esmaspäev, 22. juuli 2013

Äike 23. juulil/pilves ilm 24.-25. juulil

25. juuli
25. juuli pärastlõunani jätkus kogu riigis pilves ilm, kui umbes kl 15st hakkas alates põhjarannikust ilm selginema.
Selge taeva piir liigub lõunasse.

Kl 14.50 oli selge taeva piir Tallinna kohal, 15 min hiljem päike väljas ja suurem osa madalaid pilvi kadunud.

24. juuli
Hommikul tekkinud kiht- ja kihtrünkpilved piirkihis ei lase aluspinnal soojeneda ega konvektsioonil tekkida. See tähendab, et äikest ei pruugigi päeva jooksul tekkida, kuigi õhumass on jätkuvalt labiilne ja Eesti idapiiri lähedal on külm front.
Tere hommikust, piirkihi-pilved! 24. juuli hommik Harjumaal

Miks tekkis tihe kiht- ja kihtrünkpilvede kiht? Kindlat ja ühest vastust on sellele raske anda, kuid vähemalt mõne oletuse saab välja tuua. Eelduseks oli kindlasti õhu suur niiskusesisaldus ja aeglaselt lähenev külm front. Kui vaadata teadustöid ja uurimusi, siis seda küsimust on konkreetselt käsitletud näiteks selles: https://ams.confex.com/ams/pdfpapers/168959.pdf‎.
Selgub, et piirkihis pidi toimuma mingisugune labiilsuse suurenemine, näiteks teatud maalähedases õhukihis õhu kiiremini liikuma hakkamine (low level jet). See põhjustas turbulentsi ja püstsihis õhu segunemist, nii et niiskus kondenseerus ja tekkisidki sellised piirkihi-pilved.
Külma frondi läheduse tõttu genereeritakse neid pidevalt juurde. Õhk peab olema selleks aga piisavalt niiske, st kondenseerumispiir mitte kõrgemal kui 400-600 m, sest muidu ei liigu õhk piisavalt palju vertikaalis, et võiks kondenseeruda, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ (LCL kõrgus).

Huvitav on ehk märkida seda, et protsessid seoses tsükloniga Venemaal on üsna ebatavalised. Seda, et sooja õhumassi sattumisel tsükloni lähedusse tekib uus soe sektor ja tsüklon süveneb uuesti, ikka juhtub, aga seekord ei tundu soe sektor sulguvat, vaid jääbki Eesti kohale avatuks, kuni lõpuks antitsüklon võtab koha üle ja südasuvine ilm jätkub.
Väga sooja õhumass toonud tsükloni soe sektor ei sulgu. FMI 23. juuli ilmakaart, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI

Igaks juhuks konsulteerisin ka Merilainiga, kes sellist olukorda aastakümnete pikkusest praktikast ei mäletagi. Igal juhul on tegu väga tavatu sünoptilise juhtumiga, mis tasub endale vähemalt aastateks meelde jätta. 
Kuna ees on veel päris palju sooja ja mõnel päeval ka kuuma antitsüklonaalset ilma, siis ehk ongi hea, kui on mõni hall päev vahelduse ja värskuse  mõttes ka vahel.

23. juuli
23. juulil jäi äike peamiselt Peipsi ümbrusesse ja Kagu-Eestisse. Ehkki soodsad tingimused näisid olevat ka mujal mandril, siis lääne ja põhja pool äikest polnud. Ühest põhjust on raske välja tuua, sest õhumass oli labiilne (seda näitasid frondi eel tekkinud äikesed idapiiril), soojust ja niiskust oli enam kui küll, lisaks veel frontide lähedus. Ilmselt avaldas mõju tsükloni eemaldumine ja nõrgenemine ning Skandinaavias asuv antitsüklon.
Ette võeti äikesejaht koos Loodusesõbra toimetajatega. Kokku kestis see 10 tundi ja oli peamiselt Peipsi ääres. Kokkuvõtlikult pidasime seda õnnestunuks, kuna vaatamisväärset oli palju ja õnnestus näha ka äikest. Mõned pildid:
Kl 15.16 Kuusalus - näha on sakmelisi kõrgrünkpilvi.

