esmaspäev, 18. november 2019

47. nädala ilm (18.–24.11.2019)

Kommentaariumi viide
Gert: issand, blogi omanik – mida öelda ja teha!? Ta elus toimuvad mõõdukalt head sündmused, mis võimaldavad tal pidada koguni akadeemilist karjääri.
Ta avaldas uue ilmateate: https://ilm.ee/?518144.

*Möödunud nädal oli sügisele omane ja temperatuur purustas kohati päevarekordeid. Vaatame, mida toob käimasolev nädal.

18.11.2019 (esmaspäev)
See päev oli kohati vihmane, enamjaolt pilvine ja üsna keskmise tuule kiirusega ilm. Õhutemperatuur ületas taas kohati 9 kraadi piiri.

19.11. (teisipäev)
Täna oli oodata üsna sarnast ilma. Ilm oli tuulisem kui senimaani oli: 5–10 m/s ja puhangud ulatusid saartel kuni 15 m/s, kuid tormi oodata kuskil polnud. Ilm oli enamjaolt pilvine ja sompus; kohati võis sadada ka vihma. Lisaks oli öösel oodata sooja 3...8 kraadi, aga päeval tõusis õhutemperatuur taas 9 kraadini.

20.11. (kolmapäev)
Kolmapäeval oli endiselt ilm pilves, kuid tõenäosus kohati päikest näha oli õrnalt suurem. Samuti sadas kohati uduvihma ja oli uduvine (sisemaal). Tuul kagutas, samas ilm oli vaiksem: oodata oli puhanguid ainult kuni 13 m/s.  Öösel oli sooja 2...6 °C, kuid päeval ulatus termomeetrinäit 8 °C-ni (kohati pisut ülegi). 

21.11. (neljapäev)
Üliintensiivne antitsüklon idas (vt allolevat ilmakaarti). Selle mõjul tugevnes kagutuul taas: kohati kuni 16 m/s. Ilm oli pilves, aga sajuta. Öine õhutemperatuur oli 2...8 °C ja päeval 3...6 °C, kuid õhtul tasapisi langes. 


Jõhker ligi 1055 hPa antisüklon Venemaa avarustes (21.11.2019 ilmakaart, DWD).

22.11. (reede)
Reedel on oodata ilmamuutust: läheb külmemaks. Esineda võib Eestis kohati ka tahkeid sademeid. Õhutemperatuur on vahemikus –3...5 °C. Tuult on oodata endiselt kuni 15 m/s, mandril 5–10 m/s. 
Märkus: miinuskraadid kehtivad siis, kui ilm selgineb. Pilves ilmaga võib jääda üle 0 °C. "Mis kadri lahti sulatab, selle külmetab andres" (30. november on andresepäev).

23.11. (laupäev)
Ilm oli enamjaolt pilves, aga sajuta. Tuul jäi nõrgemaks, kuigi Ruhnus ulatusid puhangud veel koguni 16 m/s. Õhutemperatuur jäi vahemiku –6...3 °C. 

24.11. (pühapäev)
Ilm muutus tuulevaiksemaks, seega nõrk või mõõdukas tuul: maksimaalsed puhangud saartel on kuni 11 m/s. Jätkus nn kagutav ehk kagu-ilm, millest lähemalt https://ilm.ee/?518144
Õhutemperatuur oli mitmel pool terve ööpäeva miinuspoolel (kõige külmem Narvas: ligi –10 °C), samas kui plusskraadid jäid püsima saartel. Ilm oli nõrga päikesepaistega, hiljem pilvisem, kuid sajuta. 
***

Edasine prognoos tuleb "nädala aja" pärast. Hetkeseisuga [22.11.] ütlen, et külm ilm väga suure tõenäosusega püsima ei jää – läheb soojemaks ja sügisele omasemaks tagasi pärast väikest "külmalainet", mis on ees ootamas nädalavahetusel ja võib-olla ka järgmise nädala algul veel, aga siis peaks tagasi tõmbuma ja saame sügist edasi nautida, et hetke prognooside seisuga talve algusele ei panusta, vaid lihtsalt kerge külmalaine tulemas, aga eks aeg näitab.

