neljapäev, 19. aprill 2018

16. nädala ilm (16.–22.04.2018)

Kommentaariumi viide

Väga sooja algusega, kuid valdavalt mõõduka soojusega nädal.

Nädala alguses saabus lõunast suvine soojus, nii et õhutemperatuur tõusis 17...22 kraadini.  Soojuse saabudes oli kohati lääne ja loode pool äikest.
Hiljem jahenes, kuid päeviti on päikese toel ikka enamasti üle 10 kraadi, võrdluseks: 18. aprillil 2009 sadas lund ja sooja oli vaid paar kraadi. Nädala lõpuks läheb külmemaks ja pole välistatud ka märg lumi. Seega, kui nädala alguse soe päev kõrvale jätta, on tegu üpriski tüüpilise aprilli ilmaga.
Einari blogist: Märkimist väärib veel 9.aprilli soojalaine, mis tõi Alatskivile +21,1 kraadise sooja. Tugevad ida -  ja kirdetuuled põhjustasid rüsijää kuhjumise Peipsi rannikul Nina küla juures. Osa tekkinud jäämägedest on näha kõrvaloleval pildil. 5aprilli hilsõhtul jõudis üle Leedu ja Läti tulnud äike Eestimaa kaguserva, nägin ka üht välgulööki Alatskivilt lõunas.

Labiilsusele viitavad kõrgrünkpilved 15. aprillil Laagri kohal

teisipäev, 10. aprill 2018

15. nädala ilm (9.–15.04.2018)

Kommentaariumi viide
NB! 15.–17. aprillil tuleb viibida Maltal osalt kliimauuringute, osalt puhkuse tõttu. Uuendusi tõenäoliselt ei ilmu.

Ele Pedassaar · Nüüd on kindel – kevad murrab läbi!

Aprilli keskpaik on käes ja kevad võtab ilmet. Mitu päeva on Läänemere ääres ilma teinud kuiv ja karge kõrgrõhuala MARTIN, mis oma jõude vähehaaval kagu suunas Venemaale koondab. Taanduva kõrgrõhkkonna järel pöördub õhuvool järk-järgult lõunasse, aitab sooja tulekule kaasa ning öiseid ja varahommikusi miinuskraade jääb vähemaks.
Ühes soojaga saabub lõuna poolt jätkuvalt rändlinde ja mitte ainult. Peaaegu nädalajagu on soojeneva Vahemere kohal süvenenud madalrõkkonnad haaranud Aafrikast, Sahara kõrbest liivatolmu ja kandnud seda siis Euroopa kohale. On olnud üsna tavaline, et pärast järjekordset sadu jõuab maale ja pindadele veidi punakat tolmu. Õhus on tolm muutnud intensiivsemaks värvid nagu punane, oranž ja kollane ning päikeseloojangud on saanud jumet juurde. 
Laupäeval (14.04) säras Eesti taevas Venemaalt ulatuva kõrge toel veel päike ja lisanduv soe tõstis õhutemperatuuri paljudes kohtades üle 15 °C, vaid tuulele avatud rannikul, kaasa arvatud Peipsi järve vahetus läheduses, püsis õhk jahedam. Samal ajal jõudis Kesk-Euroopast Läänemerele madalrõhulohk, mis võttis suuna Baltimaadele. Ema- või isatsüklon JOI eemaldua ise Põhjamerele ja hääbus seal.
Madalrõhulohuga seotud vihmahood jõuavad Eesti saartele pühapäeva (15.04) varahommikul ja levivad päeval edasi ida-kirde suunas. Sooja tuleb laupäevaga võrreldes veidi vähem, kuid äsja sadanud vihm süvendab kevadtunnet. Eks mõni kübe Sahara tolmu tuleb ka lisaks, vaatamata sellele, et suurem osa on Kesk-Euroopasse jäänud. 
Ka järgnev nädal jätkub soojemal foonil ja nüüd võib tõesti autodel rehvid ära vahetada!




11. aprillil liikus kõrgrõhkkond Peterburi lähistelt kagusse. Skandinaavia kohal tugevnes uus kõrgrõhuala. Nii oli selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhus ida- ja kirdetuul 3-8, saartel puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli 6...11 (hommikul kuni –4 °C), tuulepealsel rannikul kohati 3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala laiub Skandinaaviast üle Soome lõunaosa Venemaale.  Nii on selge ja vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub idakaartetuul 27, saartel kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on 6...12 °C (hommikul kuni –6 °C).

