine info loodetavasti pärast tuumameteoroloogiaseminari, milleks läks oodatust enam aega/

Ilm tuumameteoroloogia "sünnipaigas" (https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/kyiv_ukraine_703448). Pole pikselisi ega väga kõrge UV-indeksiga päevi tulemas. UV-indeks võib siiski ulatuda 3ni (https://www.accuweather.com/en/ua/kyiv/324505/daily-weather-forecast/324505).

esmaspäev, 18. veebruar 2019

8. nädala ilm (18.–24.02.2019)

Kommentaariumi viide
25.–29. veebruaril tuleb töö- ja huviülesannete tõttu viibida Kiievis (tuumameteoroloogia, vene k радиометеорология seminar Tšernobõli külastamisega). Eelviimasel päeval on seal oodata UV indeksit kuni 3, mis tähendab, et päike "võtab" efektiivselt ja viimasel päeval on äikesevõimalus 20%, nii et lootust on näha varast äikest (Küprosel õnnestus 21. jaanuaril pimeda ajal ka äikest näha).
Tagasiside maratonilt on senimaani hea, sest ilm muutus vastavalt prognoositule, nii et keskmine (või isegi tugev) kliistermääre valdavalt õigustas end. Veel kesköö paiku oldi mures, kuna sooja oli 5 kraadi, aga korraldajaid jt sai rahustatud, et hommikuks on alla 0 °C ja rada jääs (ei ole vett vms) – nii ka läks. Samas suusakiirus oli rajal jää tõttu ebatavaliselt suur, mis võimaldas nii korraldajatele kui osalejatele huvitavast kogemusest osa saada.


Muutliku soojusega nädal; kuiv periood asendub sajusemaga.

Nädala alguses ehk 18.02. eemaldus madalrõhuala edelaserv ja selle järel Skandinaaviast Läänemerele liikunud kõrgrõhuhari lükkas rekordilise soojuse minema (16.02. mõõdeti kuni 9 kraadi). Pärast mõõdukalt külma ööd (18.02. varahommikul kuni –9 kraadi) tõi ulatusliku madalrõhuala kaguserv kohale sooja õhumassi. Nii oli päeval vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, kohati oli udu. Lõuna- ja edelatuul tugevnes 6–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C.
19.02. püsis siinmail ulatusliku madalrõhuala kaguosa, millega seotud aktiivne tsüklon liikus üle Skandinaavia Valge mere lähedale. Seetõttu oli pilves ja udune ilm. Pärastlõunal levis vihmasadu üle Eesti. Puhus edelatuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 16 m/s. Õhutemperatuur on 2...5 °C.
20.02. liikus aktiivne tsüklon üle Soome Valge mere lähedale. Seetõttu oli pilves ilm, vihmasadu taandus itta, kuid pärastlõunal oli mitmel pool lumehooge, tuiskas. Tuul asendus lääne- ja loode- ning tugevnes 7–12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 13–17, puhanguti 18–23 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C, pärastlõunal langes –1...–5 °C-ni, sest algas intensiivne külma õhumassi sissetung (advektsioon).
21.02. liikus õrgrõhkkond Põhjalahelt Gotlandi lähistele. Nii oli peamiselt selge sajuta ilm. Puhus põhja- ja loodetuul, saartel ja läänerannikul põhja- ja kirdetuul 6–12, puhanguti 14, põhjarannikul kuni 20 m/s, pärastlõunal nõrgenes. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C,  kuid pärastlõunal langes.