Kl 17.58 Vooremaal - idas on näha Venemaalt lähevaid rünksajupilvi.

Kl 19.12 Varnjas, vaade itta - äike teisel pool Peipsit, näha oli mõningaid plussvälke ja kuulda päris tugevat müristamist.



Vaade Varnjast kirdesse, kust on lähenemas teine äike.

Äikesevaatleja



Kuuldavale tulid esimesed müristamised (kl 19.55)




Välkude hulk ja müristamise sagedus tõusid, neid oli minutis mitu tükki.


Peipsi kohale jõudes hakkas äike hääbuma (kl 20.26). Varasem kogemus kinnitab seda, et Peipsile jõudes äike tavaliselt kaob. Selle põhjuseks on vesi kui jahedam aluspind. Antud juhul oli muidugi tegu ka õhtuse ajaga, mistõttu äike oleks ehk kadunud ka ilma Peipsita.


Ilmunud tipploor näitas veel päris tugevat konvektsiooni (5-7 m/s), kl 20.45, Varnja



Alatskivilt veidi põhja pool (kl 21.50-55) - uus äike teisel pool Peipsit

Kl 23.05 Mustvees- enam ei täheldanud välke.

Kõrgrünkpilved näitasid, et troposfäär oli veel üsna rahutu. 

Punase ovaaliga on näidatud tekkinud rünksajupilved, mis liiguvad lääne ja edela suunas. Seega võiks Peipsi ümbrusesse esmalt oodata äikest:

Punase ovaaliga - Eesti poole liikuvad rünksajupilved, võimalik äike; musta ovaaliga - selginev ja kuumenev ala, kuhu võib äike kõige varem jõuda:

Rünksajupilvede vöönd on seotud läände liikuva külma frondiga:
http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-23_08.pdf

Kuum ja niiske õhumass on kohal. ESTOFEXi väljavaade tänaseks on üsna soodne, lisaks oranžiga piiratud potentsiaalselt ohtlik ilm, milleks seekord tornaadode võimalus:

Kastepunkt on väga kõrge, eriti Ida-Eestis, kus see ulatub 17 kraadini:

22. juuli
Äike jõudis lõpuks ka Kesk-Eestisse ja Viljandimaalegi:

Rünksajupilvede ala on laienes mujalegi Põhja-Eestisse ja seal oli kl 22.15-22.40 ka nõrk äike olemas:

Õhtul tekkis Narva ümbruses äike, mis liikus lääne-edela suunas:


Satelliidipiltidel Venemaalt Läänemereni on näha heleda pilveribana jugavool, mis tekkis suure õhumasside vastasseisu tõttu ja on suunatud idast läände. Loode-Venemaal on näha suurte valgete pilvetompudena rohked äikesed, mis näitavad, et õhumass on ekstreemselt labiilne. 23. juulil on see juba Eesti kohal.




video


Diagrammilt on näha, et jugavoolu tugevus on üle 50 sõlme ehk ligi 30 m/s. Teisi diagramme: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422

Äikese täpset jõudmist Eestisse on muidugi raske öelda. Võib juhtuda, et hommikul või ennelõunal, st enne kl 12 juba jõuab kohale või tekib koha peal.

96 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

öelge palun kiirused m/s või km/h-des. ma pole kapten ja usun, et enamus lugejaidki mitte..

Anonüümne ütles ...

50 sõlme = 92,6 km/h
allikas: google.com

Jüri ütles ...

1 sõlm on umbes 0,514 m/s. Sel juhul on 55 sõlme ligemale 28,3 m/s.

Anonüümne ütles ...

Kas selline jugavoolu kiirus võib viidata ohtlikule äiksele?

Jüri ütles ...