Arvutuslik tuleoht kasvab hoogsalt, peetakse reaalseks vaid kulupõlenguid.(https://ilm.ee/tuleoht/). 
Täpsemalt: tuleoht on siiski veel vaid kulu näol olemas, metsades läheb aega, sest maa pole veel täielikult sulanudki, ammugi siis metsas. /---/ Praegu ongi ainuõige aeg kulu põletada, kuigi seadus seda ei luba, sest praegu elu kulus vähe. Need, kes aprilli lõpus kulu põletavad, teevad halvasti, tulle võib jääda ka jänes või siil, kohe peale lume minekut, ning inimene peab seda tegema vastutustundlikult, et tuleohtu ei tekkiks mujal ja arvestama peab ka sellega, et naaber või naabri naaber kutsub tuletõrje.


10. aprillil koondus Skandinaavias tugevneva kõrgrõhkkonna kese öösel Läänemere põhjaosa kohale. Nii alates loode poolt pilvisus hõrenes ja keskpäeva paiku lumesadu lakkas. Puhus põhja- ja kirdetuul 5–10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 2...7 °C, õhtul kuni –2 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala tuleb Läänemere kohale. Nii on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 3–8, saartel puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on 6...11°C (hommikul kuni –6 °C).

Kairo Kiitsak. 22,7 °C sooja ja tiigil on jää peal, pole paha! Tartus on hetkel kõige soojem.


8. aprill muutus ilm Korsikal tormiseks ja õhtuks ilmusid järsku välja ka sünged pilved, kuid olulist sadu polnud. 


9. aprilli rekordkuumal päeval ilmusid kõrgrünkpilved, läbisõit neist Keri saare kohal.

***

Tuleb kevadiselt päikeseline, kuid külmade öödega nädal.

Nädal algas (9.04.) kõrgrõhkkonna servas sajuta ja rahulikult. Õhutemperatuur oli 0...6 °C, Kagu-Eestis kuni 12 °C (Võrus miinimum 11,5 °C). Päeval tõusis õhutemperatuur 18...23, meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. 
Tartu "kõigi aegade" 9. aprilli kuumarekord on nüüd 23,1 °C (Tartus varasem 9. aprilli soojarekord 17,1 °C aastast 1890), Tallinnas aga 19 °C (varasem samuti 1890. a, kui oli 16,2 °C).
Puhus lõunakaartetuul 3–9, puhanguti kuni 12 m/s, õhtul alates Soome lahest loode-, hiljem kirdetuul, mis tugevnes ööga puhanguti kuni 16 m/s.
Kaliningradi oblastis tekkis äikesekolle, mis arenes õhtuks joonpagiks ja tormas üle Baltikumi kirdesse; Eestisse see ei jõudnud. See äikesekolle arenes ka 8. aprillil, kuid oli siis Poola edelaosas. Põhjuseks troposfääri ülaosa lohk ja voogude (tuule) koondumis(konvergentsi)vöönd, mis andis õhu tõusuks tõuke, täpsemalt.
Ülejäänud nädal on antitsükloni mõjul selge. Päeviti on sisemaal sooja üle 10 °C ja öösiti enamasti 0...–5 °C, nädala lõpus soojem; tuul on enamasti idakaartest.

Triinu Sarv. 7. aprill. Ma pole sedasi enne pilvede lagunemist näinud! Väga võimas.

Triinu Sarv. 26. märtsi õhtu.

pühapäev, 1. aprill 2018

14. nädala ilm (2.–8.04.2018)

Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 3.–9. aprillil Prantsusmaal 2018 Tour de Corse  (https://www.rally-maps.com/Tour-de-Corse-2018) lähemalt http://ekspress.delfi.ee/lisalood/juba-teine-eestlasest-ilmatark-sai-m-spordi-palgale?id=80907145
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Nädal algas aktiivse lõunatsükloni* mõjul lumetormiga, kuid hiljem tõi üks teine tsüklon suure sooja ja äikeseohu (äike jõudis lõunapiirini).

Ott Tuulberg. Maagiline loojang :o.  Ühendkuningriik, Ipswich, Suffolk 6/04/2018 


Korsika ilm oli vaikne ja päikeseline, kuid mitte eriti soe: vaid 17-kraadine.


2. aprillil eemaldus Eesti kohal olev madalrõhkkond kirdesse, päevaks tuleb üle Läänemere kõrgrõhuhari. Nii oli pilves ilm, sadas lund, Ida- ja Lõuna-Eestis lörtsi ja vihma, oli udu. Sadu oli ennelõunal mitmel pool tugev ja tuiskas. 
Ida-Eestis puhus idakaartetuul 39, puhanguti 12 m/s, päeval ajuti nõrk muutliku suunaga tuul, kuid Lääne-Eestis kirde- ja põhjatuul 712, saartel ja rannikul puhanguti 1517 m/s, õhtul veidi nõrgenes, asendudes kõikjal loode- ja lääne-, mis vastu Läänemerd ulatus puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli Lääne-Eestis 0...1, Ida-Eestis 1...4 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond eemaldub Ida-Eesti kohalt põhja, kirde suunas, päevaks tuleb üle Läänemere kõrgrõhuhari. Nii on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 4–11, põhjarannikul puhanguti 15 m/s, õhtul asendub tuul saartest alates kagu- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...5 °C.

