teisipäev, 30. märts 2010

Meteoroloogiapäevast 23. märtsil 2010

23. märtsil toimus EMHIs üleilmse meteoroloogiapäeva tähistamine (neid nimetati enne 2001. aastat EMHI teaduskonverentsideks).
Enamasti olen vastavatest tähistamistest ka mingeid kokkuvõtteid kirjutanud, kuid sel korral mitte, sest puudutati päris palju päästeteenistusega seotud teemasid ja mitu ettekannet oli okeanoloogia ja sellega seotud uuringutest, modelleerimistest jne. Kuna mul ei ole kuigi head ülevaadet sellisest temaatikast, siis on targem vast kokkuvõtet mitte kirjutada, sest pädevust napib ja võib muutuda lihtsalt ümberjutustamiseks või kirjelduseks. Nii et kes tahab ettekandeid näha, siis need leiab http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1285 (ettekande pealkirjast vasakul on väike nooleke, millele klikkides avaneb ettekande lühikokkuvõte ning saab vaadata pdf-na ettekannet). Meteoroloogiapäeva fotoreportaaži koos lühikirjeldusega leiab: http://www.ilm.ee/?47130
Kes tahab rohkem teada okeanoloogiast, limnoloogiast ja hüdroloogiast, see leiab küllalt mitmetahulisi materjale siit: http://www.msi.ttu.ee/~elken/

pühapäev, 28. märts 2010

Äike ja rahe 27. märtsil 2010

27. märtsil oli järjekordselt Eestis äikest. Üldiselt on kogu asi lahti seletatud siin: http://www.ilm.ee/?47152
Siin blogileheküljel on pildilist lisamaterjali rohkem, samuti märgin ära, et kui see ebapüsivuse joon pimeduse saabudes Tallinnasse jõudis, siis oli see konvektiivsed omadused peaaegu kaotanud - puudus äike ja tuulehood ning sadas ühtlaselt nõrka või mõõdukat, kuigi jämedapiisalist vihma. Vihmasaju lakkades "aurasid" lumehunnikud - see oli tingitud aktiivsest soojusvahetusest.
Aurasid on jutumärkides seetõttu, et veeauru me ei saa näha - see on nähtamatu gaas, auruks peetakse kõnekeeles tegelikult udu (väikesi veepiisakesi suspensioonina õhus). Seetõttu peaksime füüsikalise korrektsuse huvides rääkima hingeudust, mitte aga hingeaurust, mida võime jaheda ilma korral "õhku puhuda".
Lõpus on veel fotosid Tallinnast.
Piltide kõrvale on aadressidena allikad märgitud.
http://www.emhi.ee/?ide=19,252





http://fmi.fi/saa/saaulkom.html









http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67










http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg
.
.
.
.
.
.
.
Pilveväljad infrapunastel satpiltidel 27. märtsil:
http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3














.
.
.
.
.
.
.
.
Ka mõned detektorid märkisid midagi. Rootsis oli äike oluliselt tugevam kui Eestis.
http://www.lightningradar.net/Online_Map/index.htm
Strikestari järgi tekkis Kagu-Eestisse õhtul veel üks kolle. Ka EMHI radar näitas sinna kollast sajuala.
.
.
.
.
Fotod:
Hommikuks tekkis väga tihe udu.
Taevas oli väga vinene - soe ja niiske õhumass.
Õhtuks tekkis ka veidi tornjate kõrgrünkpilvede taolisi pilvi.
Päikeseloojangu eel tekkisid seniiti sellised kiudpilvetombud.