See näitab, et olemas on märgatav tuulenihe ja see soodustab rünksajupilvede organiseerumist.

Anonüümne ütles ...

Kas Kagu-Eestis on öösel võimalik äike?

Anonüümne ütles ...

kas Põhja-Eestis tuleb öösel äikest

Jüri ütles ...

See äike jõuab ilmselt Jõgevamaale ja ehk ka Tartu- ja Järvamaale. Mujal põhja pool ei ole lähitundidel äikest ette näha.
Teatav äikesevõimalus on ka kagu pool, kuna tuulenihke tõttu võib tekkinud äikesevöönd päris kaua püsida või isegi laieneda, kuigi pigem ei maksa ootama jääda. Eks peab silma nt radaril peal hoidma.

Anonüümne ütles ...

jälle jääb saku äikesest ilma :(

Anonüümne ütles ...

ehk loodetavasti näen põuavälku.

Jüri ütles ...

Praegu on madalad pilved. Need ei pruugi veel kaduda.

Anonüümne ütles ...

kottpimedas kuma peaks ikka nägema..

Anonüümne ütles ...

Kas äike võib öösel jõuda ka Viljandimaale?

Jüri ütles ...

Ei näe, kui välk pole just lähema 10-20 km raadiuses. Madalad pilved lihtsalt varjavad ära.
Äike on nüüd juba nõrgenema hakanud, aga sajuala on tugev. Ilmselt välistada veel selle äikese jõudmist teistesse maakondadesse ei saa.

Jüri ütles ...

Paistab, et öeldut Põhja-Eesti kohta tuleb muuta, sest põhjarannikul tekkis äike.

Anonüümne ütles ...

aga see juba läbi.

Jüri ütles ...

Kestab endiselt.

Anonüümne ütles ...

kust sa tead?

Anonüümne ütles ...

Oma silm on kuningas nagu öeldakse!!

Jüri ütles ...

Nii ta on, jälgin aeg-ajalt nähtavat välgukuma Laagrist oma rõdult.

Anonüümne ütles ...

just ütlesid, et pole madalate pilvede tõttu näha.

Jüri ütles ...

Võiks ikka lugeda kommentaari korralikult läbi ja meelde jätta - mida seal kauguse kohta on öeldud?

Anonüümne ütles ...

radari järgi tundub küll kaugemmal olevat.

Anonüümne ütles ...

Eestis võiks öelda, et oma silm on president :).

Ma olen ka mõnda sähvatust näinud.

Liisa.

Jüri ütles ...

Jah, kuid müristamist kuuleb ka - välgud ise peavad olema arvestades müra max 10-15 km kaugusel.

Anonüümne ütles ...

nüüd on kõik

Jüri ütles ...

Hoiatus anti isegi: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php, kuid jah, vähemalt 10 min pole enam midagi näha ega kuulda olnud.

Anonüümne ütles ...

Kisub troopiliselt soojaks. Öösel temperatuur tõuseb vihmasaatel. Kirde-Eestis juba pea 18 kraadi sooja.

Anonüümne ütles ...

mulle soojad ja sumedad ööd meelduvadki. eriti, kui eemal mõni äike on või paistab täiskuu.

EestiLoodus ütles ...

22.07 viimane (nõrk) äikesemürin Kiilis:

http://www.youtube.com/watch?v=iADYnrJmg4E

Jüri ütles ...

Kuum õhumass annab endast jah päris selgelt märku.

Anonüümne ütles ...

Niiet homme on ka siiski suur 'äikesevõimalus?

Kalle in OZ ütles ...

Ka siin Tartus ma märkasin pead aknast välja pistes, et on soojemaks läinud, mis on sellise kellaaja kohta üsna ebatavaline. Vihm pladistab sadada, äike paraku siia ei jõudnud.

Jüri ütles ...

