Kommentaariumi link
Edasine ilm. Aprill lõppeb põhja eemalduva lõunatsükloni sabas tuuliselt ja sagedaste sajuhoogudega, võib sadada märga hooglund, lume- ja jääkruupe.
Kaarel Virroja. Pilt rünksajukast. 13 korruselt hea vaade
Jana Väälma. Pilt Muuga aedlinnast 11.28
Tuleb sajune ja üsna lumine nädal.
Ain Kendra. 23.04.2017 Leesi-Hara tee
24. aprill 2000 kuumutas kuni 28 kraadini, aga 24. aprill 2016 tõi mõnel pool kaasa korraliku tuisu (Väinamerd ületades). Rohkem pilte http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2016/04/17-nadala-ilm-2531042016.html.
30. aprillil liikus tsüklon üle Soome põhja. Selle järel tugevnes saartel esialgu loode-, mujal lõuna- ja edelatuul, päeval on ülekaalus läänekaartetuul, mille puhangud on kuni 15 m/s. Külma õhumassi ja päikese kaasabil sadas mitmel pool hooti vihma ja märga lund, kuid ka jääkruupe. Sooja oli enamasti 5 kraadi, kus parajasti ei sadanud ja oli päikest, pisut rohkemgi.
Mai algab rahuliku ja selgema ilmaga, kuid päevased hoogsajud pole siiski välistatud. Päikesepaiste toel võib sooja tulla üle 10 kraadi, aga selgetel öödel peab arvestama miinuskraadidega (öökülmaga). Sellist ehk võib olla päris kuiva ja soojemat ilma võib jaguda nädalaks
Moskvas jätkus troopilise õhumassi mõjul 25-kraadine kuumalaine (FMI, http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).
Heli Maisalu. Pärnus pisut rahet toonud pilv -30.04.2017
29. aprillil liikus tsüklon Poola kohalt üle Eesti põhja. See tõi tugeva saju ja tormi: Soome lahel oli arvatavasti tuulepuhanguid kuni 30 m/s, kuid registreeriti kuni 27,7 m/s (Naissaarel, vt graafikul http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/det.php?n=tuul&periood=432000), sajuhulk ulatus kuni 20 mm/d (Pakril koguni 23 mm/d).
Juba 28. aprilli õhtul jõudis radari järgi lõunapiirile sadu, kuid sademeid veel ei registreeritud. Öösel hakkas kagunurgast sadama, sajuala nihkus tasapisi põhja poole ja kattis lõunaks kogu Eesti. Algul sadas lausvihma, kuid järk-järgult muutus sadu lumeks ja hakkas tuiskama, sest kirdetuul muutus tormiseks, vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust ja seal oli tuul ka nõrgem. Sooja oli valdavalt 0...3 kraadi, lõuna- ja idaservas kuni 5 kraadi.
Alates lõunapiirist tuul nõrgenes ja sadu lõppes, mõnes kohas muutus lumesadu ja tuisk uduvihmaks. Võrus tõusis õhutemperatuur 8 kraadi, mujal ida- ja lõunaservas oli sooja 4...7 kraadi, teistes kohtades soojemaks ei läinud. Hilisõhtul ilm selgines Võrumaal ja õhutemperatuur langes, seevastu Eesti lääneosas tekkis seoses lõunatsükloni keskme üleliikumisega udu ja valitses tuulevaikus, sooja oli valdavalt 0...2 kraadi.
Hoiatused, mis anti 28. aprilli päeva teises pooles:
Alates lõunapiirist tuul nõrgenes ja sadu lõppes, mõnes kohas muutus lumesadu ja tuisk uduvihmaks. Võrus tõusis õhutemperatuur 8 kraadi, mujal ida- ja lõunaservas oli sooja 4...7 kraadi, teistes kohtades soojemaks ei läinud. Hilisõhtul ilm selgines Võrumaal ja õhutemperatuur langes, seevastu Eesti lääneosas tekkis seoses lõunatsükloni keskme üleliikumisega udu ja valitses tuulevaikus, sooja oli valdavalt 0...2 kraadi.
Hoiatused, mis anti 28. aprilli päeva teises pooles:
Hoiatus N 17 Eesti kohta.
29.04. hommikul ja päeval on oodata tugevat lörtsi- ja vihmasadu. Nähtavus halveneb. Kirdetuul tugevneb öösel puhanguti 15, hommikul 18 m/s. Päeval põhjarannikul ja Lääne-Eesti saartel 17, puhanguti 23-25 m/s.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Tähelepanu, LAUPÄEVAL (29.04.) on oodata tugeva tuulega ja sajust ilma. Vihmale lisaks sajab ka lörtsi, seejuures Põhja- ja Loode-Eestis ning ka Eesti lääneservas sajab päeval rohkelt märga lund ning seeläbi võivad liiklustingimused keerulised olla. Loe edasi http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.Edasine ilm. Aprill lõppeb põhja eemalduva lõunatsükloni sabas tuuliselt ja sagedaste sajuhoogudega, võib sadada märga hooglund, lume- ja jääkruupe.
Alates 1. maist muutub ilm rahulikumaks ja kuivemaks, ent kuigi palju üle 10 kraadi oodata ei ole, selge ilmaga on oodata öökülma.
29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklon, kus silmapaistvalt suur on temperatuurikontrast: Moskvas oli kell 15 sooja 24 kraadi, kuid Tallinnas langes õhutemperatuur lumetormis –0,1 °C-ni (FMI, http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).
Vaatamata kiiretele asjatoimetustele otsustasin lumetormi jäädvustada. Lumetorm 29. aprillil Meriväljal.
Ilmakaardil on näha lõunatsüklon, kus silmapaistvalt suur on temperatuurikontrast: Moskvas oli kell 15 sooja 24 kraadi, kuid Tallinnas langes õhutemperatuur lumetormis –0,1 °C-ni (FMI, http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Käesolev nädal jätkab veel vanas vaimus. Homme on madalrõhkkonnad meist piisavalt kaugel ja nii saab reedel nautida veidi soojemat ja helgemat sajuta päeva.
Kuid tsükloni südamikud on juba ootel. Ematsükloni alge on asunud Itaalia põhjaosast kirde suunas teele. Homme jõuab Põhjamerelt Taani lähistele väike tsüklonike, mis seal süveneb ja meelitab Lõuna-Euroopast teele asunud tsükloni kirde suunas liikumise asemel pöörama põhja. Ja nii läheneb laupäeva öösel Lõuna-Eestile aktiivne lõunatsüklon. Selle põhjaserva sajupilved jõuavad vastu hommikut Lõuna-Eestisse. Tsüklon ise liigub tõenäoliselt üle Väinamere Soome suunas, kuid võib jääda ka veidike kauemaks ka Läänemerele keerutama. Igatahes on laupäeva päev sajune üle Eesti, kusjuures lisaks vihmale sajab Põhja-Eestis ka lörtsi ja lumeterasid, Lõuna-Eesti loodetavasti lumest, lörtsist ja tugevast kirdetuulest sedakorda pääseb. Kirdetuul tugevneb ja juba öösel ulatuvad Soome lahe rannikul kirdetuul puhanguti 15 m/s. Päeval on kirdetuul kõikjal tugev, sisemaal iiliti 15, rannikualadel ulatuvad puhangud 20 m/s, vaid Kagu-Eestis on tuul veidi tasasem. Lörtsi ja vihma jagub veel ka pühapäeva öösse, päeval on sajuhooge harvemalt ja siis tuleb sadu alla peamiselt vihmana. Loe edasi: https://ilm.ee/?516159.
