reede, 19. juuli 2013

Kas vähemalt soojalaine Põhja-Venemaalt?

Õhumassi sissetung on kõige paremini jälgitav kastepunkti järgi:
Andmed võetud emhi.ee, kaart: http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Äike paistab esmalt tulevat samuti Virumaale või Peipsi ümbrusesse. Hetkel on lähim äike Karjalas. Eks aeg näitab, kas jõuab Eestisse või peab ootama järgmisel päeval uute äikeste teket.

Eestisse saabuv õhumass on labiilne ja väga kuum, sest täna oli mitmel pool Põhja-Venemaal sooja üle 30 kraadi ja tsükloni mõjualas äikest.  Allikas: FMI

Soojal frondil on juba ka äikest olnud:

21. juuli õhtul oli sooja frondiga seotud äike veel Äänisjärve kohal ja lähedal. Praeguseks on jahedat ja kuuma õhumassi eraldav aktiivne soe front jõudnud juba Eestisse ja sellega koos ka tugev laussadu. Front liigub läände kiirusega 20 sõlme.
Õhumasside piir pilvede järgi 21. juuli õhtul




21. juuli seisuga on kõik ikka endine: Venemaal süveneva tsükloni põhjaservas kandub kirdest, st Põhja-Venemaa aladelt kuum õhumass (prognoositavalt kuni 15 kraadi 850 hPa pinnal) Eesti kohale. Tsükloni soojas sektoris saabub suur äikesevõimalus prognoositavalt juba 23. juulil.
GFS mudeli väljund 23. juuliks

ECMWF mudeli väljund 23. juuliks, mis on eelmisega kooskõlaline.

GFS mudeli prognoositavad suurt äikesevõimalust näitavad indeksid 23. juuli õhtuks. Kõiki neid saab vaadata ka: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Juba pikemat aega tundub, et Põhja-Venemaa kuum õhumass, kus sooja üle 30 kraadi, hakkab tekkinud tsükloni põhjaservas liikuma edela poole, jõudes lõpuks Läänemereni. Seda asjaolu mainib ka Merilain: http://ilm.ee/?511507
Seda seisukohta pole olnud põhjust muuta, sest selle õhumassi liikumist määrab tsüklon, mille teke oli igal juhul kindel. Kuna tsüklon on üpris ulatuslik ja saab ilmselt energiat Venemaal olevast õhumasside vastasseisust juurde, siis vahepeal selles osas ebakindlamaks muutunud Euroopa mudel on taas seda arvesse hakanud võtma ja lähenenud GFS mudelile:

GFS mudel on arvutanud suuremat äikesevõimalust 23. ja eriti 24. juulile, kui on oodata niiske (kastepunkt 15 kraadi ümber) ja väga sooja õhumassi sissetungi kirdest:


Praegu võiks äikesevõimaluse osas olla ettevaatlik, kuid nädalavahetuse jooksul selgub, kas on siis oodata tõenäoliselt sellist olukorda või mitte. Enne seda tuleb vähemalt päeviti niikuinii paljudes kohtades hoovihma, mõnel pool ilmselt ka äikest.

58 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

imelik on see, et see õhumass koguaeg kuum püsib, st. pole maha jahtunud. ilmselt põhja-eestis jääb temp. +20 juurde, kuna vähemalt 26.07-ni puhub eestis põhjakaare tuul.

Jüri ütles ...

Juuni algul oli vähemalt Laagris, mis jääb ju merest vaid kümnekonna km kaugusele, sooja põhja- ja kirdetuulega ikka 25 kraadi, nii et praeguse tunduvalt soojema mere korral ei saa olla erilist jahutavat efekti. Vt kindlasti siit veel lisa: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&v_kiht=0.
Võib arvata, et esiteks saab see kuum õhumass pidevalt täiendust juurde, teiseks annab päike ju veel piisavalt soojust, et õhumass püsiks stabiilne.