See postitus ju ongi tehtud 23. ja 24. juuli äikeste tõttu.
Nädala suurim äikese võimalus on ilmselt 23. juulil, veidi väiksem 24. juulil ja võimalik, et siis rohkem lõuna pool ja saartel.

Saabuv õhumass on lihtsalt niivõrd palju soojem lahkuma sunnitud õhumassist.

Anonüümne ütles ...

Kas nüüd on tulemas pikem soojalaine? GFS näitab kuni 8.augustini stabiilselt sooja

Jüri ütles ...

Jah, südasuvine või lausa palav ilm kestab veel ka augustis edasi. See on seotud tugevneva antitsüklonaalsusega, samuti hakkab juuli lõpus ja augustis ilma rohkem mõjutama Aafrikast Kesk-Euroopasse liikunud kuum õhumass.

Anonüümne ütles ...

miks emhi äikese eest ei hoiata? kas 1. juunist (!) lähtutakse põhimõttest "enne ei hoiata kui kohal on"?

Anonüümne ütles ...

ei kujuta ette kuidas sellise külma ilmaga 20 C ja selliste pilvidega võib tekkida äike?
Tavaline hall-pilvine päev võiks isegi öelda et on külm

Radar ka ei näita midagi

Anonüümne ütles ...

Tartu: termomeeter 3nda korruse kõrgusel näitab 21-22C, pilvine, tuul, ilm küll ei näita äikese tekket
eks vaatame

Anonüümne ütles ...

Olge kannatlikud. Praegu on aluspind jahe. Oodake paari tunni pärast on ilm soodsam äikestele.

Anonüümne ütles ...

millal võiks jahedamaks minna

Anonüümne ütles ...

Eile just oligi jahe :D

Anonüümne ütles ...

ei tule täna äikest. ida ja kagu pool väike võimalus on.

täna juhtub midagi 1. juuniga sarnast.

Jüri ütles ...

Paistab, et mõnes kommentaaris on esile kerkinud kärsitus või mingi eelarvamus, nagu näiteks: kell juba 12, miks pole juba äikest; küll on jahe ja tuuline, äike ei saa siis tekkida jne. Kas teil tõesti pole kogemusi äikesega tuulise ja jaheda ilmaga? Mida üldse tähendab jahe ilm? Äikese suhtes võiks jahedaks pidada kogemuse järgi madalamat temperatuur kui 10 kraadi või õhumassi, kus 850 hPa pinnal on temperatuur 5 kraadist madalam ja isegi siis on ette tulnud ka tugevat äikest. Praegu on temperatuur keskmine või isegi kõrge, st sooja juba mõnel pool üle 20 kraadi.
Unustate täiesti ära õhumassi omadused - tegu on labiilse ja väga niiske ja sooja õhumassiga, lisaks on tegu ka frontidega. Külm front on hetkel ida poolt lähenemas.
Kokkuvõtlikult: arvestage pisut ikka õhumassi omadustega, sünoptilise olukorraga jms. Kui on näiteks äikese tekkimise osas kahtlusi, siis küsige, et saada selgitust ja vajadusel uurida olukorda sügavamalt, mitte ärge loopige sisutuid arvamusi ja hüüdeid.

Jüri ütles ...

Mis puutub prognoosidesse, siis endine EMHI ja ESTOFEX koostavad prognoose/väljavaateid erinevatel alustel. ESTOFEXi meeskond on ikkagi keskendunud konvektiivse ilma prognoosimiseks, endine EMHI on aga palju üldisem ega pole vähemalt üldprognoosides keskendunud konvektiivsele ilmale.
Äikese tõenäosus on Eestis siiski SUUR, mitte väike. Kui ülekaalus on aluspinna soojenemisest SÕLTUV konvektsioon, siis see algab tavaliselt pärastlõunasel ajal. Sel juhul on kohaliku aja järgi kl 11-12 väga varane aeg. Nagu juba keegi tegi asjakohase märkuse, tuleb oodata aluspinna soojenemist. Kuna Virumaal selgines taevas kõige varem, siis seetõttu saigi sellele alale must ovaal ümber tõmmatud. Praegu ongi idapiiri taga tekkinud rünksajupilvi, mis liiguvad lääne-edela suunas.
1. juuni juhtum on erandlik. Ei maksa hakata otsima kohe seoseid ja analoogiad, kui äikest pole nt teatud ajaks tekkinud. Võimalusi, nagu aluspinna soojenemisest sõltumine või muutused õhumassi omadustes on tõenäolisemad. Erandliku olukorra kinnitamiseks on vaja läbi viia spetsiaalne analüüs.