Külm ja soe võitlevad

Sügis ja kevad on põhiliselt see aeg, kui Eestis tuleb polaarfrondiga tegemist teha. Ka rohkem kui viimase nädala jooksul on polaarfront meist üle käinud - kord on kevadiselt soe, siis jälle talviselt külm. Lisaks tähendab polaarfrondi kohalolek veel seda, et jääme otse tsüklonite teele.
Polaarfront eraldab põhimõtteliselt polaarse õhumassi troopilisest või pidades silmas atmosfääri tsirkulatsiooni, siis see on polaarraku ja Ferreli raku eraldajaks. Samuti on polaarfront tropopausi katkestuskoht või kohaks, kus tropopausi kõrgus järsult muutub. Polaarfrondiga käivad tihti kaasas jugavoolud.
Põhimõtteliselt leiab jugavoolu üles, kui tõmmata läbi tsüklonite keskmete joon, frondid aga kujutavad siis polaarfronti, nagu alltoodid EMHI ilmakaartidel võime näha. Ilmakaartidid on 19.-21. märtsi kohta, madalrõhu keskmetest ja polaarfrondist põhja pool oli ilm üldjoontes talvine, lõuna pool aga kevadine. Eesti jäi kord ühele, kord teisele poole.


.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Nagu öeldud, muutub polaarfrondi üleminekul tropopausi kõrgus. Tropopausi leiab diagrammidelt üles selle järgi, et temperatuur jääb kõrgusega enam-vähem samaks või hakkab tõusma. Teatavasti on standardatmosfääris troposfääri tunnuseks temperatuuri langus kõrguse suurenedes, tropopausi ja stratosfääri puhul aga temperatuuri vähene muutus ja tõusmine.
Esimene diagramm (võetud http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1) on 13. märtsi kohta. Näeme, et tropopaus algab umbes 400 mb pinna kõrguselt (sellele vastab umbes 7 km), mis on tüüpiline talvine tropopausi kõrgus. 13. märtsil asus polaarfront Eestist tunduvalt lõuna pool. Hoopis teine olukord valitses 27. märtsil, kui Eestisse jõudis üsna suur soojalaine Kesk-Euroopast, polaarfront jäi Eestist põhja poole. Nagu diagrammilt näeme, asus tropopausi alumine osa palju kõrgemal, 250 mb pinnal, millele vastab umbes 10,2 km (kuna EMHI saidil on diagrammid tegelikult HIRLAMi prognoosid, siis ilmselt oli tropopaus veelgi kõrgemal, ligi 12 km kõrgusel, sest vt atmosfääri sondeeringut näiteks siit: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=GIF%3ASTUVE&YEAR=2010&MONTH=03&FROM=2700&TO=2712&STNM=02963). Niisiis mitme km vahe!
Diagramm 13. märtsi kohta.
Diagramm 27. märtsi kohta.





laupäev, 27. märts 2010

Külma frondi äike 27. märtsil!

Täna on Eestis rahet ja äikest seoses põhja poole liikuva külma frondiga. Peatselt pikemalt.
Äikest on kollastes kohtades!


Satpilt: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg

Jah, peatselt jäigi vist peatseks. Juhtusin täna, 21.8.2012, uuesti seda postitust vaatama ja nägin, et unustasin lähemalt kirjutada.  Tegu oli ebapüsivuse joonel arenenud rünksajupilvedega, milles oli äikest ja sadas ka rahet või jääkruupe. Äikest oli mitmel pool Lõuna-Eestis kuni Pärnumaa ja Jõgevamaani välja. Ka üle Tartu läks äike, mis põhjustas korraliku hoovihma, samal ajal oli lumi veel maas.

reede, 26. märts 2010

Rünkpilved, väike tsüklon 16.3.

16. märts oli pärastlõunani selge, tekkisid rünkpilved. Õhtuks lähenes Loode-ja Lääne-Eestini Soome edelaosast väike tsüklon, mis kandis endas intensiivseid lumesadusid. Sisemaale see ei jõudnudki.
Satpildi animatsioonil oli selgesti näha tsükloni pöörlemine.

Kuni pärastlõunani oli rünkpilvedega.






Õhtuks tihenes pilvisus.