Rekordsoojus jõudis 16. veebruaril Läänemere idarannikule (FMI)

pühapäev, 10. veebruar 2019

7. nädala ilm (11.–17.02.2019)

Kommentaariumi viide
Kuna huvi Tartu maratoni kohta oli eriliselt suur, siis huviliste soovil hakkas olema igapäevaselt uuendatav ülevaade selle postituse alguses (eelmise postituse infot ei uuendatud enam). 46. Tartu maraton toimus 17.02.2019. Sündmuse koduleht on nagu ikka https://www.tartumaraton.ee/ ja lisainfo https://www.facebook.com/valgamaratonsport/.
Maratoni puudutavad ilmaprognoosid arhiveeriti postituse lõppu (kel huvi, saab vaadata, kuidas prognoos muutus ajaga). Viimane prognoos on saadaval https://drive.google.com/file/d/1jBBnDOUsEfM8GCcSHDpK-dWbl_m5aa63/view (eelmine ilmateade) ja Ilmateenistuse versioon https://www.ilmateenistus.ee/2019/02/46-tartu-maratoni-ilmaprognoos/ (peamised erinevused puudutavad sademeid).
[Muutmata]Ilmutatult kokkuvõte (16.02. kella 13 seisuga): sajuta väga soe ilm. Kõige soojem on 16. veebruar, kui võib kuni 6 kraadi olla (mõnel pool Eestis pole üle 10 kraadi välistatud); 17. veebruar on külmem ja kehtib endiselt esialgne 0 kraadi (hommikul ilmselt alla selle, päeval päikese toel pisut üle). Elvas on ilm umbes kraadi võrra soojem kui Otepääl!
Lund radadel jätkub 10 kuni 20 cm, kuid 16.02. hommikuse seisuga on lumi muutunud väga jäiseks (selle kohta vt lähemalt https://ilm.ee/?46800, alla kerida). Arvatavasti selline jää valitseb rajal stardi alguses, sest vedelat vett eriti ei teki nii kuiva õhuga.

***

Muutlik ja soe sajuse algusega nädal – uus ilmateade: https://ilm.ee/?517610 (vajadusel uuendatatakse)

Nädala alguses ehk 11.02. liikus osatsüklon Läänemere lõunaosa kohalt Eesti suunas. See tõi Eestisse tiheda lumesaju (mõnel pool oli sadu esialgu veel väga vesine). Puhus kagu- ja lõunatuul 4–10, puhanguti 12 m/s, õhtul asendus saartel loode- ja tugevnes, hakkas tuiskama. Õhutemperatuur oli 0...2 °C, õhtul kohati jahedam.
Teisipäeval (12.02.) eemaldus madarõhkkond Karjala poole ja selle järel oli tuul läänest ja loodest, tugevamaid puhanguid oli nt saartel; algas jahedama õhumassi sissetung. Lääne poolt alates pilvisus hõrenes ja lumesadu eemaldus üle piiri itta. Puhus loodetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15–18 m/s, kuid õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli –2...1 °C, mis õhtul langes.
/---/ edasine ilmaprognoos puudub hetkel teadmata (erinevatel) põhjustel. Üldiselt, nagu öeldakse, tõsine "hullumaja".

Rekordudune Pärnu laht 15. veebruaril. Kaivo Lõppe foto

Õhutemperatuur 16. veebruari keskpäeval (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t.png)

16.02. öösel jõudis Eesti kohale südasuviselt soe õhumass (900 m kõrgusel Harkus 12 kraadi), mis algul tõi kaasa uduse ilma (sünoptiline ülevaade: Läänemerele liigub Skandinaaviast madalrõhulohk).
Kuna niiskust oli väga vähe, siis oli päev ilm päikeseline ja sooja 5...10 kraadi, vaid meretuulega rannikualadel oli jahedam. 17.02.-ks see ekstreemne soojus lahkus, kuid üldjoontes jäi ilm soojaks, vaid esmaspäeva öösel oli kuni –9 kraadi ja ka 21., 22.02. tulevad külmad.

 Lumine maastik külmenenud 6. veebruari õhtul Paia ristis. 