Anonüümne ütles ...

Jüri äitah, eks siis ootame, praegu Tartus on tunta, et õhk on niiske prisma juures term. näitab 22C kuid on tunne,et on kuskilt 25C

Anonüümne ütles ...

Narva juures midagi hakkab tekkima, Tartus ma arvan täna kindlasti siis tuleb midagi oodata tahaks nautida äikest

Jüri ütles ...

Jah, vähemalt rünksajupilved on juba tekkinud ja hakkan ka siis end liigutama. Loodetavasti õnnestub midagi huvitavat tabada.

Anonüümne ütles ...

tallinnasse ikkagi midagi ei jõua. täitsa kindel olen.

imelik on seegi, et eile ootasime pikisilmi sooja fronti. täna taas külm tulekul.

möödunud sügist küll ei igatse.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas päike paistab ja vaid üksikud pilved. Väga meeldiv, et suvi taas Eestimaal on!

Liisa.

Anonüümne ütles ...

kui suur on öösel äikesetõenäosus?

Kalle in OZ ütles ...

Tartus on hetkel tuulenihe väga hästi jälgitav - madalamad rünkpilved liiguvad kõrgrünkpilvede suhtes kaunis kiiresti.

Anonüümne ütles ...

tallinnas pole ühtegi pilve. niiet tuulenihest siin pole aimugi.

Anonüümne ütles ...

Kui täna liigub külm front üle Eesti, kas homseks jõuab seesama kuum õhumass siis uuesti tagasi? Sest prognoosid lubavad homme kuni 26 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Oskaks keegi selgitada, miks pole veel siia tulnud korralikku äikest ida suunalt? Oleks nii kasvõi kord minu elu jooksul olnud, kuid ei. Absoluutselt iga äike, mis nimetatud ilmakaarest on siia poole liikunud, on ära hajunud ja peale vihma ega eemalolevate müristamiste pole olnud. Kusjuures sama juttu räägivad ka teised inimesed, kes siinkandis elavad. Olen täielik pessimist selles ilmakaares ja 99% kindel, et ka täna ei tule siia peale vihma midagi. Peaaegu sama nigel on olukord ka kirde ja kagu suunaga - üliharva, kui midagi tuleb.
(Elan Tõravere lähedal)

Anonüümne ütles ...

jüri midagi mainis, et kõrgustikud suunavad äikesepilved mujale.

Anonüümne ütles ...

Siit idas pole ühtegi kõrgustikku, ammugi mitte kirdes.

Anonüümne ütles ...

Oleneb kui kui kaugel elad Tõraverest ja kuhu poole. Mina elan Tõraverest 7km Kambja poole ja tihti siia peakohale midagi ei jõua, aga 4km lõunas kus asub Pangodi Palumägi 140m üle merepinna on äike sagedasem.

Anonüümne ütles ...

järelikult hajutab peipsi pilvi nagu merigi. tallinnas selge taevas hetkel ning ka saaremaal ja hiiumaal pole nädalaid sadanud - meri hajutab ilmselt pilvi.

kuigi siseveekogud ei tohiks mõju avaldada, eriti kiirete õhuvoolude puhul.

Anonüümne ütles ...

Pigem on nii ,et meri hajutab pilvi rohkem suvepäevadel, kui õhk on soojem kui meri ja selletõttu tekkivad laskuvad õhuvoolud takistavad tõusvaid õhuvoole ja sellest ka selgem ilm.