Ele Pedassaar · 2 tundi · Nädalavahetus vihase TAREKI seltsis.
Täna (28.04) on Poola kohal arenemas madalrõhkkond TAREK, mis süveneb ja suuna Baltimaadele võtab. Pöörise põhjaservas jõuavad esimesed sajupilved (peamiselt vihmana) Mandri-Eesti lõunapiirile 29.04. vahetult peale keskööd. Sadu levib edasi põhja suunas ning läheb mitmel pool üle lörtsiks. Varahommikul võib olla sajuta veel Eesti loodenurk. Loe edasi: https://ilm.ee/?516162
http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/
Pilves ja sajune. Sajab lörtsi ja vihma, sadu on tugev ja nähtavus halb. Puhub kirdetuul 7-12, iiliti 15 m/s, põhjarannikul on tuule kiirus 17, iiliti 23-25 m/s. Õhtupoolikul pöördub tuul Lõuna-Eestis lõunasse 6-11 m/s. Õhutemperatuur on 1...6, Kagu-Eestis võib tõusta 10 °C-ni.
Peipsi järv
Puhub kirdetuul 7-12, iiliti 15 m/s, pärastlõunal pöördub lõunasse 7-12 m/s. Laine kõrgus on 0,7-1,5 m. Sajab lörtsi ja vihma. Nähtavus on halb. Õhutemperatuur on 1...3 °C.
Märkimisväärne on ka Wundergroundi prognoos, konkreetselt Tallinna kohta: Tomorrow 04/29 100% / 7-12 cm. Windy with rain changing to snow in the afternoon. High 4C. Winds NE at 40 to 55 km/h. Chance of precip 100%. Snow accumulating 7-12cm. Winds could occasionally gust over 80 km/h (https://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html).
28. aprillil oli madalrõhkkond Taani kohal. Poola kohal tekkis kõrgrõhuala, mis liikus üle Eesti kirdesse. Selle mõjul oli öö rahulik ja selge, kuid külm (õhutemperatuur langes valdavalt alla 0 °C, rannikualadel oli soojem), mitmel pool tekkis udu ja härmatist.
Päeva jooksul udu hajus, kuid mere kohal ja rannikualadel jäi püsima, mujal pilvisus tihenes (alguses rünkpilved, hiljem kõrge õhuke pilveloor), kuid püsis olulise sajuta (kohati nõrk hoovihm). Nõrk muutliku suunaga tuul asendus kirdetuulega. Õhutemperatuur tõusis mitmel pool päikesepaiste toel üle 10 kraadi piiri, kuid udu all jäi 0...+2 kraadi juurde, mujal rannikualadel valdavalt 2...7 kraadi.
Edasine ilm. Aprill lõppeb aktiivse lõunatsükloniga: see toob 29. aprilliks tormise ilma ja tugeva saju, kusjuures põhja ja lääne pool võib tulla märga lund ja tuisata, sest kirdetuul tugevneb, mujal sajab peamiselt vihma, ent samuti on võimalik vihma asendumine märja lumega. Sooja on valdavalt alla 10 kraadi, ainult idaserva võib natuke sattuda lõunatsükloniga kaasatoodud soojust ja õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi (tõenäosusega 25%).
30. aprilliks tuleb külm ja niiske õhumass tagasi, mistõttu lumesajuvõimalus taas suureneb, sajud on hootised ja enam päeval.
Mai alguses muutub ilm suure tõenäosusega aeglaselt soojemaks ja kuivemaks, aga soojenemistendents ei pruugi olla püsiva iseloomuga.
28. aprillil 2015 ulatus Eesti lõunapiirini erakordne äikesepuhang. Pildid on Jänedast Koidula piiripunktini. Tipphetkel oli kuni 20 välku minutis ja äikest jätkus öötundideni. Veel pilte hilisemast: http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/04/18-nadala-ilm-2704-3052015.html.
27. aprillil liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirde suunas. See tõi esialgu ilma paranemise: öö oli küll valdavalt selge või vähese pilvisusega, kuid päeval pilvisus tihenes ja hakkas sadama nii hoovihma, märga hooglund, lume- ja jääkruupe kui rahet, üksikutes kohtades on äikest, kuivem oli ilm lõuna pool, kus jäigi enamasti sajuta. Sajuhoogudega kaasnes mõnel pool puhanguline tuul (pagi).
Sooja oli 3–10 kraadi, sajuhoogude all isegi vähem, päikeselisemas ja kuivemas Lõuna-Eestis kuni 10 kraadi. Tuul oli edelast ja nõrk või mõõdukas, sajuhoogude ajal kohati puhanguline.
Sooja oli 3–10 kraadi, sajuhoogude all isegi vähem, päikeselisemas ja kuivemas Lõuna-Eestis kuni 10 kraadi. Tuul oli edelast ja nõrk või mõõdukas, sajuhoogude ajal kohati puhanguline.
Edasine ilm [27. aprilli öise seisuga]: 28. aprilliks tugevneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm võib sademeteta ja rahulik olla. Kauaks see nii ei jää, sest lõunast läheneb lõunatsüklon, mis muudab ilma tuuliseks ja sajuseks. Esialgu võib sadada ka märga lund ja tuisata, aga hiljem vihma; kohati võib õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi.
1. maiks saab külm õhumassi ülekaalu ja kui sajab, siis hooti vihma või märga lund, kuid sajuhood on nõrgemad ja üksnes kohatised, edasine ilm on kuivem ja rahulikum, kuid ilmselt mitte soe.
Kuna 27. aprill oli konvektsiooni poolest tähelepanuväärne, siis olgu esitatud ka vastav pildimaterjal:
Tund aega enne äikest Laagris.
Äikese ajal. Katrin Tarand: Tallinnas Tondil lörtsisadu ja vàlk. Korralik kàrakas kàis. Eero Hermann: Tallinnas vabaduse väljakul kell 11:24 välk ja mürin järgi.
Pagi märkiv madalam pilveserv. Selle üleminekuga kaasnes puhanguline tuul.
Lume- ja jääkruubid, ligi tund aega hiljem, vaade edelasse, kell võis olla 14.
Puhangulist tuult näitav madalam pilveserv järjekordse sajuhoo eel.
Pilve kohalejõudes laotus alasi koos mamma-kujuliste sajujoontega Laagri kohale.
Mamma hiljem kesklinna kohal alasi all.
Õhtul konvektsioon jätkus: rünkpilved ja tipploor Laagris.
Suumitud vaade samale pilvele.
Edelast lähenes uus pilv järjekordse sajuhooga.
Sadas lume- ja jääkruupe. Eriti tugev oli sadu paar km lõuna pool.
Lahkuv pilv õhtuse päikesepaistega (vaade idakagusse).
Teised autorid jäädvustasid samuti huvitavaid momente:Kuna 27. aprill oli konvektsiooni poolest tähelepanuväärne, siis olgu esitatud ka vastav pildimaterjal:
Kalju Kotkas ja Keidy Piirmets. Pilved Kundas ja Kunda tuulepargis.