Korstnapilved kiiresti selginenud ja külmenenud 6. veebruari õhtul Imaveres. Jaanus Leuska fotod

*Uus prognoos on saadaval https://drive.google.com/file/d/1BsWWKZi4QcUmiDcSaHYJlKcRn_fCINSW/view (eelmine ilmateade) ja Ilmateenistuse versioon https://www.ilmateenistus.ee/2019/02/46-tartu-maratoni-ilmaprognoos/ (peamised erinevused puudutavad sademeid).
Ilmutatult kokkuvõte (15.02. kella 16 seisuga): sajuta väga soe ilm. Kõige soojem on 16. veebruar, kui võib kuni 5 kraadi olla (mõnel pool Eestis pole kuni 10 kraadi välistatud); 17. veebruar on külmem ja kehtib endiselt esialgne 0 kraadi (hommikul võib alla selle olla, päeval päikese toel pisut üle). Elvas on ilm umbes kraadi võrra soojem kui Otepääl.

*Uus prognoos on saadaval https://drive.google.com/file/d/1u_9Hp0N6EAQL2CJSV46eGFjUIfXyHyib/view (eelmine ilmateade) ja Ilmateenistuse versioon https://www.ilmateenistus.ee/2019/02/46-tartu-maratoni-ilmaprognoos/ (peamised erinevused puudutavad sademeid).
Ilmutatult kokkuvõte (14.02. kella 15 seisuga): sajuta ilm (Ilmateenistuse prognoosis on sadu, aga seda ükski ilmakaart praeguse seisuga ei kinnita, võimalik, et seis veel muutub selles osas) ja läheb oluliselt soojemaks. Kõige soojem on 16. veebruar, kui võib kuni 5 kraadi olla; 17. veebruar on külmem ja kehtib esialgne 0 kraadi (hommikul võib alla selle olla, päeval päikese toel pisut ülegi, kui just külma õhu sissetung pole intensiivne). Elvas on ilm umbes kraadi võrra soojem kui Otepääl.

*Uus prognoos on saadaval https://drive.google.com/file/d/1x5YwuviNQPbj1bk5_6FHRQPWBzaerDPE/view (eelmine ilmateade) ja Ilmateenistuse versioon https://www.ilmateenistus.ee/2019/02/46-tartu-maratoni-ilmaprognoos/ (peamised erinevused puudutavad sademeid).
Ilmutatult kokkuvõte (13.02. kella 17 seisuga): sajuta ilm, kuid läheb oluliselt soojemaks. Oluline lumesulamine algab 14. veebruari jooksul. Kõige soojem on 16. veebruar, kui võib kuni +4 kraadi olla; 17. veebruar on külmem ja kehtib esialgne 0 kraadi (hommikul võib alla selle olla, päeval päikese toel pisut üle, kui just külma õhu sissetung pole intensiivne). Elvas on ilm umbes kraadi võrra soojem kui Otepääl!

*Ilmutatult kokkuvõte (12.02. kella 22 seisuga): 13. veebruaril on oodata kuni 2 cm lund (tõenäosus 80%), järgmistel päevadel sadu oodata pole. Lumi hakkab uuesti sulama 14. veebruari jooksul. Kõige soojem on 16. veebruar, kui võib kuni +4 kraadi olla, 17. veebruar on külmem ja kehtib esialgne 0 kraadi, aga kui külma õhumassi sissetung intensiivsem, võib jääda miinuspoolele.

*Nädala ilmaolude ülevaade: tulekul on paar jahedamat päeva (12. kuni 14.02. pole lume sulamist oodata), mis lubavad rajal stabiliseeruda, kuid seejärel jõuab kohale väga soe õhumass, mis pilves ilmaga tähendab sulamist. Vaatamata praegusele kehvale finiši seisule (lumeoludelt) Elvas on 12. veebruaril oodata vähemalt 5 cm lund, mis peaks aitama olukorda parandada – loodetavasti jätkub sellest maratoni, sest üldjoontes on oodata üsna kevadist ilma.
17. veebruari ilmaprognoos Otepää ja Elva piirkonnale: selge ja sajuta ilm (sademete tõenäosus 10%); õhutemperatuur on 0...2 °C (hommikul võimalik veel kuni –2 °C, kui tuleb lubatud selge ilm).
Vaatamata väga soojale ilmale on prognoositav lumikatte paksus raja piires valdavalt 10...15 cm, kohati ehk rohkemgi, kuid finišis tõenäoliselt vähem. Prognoosi usaldusväärsus on 11.02. õhtuse seisuga 50%, mida võib pidada pigem madalaks – palume jälgida igapäevaseid uuendusi.