Anonüümne ütles ...

Kau see võiks orienteeruvalt kesta?

Anonüümne ütles ...

Mõtlen kuumalainet.

Jüri ütles ...

Praegu on õhumassi järgi kõige tõenäolisem 2-3 päeva, st 23. juulil jõuab kohale ja kuni siis orienteeruvalt 25. juulini.

Anonüümne ütles ...

Kuna elan teisel korrusel ja maja imab palju soojust, siis kuumalainetega tõuseb pidevalt temperatuur toas 30-ni ning 25-ni alandada on seda pea võimatu, erti siis, kui kuumad ilmad vahelduvad. Tükk aega aknaid lahti hoides saab natuke leevendust, kuid mõne aja pärast olukord stabiliseerub, kuna soojaks köetud seinad ja katus kiirgavad soojust. Nii on olnud peaaegu 2 kuud järjest 24/7 ja ööd pole mingid erandid. Alguses olid mõned päevad ebameeldivad, aga hiljem harjus vägagi ära. Nüüd, kui temperatuur langes 25 kraadini, tuli üle pika aja sügise tunne peale ja oli ebameeldivalt külm. Samamoodi käib ka õues olemise kohta - T-särgiga ja viimasena nimetatud temperatuuriga pole just kõige mugavam olla, eriti kui veel päike ei paista.
Seega "kuum" ja "külm" on väga suhtelised mõisted, kuid on arusaadav, et mingid standardid peavad ju meteroloogias olema, millest lähtutakse. Kohati, samuti ka praegu, ei tahaks küll eesolevat kuumalaineks nimetada, vähemalt EMHI prognoosi vaadates.
Pikka aega on ka üks küsimus vaevanud. Nimelt väga palju räägitakse kuumast tingitud surmadest, mida põhjustavad pikemalt kestvad kuumalained. Samas, kui palju inimesi reisib pikaks ajaks või läheb elama troopikasse ja kõrbetesse, kus on kõvasti kõrgem õhutemperatuur, kohati ka suurem õhuniiskus ning nemad on parima tervise juures ja pole häda midagi.

Tänud ette!

Jüri ütles ...

Saabuvat väga sooja õhumassiga perioodi on juba korduvalt nii sooja- kui ka kuumalaineks nimetatud. Et tegu on vähemalt soojalainega, siis vastavalt sellele sai postituse pealkiri.
Tegelikult on päris mitu võimalust, kuidas määratleda sooja- ja kuumalaine.
Esimene ja kõige lihtsam võimalus on lihtsalt öelda, et kui saavutatakse teatud temperatuur, näiteks 30°C, siis ongi tegu kuumalainega. Sel juhul saab kuumalaineid Eestis olla ainult maist augustini, erand oli 1992. a, kui septembri algul oli üle 30°C sooja. Seda võimalust ei kasuta.
Teine, mida kasutan, on suhteline määratlus: kui ööpäeva keskmine on vähemalt 5 kraadi kõrgem antud ajale vastavast pikaajalisest keskmisest. Sel juhul võib kuumalaineid olla ükskõik millisel ajal aastas. Kui ööpäeva keskmine on 2 kraadi ja rohkem kõrgem pikaajalisest keskmisest, siis on tegu soojalainega.
Kolmas võimalus, mida vahel ka kasutan, on õhumasside järgi: kui Eesti kohal on suvel 850 hPa pinnal vähemalt 10°C isoterm, siis on tegu soojalainega, kui vähemalt 12°C isoterm, siis kuumalainega. Teiste aastaaegade kohta tuleb seada teised piirid, nt talvel võib kuumalainest juba siis rääkida, kui kohal on enam kui 0°C isoterm (850 hPa pinnal). See võimalus tähendab muide seda, et 2 m kõrgusel võib temperatuur vastata või olla isegi madalam kui pikaajaline keskmine, aga ometigi on õhumassi järgi tegu sooja- või kuumalainega.
Igal juhul on kaks viimast võimalust keerukamad ja inimestele ilmselt raskemini mõistetavad.

