kolmapäev, 31. juuli 2013

Uus foorum/äike 1. augustil

Kuna huvi äikese vastu on tohutu ja blogi kommentaariumi võimalused on piiratud pluss kõik huvilised ei kasuta sotsiaalvõrgustikke, kui loetleda vaid mõned põhjused, siis loodi äikesehuvilistele eraldi foorum: 
http://aikesehuvilised.web44.net/
Kaaskiri Kaarelilt: "Hei, kõik äikesehuvilised! Liituge uue foorumiga, mis sai just tehtud minu ja Jüri poolt. Ootame kõiki, kes on huvitatud äikesest ja selle tekkest ja muust põnevast. Domeen on siis ajutine st, et alates järgmisest kuust kuskil augustis tellin domeeni kas .eu või .com, eks näis. Aga praegu liituge siis foorumiga!"

31. juuli õhtul jõudis äike juba mõnele poole saartele ja jõudis öö jooksul mandri lääneosa kohale. Päeval arenes üle Eesti rünksajupilvi ja mõnel pool oli äikest.
Satpilt 31.7. kl 13

Äikesele viitav konvektsioon 31.7. kl 16.40 Tallinna kohal

Õnnestus näha üpris erilise välimusega SLC-d (lühendi tähendusest: http://www.crh.noaa.gov/mkx/?n=scary-clouds).
31. juuli õhtul tekkis konvektsioon (Laagri)

Ei ole mingit kahtlust: “Mitte miski looduses ei ole võrreldav pilvede mitmekesisuse ja dramatismiga; miski pole samaväärne nende üleva üürikese iluga.” Nii alustas kuus aastat tagasi välja antud toreda “Pilvevaatleja käsiraamatu” autor Gavin Pretor-Pinney oma teost. 
1. augustil kl 19.35 Tartu mnt-l Paide lähedal

esmaspäev, 29. juuli 2013

Uusi meteoroloogia mõisteid

Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises. 
Selle teema üle hakkasin rohkem mõtlema 2010. aasta suvel, kui Eestis tuli sageli ette tugevat äikest ning 26. juulil ja 8. augustil tegid üle Eesti palju kahju meil suhteliselt haruldased intensiivsed äikesetormid (sirgäikesetormid, vt allpool). Esimese hooga hakkasime selliseid äikesetorme, mida iseloomustab küll suur intensiivsus, aga võrdlemisi lühike kestus, hüüdma äikesekuningaks. Äikesetorme, mida iseloomustab lisaks intensiivsusele ka pikk kestus, nimetasime pagikuningaks (derecho). Aja jooksul sai selgeks, et need nimetused ei pruugi olla sobivaimad, sest leidus kriitikuid, kelle arvates mõjuvad kuningad meie kultuurikontekstis ja olemasolevaid terminisüsteeme arvestades kentsakalt ja liiga pretensioonikalt. 
2012. aasta detsembris rääkis Vikerraadio saates „Labor“ väga huvitavalt ja kaasakiskuvalt kosmoseterminitest, aga ka üldse oskussõnade väljamõtlemisest ja kasutuselevõtmisest Uno Veisman. See pani mind taas terminiloome üle mõtlema ning julgustas uusi mõisteid välja pakkuma ja propageerima meteoroloogiaski. Lõpliku tõuke uute terminite väljatöötamiseks andis tänavu 10. jaanuaril Tartus peetud tsüklonaalsete tormide konverents ja sellele järgnenud arutelu ühe ilmahuvilise ja Tartu Ülikooli hüdroloogi Arvo Järvetiga.
Koos mõtlesime välja järgmised sõnad, mille kohta küsisime nõu nii teistelt meteoroloogidelt, klimatoloogidelt ja geograafidelt kui ka keeleasjatundjatelt. Kokkuvõttes pooldati järgmisi termineid.
Pagituul tähendab tuule järsku ja lühiajalist tugevnemist. See võib olla konvektiivse päritoluga, aga mitte tingimata. Pagituult iseloomustab tugevus, suund ja kestus. Kompleksne nähtus on pagi, millega kaasneb muuhulgas pagituul. Seda saab klassifitseerida järgnevalt: lihtpagi, mis on seotud mõne üksiku rünksajupilvega*  või nende väikese kogumiga; liitpagi, mis on seotud juba suurema rünksajupilvede kogumiga ja hiidpagi (ingl k derecho), mis tähendab pika elueaga sirgjoonelist äikesetormi (foto). 
*  Sageli kasutatakse sõnu „rünksajupilv“ ja „äikesepilv“ sünonüümidena. Kui lähtume äikese määratlusest välkude kaudu, siis tegelikult pole iga rünksajupilv veel äikesepilv, sest iga rünksajupilvega seoses ei teki välkusid. Seetõttu eelistan kasutada sõna „rünksajupilv“ ka siis, kui peame silmas äikesega rünksajupilvi. Kui aga räägime rünksajupilvede klassifitseerimisest organiseerumise järgi, siis kasutan ka väljendit „äikeste liigid“, seda ingliskeelse kirjanduse alusel, kus thunderstorm tähendab äikest ja nii räägitakse vastavalt thunderstorm classification, single-cell thunderstorm jne. Meeles peab aga pidama, et tegu on siiski rünksajupilvedega, millel on vähemalt potentsiaal tekitada välkusid.