esmaspäev, 4. veebruar 2019

6. nädala ilm (4.–10.02.2019)

Kommentaariumi viide
Kuna huvi Tartu maratoni kohta on eriliselt suur, siis huviliste soovil hakkab olema igapäevaselt uuendatav ülevaade siinse postituse alguses. 46. Tartu maraton toimub 17.02.2019 ehk juba nädala pärast ja sündmuse koduleht on nagu ikka https://www.tartumaraton.ee/
17. veebruari ilmprognoos Otepää ja Elva piirkonnale: sajuta ilm (sademete tõenäosus 20%), aeg-ajalt võib näha päikest; õhutemperatuur on kuni 0 °C (hommikul veel kuni –4 °C). Vaatamata soojale ilmale on prognoositav lumikatte paksus rajal15...20 cm. Prognoosi usaldusväärsus on 9.02. seisuga 35%, mida võib pidada väga madalaks – palume jälgida igapäevaseid uuendusi.

*Palume vabandust postituse hilinemise pärast – väga kiire aja ja Kääriku suusaseminariks (toimub sel korral Margusel) ettevalmistamise tõttu ei saanud varem uut luua. Ka uuendused on mõnevõrra takistatud, kuna üliõpilaste juhendamisi on üsna palju.

Muutliku ja sooja ilmaga nädal – uus ilmateade: https://ilm.ee/?517610 (vajadusel uuendatatakse)

Nädala alguses liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere kirdesse. Seejärel jõuab Lõuna-Skandinaavia kohale aktiivne madalrõhkkond. Nii oli 4. veebruaril pilves, selgimistega ilm, Ida- ja Lõuna-Eestis sadas mitmel pool lund, kuid õhtuks sadu lakkas (Alatskivil sademehulk 4,6 mm). Puhus läänekaartetuul 3–9, põhjarannikul lääne- ja loodetuul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4 °C (hommikul idaservas ja õhtul saartel kohati soojem). Libedusoht oli suur!
5. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere Eesti kohale, selle järel läänest kõrgrõhuhari. Nii oli pilves ilm, mitmel pool sadas lund ja tuiskas (saju tõenäosus oli väiksem Kagu-Eestis), Lääne-Eestis sadas ka vihma ja oli jäidet. Puhus lõuna- ja edelatuul 5–12, rannikul puhanguti 15–18 m/s. Õhutemperatuur oli Lääne-Eestis –1...2, Ida-Eestis 0...–3 °C (hommikul veel kuni –5 kraadi).
6. veebruari öösel lähenes madalrõhulohk, mis liikus päeval kirdesse. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm ja mandril sadas lund. Pärastlõunal pilvisus lääne poolt alates hõrenes ja sadu taandus idapiiri taha. Tuul puhus sisemaal läänekaartest 3–8, kuid saartel ja rannikul loodetuul 7–12, puhanguti 15 m/s, mis õhtuks nõrgenes. Õhutemperatuur oli –3...1, kuid õhtuks langes selge taeva all –1...–7 °C-ni. Enne keskööd oli kuni –15 °C, enne kui pilvisus tihenes ja kohati tekkis udu – loodeservast alates tõusis –4, saartel kuni 0 °C-ni.

Õhutemperatuur 6. veebruari õhtul (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html). Selge ilmaga alal jahtus õhk kiiresti, kuid loodekaartest ilmusid madalad pilved, sisemaal udu, mistõttu õhutemperatuur tõusis jälle.

Järgmistel päevadel olulisi muutusi oodata pole. Jooksvat ilmaprognoosi saab pikema aja peale vaadata https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tartu_estonia_588335, kuid täpsustusi tehakse vajadusel ka siin, vt postituse algust.