Anonüümne ütles ...

äike läheb mööda, Tartus on selge taevas, radaril küll midagi näitab, aga üldiselt äikese pilved lähevad rohkem Venemaa poolel ja nattuke mööda Võru
Nii,et prognoos oli kehv

Anonüümne ütles ...

see mis praegu liigub mööda Pepsi hajub 100% ka

Anonüümne ütles ...

väga niru äikesepäev.

Anonüümne ütles ...

Kas see pagijoon jõuab öösel või hommikul eestisse?

Anonüümne ütles ...

hui ta jõuab))) aga loodame

Anonüümne ütles ...

sa üldse tead ka mida see 'hui' tähendab.

ega hargivahe karvane elund küll siis ei jõua.

Anonüümne ütles ...

tean küll, vene- emakeel
nii et tean mingis kontekstis kasutakse

Anonüümne ütles ...

Nagu arvati oligi, on eelpool mainitud ilmakaared äikese puhul kasutud, seega ennustus läks täppi, et peale vihma siia enamat ei jõua.

Anonüümne ütles ...

Ei jõua see pagijoon tõepoolest siia. Kahju, et äike aluspinnast sõltuv on.

Hommikuks on ilm jälle kasutult pilves - nende äikeste jäänukite tõttu.

Jüri ütles ...

Kiirelt telefoni kaudu paar vastust siit Peipsi äärest. Jah, see järv sarnaneb merele, et konvektsioon nõrgeneb vee kohale jõudes. Siiski korralik vaatemäng ja äikegi õnnestus Varnjast ära näha.
Vähemalt 2010 oli küll mõni juhtum, kui äike jõudis üle Peipsi, näiteks 18. mail.

Äikest oli mitmes kohas kagu ja lõuna maakondade piires. Eesti jäi tsükloni sooja sektorisse, mida piiras lääne poolt soe ja ida poolt külm front. Peamine äikesevöönd tekkiski seoses läheneva külma frondiga. Konvektsiooni teke viitas sellele, et õhumass oli labiilne, aga lääne ja põhja pool oli kaua pilves ja puudusid konvektsiooni algatavad tegurid. Ilmselt seetõttu seal àikest ka polnud.
Hetkel paistab komvektsioon nõrgenevat.

Seekord paistab soe sektor jäävat avatuks - külm front taandub ilmselt lõuna poole, mistõttu see väga soe õhumass siis jääb siia püsima.

Jüri ütles ...

Prognoos( et mitmel pool on äikest, oli põhjendatud, arvestades õhumassi omadusi ja sünoptilist olukorda. Seetõttu toetasin ESTOFEXi antud prognoosi. Äike ei tekkinud lääne pool seetõttu, et keegi lihtsalt arvas nii, et ahh ei tule midagi.

Anonüümne ütles ...

))))mul on ka selline tunne et kui ma vahin radarit siis äikest ei tule

Anonüümne ütles ...

Tartumaal vist mängib suurt rolli mäestik, juba mitu korda mäegasin,et äike laguneb seal kui jõuab kohale

Kalle in OZ ütles ...

ESTOFEX andis eilseks tõepoolest paljulubava prognoosi, kuid paraku see ei realiseerunud. Ma tahaks ise palju täpsema prognoosi anda, kui ma vaid oskaks...


Seega ei maksaks professionaalseid sünoptikuid ka kohe põrgusse põlema saata: eksivad nemadki, mis siis veel meist, erialase hariduseta amatööridest, rääkida.

Anonüümne ütles ...

Jüri, kuidas Teie ütleksite kolmapäevaks? Minimaalseks mida võib oodata? Mul on selline tunne, et kolmapäeval tuleb rohkem äikest oodata
Kuidas Teie mõtlete?