(1)

(2)

(3)
Pagide liike. Ülalt alla: (1) väikese rünksajupilvede kogumiga seotud lihtpagi 18.9.2010 Harjumaal; (2) meridionaalselt üle Baltimaade ulatunud liitpagi 18.7.2010 Raplamaale saabumas ja (3) 8. augusti 2010 hiidpagi Harjumaale saabumas.

„Hiidpagi“ võimalikuks alternatiiviks on pakutud ka „sirgäikesetormi“, mida on mõnikord kasutatud ja seetõttu on see sõna hakanud mingil määral juurduma. Tekkis mõte seda asjaolu ära kasutada, ent samas ei tahaks seda mõistet jätta ainuüksi hiidpagi tähistama, ka mitte alternatiivina. Arutelu füüsikat õppiva (2012/13 õppeaasta seisuga) ilmahuvilise Tarmo Tanilsooga tõi esile, et on mitmeid konvektiivsüsteeme, mida tähistatakse inglise keeles katusterminiga Quasi-Linear Convective System (QLCS), mille ta on eesti keelde tõlkinud kui ’kvaasilineaarne konvektiivne süsteem’, kuid minu arvates võiks selle kohmakavõitu, ehkki täpse termini võtta kokku eestikeelse katusterminina ’sirgäikesetorm’. Vastavad alamkategooriad, mida erialases kirjanduses loetakse sirgäikesetormi (QLCS) hulka kuuluvateks, on liitpagi, joonpagi ja hiidpagi. Nende ühiseks tunnuseks on ulatuslik rünksajupilvede kogum, mis moodustab sirgjoonelise või kergelt kaarja süsteemi. Satelliidipildil võib sel olla ka ümar kuju, kuid radaripeegeldus näitab ulatuslikku intensiivset frondilaadset sajuala, mis on sirgäikesetormidele iseloomulik. 
Eraldi mõisted mõtlesime välja rünksajupilvede organiseerituse tähistamiseks. Lihtrünksajupilv (ingl k single cell thunderstorm) tähendab üksikut, võrdlemisi väikest ja lühiealist rünksajupilve; liitrünksajupilv (ingl k multicell thunderstorm) tähendab juba ulatuslikumat, pikema elueaga ja mitmest rünksajupilvest koosnevat kogumit, kusjuures see jaguneb lihtsaks liitrünksajupilveks ja joonpagiks (ingl k squall line), ja ülirünksajupilv (ingl k supercell) on väga võimas, pika elueaga ja ohtlikke kaasnähtusi, näiteks hiidrahet või tugevaid tornaadosid tuua võiv rünksajupilv. 
 (1)

 (2) 

 (3)
Rünksajupilvede liike. Ülalt: (1) lihtrünksajupilv 28.7.2010 Harjumaal; (2) liitrünksajupilv, mille erinevas arengustaadiumis elemendid on võrdlemisi hästi näha (11.6.2011 Läänemaal) ja (3) 26. juuli 2010 hommikul Tallinna saabunud sirgäikesetorm, mille ees on nii riiul- kui ka rullpilve. 