[Uuendatud viimati 5. veebruaril.] Kuigi veebruar on prognoosijärgselt külm http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ (muudeti 5. veebruaril) ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm, ei näita viimaste päevade ilmakaardid enam seda, vaid pigem sooja kuud. NOAA arvutas kuu soojaks alles nüüd http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif. Vaatamata soojale ilmale lumi tõenäoliselt ära ei sula, v.a kohati rannikualadel, kus lund varasemast kõige vähem.

Võis olla talve paksim lumikate, kuid elame-näeme! http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.

teisipäev, 29. jaanuar 2019

5. nädala ilm (28.01.–3.02.2019)

Kommentaariumi viide
Kuna Kaivo nimel ilmus eelmises postituses kommentaare, siis on ta valmis jätkama pärast nende eemaldamist. Seni jätkub kõik nagu vanasti. Kaivoga või blogiga seotud küsimustes võib pöörduda nii kaivoloppe@gmail.com kui kamenikmeister@gmail.com.

Ain Kallis pidas 29. jaan. Tartu Tähetornis kell 18:15 "astronoomialoengu": Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu oli Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Seltsi uudiseid: https://www.meteoroloogia.ee/.

NB! Chicagos (jääb samale laiuskraadile nagu Rooma Itaalias) oli oodata kuni –33 °C (vt https://ilmatieteenlaitos.fi/saa/il,%20yhdysvallat/chicago) ja vaid mõni päev hiljem kuni 15 °C äikesevõimalusega, vt 
Sajune ja soe nädal: nii võtab uus kuu – veebruar, mida nimetatakse ka tuisukuuks – vastu sooja ja niiske ilmaga. 

28. jaanuaril liikus madalrõhkkond Lõuna-Skandinaaviast üle Stockholmi Põhjalahele ja nõrgenes. Seejärel liikus uus madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja suunas.  Seetõttu kagutuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s ja sadas lund, tuiskas. Õhutemperatuur oli –2...–9 °C (hommikul kuni –24,4 °C).

29. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 994 hPa) Stockholmi lähistelt Soome suunas ja täitus. Seetõttu püsis pilves ilm, sadas lund, kohati tuiskas. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, õhtul veidi nõrgenes. Õhutemperatuur oli vaatamata prognoositule madalam: –2...–7 °C.

30. jaanuaril täitus väheaktiivne madalrõhkkond aeglaselt Lõuna-Soome kohal, öösel tugevneb nõrk kõrgrõhuhari.
Seetõttu oli pilves, selgimistega, kohati vähese pilvisusega või selge ilm. Üksikuis paigus sadas vähest lund või vihma, oli jäidet. Puhus lõuna- ja edelatuul, saartel õhtul läänekaartetuul 3–9, puhanguti kuni 14  m/s. Õhutemperatuur oli –0...2 °C, kuid pärastlõunal alates saartest langes.

31. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Soome keskosast Valge mere poole ja hääbus. Rootsi idarannikul tugevnes kõrgrõhkkond.
Kokkuvõttes oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Hommikupoolikul oli paiguti udu. Ennelõunal puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s, pärastlõunal asendus idakaarte- 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–7, saartel ja rannikul paiguti 0...–3, Peipsi ääres kuni –15 °C.

32. jaanuaril / 1. veebruaril liikus ulatusliku madalrõhuala lohk üle Läti ja Eesti loodesse, järgmisel päeval madalrõhkkonna kirdeserv.
Pilves ilm, sadas lund, paiguti tuiskas. Liivi lahel tuli sekka ka vihma ja õhtupoolikul suurenes jäiteoht. Puhus ida- ja kirde-, õhtul ida- ja kagutuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–18 m/s. Õhutemperatuur oli Põhja-Eestis –1...–4, seevastu Lõuna-Eestis ja saartel tõusis –1...1 °C-ni.

2. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere lõunaosa põhja poole. Nii oli pilves, kuid esialgu olulise sajuta ilm. Pärastlõunal jõudis Liivi lahele tihe lumesadu, mis liikus hilisõhtuks üle Eesti, tuiskas. Paiguti tekkis jäidet. Puhub ida- ja kagutuul 6–12, saartel ja rannikul puhanguti 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C.

3. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere põhjaosa põhja poole. Seetõttu oli pilves ilm, kohati sadas vähest vihma, õhtupoolikul alates läänest ka märga lund ja tuiskas veidi. Paiguti oli udu ja jäidet. Kagutuul asendus päeva jooksul lõuna- ja edela- 5–10, rannikualadel puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C, õhtul saarte läänerannikul pisut madalam. Teed olid libedad!
NB! Einar Alatskivilt teatas võimalikest välkudest: Kas möödunud öö välgusähvatusi ja mürinat paaril korral pidada äikeseks. See juhtus kuskil kella ühe paiku öösel ja sadas tihedat märga lund. Ma poleks sellest midagi teadnud,kuid mul oli siin üks külaline ja meie olime veel üleval. Jõgevamaal Laiuse kandist tuli ka teateid võimalikust äikesst umbes sama aja paiku ,kui mina seda märkasin.
Kahjuks mingeid kinnitavaid andmeid võtta pole, aga ilmamuutus oli suur ja välistada kindlasti ei saa, lisaks oli umbes samal ajal sealkandis tugevam sajuala:
https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201902030100.jpg.

Uus nädal algab talvisema ilmaga, kuid lähemalt sellest õhtul uues postituses.

Talv on olnud senimaani muutlik, kuid lund siiski jätkub. Praegu valitseb südatalv ja vastavad olud püsivad, kuid paistab soojenevat, isegi sulailma. Lisandub lund. 29. jaanuaril Laagris ...

esmaspäev, 21. jaanuar 2019

4. nädala ilm (21.–27.01.2019)

Kommentaariumi viide
Ain Kallis peab Tartu Tähetornis kell 18.15 astronoomialoengu: Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu tuleb Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Seltsi uudiseid: https://www.meteoroloogia.ee/.

Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517577.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.



Uuendatud 27.01.2019 kell 23:10

Tuleb talvine nädal.

Esmaspäeval (21.01.) võimutses kõrgrõhkkond. Taevas selgines päeva jooksul kõikjal, kuid päeva esimeses pooles siiski sadas mitmel pool kerget lund.
Hommikul oli näha paljudes kohtades ka täielikku ülikuuvarjutust.
Tuul vaibus ning temperatuur hakkas õhtul kolinal langema, saavutades juba kella 22:00ks –24 piiri. Jahtumine jätkus ööselgi, kuna taevas selge ja tuul vaikne.

Ilm oli tõeliselt mõnus, karge ja talvine. Siras täiskuu, võis vabalt ajalehte lugeda. Külma oli siis juba 20,8 kraadi, langus 1,5...2 kraadi tunnis. Meeletu!
Kaivo Lõppe foto, Lääneranna vallas 21.01.2019 kell 22:00

Teisipäeva (22.01.) esimeses pooles võimutses seesama kõrge. Ilm oli sajuta, karge ning enamasti meeletult paduselge.


Ilmateenistuse vaatlusandmed 09:00. Padukargus on vallutanud kogu maa.
Öö oli tuule poolest rahulik, päeval pöördus tuul lõunakaarde ja õhtupoolikul algas tugevnemine läheneva madalrõhkkonna tõttu.

Pealelõunal-õhtul algas saartest lumesadu.
Õhutemperatuur oli öösel –15...–23, sisemaal langes paiguti –27 °C-ni, meremõjuga rannikul alla –15 °C ei lange (Saaremaa lõunatipus oli näiteks vaid –2...–3! ) päeval –12...–16, meremõjuga rannikul –3...–10 °C.

Kolmapäeva (23.01.) öösel laienes üle Läänemere madalrõhulohk ja sadu laienes üle kogu maa.
Lõunakaaretuul oli öösel tugev (17 m/s), päeval pöördus läänekaarde ja nõrgenes veidi. Õhutemperatuur oli enne sajupilvede jõudmist saartel kuni –5 °C, mandril –10...–16, Ida-Eestis kuni –22 °C, hommikuks tõusis, päeval Lääne-Eestis –2...+1, ida pool ennelõunal –6...–10, õhtupoolikul tõusis –3...–5 °C-ni. 