Inga Sõelsepp. 27.04.2017 Tallinnas vol1
Kalmer Saar. 27.04.2017. Muhu. Hetk enne rahesadu. Video sajust: https://drive.google.com/open?id=0B70C2sakrkn6eE42aWxyeTFXZU0.
Heli Maisalu. Päris karm pilv Pärnus, aga jube lahe kukehari on pilvel: järelikult tuleb mitmekesiste üllatustega pilveaasta 😉. huvitav oli see ,et tol hetkel kui kajakatel tekkis "paanika",muutus tuul jäiselt külmaks...ehk oli see talvetaadi hüvastijätt ja lõpuks saabub kevadine soojus.
Veel mõned pildid õhtusest Laagrist, pildistatud Marnet Kokki fotoaparaadiga.
Ain Vindi. Väga värviline õhtu Tartu linnas. 27.04.2017.
26. aprillil liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirde suunas. See tõi uued sajud, mis olid hootise iseloomuga, olles sagedasemad ja tugevad päevasel ajal. Sadas nii märga hooglund, hooglörtsi, lume- kui jääkruupe, üksikutes kohtades oli äikest. Sajuhoogudega kaasnes tugev puhanguline tuul (pagi). Õhtuks eemalduvad sajud idapiiri taha ja ilm muutub kuivemaks, ent väga tugev läänekaartetuul püsib.
Keskpäeval mõõdeti Ilmateenistuse ilmajaamadest Jõgeval 29 m/s ja Loksal 27,8 ja 34 m/s puhang, mis esmase info järgi on õiged väärtused, kuid ilmselt pole need andmed veel läbinud kvaliteedikontrolli, mistõttu leidub ka kahtlejaid, sh Läti ilmahuviliste seas – eks siis näis, kuid teateid elektrikatkestustest ja asjade lennutamisest (näiteks Tartus) tuli küll.
Keskpäeval mõõdeti Ilmateenistuse ilmajaamadest Jõgeval 29 m/s ja Loksal 27,8 ja 34 m/s puhang, mis esmase info järgi on õiged väärtused, kuid ilmselt pole need andmed veel läbinud kvaliteedikontrolli, mistõttu leidub ka kahtlejaid, sh Läti ilmahuviliste seas – eks siis näis, kuid teateid elektrikatkestustest ja asjade lennutamisest (näiteks Tartus) tuli küll.
Tsüklon eemaldub Põhja-Venemaale ja nii tugevneb 28. aprilliks külma antitsükloni mõju. Sajuhooge jääb vähemaks, aga ilmselt neid siiski esineb.
Aprill lõppeb lõunatsükloniga. See võib tuua tugeva saju, mis esialgu tuleb osaliselt lumena, aga hiljem vihmana, sest korraks jõuab kohale soe õhumass. Tsükloni järel on taas külm, lumesadusid soosiv õhumass.
Põlvas juhtunud kurioosum fikseeriti Euroopa ohtlike nähtuste andmebaasis (allikas Kairo Kiitsak @ http://www.eswd.eu/).
Märja lume sadu 25. aprillil Laagris (see on hommikune sadu, õhtul sadas samuti märga lund). Vahet teen lörtsil ja märjal lumel, nii oli näiteks suurem osa õhtusest sajust, mis algas vihmana, tõeline lörts: osaliselt sulanud räitsakad, sageli koos vihmaga.
Kairo Kiitsak. Tugev lumesadu Jõgeval 25.04.2017 õhtul. Jõgeval oli tugev lumi. Lumeräitsakate läbimõõt oli kohati 3-5 cm. Umbes, aga need olid ikka ebatavaliselt suured.
25. aprillil liikus madalrõhkkond Stockholmi lähistelt kirdesse ja koondus järgmiseks päevaks Soome kohale. Seetõttu hakkas alates saartest sadama: esialgu vihma, kuid hiljem läks sadu üle lumeks. Päeval muutus sadu vesisemaks ja alates saartest kuivemaks, kohati tuli päike välja.
Kuna Poola kohal tekkis aktiivsel frondil osatsüklon, siis alates lõunapiirist läks uuesti sajule, sadu oli paiguti tugev (ööpäevane sajuhulk üle 20 mm), sulamispiiri laskumisel maapinnani muutus sadu lumeks ja kohati, peamiselt Pandiverel, tekkis lumikate (vt Kairo videot: https://www.youtube.com/watch?v=Yv4xLrSLwjk), ainult kaguservas püsis sajufaas soojema õhumassi mõjul vihmana.
Tuul puhus tsükloni eel kagust ja tugevnes hommikuks, seejärel nõrgenes ja asendus lõunakaartetuulega, õhtuks asendus see osatsükloni üleliikumisel nõrga muutliku suunaga tuulega (saartel oli kindlamalt edelatuul ja idaservas kagutuul), mis soodustas paiguti udu tekkimist.
Hommikuks langes õhutemperatuur kohati sisemaal valge saju all 0 °C lähedale, mujal oli kuni 5 kraadi sooja, eriti saarte rannikutel, päeval püsis sajuses idaservas 2...4 kraadi vahel, lääne pool tõusis päikese toel 7 kraadini, kuid saju all langes kiiresti 5 kraadini, lumesajuga uuesti 0 °C lähedale.
Ain Vindi. Padukapäeva õhtul Tõravares tehtud pilt
Edasine ilm. Tsüklon eemaldub kirdesse (Barentsi mere suunas) ja veab endaga külma, kuid niisket õhumassi kaasa – see laotub Läänemere idakaldale. Seetõttu püsib ilm pilves ja sajune, tugevamad on sajuhood päevasel ajal (võib tulla ka lund ja rünksajupilvedest lisaks lume- ja jääkruupe), pole välistatud äike (26. aprillil), sest külm ja niiske õhumass muutub päevase soojenemisega labiilseks.
Kuna Poola kohal tekkis aktiivsel frondil osatsüklon, siis alates lõunapiirist läks uuesti sajule, sadu oli paiguti tugev (ööpäevane sajuhulk üle 20 mm), sulamispiiri laskumisel maapinnani muutus sadu lumeks ja kohati, peamiselt Pandiverel, tekkis lumikate (vt Kairo videot: https://www.youtube.com/watch?v=Yv4xLrSLwjk), ainult kaguservas püsis sajufaas soojema õhumassi mõjul vihmana.
Tuul puhus tsükloni eel kagust ja tugevnes hommikuks, seejärel nõrgenes ja asendus lõunakaartetuulega, õhtuks asendus see osatsükloni üleliikumisel nõrga muutliku suunaga tuulega (saartel oli kindlamalt edelatuul ja idaservas kagutuul), mis soodustas paiguti udu tekkimist.
Hommikuks langes õhutemperatuur kohati sisemaal valge saju all 0 °C lähedale, mujal oli kuni 5 kraadi sooja, eriti saarte rannikutel, päeval püsis sajuses idaservas 2...4 kraadi vahel, lääne pool tõusis päikese toel 7 kraadini, kuid saju all langes kiiresti 5 kraadini, lumesajuga uuesti 0 °C lähedale.