Alternatiivseteks mõisteteks oleksid „mitmikrünksajupilv“ „liitrünksajupilve“ asemel ja „hiidrünksajupilv“ „ülirünksajupilve“ asemel. Neid siiski konvektiivsüsteemide ja äikeseasjatundjad ei pooldanud. Argumendid on sisulised ja on järgmised. „Hiidrünksajupilv“ viitaks justkui mõõtmetelt tohutult suurele rünksajupilvele, mis on sageli nii, ent sugugi mitte alati. Nii näiteks defineeris meteoroloog Jon Davies alles 1990. aastate algul koguni eraldi pisikeste ülirünksajupilvede tüübi, mida iseloomustab madal tipp – kõigest 6–9 km muidu tüüpilise enam kui 12 km vastu. Seda nimetatakse inglise keeles low-topped supercell, eesti keeles aga madaltipuline ülirünksajupilv. Arvatavasti just seoses viimasega tekkis tornaado 15. juunil 2004 pärastlõunal kella 15 ja 15.30 vahel Viljandi lähedal Pärsti vallas Leemeti küla lähedal. Tromb liikus läänest itta. Määrav on niisiis ehitus ja sellest tulenevad ohud. Seega peaks liide „üli-„ viima mõtte erilisusele.
Ülirünksajupilve defineerivaks ehituslikuks tunnuseks on mesotsüklon, mis kujutab endast pikka aega püsivat pöörlevat tõusva õhu sammast. Sellega on seotud (tugevate) tornaadode teke. Lisaks on määrava tähtsusega veel see, et ülirünksajupilvedes asub tõusva õhu vool laskuvatest õhuvooludest eraldi, mis tagab süsteemile pika, tavaliselt tundidesse ulatuva eluea. Ülirünksajupilved saavad tekkida ainult sellises troposfääris, kus on korraga märkimisväärne suunaline ja tugevus-tuulenihe. 
Millised on sisulised argumendid, et eelistada „liitrünksajupilve“ mõistet „mitmikrünksajupilve“ mõistele? Sellele saab vastata, kui selgitada liitrünksajupilve dünaamikat ja olemust ning kirjeldada, kuidas see paistab nii silmaga taevasse vaadates kui ka radaripildil. Lühidalt on olukord järgmine. Rünksajupilvede ehitusplokiks ehk ühikuks on lihtrünksajupilv (single-cell/unicell). See areneb rünkpilvest,  annab sademeid ja vahel äikestki, ning siis hajub. Kogu elutsükkel kestab umbes tund aega. Niisugune lihtrünksajupilv esineb puhtal kujul üsna harva. Edasi tuleb liitrünksajupilv (multicell), mis on juba teatud määral organiseerunud. See saab alguse sellest, et lihtrünksajupilve maksimaalse arengu staadiumis hakkab pilve servas (tuulefrondil) tavaliselt arenema uus lihtrünksajupilv. See kasvab esialgse lihtrünksajupilve külge ja tekibki liitrünksajupilv. Ajapikku võib sinna külge kasvada veel järgmisigi lihtrünksajupilvi, samas kui süsteemi teises otsas on see esimene lihtrünksajupilv juba suures osas hajunud.
Mitme elemendiga rünksajupilv  (liitrünksajupilv) Lõuna-Järvamaa kohal 2. juulil 2005. Pilv liikus kagusse (fotol vasakule). Kõige ees liikuv rünkpilvestaadiumis pilveelement eristub suhteliselt hästi. Maksimaalse arengu staadiumis ja lagunemisstaadiumis elemendid sulavad rohkem kokku. Siiski võib märgata, et lagunemisstaadiumis pilveelement on hõredam (heledama värvitooniga) kui maksimaalselt arenenud element. Sven-Erik Enno foto