Head õhtut! [Märkus TLÜ töötajalt: aegunud 25.11.2019 seisuga.]

47 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Lühidalt siis igavuse tipp see lähiaja ilm.

Anonüümne ütles ...

Seda küll. Ei tuisku ega tormi...

Anonüümne ütles ...

Kraadirekordeid, rekordsadusid, 17.10.2017 laadset hämarust ka mitte...

Anonüümne ütles ...

27 kuupäeval tormine?

Anonüümne ütles ...

27 küll mitte. 28 -dal ehk midagi loob.

Anonüümne ütles ...

Vöiks küll tormine detsember tulla nagu 2011 ja 2013.

Anonüümne ütles ...

Kui ma põhikoolis eesti keele tunnis sellise teksti kirjutanuks, saanuks ilusa suure punase KAHE... Ilmselt loetuks see kirjand ka ette ja klass saanuks naerukrambid.

Gert Ekholm ütles ...

Kui ei meeldi, siis keegi ei sunni teid lugema ega ka ANONÜÜMSELT VINGUMA. Vähemalt om kõik kõigi jaoks arusadavalt kirjas, ainuke asi mis naerukrampe põhjustab, on see, et te isegi ei julge oma nime alt seda välja öelda.

Anonüümne ütles ...

Täpselt. Nagu varem ütlesin unustage Eesti keel ära. Lasteaedades tungib inglise keel peale ,koolide nimed on ingliskeelsed ,tähestikku kuuluvad peaaegu emotikonid jne...

Anonüümne ütles ...

See on siiski ju ilmablogi, mitte eesti keele kursuse blogi.

Anonüümne ütles ...

Prognoosid näitavad ,et see stratosfääri soojenemine (SSW) on algamas nädala või paari pärast. Kui nii siis erinevalt varasemast prognoosist ei pruugigi detsember nii soe enam tulla kui Kuu orbiit näitab. Seda seisu on ennegi need SSW rikkunud aga viimasel ajal on see juba pea igatalvine nähtus (tegelikult üldse ei meeldi ,et SSW -d prognoose solgivad). See omakorda pidi olema tingitud väga madalast Päikese aktiivsusest mida ta praegu ka on.

Anonüümne ütles ...

Blogi praegusele autorile soovitaks ikkagi vanu postitusi lugeda, rohkem visuaalsust prognoosidesse jne. Kõik on tehtav! :)

Anonüümne ütles ...

Oleks väga tore küll, kui detsember üle pika aja taas talvekuu tuleks. Niigi ligi 7 aastat oodanud juba.

Anonüümne ütles ...

Muidugi KUI see SSW üldse tuleb. Selle prognoosi täituvusprotsent pidi olema sama kui kahe nädala temperatuuri prognoos maapinnal. Mina isitlikult eelistaks pimedat ja ilma lumeta detsembrit.

Anonüümne ütles ...

Õudne.

Anonüümne ütles ...

Võiks siis vähemalt korralikult vihmane detsember tulla, et kevadeks-suveks kaevud tühjad poleks.

Anonüümne ütles ...

Mis kiirusega puhub tuul kolmapäeval? Ilmateenistuse järgi tormib

Anonüümne ütles ...

Tormi tõenäosus praeguse seisuga kolmapäeval 20%. Ma küll ootaks veel enne kui midagi kuulutaks.

Anonüümne ütles ...

Õudne kui jõulud lumeta on. Sel aastal siis kuuloomine ka ja kõige pimedam aeg järelikult.

Anonüümne ütles ...

Eesti keele kasutus, Kuu orbiit ja Päikese aktiivsus.