Edasine ilm. Tsüklon eemaldub kirdesse (Barentsi mere suunas) ja veab endaga külma, kuid niisket õhumassi kaasa – see laotub Läänemere idakaldale. Seetõttu püsib ilm pilves ja sajune, tugevamad on sajuhood päevasel ajal (võib tulla ka lund ja rünksajupilvedest lisaks lume- ja jääkruupe), pole välistatud äike (26. aprillil), sest külm ja niiske õhumass muutub päevase soojenemisega labiilseks.
Tugevneva ja külma õhumassiga antitsükloni mõjul muutub ilm tasapisi kuivemaks, ent vähemalt päevaseid sajuhooge välistada ei saa isegi 28. aprillil.
[24. aprilli seisuga] Aprill lõppeb seekord lõunatsükloniga. See võib tuua tugeva saju, mis võib tulla lumena – sel juhul tuiskab, aga kui lõunatsükloni kese satub lääne poole, siis tuleb sooja tõenäoliselt 14...19 kraadi, aga vaid üheks päevaks ja ilm on ikka sombune.
Mai alguses näib ühel või teisel juhul ilma soojenemine väga tõenäoline. Suurt kuuma enam kui 20 kraadiga oodata veel ei tasu, aga vähemalt 10...15 kraadi küll.
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeval 24.04.2017
***
Tuleb sajune ja üsna lumine nädal.
Nädal algas madalrõhuvööndi servas selgineva ja rahuneva ilmaga, lumesajud nihkusid pärast keskööd Virumaalt idapiiri taha ja nii langes õhutemperatuur selginenud taeva alla enamasti alla 0 °C, v.a kohati rannikualadel, eriti saartel.
Päeval arenes külmas ja niiskes õhumassis konvektsioon, mistõttu pea kõikjal sadas hooti nii vihma, märga lund jt, üksikutes kohtades oli äikest, sajuta ja selgem oli ilm vaid mere kohal.
Päeval arenes külmas ja niiskes õhumassis konvektsioon, mistõttu pea kõikjal sadas hooti nii vihma, märga lund jt, üksikutes kohtades oli äikest, sajuta ja selgem oli ilm vaid mere kohal.
Lõuna-Skandinaavia kohale jõuab 24. aprilliks kiiresti süvenev tsüklon. See toob Eestisse tuulise ja sajuse ilma, kui sajab märga lund, siis tuiskab, sest õhumass on külm. On võimalik, et idapiirile jõuab korraks soe õhumass, sel juhul võib seal 25. aprillil sooja tulla koguni 10 kraadi.
Tsüklon nihkub Koola poolsaare poole ja niiske külm õhumass katab Eesti. Seetõttu on sagedased hoogsajud, eriti päevasel ajal.
Kui Venemaal muutub soe õhumass piisavalt aktiivseks, võib tekkida lõunatsüklon või koguni nende seeria. Kas ja kui palju see Eestit mõjutab, pole veel teada.
Kas 24. aprillil tuleb jälle äikeselund? (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro®ION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C)
24. aprillil 17 aastat tagasi mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi! See oli nii tuline päev, et koolis ei osutunud õppetöö võimalikuks ja koolipäev katkestati. Pikem ülevaade: https://ilm.ee/index.php?511304.
Tuleme nüüd tänapäeva, fotod:
132 kommentaari:
Nagu põhjapoolus tahaks siia kolida. Näiteks 10 mai. Gröönimaal +6 isoterm. Meil vastuseks -5. Nagu tore ju ?!!
Seda oligi ju arvata. Kui kevad on talve ajal, siis oleks ju loogiline, et talv on kevade ajal. Olen seda siin juba mitmeid kordi öelnud. Nagu ka seda, et Poola on ilmahuviliste paradiis Euroopas - eile oli seal aprilli kohta korralik äikesepäev.
---------------------------------
Mis suve ennustusse puutub, siis siin üks ennustas isegi Harkusse üle 19-kraadist juuli keskmist. Endiselt ma seda ei toeta, st lükkan selle ennustuse ümber.
Ta jäi oma prognoosi juurde, leidsin veebruari alguse seisuga:
* Kuna kevade- ja suveennustused on siin juba välja käidud, siis avaldan ka enda ametliku suveprognoosi, sest tänu algavale külmalainele on pilt nüüdseks selgeks saanud, ning saabuv kevad ega talve lõpp seda enam ei muuda. Märkimist väärib ka mu talveprognoos (http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2016/10/44-nadala-ilm-31106112016.html?showComment=1478190119009#c1096097732841768814), mis on siiani üsna hästi paika pidanud. Paraku ei prognoosi kevadet ega sügist, kuna need on liiga ettearvamatud, mistõttu ei hakka riskima oma maine kahjustamisega. Üldjuhul ei kaasa ka sademeid oma prognoosidesse, kui olukord just väga kindel pole. Samuti väldin detailidesse laskumist. Nagu talve puhulgi, kui mu prognoos peaks mööda minema, lõpetan ennustamise ja spekuleerimise. Kuna olen Kagu-Eestist, siis võtan mõõdupuuks Võru jaama, mille 1981.-2010. aasta suvekuude keskmine õhutemperatuur oli 16,7°C.
2017. a suvi tuleb tervikuna keskmisest soojem(>17,5°C Võrus), kuumalainetega ning usutavasti ka äikeselisem ja põuasem kui paar möödunud suve. Tõenäoliselt kujuneb kõige soojemaks kuuks juuli(>19°C Võrus), millele järgneb august(>17,5°C Võrus) ning juuni(<17,5°C Võrus).
* No Juuli peaks minu andmetel ka Harkus tulema +19 või rohkem. Kõige rohkem kahtlen Juunis. See võib tulla keskmisega pigem sinna +14 kanti või vähemgi. Võruski hea kui +15 tuleb. Lõpliku hinnangu suvele annan Kevadise pööripäeva paiku. Kuiv kevade algus ja kuiv Märts vähendaks sooja suve tõenäosust.
@24. aprill 2017 13:57
Täpsustan, et need on kahe erineva inimese prognoosid. Kagueestlane jäi jah oma algse prognoosi juurde, kuid loode-eestlane(?) korrigeeris oma ennustust kevadise pööripäeva paiku.
Loode-eestlase kevadise pööripäeva paiku tehtud ennustus suveks:
Nii kevadise pööripäeva paiku olnud ilmad on nähtud ja tuulesuunad ka. Samuti statistilised kokkuvõtted tehtud.
Mida siis ootan sellelt kevadelt ja suvelt.
Märtsi keskmine peaks Tallinnas (Harkus) tulema eeldatavalt sinna 0 kanti seega veidi rohkem kui ootasin sooja suve eelduseks.
Kevadise pööripäeva järgi tuleb kevade algupool pigem jahe kui soe aga siis olukord paraneb ja juuni peaks küll päris soe tulema aga sajune. Samas statistiline meetod näitab pea vastupidist. Sajust kevade esimest poolt ja põuast juunit ja siis on ka sisemaal ilm juba üsna suvine.
Kuna talv oli vähemalt Harjumaal üsna olematu siis tegelikkuses kipub ikkagi sajuse suve suunas minema ja mitte külma vaid lume puudumine ja suurvee olematus on siin olulised.(Ainult veel väga sajune aprill või prognoosi veidi kuskilepoole kallutada)
Kuldne kesktee ja statistilised tõenäosused annavad siis midagi sellist:
Aprill sajune ja normist veidi soojem.