Tsüklon satpildil.
Allikas: http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67

Pilvepiiri alanemine 14. märtsi öösel

Pärast 13. märtsi suurt konvektiivset aktiivsust oli öö esialgu tuulevaikne, moodustus härmatis ja tekkima hakkas udu. Pärast keskööd näitasid radarid, et Edela-Soomest liigub Eesti poole intensiivse lumesajuga ala. See liikus väga kiirest ja pärast keskööd hakkasid taevast katma kiudpilved, mis tihenesid kiiresti. Huvitav oli vaadata linnavalguse toel, kuid pilvepiir on suure nurga all kaldu sajuala poole - sajualas ju pilvepiir kõige madalam, perifeerias kõige kõrgem. Järgnes väga tihe lumesadu, kuid see ei kestnud kaua ja lisandus vaid paar cm lund.
Enne sajuala moodustus härmatis ja uduvine.







Taevas kattus ülemiste pilvedega.








Need tihenesid kiiresti ja pilvepiir laskus kiiresti.








Pilvepiir. Vasakul jookseks see justkui maapinnani - seal sajab tihedat lund.







Järgnes tihe lumesadu.

Võimas hooglumi 14. märtsil

13. märtsil oli Tartus äikest sekundaarsel külmal frondil, ka 14. märtsil oli konvektsioonipilvi ja sealhulgas rünksajupilvi rohkesti liikvel. Hommikul oli Otepääl ja Põlvamaal savernas ka äikest.

Tallinnas sadas hooti laia lund:











.

.

.

Pärastlõunal liikus Tallinna kohale rünksajupilv, kust sadas tugevat hooglund, helbed olid väga suured, suurimad 3 cm läbimõõduga:








.

.

.

.

Pärast sadu võis päikest näha, kuid selle ette liikus huvitava kujuga pilv, mille servad särasid vikerkaarevärviliselt (irisatsioon):

Soe 10.-11. märts ja siis tere talv

Neil päevadel läks ilm päris soojaks, mõnel pool oli üle 5 soojakraadi. Selle tõi kaasa tugev läänetuul. Ometigi ei jäänud soe püsima, vaid juba 12. märtsil jõudis Põhja-Eestisse külm front ja hommikul võis öelda: "Tere talv!". Sealjuures sadas Tallinnas lund hommikuga üle 10 cm, lõuna pool Eestis palju vähem.

10. märts. Udutaolistel kiudkihtpilvedel (Cs nebulosus) tekkis halo, heledamad pilved on kiudrünkpilved (Cc), näiteks pildi ülaosas.
Temperatuur tõusis pärastlõunaks juba mitu kraadi üle nulli.

12. märtsi hommik Tallinnas. Sadas üle 10 cm lund ja talv nagu talv ikka. Siiski vaatamata pilvedele tõusis keskpäevaks temperatuur nullini.

Üliselge 9. märts

Tartus oli 9. märts üliselge ja igasugune pilvepraks oleks võimatuks osutunud. Tõepoolest oli nii, et terve päeva jooksul ei olnud silmapiirini mitte ühtki pilve, isegi lennukite kondensjälgi ei tekkinud. Nii selge ilm on Eestis haruldus.
Õhtu poole liikus Loode-Eestisse siiski pilvi ning nähti koguni Kelvin-Helmholtzi lainepilvi: http://www.ilm.ee/index.php?47075

Kiudpilved ja irisatsioon 8. märtsil

8. märtsil oli Tartus võimalik rohkelt kiudpilvi määrata. Tartu Ülikoolis on olemas selline õppeaine nagu meteoroloogia praktikum. Seal on üks osa pühendatud ka pilvede vaatlemisele ja määramisele. 8. märts oligi just selline päev ja oli, mida vaadelda.
Esimesel fotol on kiudpilved, sealhulgas tihedad kiudpilved (Ci spissatus, tihedate tompudena, näiteks otse maja kohal).
Teisel fotol, mis on küll udune, aga peaks olema nähtav, on irisatsioon ehk pilvede küütlemine. See tähendab otsekiirgusele poolläbipaistvate pilvede või pilveservade vikerkaarevärvilist helendamist ja põhjuseks on difraktsioon.
Kolmandal fotol on õhukesed ja lamedad kõrgrünkpilved - 8. märtsi õhtuks läks ilm üsna pilve.


