Neljapäeva (24.01.) öösel madalrõhulohk kaugenes ja selle järel pudenes veel tsipa lund.
Tuul pöördus läänekaarest kirdesse, on enamasti nõrk, põhjarannikul tuntavam (13 m/s).
Päeval minikeerise mõju vähenes, kuid peamiselt lääne pool sadas veel lund.
Tuul pöördus itta ja kagusse ning oli nõrk. Õhutemperatuur oli –2...–8, kohati võib –12 °C ümbrusse langeda, ennelõunal palju ei tõusnud, pärastlõunal kukkus taas langusse.

Reedel (25.01.) jõudis lõunast juba järgmine pisike madalrõhkkond ja selle lõunaservas oli meil kohatise hooglumega ilm.
Pealelõunal hakkas alates lõuna poolt lund sadama, sadu levis tasapisi edasi.
Lõunakaare tuul tugevnes veidi ning seda eelkõige Soome lahe ümbruses. Õhutemperatuur oli öösel –4...–13, kohati võib –17 °C-ni langeda ida pool oli öö esimesel poolel kuni –24, saarte rannikul oli veidi pehmem, päeval –4...–12, vastu Läänemerd (saarte rannikul, põhjarannikul) kohati kuni –2 °C.

Laupäeval (26.01.) öösel tungis seesama madalrõhkkond Läänemere õhuruumi ja laienes üle Läänemere meieni.
Öö jooksul levis mõõdukas-tihe lumesajuala üle maa, hommikuks sajuhood harvenesid, kuid siiski kestsid.
Lõuna- ja kagutuul vahetus ida- ja kagutuulega, õhtuks vaibus ja oli muutliku suunaga.
Õhutemperatuur oli öösel Lääne-Eestis –4...–9, Kesk- ja Ida-Eestis –10...–15, päeval Lääne-Eestis 0...–5, Kesk- ja Ida-Eestis –-6...–11 °C.

Pühapäevaks (27.01.) ligines edelast uus madalrõhkkond.
Tihedamad pilved päeval veel ei jõudnud, saabusid keskööks saartele, kuid ka päeval pudenes siin-seal lund.
Kagu- ja idatuul hakkas õhtul tugevnema (iilid 16 m/s), tugevnemine jätkus öösel (22 m/s).
Õhutemperatuur oli öösel saartel ja läänerannikul –12...–17, mandril –14...–26, päeval –11...–20 °C, õhtul ja öö hakul langes lühiajaliselt kuni –25 ümbrusse, siis hakkas vaikselt tõusma läheneva keerise ja tugevneva tuule tõttu.

Suur külm on haaranud ka Gapi piirkonna ehk Kõrg-Alpid Prantsusmaa kaguosas, kuid lund ei ole (24. jaanuaril). Jaanus Leuska foto

pühapäev, 13. jaanuar 2019

3. nädala ilm (14.–20.01.2019)

Kommentaariumi viide
20.28. jaanuaril ei ole Eestis ja uuendusi Kaivo osa ette lubada ei julge. Äraoleku ajal uuendab Kaivo iga päev (tal olid vahepeal lihtsalt kiired ajad, seetõttu ei jõudnud).

Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517564

17. jaanuar on kuupäevana eriline:
Polaarpööris on jagunenud: https://earth.nullschool.net/#current/wind/isobaric/10hPa/orthographic=-328.81,86.25,303. Aasta eest oli sarnane olukord, millest uudis: http://loodusvaatleja.blogspot.com/

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblueWetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 19.01.2019 kell 23:34

Tuleb enamasti talvine nädal.


Esmaspäeval (14.01.) ruttas madalrõhkkond edasi üle Läänemere ja liugles üle Irbe väina (väin Saaremaa ja Läti tipu vahel) idakagu suunas.
Öösel levis lumesadu üle Eesti, päeval sadu jätkus. Päeval tuul mõneks ajaks nõrgenes, õhtupoolikul pöördus saartest alates loodesse ja põhja ning paisus uuesti tugevaks, seega tegi ka veidi tuisuilma.
Õhutemperatuur oli öösel 0...-6, saarte rannikul on 0 °C lähedal, päeval 1...–2 °C.