Mai normis aga sajune (eriti eelmise aastaga võrreldes).
Juuni ka tavaline ja hüppelise ilmaga - ühel ööl võib öökülma teha ja paar päeva hiljem võib ka +30 ära teha. Sellest normi lähebki ,et on nii sooja kui külma.
Jaanipäev jahe ja sajune.
Juulis tekib mingil hetkel kõrgrõhuala blokeering Venemaal ja siis läheb siin kuumaks aga tõeline kuumus kestab kõige rohkem nädala või kaks. Viimasel juhul pigem kaks korda nädalaks erinevatel aegadel. Enam +19 kraadist Harkus ei oota aga +18 peaks ära tulema. August tuleb sarnane 2015 aastale.
Äikest saab rohkem kui eelmine aasta aga tõeline suveleitsak ja marud äikesed jäävad ikkagi 2018 aastasse kui see Jüripäevade seaduspära paika peab ja samuti see paarisaastate asi paigast ei lähe. Muide üks asi veel. Läbi sajandite pole 7 -ga lõppevad aastad head olnud. Ainult vähesed kuumad suved on olnud.(külmi või normaalseid 19 tk. ja sooje või lausa kuumi 7 tk.)
Seega lühidalt: Sajune suvi ootab ees aga vahelduseks viskab ka mõne lühiajalise kuumalaine mis ehk satuvad juulisse ja üks lühike ehk ka augustisse. Paar laamendavat äikest ka aga seekordki ohtlikud äikesed ei tule kaugemale Noarootsi - Kohila - Kunda mõttelisest joonest ülespoole.
Mina see olin ja pööripäeva järgses juba tõmbasingi tagasi sinna +18 kanti. 19 on pigem järgmise aasta lugu.
Siin on siiski kahe erineva inimese lood. Alumine on minu.
1 maiks ilmaennustamine tundub olema lootusetu juhtum. Ühel hetk näidatakse nii ja siis naa. Mul aga ootab väliüritus ees.
Tegelikult tärnid näitavad eri isikuid. Anonüümne 1 ja anonüümne 2 oleks vast arusaadavam olnud ja eks siis järgmine kord saab nii tähistatud.
Aga mine sa tea, äkki ikka tuleb nii, et Tallinn-Harkus juuli keskmine 19 kraadi ja Võrus 21 kraadi? Pole ju võimatu, eriti arvestades praegust ekstreemset aprilli.
Jah, aprilli maksimum selgelt alla 20 kraadi on üsna kehv tulemus, mida ei juhtu kaugeltki iga aasta. Viimati oli nii 2013.a, mis tõi ilusa, pika ja sooja suve.
@ 24. aprill 2017 16:20
1. mai tuleb pilves selgimistega ja 10-kraadise soojaga.
Meil püsib pakasevõitu ilm 1. maini. 1. mai võib tulla nii lumine, isegi tuisune (kui jääme lõunatsükloni külma poolde) kui ka 14...19kraadise soojaga ja vihmane, kui jääme lõunatsükloni sooja sektorisse. Võimalused hetkel pooleks.
Kairo vaatas, et homme paistab, et tuiskab jälle. Praegu on suur lumesajuala Rootsist siiapoole teel. Õhtul püüan teha selle kohta ülevaate.
@ 24. aprill 2017 17:05
Just. Miski pole võimatu, nagu seegi, et praegune Arktika jääb sügiseni ja alles siis läheb taas soojaks. (Nii 10-15 kraadi vahemikku)
Miljoniküsimus: kumb soojem tuleb, kas dets 2015 või apr 2017?
@ 24. aprill 2017 17:11
2013. aasta aprill oligi tublisti parem tänavusest - terve esimese dekaadi jooksul oli ju hea suusailm vähemalt.
24. aprill 2017 18:36
KOGEMUSTELT ENNUSTADES on ennustus 1. maiks selline, et võimaliku lõunatsükloni kese liigub üle Isa-Eesti, kus tuleb liigpalju sademeid. Saared ja Mandri-Eesti lääneosa jäävad sajuta.
Soojakraade on keskmisele oktoobrile kohaselt.
Mina panustan detsembrile 2015
Kui kese üle idaserva, võib ju lund tulla ja tuisata.
Mis aga Loode- ja Lääne-Eestis tähendab lihtsalt mõttetut külma ilma - ei lund, tuisku ega muud põnevat. Ainus "lootuskiir" võib olla lõunatsüklonitele omane värvikas loojang.
Kui palju selle 2000. aasta aprillikuumaga äikest oli? Kui üldse oli...
Jah, oli aprillis küll äikest, aga mitte kuumalaine ajal, vähemalt EMHI jaamad ei registreerinud, andmed on sellised: https://www.upload.ee/image/6943836/aikesed.png.
Arvan, et mandril tuleb see lähenev sadu tühine - millimeeter ehk tiksub täis, aga nt Tallinnas ei tule sedagi arvatavasti täis.
Ja juba on Hiiumaale jõudmas üsna tugev sadu.
Vaatasin oma vanu andmeid ja 2010,2011,2014 ja 2016 sai praeguse aja paiku kasemahla aeg läbi ja kolmel juhul neljast tähendas see sooja suve. Sel aastal põrutab mahlaaeg vist maini välja. Järeldused tehku igaüks ise mis tõenäosus suveks siis midagi on.
Suvi on nässus jah, sest lisaks on aprill ka liiga äikeseline olnud.
Äikest on see aasta tõepoolest jõhkralt esinenud.
Üks välk Ida-Virumaal eelmine kuu - mehed see om juba liig mis liig.
Kui tõesti järgneb kahele eelmisele mõttetule suvele ja tänavusele kasutule kevadele veel üks külm ja jahe suvi, siis leian küll omale uue huvi. Vähemalt selliselt nagu praegu, ei hakka mitte mingil juhul edaspidi prognoose ja mudeleid vahtima ja ootama midagi, mida iialgi ei tule, vaid elan üks päev korraga ilma osas, mida iganes see ka ei pakuks.
Viimase GFS'i väljundi järgi paistab, et see suusakas kestab siiski vähemalt 10.maini välja harjuka rõõmuks, kuna siis peaks suvi natuke vähem nutune tulema kui kaks eelmist.
Samuti vaatasin ,et mõni päev on natuke soojem aga üldiselt tundub jah see mõtetu ilm kestvat veel nädalaid. Aga tõesti nii ta on ,et natuke vähem nutusem tuleks kui nüüd külma veel jagub. Endal on veel praegu ees ka külmad aprillid ,maid 1997 ja 2003.
Kui mitte muud, ehk lund ja tuisku ikka tuleb, siis ei ole nii üheülbaline.
Jüri,kas oskad ütelda,kas hetkel valitseb mingist ajast juba teatud tüüpi tsirkulatsiooni vorm,mis ilma sellisena hoiab juba terve märtsi-aprilli?
Nüüd on juba küll 100% kindel, et 10. aprill jääbki aprilli tipuks, mis üktlasi tõi ka uue 10. kuupäeva soojarekordi nt Tartusse. Seega mu 2 nädala taguse ennustuse võib juba praegu täideläinuks lugeda, sest ükski jõud enam seda soojarekordit ei väära ja kuu tipp on 10. aprill.