Liitrünksajupilv, mis tekkis 1. augustil 2008 Harjumaal. See liikus itta (fotol vasakule), põhjustades intensiivset hoovihma ja rahet. Välgud aga said alguse maksimaalse arengu staadiumis elemendi tipuosast ja lõid vaatleja suunas pilve ette maha, seega oli tegu klassikaliste positiivsete välkudega. See äike on potentsiaalselt tugev, sest on kompaktne ja mitme rünkpilvestaadiumis elemendiga. 

Niisiis on liitrünksajupilv nii taevast silmaga vaadates kui ka radaril nähtav ühe tervikuna. Eraldi lihtrünksajupilvi võib taevasse vaadates aimata näiteks selle järgi, et liitrünksajupilve ühes osas on kobrutavad terava piiriga rünkpilved, mille all veel sajuala pole. Umbes keskel asub kõige tumedam laialivalgunud tipuga osa, mis ulatub näiliselt maani ehk kus sajab tugevalt ja võivad sähvida välgud. Teises servas on tavaliselt ülemiste ja kõrgete pilvede ala, aga madalaid pilvi ja sademeid enam pole.
Seega on tegelikult liitrünksajupilves need üksikud lihtrünksajupilved nii liitunud, et tavainimene peab seda üheks suureks rünksajupilveks. Inglisekeelses kirjanduses olen näinud ka väljendit, et lihtrünksajupilv on liitrünksajupilve ’building  block’ ehk ehitusplokk. Aga kui õhu liikumist vaadata liitrünksajupilves, siis ilmneb, et igal lihtrünksajupilvel on seal selline oma konvektiivne tuumik või õhuvoolude süsteem, mis eristub teistest. Sellest siis ka need ootamatud ja puhangulised tuuled, mis on tavalised just liitrünksajupilvede puhul ja mida me kõnekeeles nimetame pagiks. Seal on sageli tõesti nii, et üks alles arenev lihtrünksajupilv, mis tõmbab endasse õhku, satub kõrvuti juba väljakujunenud lihtrünksajupilvega* , kus õhk laskub ja laiali voolab. Nende piirile võib kiiresti  kujuneda väga tugev tuul.
* Rünksajupilvedest hakatakse tõenäoliselt tulevikus sagedamini kirjutama. Pilvede vertikaalne ulatus on vähemasti atmosfääri läbiva kiirguse jaoks tähtis tegur, nagu ka pilvede veevaru. Tugevam õhu kerkimine kannab aerosooli toormaterjali ja aerosooli ennast kergemini kõrgele. Mitte ainult aerosool ei mõjuta pilvi ja nende optilisi omadusi, vaid ka pilved kujundavad aerosooli suurusjaotust ning optilisi omadusi. Päikese UV-kiirguse spektraalset koostist mõjutab see töötlemine ka siis, kui kiirgus pilvedesse ei satugi (Kalju Eerme märkus).