Teisipäeval (15.01.) eemaldus madalrõhkkond Venemaa poole ja paljudes kohtades oli võrratu talveilm, kuid esines ka padusajuhooge.

Imeilus, karge ja muinasjutuline talveilm Pärnus 15.01 hommikul kell 09:45. Külma oli 11 kraadi! Kaivo Lõppe foto

Õhtul lääne poolt alates tihedam sadu eemaldus ja padusajuvõimalus vähenes. Tuul pöördus kõikjal loodesse ja läände, nõrgenes.
Õhutemperatuur langes külma sissetungiga, langes hommikuks –5...–11 °C-ni ja päeva jooksul tõusis vaid mõne kraadi võrra.

Kolmapäeva (16.01.) öösel libises üle Eesti kõrgrõhuhari.
Sadas veel kohati tsipa kerget lund, kuid oli ka laialdaselt päikesesära, õhtul aga lähenes merelt uus lumesadu koos aktiivse keerisega, kusjuures sadu muutus õhtul padusajuks, s.t tihedaks.
Öösel ja hommikul oli läänekaaretuul nõrk, vastu õhtut pöördus lõunasse ja kagusse ning kogub veidi hoogu.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–11, selgineva taeva all sisemaal –15 °C ümbruses, saarte rannikul oli pehmem. Õhutemperatuur tõusis saartel ja läänerannikul 0...–3 °C-ni, sisemaal on –4...–7 °C.

Neljapäeval (17.01.) liikus seesama aktiivne keeris üle Läänemere itta ja kaldus veidi põhja poole.
Esialgu sadas öösel lund, mis siis lörtsiks ja vihmaks läks. Õhtul sadu hõrenes, kuid läks taas alates läänest lumeks, tormise tuule tõttu esines ohtralt ka tuisuilma.
Tuul puhus algul lõunakaarest, siis pöördus läänekaarde ja oli väga tugev, edelatuule iilid ulatusid kuni 22 m/s, õhtul pöördus loodesse ja läände ning nõrgenes.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul -6...0, mandril -4...-11, hommikuks tõusis 0...3 °C-ni, Kirde-Eestis jäi veel alla 0 °C. päeval -1...4 °C, õhtul langes kõikjal kiiresti.



Tõeline tuisuilm! Kairo Kiitsak fotod

Reedel (18.01.) eemaldus madalrõhkkond kaugemale itta ja selle tagalas sadas ja tuiskas veel lund, loodetuul oli öösel veel rannikul tormine, päeval veidi vaibus. Tegi tuisku. Eriti tihedad sajuhood olid põhja- ja looderannikul!
 Õhutemperatuur oli öö jooksul –3...–7 °C piires ja päeva jooksul oluliselt ei tõusnud.

Laupäeval (19.01.) keeris kaugenes veelgi, kuid selle kauges nurgas tuli meil veel kohatist lumelisa.
Õhtul aga lähenes madalrõhulohk, mis alates loodest tõi tiheda lumesaju ja tuisu.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt miinuspoolel, öösel kuni 12 külmakraadi, päeval 2...7, õhtul tõusis kohati ajutiselt plusspoolele.
Tuul oli läänekaarest ja vaikne, õhtul pöördus edelasse ja läände ning tugevnes, iilid kuni 22 m/s.

Pühapäeva (20.01.) öösel liigub lumesadu koos tuisuga üle Eesti, hommikul sajud hõrenevad. Päeval sajab lund kohati, eelkõige rannikul võimaliku mereefekti mõjul.
Lääne- ja edelatuul tuul on öösel tugev (kuni 18 m/s), päeva peale pöördub enam loodesse ja veidi nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt kindlalt miinuspoolel.

Padutuisu kõrval saab nädala lõpus näha ka idüllilist talveparadiisi. Kairo Kiitsak foto