Esimeses lähenduses võiks arvata, et asi on lihtsalt erinevates kliimaoludes (nt madalam suhteline niiskus vms), kuid tegelikult peab mõtlema inimestele tervislikule seisundile ja hulgale. Neid inimesi, kes lähevad pikemaks reisima või kolivad mõnda kuuma (ja niiskesse) paika ümber, on kindlasti vähem kui neid inimesi, keda kuskil tabab mõni kuumalaine. Seega juba hulgast lähtuvalt on tõenäolisem, et surmajuhtumeid on rohkem seal, kus valitseb kuumalaine. Teine võimalus, mida peaks kontrollima, sest ilma selleta nii kindlalt öelda ei saa, on tervislik seisund. Võib-olla lähevad reisima/kolivad ümber parema tervisliku seisundiga ja/või pigem nooremaealised inimesed, mistõttu saavad ka paremini hakkama.

Anonüümne ütles ...

ma just eile või üleeile vaatasin, et kuumalaine peaks kestma nädala või 9 päeva, kuid nüüd ainult 3. kui see päev kätte jõuab, siis ennustatakse, et kuumalainet ei tulegi ;D.

Kalle in OZ ütles ...

Mis puutub soojadesse maadesse, siis omast kogemusest võin öelda, et näiteks Austraalia (lähistroopika või troopikavöötme)+40 on tunde poolest võrreldav Eesti +30 kraadiga. Kõik sõltub õhuniiskusest. Austraalia läänerannikul on kliima kuiv, vahemereline, Eestis aga tunduvalt niiskem. Samal põhjusel tundub ka Eesti -30 kraadi hullem kui Siberi -40.

Jüri ütles ...

Väga soe õhumass jõuab ikka kohale, vajalikud tingimused on juba kõik olemas. Pikemalt, st nädal, kestaks see õhumass siin siis, kui Loode-Venemaal tekiks (või liiguks sinna) antitsüklon. Selle teke polnud enne ega pole ka nüüd üldsegi kindel, mida sai mõnes varasema postituse kommentaariumis ka öeldud. Järjepidevalt õhumassi kohaloleku lühenemist prognoosides pole samuti toimunud, ainult kohalejõudmise aeg on veidi edasi lükkunud.

Küsimuses peeti silmas ka niiskeid piirkondi, mistõttu madala suhtelise õhuniiskuse jätsin vastusest välja.

Anonüümne ütles ...

loodan, et kuumalaine tuleb pikk ja temperatuur on kõrge, piisab sellest,et talv kestab 7 kuud! tahaks ka norm puhata sellest ka.
Kas keegi teab milline max temp võib olla 23-25 kuupäeval?
Kas kunagil ka saab veel 30-31(32)C?

Lõuna Eesti

Kalle in OZ ütles ...

Viisin jälle sama mõõtmise läbi, mis eilegi samal ajal. Tõsi, täna küll sohiga pooleks - rõduklaasid on suurema osa päevast üsna kinni olnud, vaid väikesed õhuvahed vahel. Sellegipoolest pole nad hermeetilised nagu plastaknad. Samas muidugi telekas, laualamp ja arvuti eraldavad ka omajagu soojust.

Rõdul siis täpselt +20, Tõraveres +12,1 ja füüsikahoone katusel +12,3 kraadi. Sein infrapunatermomeetriga mõõtes +21...+22 kraadi, õues kasvav puu vaid 11 kraadi.