Sellised palved:
1) Gert, Sa püüad ja see on tore. Ära pane pahaks, kui Sinult ka korrektsemat eesti keelt soovitakse. Üksikuid inglise keele mõjusid satub praegusajal, kus inglise keel ründab igast suunast,ikka kogemata sisse, kuid siiski ei peaks jutud olema autmaaatse arvutitõlkega konkureerides.
2) Kuu orbiit ei putu siia mitte kuidagi.
3) Päikese aktiivsus ei puutu ka siia mite kuidagi.

Anonüümne ütles ...

Sulle on juba selgeks tehtud et käi oma korrektse eesti keelega...

Anonüümne ütles ...

Kahju et kunagi väga asjalikust ilmablogist on saanud jaburus...

Anonüümne ütles ...

Tee endale siis Eesti keele blogi

Anonüümne ütles ...

GFS pakub tormi detsembri esimeseks päevaks.

Anonüümne ütles ...

Pigem kolmandaks. See esimese oma on avamerelgi vist nõrgem kui oktoobri lõpus Võrus olnu.

Anonüümne ütles ...

Need tormid kaardilt kadunud aga ka uus soojalaine on kadunud. Äkki seapõrn näitab ikkagi õieti ? Kahju ,et seda kopraonu enam pole ( või olid koprad need kes puudu)?

Anonüümne ütles ...

Sai isegi 10 päeva tagasi siin öeldud, et novembri viimases nädalas tuleb kindlasti miinuskraadiseid päevi.
Loodus justkui lihtsalt ei saa ju lubada meile rekordsooja novembrit.

Anonüümne ütles ...

Aga kas ei või olla, et nüüd nö. jääbki miinusesse peale väikest sooja sissetungi nelja-viie päeva pärast?

Anonüümne ütles ...

Tundub ,et ei jää. Mingil päeval detsembri algusest on jälle pikemalt plussis.

Anonüümne ütles ...

Ega neid pikki ennustusi saa tõsiselt võtta. Viimased viited nagu näitaks jah, et 4.-5. dets. paiku algab totaalne ja lõputu soojavool läänest, aga ehk see ei pea paika.

Anonüümne ütles ...

Kuna praeguse külmaga lund pole, siis edu kruusateedel liiklejatele, kui lõpuks taas soojaks läheb ja sügavalt külmunud teed taas üles sulama hakkavad.

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas põhjarannik mereefekti lund ka saab?

Anonüümne ütles ...

Kui siis nädala pärast ja see on 50/50 kas tuleb. Sinna niipalju aega lihtsalt.

Anonüümne ütles ...

Juba isegi 1 ööpäev on mudelitele ülejõukäiv. Homsest taeva selgusest võite vaid päikeselisi unenägusid näha. Tuleb samasugune pilvealune nagu täna oli. Ehk, et vähesed selgimised siin-seal ainult.
Norrakate ja HIRLAMi järgi peaks praegune kellaaeg selge olema, aga ainult Soome laht on.

Anonüümne ütles ...

Detsember tuleb -1...-0,5 kraadise keskmisega ja sajuvaene, aga üsna pilves ilmaga, kuid pisut päikeselisem kui november olnud on.

Unknown ütles ...

Igasugune mitu päeva ette, ammugi veel kuu ennustus on ainult arvamus.

Anonüümne ütles ...

Kl.00:57 Mille põhjal seda prognoosid ? Lihtsalt huupi pakud et äkki läheb ? Seapõrna järgi peaks kuu keskmine tulema -4...-5 kanti.

Margus ütles ...

Toon jupi oma ennustusest, mis lühendatult oli Maalehes.
Feissis avaldatud pikemalt 31.okt. 10.01
Võrdlesin seda aastat 1980-ga, siis olen kirjutanud:-
...Detsember- Kuu alul (5-10 dets) „Lume all on lookas puud ja põõsad“ , edasi kuu lõpuni „tugevad tuuled, sajud“. Lumikate tuleb ja läheb....
Hetke arvamus - Jõulud võivad saartel olla mustad, mandril vähemalt kõrgustikel valged. Nädal enne jõule on kena külm talveilm -10`...-15`, mis paar päeva enne jõule asendub nullilähistega. Julguse nii ennustada andis eelmise aasta jõuluilma ennustuse täppiminek, mis arvestatud jaanide aja olude järgi.