Külmarekordit ilmselt tänavune aprill siiski ei toonud kahjuks - vähemalt on selle koha pealt tagasivaate mõttes haudvaikus olnud. (Nii sooja- kui külmerekord ühes kuus oleks ju lahe kooslus)
@ 25. aprill 2017 18:42
Päris nõus pole. Märtsi lõpupäevad ja aprilli 1. dekaad olid ju eriliselt soojad. Praegune igav suusakas on alates 11. aprillist. Seega TÄPSELT VASTUPIDINE 2013. aprillile, mil 11.-st läks püsivalt soojaks. (Sel korral siis püsivalt külmaks?)
Ahjaa, seega 3. järjestikune aasta, mil aprilli maksimum on kuu esimeses pooles. Seega 3. järjestikune vilets suvi on ka kindlustatud...
Kagu-Eesti nii pea küll põuda ei näe. Siin Tartumaal leotab täna ikka korralikult ja muru ka on juba nii roheliseks läinud, et meenutab suve.
Jõgeval oli 25. aprilli õhtul tugev lumesadu. Käisin seda pildistamas ja filmimas.
Jätan video teile vaatamiseks: https://www.facebook.com/OIEESTIS/videos/1286628808058643/
Tallinnas hakkas just lörtsi sadama. Mõnusad suured lörtsi plärakad langevad taevast.
Laagris sajab lund. Postitust on nüüd uuendatud.
Sellest küsitud tsirkulatsioonivormist on juttu siin lõpus poole http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html. Maa Elusse sai ka sama jutt, aga lõpuosa selliselt:
/---/See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub planetaarsetest ehk Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- (vorm C, tekkis 14. aprillil) või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid. Nii oli ilmakaardil näha isobaaride paiknemine meridionaalselt (põhja-lõuna sihis) ja vastavalt sellele liikus ka õhk, hiljem see tsirkulatsioonivorm nõrgenes ja ilm soojenes pisut, kuid lumesajud jäid.
mis ilma vorm-c suvel tooks?
Oleneb, kas pilves või selge. Pilves ilmaga tuleks ilmselt +7-st öösel kuni +12 kraadi päeval ning selgega 0-st öösel +15-ni päeval, mere ääres umbes +10 kraadi.
Suvel on ilm tõenäoliselt päikeseküllane, sest õhumass on kuiv, ja seetõttu võib täiesti suvine olla, päeviti üle 20 kraadi, öösiti üle 5 kraadi sooja. Aga kui õhuvoolu satub siiski arktiline õhumass ja see jõuab oluliselt transformeerumata kohale, on jahedam ja pilvisem. Mõnikord satub sellisesse õhuvoolu väga soe õhumass, mis tuleb suure kaarega väiksematelt laiustelt arktilistele laiustele ja sealt siis lõpuks Eestisse - siis võib sooja olla isegi üle 25 kraadi, nt see õhumass Teravmägede lähedalt lõunasse liikudes võib kuuma ilma tuua http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2004070212_3.gif
2003 kui aprill ja mai jahedad olid tuli juuli teise poole kuumalaine ka kaarega üle Valge mere meile.
Ka Gismeteo on oma prognoosi kõvasti tagasi tõmmanud ja eriti siis kui linnaks valida Tallinn
Minu kui Loode-eestlase prognoos juba tõsteti esile siis ka see oli minu lugu mille nüüd siia uuesti kleebin.
Kuna Lihavõtte ilm on juba teada saab jälle statistikat piiluda.
Mida siis statistiliselt külmapoolne lihavõttepüha(d) näitab ?
1993 oli temperatuur kodukohas vahemikus +1 kuni +5 ja suvi sajune
1998 oli temperatuur vahemikus -1 kuni +4 ja jälle sajune suvi.
2001 oli temperatuur vahemikus +1 kuni +4 ja sajune aga soe suvi.
2005 oli temperatuur päeval enamvähem +4 ümbruses ja suvi pigem kuiv aga kuuma vähe.
2008 ligikaudu sama mis 1998
2012 temperatuur vahemikus 0 kuni +5 ja suvi sajune
2013 ei arvesta kuna see on eraldi klassis kus päevane kraad ei tõusnud hetkekski üle nulli. Arvestasin vahemikku kus pühade ajal oli kraad enamuse aja pühade päevasest ajast nulli ja +5 vahel.
Seega mitte prognoos aga tõenäosus soodustab sajust suve. Nagu varem olen maininud oleks peaaegu lõplikuks põntsuks kui nüüd kuuvahetuse paiku kuumalaine tuleks. Päästerõngaks oleks kui nüüd korduks 2001 olukord.
Kuu orbiidi (apogee ja perigee asendid)järgi peaks korduma ligikaudu 1998. Mis tähendaks sajust suve aga ka üsna ohtlikke äikeseid ja suhteliselt sooja juunit. Enne 1998 oli ligilähedane sõlmede asend 1980 ,1961 ,1943 ,1924 ,1905 ,1887, 1868 ,1849 jne.
Mis veel ühist nendel aastatel. No kuuma suve pole. Soe juuni veel on võimalik ja siis kõik.
Paldiskis oleks üks välk olnud. Tegelikult ei tea kuna soomlased näitavad ,et oli aga sat24 ei näita.
Loksal ja Jõgeval on olnud kella 13 ajal raevukad pagituuled, vastavalt 34 ja 29 m/s.
Loksal isegi kaks korda. Esimesel korral 28 m/s
Arvan, et tänavune mai tuleb normilähedasele aprillile kohase ilmaga ja päevamaksimumid jäävad alla 20 kraadi.
Jah, täna on raevukate pagide päev, mitmeid teateid murdunud puudest ja elektrikatkestustest.
Imelik, elan Jõgeval, lõuna paiku oli tugev lumekruubisadu ja pagi, kuid 29 m/s? Äkki ehk kuskil lagedal alal oli.
Jõhvi lähedusse näitas ka nii tund tagasi üksikut välku.
Soome uudistes hõiskab ,et kevade ilm on siiani peaaegu idetne 1988 aastaga. Seda siis muidugi Soomes aga läheduse tõttu võiks arvestada. No mis sai edasi. 1988 oli väga kuum juuni ja juuli 1 pool. Oleks hea kui nii läheks ka nüüd.
@ Anonüümne ütles (26. aprill 2017 15:02): Ma ise kõndisin Jõgeval õues samal ajal. Rünksajupilv oli küll pirakas, kaasnes korralik pagi ja sadas lumeteri/lumekruupe. Aga 29 m/s küll ei olnud, kahtlen selles.
Aga samas Jõgeva ja ka Simuna on ju Eesti ilmapoolused, miks mitte selline tuul tegelikult seal olla ei võinud? Eriti veel, kui tegu on rünksajupilvega, mis tähendab, et mõni km eemal võis küll raju iil olla.
kas keegi saab öelda milline suvi oli 1985 ja 1987 aastal?
http://forte.delfi.ee/news/maa/vordlus-tanavusele-sarnast-koledat-aprillikuud-tuleb-otsida-aastate-tagant?id=78016282
1985 suvi oli kokkuvõttes keskmisest jahedam - juuni ja juuli keskmisest jahedamad, august keskmisest soojem.