Aga mis omamoodi huvitav, suunates infrapuna otse taevasse (hõredaid kõrgrünkpilvi on aga ka tähed paistavad nende vahelt), sain tulemuseks -13...-14 kraadi. Loogiliselt võttes selline temperatuur mõne km kõrgusel tõesti peaks olema, aga kas see suhteliselt odav aparaat tõepoolest nii kauge vahemaa tagant temperatuuri on võimeline mõõtma või võiks seda näitu võtta pigem veateatena, vaat' see on küsimus. Muidu ma kasutan seda peamiselt keskküttetorude ja -radiaatorite soojuse mõõtmiseks.

Jüri ütles ...

Õhumassi omadusi arvestades võiks maksimum olla 25-27 kraadi.

Selleks, et teada, kas on usaldusväärne kaugete objektide mõõtmiseks, tuleb teha rohkem mõõtmisi - püüda erinevaid pilveliike ja erinevas kõrguses mõõta. Eriti hea, kui saaks ka konvektsioonipilvi päeval mõõta, et palju on alumise, keskmise ja ülemise osa temperatuur.

Kalle in OZ ütles ...

Ma proovisin täna päeval ka pilvede temperatuuri mõõta (varem polnud lihtsalt selle mõtte peale tulnud, et aparaat taevasse suunata) ja sain tulemuseks -5...-7 kraadi, kohati ka veidi üle nulli. Peamine häda on, et nii kaugele, st. pilve erinevatele osadele, on pea võimatu täpselt sihtida. Lasersihiku täpikest nii kaugelt lihtsalt ei näe. Aparaadi omaduste kohta peaks tehnikafoorumist küsima. Aga mis kõrguses praegu õhutemperatuur juba nullist madalam peaks olema? Kas on mingit head netilehte, kus oleks näha õhutemperatuurid eri kõrgustel?

Jüri ütles ...

Siin näeb, kui kõrgelt algab nullist madalam temperatuur: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-20_08.pdf
Erinevatel kõrgustel on temperatuur näha diagrammidel: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422

Anonüümne ütles ...

jüri link ei tööta.

Jüri ütles ...

Töötab küll: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-20_14.pdf

Jüri ütles ...

Kuna link muutub: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-21_05.pdf, siis tuleb aeg seal õigeks muuta, kellaajad, mida tuleb proovida hommikul: 05, 08 ja päeval 10, 11, õhtul aga 14.

Anonüümne ütles ...

Nüüd näitab euroopa mudel ka kuumalainet vähemalt 31.juulini.
Kaugemael lihtsalt ei prognoosi.
Kas see tähendab,et venemaal tekib antitsüklon?

Anonüümne ütles ...

Mis päeval on jälle suurem äikesevõimalus`?

Anonüümne ütles ...

Kas 24h sademetesumma oli Eesti kagunurgas tänahommikuse seisuga tõesti 57mm?

Anonüümne ütles ...

Kas see on tõesti juhus, või juulid ongi soojaks läinud? Nii palju kui Emhi näitab alates 2004.a, pole juuli keskmine temperatuur kordagi normist külmem olnud. On kas normis või sellest soojem. Ja tundub, et ka käesolev juuli tuleb keskmisest soojem, mis tähendab nii juba kümmet aastat. Peaks hakkama juubelit tähistama?

Anonüümne ütles ...

see kagueesti sadu on tõene, sest vaata emhi vaatlustest tundhaaval eilset päeva, silmates korelat.

Anonüümne ütles ...

vaatasin ka tuleohu kaarti ja tuleb tõdeda, et see on sademetekaardiga vastuoluline.

Jüri ütles ...

Jah, Euroopa mudel on lõpuks hakanud arvestama sellega, et tsükloni põhjaservas kandub kuum õhumass kohale. Äikese tõenäosus on suurim tsükloni soojas sektoris 23. ja 24. juulil.
Hiljem tekib küll teatav antitsüklonaalne areng, mis aeglustab ilmaprotsesse, aga selget ja suurt antitsüklonit mudelid ei paku. See tundub hetkel ka usutav.