Einar Laretei. Teise aprilli öö tõigi korraliku lörtsi- ja lumesaju.Värsket lund tuli Alatskivil juurde 3 - 4 cm jagu. /---/ Siin +2,4. Udu tiheneb ! Õhurõhk 987 hPa. /---/ Nüüd on udu täielikult kadunud!




 Laagris 1. ja 2. aprillil

Riigi Ilmateenistus · Radaripildilt on näha, et kella kuueks oli sajuala kaheks jagunenud. Öösel on paljudes kohtades maha sadanud mitu cm lund.  Hommikul liiklusesse minejad - varuge aega ja olge ettevaatlikud
Täna ennelõunal on sadu mitmel pool veel intensiivne. Tuleb nii lund, lörtsi kui vihma. Nullkraadi lähedane temperatuur muudab teed libedaks. #libetee. Kuidas teie kodukohas olukord on? #igailmaga

Riigi Ilmateenistus · Rõõmsate naljapiltide asemel väljastame täna hoopis HOIATUSE.
Aktiivne madalrõhkkond on Poolast teel Eesti kohale. Täna õhtul lõunamaakondadest algav lörtsisadu levib kiiresti üle kogu Eesti. Kesk- ja Lääne-Eestis tuleb sadu lume ja lörtsina, Lõuna-Eestis tuleb lörtsi ja vihma . Sadu on paljudes kohtades tugev, tuiskab ning on jäidet.
2. aprilli päeval on madalrõhkkonna kese Ida-Eesti kohal. Ilm on seal rahulikum ja plusskraadides, kuid sajune. Lääne-Eestis puhub tugev loode- ja põhjatuul. Sajab lund ja lörtsi ning sadu on mitmel pool tugev Tuiskab! Õhutemperatuur on nullis või kraad miinuses ja teed on libedad #libetee #igailmaga
Rohkem infot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/
Viimati uuendatud: pühapäev, 1. aprill 2018 kell 16:23
Eesti hoiatused
2.04 öösel tuleb üle Eesti lumesadu, mis on mitmel pool tugev ja on jäiteoht. Lumesaju tõenäosus on suurem Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis, kohati tuiskab. Oodatav lumekihi paksus on 8–12 cm. Kirde- ja põhjatuule puhangud ulatuvad rannikualadel kuni 17 m/s, päeval Lääne-Eesti saartel kuni 20 m/s.

*– Mis on lõunatsüklon? Kõige lihtsama määratluse järgi on see tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunast (veidi üldisemalt lõunakaartest ehk kagust, lõunast või edelast); lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele.
On ka keerukamaid definitsioone. Näiteks Kaupo Mändla on oma töödes kasutanud definitsiooni (Eesti kontekstis): "Madalrõhkkond, mis tekib kaugel lõuna pool lähistroopilistel laiustel Vahemere, Musta ja Kaspia mere kohal ning liigub üldsuunas põhja poole, mõjutades Eesti ilmastikku. Tekkepunkt lõuna pool 47° põhjalaiust ja nullmeridiaanist ida pool."
Lõunatsüklonid seostuvad meil külmal poolaastal väga keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad oluliselt inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis selleks, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovikiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.

2. aprilli lõunatsüklon Eesti kohal (Berliini Vabaülikool, kaardile klikkides pääseb nimekirja juurde).