1987 suvi oli kokkuvõttes aegade üks kõige külmemaid - juuni keskmisest jahedam, juuli ja august keskmisest tunduvalt jahedamad.
Jah, need rajuhood võivad olla ekstreemselt lokaalsed. Tartus lennutas üks ilmselt üle 20 m/s tuulehoog Ihastes ehitusplatsil mingid plaadid laiali.
Võib-olla oli tõesti nii tugev tuulepuhang. See pidi olema väga lokaalne nähtus.
Seal delfi artiklis üks kommib ,et ka 1978 olevat ka nii olnud ja ka see oli jama suvega aasta.
Jah, praegune ilmastik jätab vist kõik suve variandid avatuks, aga näib, et arvamused koonduvad vähemalt sooja või väga sooja suvekuu (mis võib juuni olla) ja sajuse suve poole.
Arvan et tuleb rohkete loodevooludega külm ja põuane suvi.
GFSi järgi tuleb mai samasugune. Hea kui +5 kraadigi päeviti välja veab.
Et niru suusailm ja kevadtalv jätkub?
Küll mõnel ikka meeldib äärmustega liialdada. Järgmine nädal on valdavalt juba 10 kraadi sooja päeval.
Ei tea jah, mis iha see äärmuste järgi on. Äärmuslik oli 10. aprill oma suure soojaga ja ehk ka tänased pagid?
Ei ole see mingi liialdamine. Olen üsna kindel, et maikuus -5...-10 kraadine isokas üle +10 kraadi ei too.
No maikuu pole veel käeski, et siin millleski kindel olla.
Aga aimu võib juba varem saada. Juba mitu jooksu näitab antud mudel K moodustumist meist läänes mai esimesse dekaadi.
Kas Tallinnas oli üks välk ? Radar näitab nii. Tund tagasi umbes.
Katrin (11:27):
Tallinnas Tondil lörtsisadu ja vàlk
Korralik kàrakas kàis
Saate siis uhked olla, et tänavune äikesehooaeg algas Loode-Eestis varem kui kagus. Ilmselt tähendab, et ka suvi tuleb siis loodes äikeselisem kui kagus tänavu.
See on üksikjuhtum. Hoogsadudega ilmaga võib äikest kus tahes olla, eile oli äikest Virumaal, kuula ilmateates: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-04-27_09_puhas.mp3
Ei tule äikeselisem. See oli suve arvelt, esiteks.
Teiseks teeb kagu selle 100x vägevamalt tasa!
See äike oli eelmise kahe suve arvelt. Samas kes teab, äkki on loodeserv suvel tavalisest pikselisem kui kaguserv?
Milliseks kujuneb 7,8,9 mai? Sünnipäev tulekul ja tore oleks teada, kuidas ilm soosib selle tähistamist. :)
Jah, paistab et uueks reaalsuseks on äikesevaesus kaguservas, kuid pikselised suved loodeservas.
Hetkeseisuga ootab sellel ajal sitt suusailm endiselt.
Noh, tänane öö toob -5 kraadi jälle vist?
@ 27. aprill 2017 19:08
See on võimalik aint kahel juhul - esiteks peavad kõik lõunatsüklonid liikuma piki Läänemerd, teiseks peavad kõik külmad frondid sattuma siia õhtusel ajal, nagu nt 10. aprillil oli. Siis oli aga vale aastaaeg, aga aeg oli õige.
Karta on, et pärast nädalavahetuse lõunatsüklonit algab põud, mis jääb jälle taimekasvu perioodile...
Eelmise nädala postituses on muudetud piltide asukohta, siia postitusse lisati hulgaliselt pilte, mis loodetavasti ei muutu koormavaks.
Arvan ,et lõunatsüklon toob Harjumaale nii 5 mm sademeid aga mitte eriti rohkem.
Kuhu lubatud 20 mm siis läheb?
Ilmselt Virukatele ja üldse idapoolsetesse maakondadesse.(Madala kese on hakanud kalduma veidi idapoole. Muidugi kui ta seda ei tee ei pruugi nii vähe sadada) Aga tuult võib põhjarannikul rohkemgi teha kui see 25 m/s. Samas jõudsin statistikat juba mai ja juuni kohta teha ja kui nüüd see külm aeg kestab ligikaudu 10 maini välja siis on 80% tõenäosust ,et soojuselt lööme eelmise aasta juuni üle. Aprilli, mai ja juuni temperatuuride summa on üldiselt teatud vahemikus ja muidu ei tuleks seda täis. Super oleks kui korduks 1995
Nii see lähevat jah. Lõunatsüklonite alleeks võiks idat nimetada analoogselt tornaadode alleele.
Ahjaa, muidugi ka korralikult lõõmav loojang peaks täna suurel osal Eestist võimalik olema.
@ 28. aprill 2017 00:45
Sel aastal jah nii põud KUI KA MIINUSKRAADID langevad taimekasvu perioodile :/
Päris õudne jah. Kes teab, mida ilm edasi teeb ...
Kui äärmuslik on see, et praegusel ajal jõuab Gröönimaale kuni 14-kraadine isoterm nagu GFS prognoosib järgmiseks nädalaks ja vähemalt nädal aega kestev 5-kraadine isoterm?
Tartus on sellel kuul juba ligi 60mm sademeid tulnud ja nüüd peaks kuu lõpuga veel ligi 30mm juurde tulema samas kui aprill on aasta kõige sajuvaesem kuu.
Kas märts pole kõige sajuvaesem klimaatiliselt? Loodeservas muidugi oli selle nädalani põuane, aga nüüd õnneks midagi on sadanud.
Kahju et see lõunatsükloni olustik nt juulis ei tule. Saaks kasvõi kordki taas üle mitme aasta siin Tallinnas 40 mm-se laussaju ära kogeda, mida möödunud aastal Võrus küll ja küll olnud, aga Tallinnas viimati kauges minevikus - 30.07.2011.
Tallinn suhteline mõiste. Lennujaamas tuli möödunud juulis ainuüksi mõne tunniga 60mm või sinna kanti.
Küll aga ECWMF värske kuu või õigemini nelja nädala prognoos näitab sita suusailma jätkumist. Kuumalainet ei paista veel.
Ega jah, ei mäletagi ausaltöeldes nii mõttetut kevadet kui tänavu.
Minu mälus on 1992 kus külm ei tahtnud ega tahtnud lõppeda aga seda nüüd küll ei oska öelda kui võrreldav see aasta praegusega on. Aga mäletan ,et mai lõpus sai alles asju õue istutada.
Vat siis, ja too 1992. a on ju ka kuumarekordi aasta.
Aga see isotermid äärmuslikkus, et ikka tublisti üle keskmise äärmuslik, kahjuks kvantitatiivseid hinnanguid anda ei saa.
Nüüd on lõõmaja loojangu aeg käes (kell 21-21:30).
Kuumarekord küll aga kuu keskmiste järgi see suvi küll millegagi silma ei paista. Täiesti keskmine. Aga kuiv oli küll.
Aa, vat siis - keskmine ja kuiv pluss üks eriline rekord. Mine tea, mis siis seekord saab.
Sadu pole ikka veel lõunapiiri ületanud. Teie oodatud ootuselevus on tühja minemas, sest sadu tuleb max 10 mm kogu Eesti peale ja seegi vaid vihmana ehk ja ega tuultki üle 20 m/s ei paista usutavat.