Jah, see sademetehulk on õige, sest 20. juulil ulatus Peipsil olev tugev sajutsoon mitme tunni vältel just selle kohani. Vastuolu sademetekaardiga pole, sest indeksit selle punkti kohta ei arvutata.

Suvede osas on mitu võimalust. Kõige lihtsam ja mitteselgitavam on see, et tegu on juhusega. Üks tõenäoline variant on muutused tsirkulatsioonis võrreldes 20-30 a taguse ajaga. 2004. a alates kasutatakse režiiminihe mõistet, mis märgib ära kvalitatiivse hüppe kas mingis näitajas nagu temperatuur või hoopiski laiemalt tsirkulatsioonis. Aga selle rakendamine soojemate suvede seletamisel on vaid hüpotees. Suved paistavad soojad olevat üsna erinevatel põhjustel, st erinevate tsirkulatsioonivariantide korral (või mõni üksik periood tõstab keskmist, st ei taandu välja). Täpsemat analüüsi pole siiski teinud.

Anonüümne ütles ...

gfs pakub 30 juuli väga palavat ilma, kuna 850 hpa pinnal on temperatuur üle +15 kraadi. 20 kraadi isoterm läheb kahjuks läti-leedu piirilt mööda ega jõua eestisse.

jälle jääme abs.rekordist napilt ilma. nagu 2010-gi.

Jüri ütles ...

Ilmselt on see 1992. a rekord siis ikka eriliste asjaolude, mida kaugeltki igal aastal ei ole, kokkulangemisel tulnud. Muidugi 2010. a oli veelgi erilisem olukord, aga Eesti jäi anomaaliast siiski üsna suures osas kõrvale.
Juuli lõpp on muidugi väga kaugel ja see prognoos võib veel väga oluliselt muutuda.

Anonüümne ütles ...

väga kaugel küll pole. alles oli ju jaanipäev!

Jüri ütles ...

Kui jutt on prognoosidest, siis 3 päeva on kauge tulevik, 5 päeva ülikauge tulevik ja 10 päeva+ juba lausa kujuteldamatu.

Anonüümne ütles ...

loodan, et läheb max palavaks, praegune külm ilm ei ole suveks aksepteeritav

Tahaks veel õelda, et siin on kõige täpsemad prognoosid

Äitah Jürile

Lõuna Eesti

Anonüümne ütles ...

Nuriseda küll suve üle ei saa, kuid tõelist palavust veel olnud pole. 32-33 kraadi võiks Lõuna-Eestis ikka ära tulla.

Anonüümne ütles ...

täna on taas üks haruldane päev, mil laussadu liigub idast läände.

viimati oli nii vist alles talvel, kui mitte isegi eelmisel suvel.

Jüri ütles ...

Seda laussadu oleks vast siiski võinud mainida, sest kuuma õhumassi pealetungil, kui on aktiivne soe front, on tugev laussadu üsna tüüpiline. Sademeid võib mõnel pool üle 30 mm tulla.

Anonüümne ütles ...

põhja-eestis võiks küll, sest see kiili äike meieni ei jõudnudki.

gfs mudel näitas, et 4. augustil jõuab poola kaguossa lausa +25 kraadi piir 850 hpa kõrgusel. kas see on erakordne?

Jüri ütles ...

Kõige kõrgem temperatuur on olnud 23 kraadi 8. augustil 2010, muudel aegadel ja kordadel on ikka madalam olnud.
Aga see on nii pikk aeg, et prognoos muutub selles osas märkimisväärselt. Kui kõik asjaolud osutuvad sobivateks, siis võib jõuda, aga lootma sellele ei maksa jääda.

25. mail oli ka läände liikumist: http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/radar_201305250800.jpg ja http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/radar_201305250930.jpg

Anonüümne ütles ...

Kui suur tundub äikesetõenäosus täna (ka õhtul ja öösel) Tallinnas?

Jüri ütles ...