0A

Hõõguv päikeseloojang 6.3.2010

Pärast väikest tsüklonit 6. märtsil oli päikeseloojang hõõguvalt punane. Peaaegu samasugune oli ka 14. augusti loojang (sellest on samuti postitus).
Punased loojangud on tingitud sellest, et päike on madalal horisondi kohal või juba loojumas ning seetõttu peab valgus atmosfääris väga pika tee läbima. Kuna lühilaineline valgus hajub enam, on madala päikese puhul enamus sinisest ja rohelises hajunud, kuid alles on oranž ja punane. Analoogne on olukord ka päikesetõusul, ent loojangud on ikka tihti värvikamad. Seda seletatakse näiteks sellega, et päeval on õhk soojem ja tekib rohkem vertikaalseid liikumisi, mis tolmu ja veeuru lisavad atmosfääri, mistõttu hajumine on tugevam. Öö jooksul liikumised sumbuvad, tolmu ei tule juurde jne ja tõus ei ole ehk nii hõõguv, kuid pilvede korral võib seda siiski ka olla.

neljapäev, 25. märts 2010

Hiidräitsakad 21.-22.3.2010

Aeg-sajalt sajab väga suuri räitsakaid, mille läbimõõt on mitu cm. Viimati juhtus see pealkirjas mainitud kuupäevadel. Üle Eesti liikus tsüklon (polaarfrondiga) ja alguses hakkas vihma sadama, mis Põhja-Eestis läks kiiresti üle lörtsiks ja hiljem lumeks. Sealjuures mõõdeti suurimate räitsakate suuruseks kuni 7 cm (kui uskuda üht ilmahuvilist, kes mõõtis). Kokku sadas mitme cm lumekiht maha.

Tartus sadas veel kesköölgi vihma, kuid viimaks hakkas sealgi lörtsi tulema. Umbes kl 2 ajal öösel läks sadu enam-vähem lumeks üle. Sealjuures mõõtsin seekord ise suurimate räitsakate läbimõõduks 5 cm. Väga lai lumesadu kestis umbes tunni ümber. Pimedas head fotot ei saanud, kuid mõned videoklipid küll. Üks on siingi, ehk tekib mingi ettekujutus räitsakate suurusest.

Ülisuurte räitsakate tekkimise põhjus on õhu suures niiskusesisalduses, nullilähedases temperatuuris ja nõrgas tuules või tuulevaikuses, mistõttu helbed saavad kokku kleepuda.
video

Arvamusblogi Vaatepunkt

Kihtsajupilvede probleemsuse jutu sain pisut muudetud kujul avaldada ka ühes uues arvamusblogis, millel on kümmekond kaasautorit: http://vaatepunkt.eu/
Vanemat versiooni samast artiklist ja arvamusest saab lugeda ka siit: http://www.ilm.ee/?47056
Edaspidi. Kahjuks on aega napilt olnud ja pärast reedest eksamit on mõni päev ehk rohkem aega, et seda blogi täiendada. Enamik kui mitte kõik sissekanded on ilmselt juba vananenud, aga las nad siiski avaldada. Jääme ootele!

laupäev, 20. märts 2010

Ilmapäev Rõuges

Keda ilm ja kliima huvitab, neil soovitan kindlasti osa võtta:

neljapäev, 18. märts 2010

Pikseline märtsi nädalavahetus

13.-14. märts olid üllatavalt äikeselised, pikemalt sellest: http://www.ilm.ee/?47085
Esitame EMHI sünoptiku M. Merilaini kommentaari sünoptilise tagapõhja kohta 13. märtsi kohta (muudetud): Laupäeval, 13. märtsil liikus üle Eesti loodest kagusse kella 12-21-ni teist järku külm front. Kõige paremini ja täpsemalt saab sellest ülevaate ja lausa tunnise intervalliga, kui printida ilmakaart (suures mõõtkavas, näiteks Eesti kohta) välja ja joonistada isobaarid peale. Olen nii ennegi teinud, sest suure Põhja-Euroopa kaardil võivad detailid kahe silma vahele jääda.
SECONDARY COLD FRONTS. Sometimes there is a tendency for a trough of low pressure to form to the rear of a cold front, and a secondary cold front may develop in this trough. Secondary cold fronts usually occur during outbreaks of very cold air behind the initial outbreak. Secondary cold fronts may follow in intervals of several hundred miles to the rear of the rapidly moving front. When a secondary cold front forms, the primary front usually tends to dissipate and the secondary front then becomes the primary front. Secondary fronts usually do not occur during the summer months because there is rarely enough temperature discontinuity.
Suvised pilvemürakad 13.3.2010 Tallinnas pärastlõunal.

laupäev, 13. märts 2010

Väike tsüklon 6.3.2010

6. märtsil läks üle Eesti idaosa väike tsüklon (baarilisel reljeefil oli küll eristatav vaid lohk).
EMHI ilmakaart 6. märtsi kohta









Väiksuse tõttu ei olnud tsüklonit "palja silmaga" võimalik näha isegi mitte hommikul - taevas oli selge, kuigi selleks ajaks oli see jõudnud Soome lahe idaosa kohale.
Lõuna paiku oli kirdetaeva silmapiiri lähedal näha kiudpilvetompe, mis meenutasid pisut rünksajupilve hajumisstaadiumis alaseid (orphan anvils). Aja jooksul tuli pilveväli lähemale, ka põhjakaarest lähenesid pilveviirud ja kõrgrünkpilved.
Aja jooksul pilvisus tihenes, kuni põhjast liikus rünksajupilvealasi taoline tihe kiudjas pilvemass. See kattis taeva, kuid sadu sealt esialgu ei tulnud. Enne pilvemassi võis ka rünklikkust siin-seal märgata - eks päikesesoojus andis mingi tõuke konvektsiooniks, mida väike tsüklon ka soosis (kevadtalvistest konvektsioonist tuleb eraldi postitus).
Küllaga võis märgata pilve tumedusmuutlikkust, kui see oli taeva katnud, ilmselt mingite kõrgemate pilvede varjud või oli pilvemass seal tihedam. Pilveservas olid kiudpilvede ja virga (langevate jääkristallide) viirud.
Viimaks võis ida-ja kirdetaevas sajujooni ka näha ja alles päris õhtupoolikul tuli esialgu kerge hoog lund. Hiljem siiski hakkas rohkem lund tulema ja tuli isegi päris tihedalt, siis korraks nõrgenes ja hakkas väga laiu helbeid tulema. See kasvas jälle peeneks ja tihedamaks lumesajuks, mis hakkas vaikselt hõrenema, sest pilvisus vähenes. Üldiselt oli edelataevas pidevalt heledat taevast, sest tsükloni pilvemassiiv ei jõudnuski eriti lääne ja edela poole.
See tsüklonike andis võimaluse jälgida, kuidas on lood erinevate pilvede vahekorral, et kuidas on kiudkiht-, kõrgkiht-, kuitsaju-või kihtrünkpilvedega ja nende sadudega, sest näha võis pidevat üleminekut ja kõiki mainitud pilveliike + veel teisigi. Nii mõnelgi hetkel oli visuaalsete vaatluste järgi üheks või teiseks pilvliigiks nimetamine vaid maitseasi!
Lõuna paiku oli kirdetaevas näha kõrgeid pilvi.







Põhjast liikusid peale kõrgrünkpilved, oli näha konvektsioonihakatisi.












Viimaks liikus üle kiudpilvemassiiv. See meenutas rünksajupilve alasit. Pilvemassiivi ilmestas virga.






Pilvemassiivi serv.







Pilvede heledus või tumedus varieerus, sajujooned andsid samuti oma osa.






Tipphetkel sadas korralikku lund, ent lumikattele lisas see siiski vaid vaevalt 1 cm, sest lumi oli kohev, tuul puhus minema ja intensiivne sadu kestis lühikest aega.