Ma ei saa aru kust sellised ohtlikud näitajad tänase ilma kohta võetakse...
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
Siit imehästi näha, et see lõunatsüklon liigub Eestist kenasti mööda. Kust Ilmateenistus andmeid saa, et tsüklon Lääne-Eestisse tuleb, kui suund on sulaselgelt üle Läti-Leedu kirdesse??
Karpaatide kohalt alles lahkunud, http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png
Tore ju, kui vähe sademeid tuleb, niigi aprillis leotanud. Isegi nii palju, et Kagu-Eesti see suvi põuda ei näe.
Kagu-Eestis jah mitte mingi valemiga ei näe, aga siin Loode-Eestis algab põud koos kuuvahetusega, kuna sajurohketele lõunatsüklonitele on alati siin põud järgnenud.
Õnneks juba lahinal sajabki vähemalt siin :).
GFSi järgi tuleb ka mai alates 6. kuupäevast sajandi külmim ja vaat et isegi hea suusailmaga, kui vaid sadusid jätkuks.
Jah, kui sel aastal üli-üli hästi läheb, siis on lootust lumistele topeltvalgetele öödele ning ka helkivaid ööpilvi lumise maastiku taustal pildistada :D.
Ennustan, et see Liivi lahel olev sajuala "hammustatud koht" liigub Tallinnasse.
Vat siis, ja meil tuiskab!
Ole mureta. See just üks põhjuseid ongi miks sajust suve prognoosin. Need vahele jäänud kohad teeb sel aastal vesiseks. Ka tuttava juured Soomes jäi eelmine aasta kuivale ja arvata võib ,et ka seal sel aastal saab vett. Samuti ütlesin eile ,et 25 m/s on vähe. No 26 on juba tulnud.
Nõmmel igatahes maa valge ja raju tuul.
Saate seda valget maad ka mais nii et vähe pole. Ärge ainult Eurovisiooni lumesajus, lumesõjas või kelgumäel ära unustage kui tahate seda näha.
Aga jah, ööbikud, käod ja toomingaõied jt maikuu sümbolid jäävad tänavu jaanipäevale kui sedagi.
Ilmselt teeb loodus möödunud aasta maikuu soojuse nüüd tasa, aga sajud ilmselt tuleval mail. Või siis tuleb talv nüüd tagantjärgi ja kestab poolde juunisse. 2010. aasta tõi ka ju 2 kuud lakkamatu külma, aga tollal jäi see õnneks aastaajale vastavasse perioodi.
Pirital 29,6 ja Naissaarel 27,7 m/s tuulepuhangud.
Kas pirital mõõdetud peaaegu 40 m/s on reaalne?
Mulle tundub see võimalik, sest enne seda 40 m/s mõõdeti 30 m/s ja 16.40 32 m/s.
Kust neid andmeid näha saab?
Ilmateenistuse lehel vali menüüst Meri ja sealt näed ka Piritat ja sealt omakorda vali 10 minuti andmed. Tahtsin aga öelda ,et elektrilevi kaart on üsna punane Põhja-Eesti osas.
Nõmmel lumi maas ja tuult peaaegu pole.
Vaatasin veelkord lausa päev haaval üle mis ilm tegi siis aprillis kuni juunis 1995. Nimelt kirjutasin varem ,et sarnasusi võiks oodata 1995 aastaga. No üks lumesadu oli siis veel 30 aprillil seega palju ei lähe isegi kuupäevaliselt mööda. Kui jätkuks samas vaimus siis mai lõpus näeksime juba päevi kus on +25 või rohkem. Aga kuu esimene pool oleks veel üsna igav. Mõni üksik päev kus ehk +15 ära teeb. Aga kuu teisel poolel hakkaks puudujäägi tagasitegemine nagu 1995
See Pirita anne (andmed ainsuses on anne) on ilmselt vale, aga Naissaare 27,7 m/s õige.
Jah, ka Laagrisse saabus sula, lund on 8 cm, udune, tuulevaikne. Eks päeval tormab jälle ja tuleb (märgi) lumehooge.
Lõunatsükloni kese peaks Tallinnale rekordiliselt lähedal olema. Suure tõenäosusega jääb see sedaliiki tsüklonite puhul selle aasta ainsaks juhtumiks siin ja ülejäänud hakkavad oma tavapärast Kagu-Eesti teed minema.
Praegune meeldiv erand oligi tänu Taani osatsüklonile ainult!
Nõmmel nüüd täielik vaikus ja suht udune. Lund on ka veel omajagu, et seda lumikatteks nimetada.
Uurisin ilmakaarte ja andmeid ning selgus topelthuvitav asjaolu - Tallinn oli nii Eesti kui Euroopa külmim linn eile!
Veider ja hämmastav. Kes teab, millal uuesti lõunatsüklon uuesti loodeserva satub!
Accuweatheril pidi nagu suveprognoos olema euroopa kohta aga ma ei leia seda küll uudiste alt
Pärnus näitas hetkeks päikest ja see oli ka kõik.
Märg ja külm on.
Accuweather'i suveprognoos tehakse ikka hooaja alguses, tõenäoliselt mai lõpupoole.
Maikuu algusega tuleb nüüd lõpuks ka suur soojalaine kohale. Lund veel veidi maas on, aga vihm sulatab selle kiiresti ära. Täna on isegi veidi päikest pilve vahelt paistnud.
Kust otsast see soojalaine on, ja veel suur? Hea kui mai alguse keskmisegi välja pigistab külmade ööde tõttu. Soojalaineks võiks sellist temperatuuri nimetada märtsis. Praegu oleks normaalne kui päevased maksimumid küündiksid ikka üle 20 kraadi, soojalaine korral üle 25 kraadi ja suure soojalainega(kuumalainega) üle 30 kraadi. Aga jah, on arusaadav, et pärast sellist kasutut kevadet tundub isegi 15 kraadi suur soe mais.
Seda ma mõtlesingi, et mmm võrreldes eelnevaga, kas või eilse nulliga ja lumesaju faasil on üpris suureliselt soe ilm tulemas, mis nüüd Volbridaatumil pärale sõuab lõunast.
@ 24. aprill 2017 18:40
Miljonivastuse saad tuleval nädalal...
20 kraadi praegusel ajal on ikka suur soojalaine ja 25 kraadi juba kuumalaine (ikkagi ju aprill), ehk mõnes lõunapoolsemas riigis on lävendid kõrgemad. Üldse loetakse siinkandis kuumaks üle 25 kraadist õhutemperatuuri ja kuumalainega peaks ka öö olema väga soe, vähemalt 15 kraadi miinimum.
See mis mai alguseks lubatakse pigem ajakohane keskmine mitte soojalaine vms. Aga eks ajakirjandus tõmbab igast uudisest sellise mahla välja ,et las olla. Kui uskuda pikki prognoose siis see "soojalaine" on nädalalõpuni ja siis kõik.
Mai keskel 20 kraadi on ka tegelikult suur soojalaine.
Jah, nii see on.
Siis olen küll asjast valesti aru saanud ja pean elukohana kaaluma Poolat. Üsna lühike suvi meil siis.
Jah, või mõni teine lõunapoolsem riik. Eesti kliima pole suvitamiseks kuigi sobiv.
Postita kommentaar