Soome lahel on soojal frondil juba äikest olnud (punastes alades: http://testbed.fmi.fi/), aga kas äike on just sel hetkel olemas, kui see Tallinnasse jõuab, on iseasi.
Pärast fronti äikesevõimalus väheneb järsult, kuid suureneb homme jälle, siis juba üle 50%.

Anonüümne ütles ...

Jüri, miks on nii külm ja sajab, kas see tähendab, et külm frond on veel olemas või kuidagi on seotud sooja frondiga?

Jüri ütles ...

Kui kuuma õhumassi sissetungi korral liigub üle aktiivne soe front, siis on alati jahe, selle põhjuseks on sademed ja lauspilvisus.

Tõelist kuumust, milleks paljud inimesed peavad 30+ kraadi, on küll paaril päeval olnud, näiteks 18. mail (mõnes üksikus kohas) ja 26. juunil.

Anonüümne ütles ...

sakus paistis 25. mail päike, kuid oli tugev kirdetuul, mul see päev siiani meeles, kuna murdis ühe suure puu siin.

Anonüümne ütles ...

küsin siis juba seda ka, et mis on poola abs.maksimum temperatuur?

Jüri ütles ...

Mõnede Poola linnade kohta leiab siit: http://www.meteorologyclimate.com/extreme-temperature-records.htm, aga täpsemalt, mis kogu riigi maksimum, peab uurima.

Anonüümne ütles ...

kui palav võib ilm Põhja-Eestis tulla

Jüri ütles ...

Paistab, et rekord ongi 40,2°C, mis mõõdeti Pruszkowis Opole lähedal 1921. aastal.

Usutavasti 24-25°C-ni ikka tõuseb, kui jätkub päikest. Seda on ilmselt rohkem kolmapäeval ja neljapäeval.

Anonüümne ütles ...

Palju võib max temp. olla selle soojalainega Eestis?

Anonüümne ütles ...

ilm.ee äikese postituses on viga, sest seal näitab homme 24.juulil lähete te äikesejahile, kuid homme on alles 23.juuli

Jüri ütles ...

Jah, Ellu koostas ja pani selle üles (mingil hetkel tuleb sellega hakata tegelema), kuid nüüd parandatud.

Õhumass lubaks vähemalt 28 kraadi.

Anonüümne ütles ...

arvan et tänane äike ei jõua eestisse, vaid hajub.

Jüri ütles ...

See on üks võimalus, eks saame näha.

Margus Arge ütles ...

Kurb kuulda -sajud, laussajud. äikesed. Saaremaal kõrbeb umbrohigi. Maltsad, naadid jm. teeäärtes on longus, Tundubki, et ka praegu jääme ilma (ja pikemaltki vist veel)
Kartul kuivab...
Sajab vaid mandril !

Jüri ütles ...

Üks tuttav Hiiumaalt ütles, et seal pole juba üle 2 nädala sadanud. Pole muidugi kindel, et seekord asi oluliselt muutub.

Anonüümne ütles ...

sooviks teada millal see äike rakvere kanti jõuab , mis hetkel narvas pidi olema ?

Anonüümne ütles ...

Selles süüdistage merd, et miks pilvi hajutab.

Jüri ütles ...

Meres pole praegu küll asi.

Anonüümne ütles ...

milles siis

Jüri ütles ...

Mere mõju avalduks näiteks selles, kui olemasolev äike liigub merele ja laguneb seal või kui mere mõlemal kaldal sisemaa pool on konvektsioon, aga mitte merel. 23. juulil polnud ju üldse sellist olukorda - äike tekkis Venemaal, Peipsi ümbruses, Kagu-Eestis, mis ei puutu mitte kuidagi meresse. Seega tuleb põhjusi otsida kas õhumassi omaduste muutumisest või sünoptilisest olukorras, näiteks nõrgenes ja eemaldus tsüklon Eestist.

Kairo Kiitsak ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Muide seda tipploori oli Tartusse näha.