Anonüümne ütles ...

Margus, see oli siis küll koba juhus. Anna andeks, aga nii kahjuks on.

Anonüümne ütles ...

Tore talv oli 1981/82. Sajusele suvele järgnes sajune sügis, mis muutus sajuseks talveks. Juba detsembri algul (novembrit ei mäleta) oli paks lumi maas ja seda jätkus kohati poolde aprilli. Kusjuures vähemalt detsembris, midagi ka jaanuaris, oli enamasti sadamas sihuke 0-kraadine lumi, mis hakkas kokku ja samas oli suureks nuhtluseks liiklusele.Isegi bussid kippusid lumme kinni jääma ning ka lagedatel kohtadel jäi lumi sinna, kuhu langes, st igal pool oli sügav lumi. Talve edenedes tekkis siin-seal ka hangesid. Veebruar oli kuivem, kuu algul oli ka pakasepoiss, nii et harjumuseks saanud lumememmede meisterdamine jäi katki. Kuu keskel ja teises pooles tuli aga soe kõrgrõhuala, mis pakkus "märtsiilma" - öösel külmetas, päeval sulatas. Lumikate hakkas juba kahanema. Päris kuu lõpp tõi tagasi pilved ja "päris" talveilma. Siis tuli aga märts ja kohe algusest jätkas veebruaris proovitud joont: päeval sula, öösel külm. Väikeste vaheaegadega kestis see kuu aega ja nii see lumikate kuu lõpuks ka lagunes. Metsaalustes jätkus lund kauemaks. 1 vägev, taaskord sulalume sadu oli veel 11. või 12. aprilil.Kogu maa oli jälle paar-kolm päeva valge. Rohkem lund enam ei sadanud ja ma võis tulla puhtale maale.

Anonüümne ütles ...

Mai võis tulla puhtale maale, vabandust.

Anonüümne ütles ...

Jõulud tulevad mustad pigem põua pärast, mite niivõrd soojuse. Tänane ilm on hea näide, et ka külma ilmaga on lumetud jõulud võimalikud.
Hea, et 24. detsembri asemel 24. november on veel.

Pakun, et see aasta ilmselt teebki erandi ja jõulud on karged, aga mustad.

Anonüümne ütles ...

1982. aasta. Tavalisele maile järgnes juuni. 1-sest kuni 4-nda juunini oli kole leitsak nahkvaga tuulega. Siis paari päevaga ilm muutus. 6. juuni oli juba kõleda põhjatuulega ja külm. Selline ilm koos öökülmadega kestis kuu lõpuni. Sajune ja vilu oli ka juuli alguses. Siis toimus uus pööre - ilmusid kõrgrõhkkonnad ja kahel allesjäänud suvekuul oli päikest ja sooja palju. Tõsi, 19. augusti paiku hirmutas kohatise öökülmaga, kuid siis oli jälle soe ja kuiv. Kuivapoolne ilm venis ka sügisesse. Suuremad sajud algasid, sedapuhku vihmana, alles detembrisVahel sadas ka lume maha, mis peatselt sulas. Sama jätkus jaanuari lõpuni. Tõsine talv tiheda lumesajga tuli alates 1. veebruari õhtust, kui tsüklon liikus üle Läti itta. See lumi jäi püsima ja kuskil märtsi teises pooles sulas. Vahepeal oli aastast saanud 1983. Selle aasta aprills algasid nn ekstreemsed soojad ilmad, mida mõni aasta vahele jättes kipub tänapäevani olema.