Anonüümne ütles ...

viimased piltid näitavad sama olukorra mida oli näha ka Tartust Peipsi suunas vaadates, Peipsi tõttu äike laguneb koguaeg, aga mingi pärast on tunne,et homme(täna) äikest on rohkem kui eile,
ei ole spetsialist selles valdkonnas,kuid kogemuse järgi äikese tekkeks peab olema taevas enam vähem selge hommikul, siis tekkivad rünksaju pilved jne
P.S. oma mõtted

Anonüümne ütles ...

vähemalt tuul ei ole muutunud suunda, loodetavasti puhub samalt, aga võiks nattuke Eesti poole äikest suunata

Jüri ütles ...

Jah, kahjuks sõltub äike nii paljudest teguritest, et kõiki arvesse võtta kindlasti ei saa. Kõige enam tegureid võetakse arvesse ESTOFEXi prognoosis/väljavaates, kus arvestatakse vähemalt 10-15 asjaoluga. Võrdlemisi hea prognoosi saab siiski juba 5-6 asjaolu arvestamisel. See muidugi tähendab, et mingitel juhtudel prognoos ei täitu.
Kui analüüsida seda, kas (ja kuidas) 23. juuli äikeseprognoos täitus, siis vastaks jah ja ei.
Ei täitunud selles osas, et päris suures osas mandrist äike ei tekkinudki/ei jõudnud sinna. Selle põhjuseks pole nüüd andmeid rohkem vaadates ilmselt mitte üksnes see, et oli kaua pilves ja polnud konvektsiooni algatavaid tegureid, vaid ikkagi olukorra muutus sünoptilises situatsioonis, mis väljendus selles, et tsüklon nõrgenes ja eemaldus lõuna poole, samas Skandinaavias oleva antitsükloni mõju tugevnes.
Prognoos täitus, sest äike ikkagi tekkis ja seda oli Peipsi ümbruses ja Kagu-Eestis päris palju ning postituse viimases muudatuses lõuna paiku sai tähelepanu pööratud juba õigesse kohta, st Peipsi ümbrusesse.

24. juulil ei ole näha ette antitsükloni mõju tugevnemist, aga tsükloni mõju nõrgeneb jätkuvalt. See tähendab, et äike on tõenäolisem kindlasti Lõuna-Eestis. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et Karjala piirkonnas on õhumass jätkuvalt väga labiilne, vt siit pilvetompe: http://sat24.com/en/scan?ir=true. Kuna õhuvool on kirdest, siis võivad Venemaal tekkivad äikesed ikkagi jõuda ka Virumaale ja Peipsi ümbrusesse. Seetõttu ootaks äikest eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestisse.

Anonüümne ütles ...

Öelge kas siis Tartus on mõtted homme äikest oodata? või läheb nappilt mööda?

Anonüümne ütles ...

Miks täna hommikul jälle lauspilvisus on?(Harjumaal)
Ja millal see hajub?

Anonüümne ütles ...

Kas Tartusse äike tuleb või läheb napilt mööda, ei saa päev enne mitte keegi öelda, küll aga võib prognoosida, kui tõenäoline see seal piirkonnas on. Täpset äikese liikumist tuleks vaadata ikka radarilt.
Isiklikult olen tänase suhtes pessimistlik. Estofex'i prognoositud 50%-ne võimalus Kagu-Eestile tundub kahtlane, ka CAPE ja LI indeksid ei näita midagi.

Anonüümne ütles ...

Kagu-Eestis on samuti lauspilves ning hetkel ei viita mitte miski äikesele.

Jüri ütles ...

Tegin vastava täienduse postituse algusesse. Tõenäosus ESTOFEXis on kindlasti õigesti hinnatud, aga ainult siis, kui ei arvesta tekkinud piirkihi pilvisust ehk kiht- ja kihtrünkpilvi. Nende tekkimisest polnud muide veel kl 4-5 paiku hommikul mingit märki.
Kuna selliste asjade ettenägemine pole sageli võimalik, siis tulevad sisse ka vead. Praeguse seisuga äikest ei ootakski kuhugi Eestisse. Kui mingeid muutusi tuleb selles osas, siis saavad need ka kajastatud postituses.