***

Viimasel ajal on tulnud ettepanek nimetada termin „kondensjälg“* kohmakuse tõttu ümber mõne mugavama ja eestipärasema sõnaga või võtta uus termin vähemalt alternatiivina kasutusele. Lisaks on kurdetud, et sõna „kondensjälg“ võib kergesti tekitada muid, soovimatuid seoseid. Seda illustreeris gümnaasiumiõpilastelt saadud tagasiside, kui küsisin umbes neljakümnelt õpilaselt, mis neil seostub sõnaga „kondensjälg“. Tuli välja, et ligi kolmandikul seostus see kondensjälgede tekkega haakuvate vandenõuteooriatega (ingl k chemtrail).
Kui võtsin ilmahuviliste seltskonnas selle küsimuse arutusele, tuli rohkesti häid ettepanekuid: „triippilv“, „joonpilv“, „lintpilv“ ja „juttpilv“, aga ka „lennukijäljed“. Kuna tegu on ikkagi oskussõnaga, peaks see olema võimalikult tabav ja samas ka (loodus)teaduslik. Seetõttu langes valik „joonpilvele“, mis iseloomustab seda pilve kui väga kitsast ja pigem sirgjoonelist, ent on samas mugav kasutada ja piisavalt loodusteaduslik. Kuna aga sõna „kondensjälg“ on juba juurdunud ja paljud on sellega harjunud, võiks uus oskussõna vähemalt esialgu jääda alternatiivseks sünonüümiks. 
Esitasin „joonpilve“ mõiste ka õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 koostajatele, kes andsid sellele hea hinnangu ja nõustusid selle lisama veel tänavu ilmuvasse eesti kirjakeelt normivasse sõnaraamatusse. Varem oli keskkonnasõnastikus EnDic sees "kondensjälg", "kondensjoom", mis kirjeldavad seda nähtust eeskätt moodustusviisi järgi (kondenseerumine), seevastu väljapakutud sõna „joonpilv“ kirjeldab just pilve kuju.
Veel üks uus mõiste on „äikesesademed“. See sõna sündis minu bakalaureuse lõputöö tõttu, sest seal kasutasin korduvalt pikka fraasi „äikesega kaasnevad sademed“. TÜ geograafiaosakonnas mõeldi selle asemel välja palju lühem ja suupärasem sõna „äikesesademed“.
Joonpilvedest põhjalikumalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kondensjaljed

neljapäev, 25. juuli 2013

Äike 26. juulil/ Pilvede koduleheküljel 10 liiki ehk põhivormi lõpuks olemas!

Äike 26. juulil
Soe ja niiske õhumass põhjustas taas mere kohal kihtpilvede tekke. Õhtul jõudsid need taas rannikualadele:
aga mõni hetk hiljem kadusid. Kihtpilvede ala on looderanniku lähedal ühtlase heleda alana näha: http://sat24.com/en/scan

26. juuli on taas vähemalt mõnel pool äikesepäev. Suurem võimalus on punaste joonte vahel. Rannikuala tuleb sealt siiski ilmselt välja jätte. Lääne-Eestis võiks konvektsiooni oodata alles õhtu poole, kui madalad pilved kaovad.

Pilved ja äike kl 16 paiku

Kesk-Eestis, kus oli äikest, raporteeriti lisaks paduvihmale ka rahest. 




Nii kujunes välja Kesk-Eesti äike.

Kella 15 paiku paistis Mustamäelt äike selline välja.

Kell 15.11 vaade Kristiinest

Soome lõunaosas olevast konvektsioonist pärit pilvemass, mis kattis terve Tallinna.


Ida-Eestis kujunev äike

Õhtul tekkis suure vertikaalse arenguga kõrgrünkpilvi, kuid äikeseks need ei arenenud.

Mõned pildid Laagrist kl 12.30-13.00:




Laagrist kl 13 aeglaselt lõuna-kagu suunas triiviv arenev äike.

Pilvedest
Kes veel ei tea või pole osalenud, siis võtke võimalusel kindlasti osa:
http://www.flickr.com/groups/2219255@N24/


Priit Ennetiga sai aetud pilvejuttu: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2082151

Pikka aega oli pilvede kodulehel ainult paar üksikut põhivormi, kuid nüüd on kõigi 10 lühikirjeldus koos piltidega olemas: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Olgu toodud igast liigist ehk põhivormist siingi üks näidisfoto:
Kiudpilved 25.9.2011 Laagris