1983. aasta suvi sarnanes mõneti eelmisele: juuni oli jahe ja vihmane, kuid siiski mitte nii hull kui 1982. aastal, sooje päevi lipsas ka sisse. Juuli ja august olid taas soojad ja kuivad, ka seekord kippus kuivapoolset hoidma hilissügiseni, detsember ja 1984. aasta jaanuari 1. pool olid sarnased eelmise talvega. Päris talv tuli seekord pool kuud varem: täpselt 15. aprillil oli paks lumi maas. Lõuna-Eestis oli talvine juba varem. Talv kestis märtsi lõpuni: veel 25. märtsil Päike säras ja kraadid olid -1 kuni -5. 2 nädalat hiljem, aprillis, aga oli juba 12 kuni 17 kraadi sooja. Lumi kadus aprilli esimestel päevadel.

Anonüümne ütles ...

15.jaanuariks, viga, vabandan

Anonüümne ütles ...

Raske kui mitte võimatu meenutada, sest mind lihtsalt polnud siis veel.

Anonüümne ütles ...

Ennustused on muutunud ja reedel tuleb korraks suht korralik soojapahvakas vist. Saartele näitab +8 kraadi ja Tallinn-Pärnu joonest läänes mandriosale +6 kraadi. Sellest itta nii +3...+4 kraadi, aga igatahes plussi kõikjal.
Alles eile näitas et üle +1 mandril ei lähe.

Anonüümne ütles ...

Veidi veel 1984.aastast. Aprilli 2. pool oli normalne, mai keskel viskas kuule sobimatu soojalaine, mis kah edaspidigi tihti ette on tulnud. Suvekuud olid kõik enam-vähem suvised: jagus nii sooja kui vihma. Sügis ka nagu sügis ikka, kuid novembri keskel tuli idast külm kõrgrõhuala, mis mitmed päevad ilma selge ja talvise, kuid lumeta hoidis. Kuu lõpus oli jälle hall nagu hilissügisel ikka. 1. lund sadas ööl vastu 14. detsembrit. Kohe lisandusid uued lumesajud, tekkis normaalne lumikate, kuid jõulude eel tulnud vihmasajud ja sóojus hävitasid sellest suurema osa. Õnneks tuli aasta viimastel päevadel talveilm tagasi ja andis ka lund juurde, kus rohkem, kus vähem. 1985. aasta algas pakaseilmadega ja mida aeg edasi, seda külmemaks üldiselt läks. Kõige külmem oli vist öö vastu 11. veebruari. Vabariigi aastapäeva siis muidugi ei peetud, kuid seda poleks külma tõttu pidada saanudki. Alles 25. veebruaril külm järsku lõppes ja tegi sulagi, kuid päris kuu lõpp oli pehme, kuid talvine ilm. Märtsis oli sageli sulailma, kuid mitte väga võimsat ja nii oli veel 7. aprill ühtlase lumevaibaga, seda vähemalt Eesti lääneosas ja saartel. Ka aprillis sedakorda erilisi soojalaineid ei tulnud ja nii pidas mõni hangeke vastu kuu lõpuni.Mai oli tavaline, kevadine ning tavaline, suvine oli ka suvi. Kool algas käsu korras pühapäeval, 1. septembril.Sügisel vihma jagus, sedapuhku hakkas juba novembri keskel külmetama ja kuu lõpu poole ka lund pakkuma. 1. detsember tuli ilus talvine ja lumine. Kuid stabiilset talve detsembrisse ei sattnud, veel talvisel pööripäeval tulid läänetsüklonid ja jõulud olid mustad. Tõsi, 27. detsember on 3. jõulupüha. See aga oli valge, sest tuul pöördus põhjakaarde ning tõi talve tagasi. Seekordne lumi kandis läbi 1986. aasta jaanuari-veebruari, kuigi 21. jaanuar tõi analoogselt detsembriga mitmepäevase sula. Veebruar oli korralik külm ja päikesline talvekuu. Kohe märtsi algul tuli sula ja somp, lumikte õhenes. Lumi kadus aga sedapuhku põhjusel nagu 1982. aastal - kuu keskelt alates oli jälle taevas selge ja päeval sula, öösel külm. Lumi sulas umbes nädalaga.