Kairo Kiitsak ütles ...

Kõik on hästi lahti seletatud, pilt pildi haaval. Pildid meeldivad mulle eriti ning tekst on arusaadav ja loetav :).

Anonüümne ütles ...

nonäete, saite oma äikeseuudised tänaseks.

vähemalt tore tsüklon, et põhjatuul soojuse tagasi tõi.

Jüri ütles ...

Küsimus piirkihi-pilvede kohta jäi vastamata, panen selle kohta postituse algusesse selgituse niipalju kui võimalik.

Täpsustus viimase kommentaari kohta: põhjatuul ei toonud sooja õhumassi, vaid tsüklon ja selle põhjaservas tekkinud tugev ida-, hiljem kirdevool.

Anonüümne ütles ...

millal põhja-eestis korralikku äikest oodata on?

või see suvi enam polegi oodata?

Jüri ütles ...

Varasemate aastate kogemused näitavad, et alles oktoobris võiks hakata äikesemõtted maha matma. Kuni oktoobrini on äike tavaline ja näiteks põhjarannikul mere kui sooja ja niiske aluspinna tõttu isegi tõenäolisem kui sisemaal.
Järgmine päev, kui äike on praeguse seisuga tõenäoline Eestis, on 26. juulil. Põhja-Eesti kohta täpsustaks ehk neljapäeva jooksul.

Anonüümne ütles ...

Paneb tõesti imestama, kuidas Jüri jõuab kõigile sellistele küsimustele üha uuesti ja uuesti vastata. Selle asemel saaks iga ignorant selle ise ära õppida, kasvõi lihtsamad asjad nagu CAPE ja LI kaartide vaatamise. Ka kõike muud on siin ette ja taha nämmutatud.

Anonüümne ütles ...

Kas täna 25. jälle sama jama?

Jüri ütles ...

Mingit jama ei ole, vaid hea vaheldus ilmadele, mida juulis on palju juba olnud. Seletus postituse alguses on antud, muutusi pilvisuses saab vaadata siit: sat24.com/en/scan

Anonüümne ütles ...

/bc on parem.

on jah jama ilm. lauspilvisust on vaja öökülmaohu korral, mitte südasuvise õhumassi puhul

Anonüümne ütles ...

anonüümsele 24.07 22:44.

paneb tõesti imestama hoopis see, et li ja cape kaart näitas ka eilseks äikesetõenäosust, kuid polnud essugi tegelikult.

Anonüümne ütles ...

EMHI voiks siis muuta oma prognoosi, ma muidu juba teist päeva ootan ja loodan, et lauspilvisus hajuks..

Jüri ütles ...

Selge taeva piir jõuab kohe Eesti kohale: http://sat24.com/en/scan
Ükski ilm ei saa igale maitsele vastata. Kaks pilves päeva on igati toredad, aga pilvisus lõppeb.

See, kui äikest ei teki, ei tähenda, et tõenäosus oleks madal või õhumass stabiilne. Mõnikord on õhumass väga labiilne ja äikese tõenäosus väga suur, aga ei teki midagi, teinekord on energiat oluliselt vähem, aga konvektsiooni palju. Kuna aluspind ei soojenenud, siis ei tekkinud ka äikest. Külm front nõrgenes ja lõpuks kadus, kuna õhumasside gradient vähenes. Seetõttu polnud tingimusi äikese tekkeks pilves ilmaga.
Indeksid näitavad äikese tõenäosust, õhumassi tasakaalu, energiasisaldust. Vastavad indeksid olid õiged.
Rohkem on sellest siin: http://www.stormtrack.org/library/forecast/cap.htm

Anonüümne ütles ...

väga hea, et just põhjast selgineb.

saan esimesete hulgas päikest näha.