Kiudrünkpilved 20.7.2012 Laagris

Kiudkihtpilved raadiushalodega 5.4.2013 Laagris

Kõrgkihtpilved 26.4.2013 Peipsi lähedal

Kihtsajupilved 15.7.2012 Laagris

Kõrgrünkpilved 27.5.2011 Laagri kohal

Kihtrünkpilved 10.9.2007 Laagris

Kihtpilved 18.3.2012 Laagris

Rünkpilved 5.8.2012 Laagris

Rünksajupilved 30.8.2007 Soome lahel. Konvektsioon tekkis väga jahedas õhumassis sooja vee kohal.
Helkivad ööpilved 17.7.2008 öösel Tallinna kohal. Ei ole põhivorm, aga viimase pildina vast sobib. Tegu on heledaimatega, mida 5 aasta jooksul näinud.

esmaspäev, 22. juuli 2013

Äike 23. juulil/pilves ilm 24.-25. juulil

25. juuli
25. juuli pärastlõunani jätkus kogu riigis pilves ilm, kui umbes kl 15st hakkas alates põhjarannikust ilm selginema.
Selge taeva piir liigub lõunasse.

Kl 14.50 oli selge taeva piir Tallinna kohal, 15 min hiljem päike väljas ja suurem osa madalaid pilvi kadunud.

24. juuli
Hommikul tekkinud kiht- ja kihtrünkpilved piirkihis ei lase aluspinnal soojeneda ega konvektsioonil tekkida. See tähendab, et äikest ei pruugigi päeva jooksul tekkida, kuigi õhumass on jätkuvalt labiilne ja Eesti idapiiri lähedal on külm front.
Tere hommikust, piirkihi-pilved! 24. juuli hommik Harjumaal

Miks tekkis tihe kiht- ja kihtrünkpilvede kiht? Kindlat ja ühest vastust on sellele raske anda, kuid vähemalt mõne oletuse saab välja tuua. Eelduseks oli kindlasti õhu suur niiskusesisaldus ja aeglaselt lähenev külm front. Kui vaadata teadustöid ja uurimusi, siis seda küsimust on konkreetselt käsitletud näiteks selles: https://ams.confex.com/ams/pdfpapers/168959.pdf‎.
Selgub, et piirkihis pidi toimuma mingisugune labiilsuse suurenemine, näiteks teatud maalähedases õhukihis õhu kiiremini liikuma hakkamine (low level jet). See põhjustas turbulentsi ja püstsihis õhu segunemist, nii et niiskus kondenseerus ja tekkisidki sellised piirkihi-pilved.
Külma frondi läheduse tõttu genereeritakse neid pidevalt juurde. Õhk peab olema selleks aga piisavalt niiske, st kondenseerumispiir mitte kõrgemal kui 400-600 m, sest muidu ei liigu õhk piisavalt palju vertikaalis, et võiks kondenseeruda, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ (LCL kõrgus).

Huvitav on ehk märkida seda, et protsessid seoses tsükloniga Venemaal on üsna ebatavalised. Seda, et sooja õhumassi sattumisel tsükloni lähedusse tekib uus soe sektor ja tsüklon süveneb uuesti, ikka juhtub, aga seekord ei tundu soe sektor sulguvat, vaid jääbki Eesti kohale avatuks, kuni lõpuks antitsüklon võtab koha üle ja südasuvine ilm jätkub.
Väga sooja õhumass toonud tsükloni soe sektor ei sulgu. FMI 23. juuli ilmakaart, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI

Igaks juhuks konsulteerisin ka Merilainiga, kes sellist olukorda aastakümnete pikkusest praktikast ei mäletagi. Igal juhul on tegu väga tavatu sünoptilise juhtumiga, mis tasub endale vähemalt aastateks meelde jätta. 
Kuna ees on veel päris palju sooja ja mõnel päeval ka kuuma antitsüklonaalset ilma, siis ehk ongi hea, kui on mõni hall päev vahelduse ja värskuse  mõttes ka vahel.