Lõunatsüklon toob lumetormi. [Kairo, kuid keeleliselt kohandatud] Kevadiselt soojad ilmad ei ole enam kaugel, sest juba saabuva nädala keskpaigas saabub lõunavoolus Eestisse soojem õhumass. Kuid enne seda ootab  ees üks väga sajune ja tuuline päev. Ilmaolud muutuvad  keeruliseks!
Mudelite arvutuste kohaselt tekib 1. aprillil Kesk-Poola või Ida-Poola kohal uus aktiivne tsüklon, mis liigub kahe päevaga üle Balti riikide põhjakirdesse. Hiljemalt esmaspäeva õhtuks jõuab madalrõhkkonna kese Laadoga järve ümbruskonda.
1. aprilli hommikul hakkab alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenema. Kõigepealt jõuavad kohale kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Need pilved katavad kiiresti kogu taeva ja levivad edasi põhja poole. Sooja on oodata 0...6 °C. Päeva jooksul jätkab pilvisuse tihenemine. Õhtuks on sisuliselt kogu Eesti tihedate pilvedega kaetud. Kõige viimasena jõuavad kohale madalad pilved ühes sajuga. 
Kuna madalrõhkkond läheneb lõunast, siis asendub tuul ida- ja kirde- ning tugevneb. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuulepuhangud tugevusega 15–20 m/s. Sisealadel jäävad üksikud tugevad tuuleiilid prognoositavalt 913 m/s vahele. 
Lisaks tuule tugevnemisele saabub pühapäeva õhtuks Lõuna-Eestisse üsna tugev sadu, mis levib öö jooksul üle saarte ja mandri. Liikluses tuleb olla väga ettevaatlik, sest sõiduteed muutuvad kiiresti libedaks ja tugevas sajus võib olla nähtavus häiritud. Kuna tuul on mõõdukas või tugev, siis esineb mitmel pool ka tuisku. Kõigepealt sajab paljudes kohtades tugevat lund. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal maksimaalselt 10–22 cm. Tugev lumesadu võib enda alla haarata ka Saaremaa ja Hiiumaa. Seal ei ole välistatud 10–15 cm lund (mudelid näitavad kohati kuni 20 cm). 
Õhutemperatuur jääb öösel –2...2 °C vahele. Kui algselt on õhutemperatuur mitmel pool plussis, siis kiiresti moodustuva lumikatte korral võib temperatuur öö jooksul miinusesse langeda. Seega paneme liiklejatele südamele, et on libeduseoht on kõikjal väga suur! 
2. aprilli öösel asendub tuul loode- ja lääne-, saartel ja rannikualadel püsib tugevana. Mandri-Eestis tuul nõrgneb veidi, kuna tsükloni kese liigub Kagu-Eestile lähemale. Varahommikuks jõuab lõuna poolt Ida-Eestisse ka soojem õhumass, mistõttu võib seal lumesadu asenduda vihmaga. NB! Paiguti sajab jäävihma! Valga-Jõhvi mõttelisest joonest lääne pool jätkub aga mõõdukas või tugev lumesadu. 
Ida-Eestis ja Kagu-Eestis jääb õhutemperatuur ennustatavalt 1...4 °C vahele, pole välistatud maksimaalselt 6 °C. Kesk-Eestis ja Edela-Eestis jääb päevane õhutemperatuuri näit –1...1 °C vahele. Eesti lääneosas ja loodeosas peaks õhutemperatuur napilt 0 °C madalamale jääma, kohati on kuni –1 °C. 
Pärastlõunal on sadu veel mitmel pool mõõdukas. Suur sajuvöönd jätkab liikumist põhjakirdesse. Õhtul alates lääne ja edela poolt sadu lõppeb. Enne keskööd võib veel Eesti idaservas sadu esineda. Öö jooksul pilvisus hõreneb ja tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb mitmel pool miinuspoolele. Külma tuleb prognoositavalt 2...5 °C. Sõiduteedel ja kõnniteedel on suur libedusoht!
Nädala keskpaigas hakkab domineerima lõunavool ja seetõttu muutub Eesti ilm tunduvalt soojemaks. Lumi hakkab kiiresti sulama. Kolmapäeval ja neljapäeval tõuseb õhutemperatuur Mandri-Eestis kuni 10 kraadini või sellest kraadi-paari võrra kõrgemalegi. 
Pikaajalised ilmaprognoosid annavad lootust, et soojenemine jätkub ka edaspidi ja külmalainet vähemalt aprilli esimesel poolel oodata ei ole. Kuu teine pool võib ka hetke seisuga soojapoolne tulla, aga sinnani on veel piisavalt aega. Nagu ikka – elame, näeme!
Võib meenutada, et aastal 1989 või 1990 oli 2. või 3. aprillil 18 °C sooja, mis lõppes õhtuse äikesevihmaga. Üldse on 5. aprill eriline, sest sellele ajale on sattunud enamasti kuumarekordeid: Tallinnas 17,3 °C (1991) ja Tartus 19,5 °C (2001), ka 2004. ja eriti 2005. a oli sel päeval palav (Tallinnas ja Tartus vastavalt 13,5 ja 15 °C ning 17,1 ja 18,2 °C). Veel võib meenutada 2000. a, kui prognoositi kuni 15 °C ja pikset (oli sombune ja soe, kuid äikest polnud). Soojalembidele võib öelda, et 5. aprilli seekord ei veeda lumesajus ja tuisus.

Kaart (http://wxcharts.eu/). Siit on näha, kuidas Eestisse jõuab madalrõhkkonnast tingitud tugev lumesadu (violetne värvus). #igailmaga #teeilm #lumi #ilmaolud #Eesti