23. juuli
23. juulil jäi äike peamiselt Peipsi ümbrusesse ja Kagu-Eestisse. Ehkki soodsad tingimused näisid olevat ka mujal mandril, siis lääne ja põhja pool äikest polnud. Ühest põhjust on raske välja tuua, sest õhumass oli labiilne (seda näitasid frondi eel tekkinud äikesed idapiiril), soojust ja niiskust oli enam kui küll, lisaks veel frontide lähedus. Ilmselt avaldas mõju tsükloni eemaldumine ja nõrgenemine ning Skandinaavias asuv antitsüklon.
Ette võeti äikesejaht koos Loodusesõbra toimetajatega. Kokku kestis see 10 tundi ja oli peamiselt Peipsi ääres. Kokkuvõtlikult pidasime seda õnnestunuks, kuna vaatamisväärset oli palju ja õnnestus näha ka äikest. Mõned pildid:
Kl 15.16 Kuusalus - näha on sakmelisi kõrgrünkpilvi.

Kl 17.58 Vooremaal - idas on näha Venemaalt lähevaid rünksajupilvi.

Kl 19.12 Varnjas, vaade itta - äike teisel pool Peipsit, näha oli mõningaid plussvälke ja kuulda päris tugevat müristamist.



Vaade Varnjast kirdesse, kust on lähenemas teine äike.

Äikesevaatleja



Kuuldavale tulid esimesed müristamised (kl 19.55)




Välkude hulk ja müristamise sagedus tõusid, neid oli minutis mitu tükki.


Peipsi kohale jõudes hakkas äike hääbuma (kl 20.26). Varasem kogemus kinnitab seda, et Peipsile jõudes äike tavaliselt kaob. Selle põhjuseks on vesi kui jahedam aluspind. Antud juhul oli muidugi tegu ka õhtuse ajaga, mistõttu äike oleks ehk kadunud ka ilma Peipsita.


Ilmunud tipploor näitas veel päris tugevat konvektsiooni (5-7 m/s), kl 20.45, Varnja



Alatskivilt veidi põhja pool (kl 21.50-55) - uus äike teisel pool Peipsit

Kl 23.05 Mustvees- enam ei täheldanud välke.

Kõrgrünkpilved näitasid, et troposfäär oli veel üsna rahutu. 

Punase ovaaliga on näidatud tekkinud rünksajupilved, mis liiguvad lääne ja edela suunas. Seega võiks Peipsi ümbrusesse esmalt oodata äikest:

Punase ovaaliga - Eesti poole liikuvad rünksajupilved, võimalik äike; musta ovaaliga - selginev ja kuumenev ala, kuhu võib äike kõige varem jõuda:

Rünksajupilvede vöönd on seotud läände liikuva külma frondiga:
http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-23_08.pdf

Kuum ja niiske õhumass on kohal. ESTOFEXi väljavaade tänaseks on üsna soodne, lisaks oranžiga piiratud potentsiaalselt ohtlik ilm, milleks seekord tornaadode võimalus:

Kastepunkt on väga kõrge, eriti Ida-Eestis, kus see ulatub 17 kraadini:

22. juuli
Äike jõudis lõpuks ka Kesk-Eestisse ja Viljandimaalegi:

Rünksajupilvede ala on laienes mujalegi Põhja-Eestisse ja seal oli kl 22.15-22.40 ka nõrk äike olemas:

Õhtul tekkis Narva ümbruses äike, mis liikus lääne-edela suunas:


Satelliidipiltidel Venemaalt Läänemereni on näha heleda pilveribana jugavool, mis tekkis suure õhumasside vastasseisu tõttu ja on suunatud idast läände. Loode-Venemaal on näha suurte valgete pilvetompudena rohked äikesed, mis näitavad, et õhumass on ekstreemselt labiilne. 23. juulil on see juba Eesti kohal.






Diagrammilt on näha, et jugavoolu tugevus on üle 50 sõlme ehk ligi 30 m/s. Teisi diagramme: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422

Äikese täpset jõudmist Eestisse on muidugi raske öelda. Võib juhtuda, et hommikul või ennelõunal, st enne kl 12 juba jõuab kohale või tekib koha peal.