pühapäev, 24. veebruar 2013

2012. a ilmastiku kokkuvõte

2010. a suvepostituste pildid olemas!

Lõpuks on valmis 2012. a ilmastiku fotograafiline kokkuvõte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2012.htm

Uudisvoog nädalavahetuse minilumetormi kohta: http://ilm.ee/?511181

Pilte 26. veebruarist:
Veel 26. veebruari keskpäevalgi oli vaade Puise ninal (Matsalu lahe ääres) härmas puudele vapustav!


Sellele järgnes väga sügavate toonidega loojang.


28. veebruaril kl 18 tehtud fotol on näha Tallinnale lähenemas äikest. Vähem kui poole tunni pärast märgati juba välke jne. Äike õnnestus mitme sõltumatu vaatleja abil kindlaks teha.


Äikeselörts

Umbes tund hiljem oli taevas selge ja kuu paistis.

Kokkuvõte 28. veebruarist: lohu eel langes õhurõhk kiiresti (3-5 hPa/3 h). Õhtul oli II liiki külmal frondil mitmel pool äikest (Tallinnas, Rakveres, Kundas, Kiviõlis jm), sadas paduvihma, padulörtsi ja seejärel tuiskas, kuid see ei kestnud kaua. Lõuna pool sadas 10 cm ringis lund. Tunniga selgines taevas (vähemalt põhjarannikul) ja tuul tugevnes, kuid õhurõhu kiire langus jätkus.

Foto: http://meteo.physic.ut.ee/

2. märtsi öösel tekkis sammas kuu alla.

ECMWF mudel lubab karmi külma juba pärast 7. märtsit:



Märtsi alguses läheb külmemaks

Vabariigi sünnipäeval oli ilm ebatavaliselt selge ja sõbralik. 

Merikese nädalailma jutt: http://ilm.ee/?511175

Arktikast on külm õhumass jõudnud peaaegu Skandinaaviani, kus ees on palju soojem ja niiskem õhumass. Seetõttu on tekkinud barokliinne tsoon, milles hakkavad tekkima põhjatsüklonid. Need liiguvad itta või sukelduvad Venemaale. Kuna esialgu jäävad need tsüklonid väga kaugele põhja, siis nende mõjul küll jõuab läänest soe õhumass kohale, aga tagalasse laskuv väga külm õhumass meieni ei ulatu. 
Praegu tundub, et tegu on põhjatsüklonite seeriaga. Tsüklonite seeria puhul on selline seaduspärasus, et iga järgmine tsüklon liigub (põhjapoolkeral) üha lõunapoolsemat trajektoori. Seega iga järgmise tsükloni tagalas jõuab see külm õhumass üha lähemale.  Nii jõuab seeria keskmiste tsüklonitega (seerias on neid tavaliselt 5-7) külm õhumass ka lõpuks meieni ja järgmistega juba kaugemale lõuna ja kagu poole. See juhtub tõenäoliselt märtsi alguseks. Kui seeria jätkub, siis iga tsükloniga tuleb järjest külmem õhumass kohale ja seetõttu on võimalus pakaseliseks ilmaks (öösiti vähemalt -20°C). 
Eelnevast tuleneb see, et lähem nädal toob sooja ilma ja sula, aga märtsi alguseks ilma märkimisväärse külmenemise ja arvatavasti ka lumesajud ja tuisu. Muide, hetkel on väga külm õhumass jõudnud Vahemereni. Horvaatias ja Sloveenias on viimasel kahel päeval lumetorm olnud: http://www.crometeo.hr/kad-snijeg-zamete-snjezna-reportaza-iz-gorskog-kotara/ 
Milline näeb olukord mudelite arvutatud ilmakaartidel välja?
USA mudel on selline:







Analoogne, ehkki kohati karmimgi on ECMWF väljund:


kolmapäev, 20. veebruar 2013

Laheefekt (lake-effect snow)

Paistab, et mõni sulapäev on tulekul, aga pikemad prognoosid kevadist ilma ei näita, seega on tegu järjekordse talvise sulaga. Praegu näitavad kõik mudelid käreda pakase saabumist (miinimum kohati -30°C-st madalam) märtsi alguses.

Veebruari lõpus on lootust kevadtalveks: http://www.ilm.ee/?511149. Seda toetavad ka mudelid. Samas märtsi jooksul võib praegusele sarnane südatalvine ilm tagasi tulla.

20. veebruaril tekkis laheefekt, mistõttu vaikse ilma saatel sai põhjarannik lund juurde. Tingimused osutusid sobivateks: väga külm õhumass, Soome laht on suures osas jäävaba, õhu liikumine oli ühtlaselt kirdest edelasse. Ka sisemaal sadas lund, kuid seda tuli nii kiudkihtpilvedest kui kihtrünkpilvedest ja oli märgiks sellest, et õhumass oli küllalt niiske.
Kiudkihtpilved 19. veebruaril Tartu kohal

Samal ajal välguga tehtud foto. Näha on arvestatavat lumesadu. Kiudkihtpilved pole küll tüüpilised sajupilved, kuid sademed neist pole siiski midagi ebatavalist.


Radaripildil on näha tüüpilised kirdest edelasse ulatuvad sajualad (20. veebruar). 

Laheefekti-lumi oli ajuti üpris tugev.

neljapäev, 14. veebruar 2013

Kuidas selle talvega siis ikkagi on?

Viimasel ajal on päris palju tagasisidet tulnud talve kui aastaaja kohta: peamiselt mitmesugused arvamused, milles kiidetakse talve häid aspekte või vastupidi, hoopiski laidetakse. Ühes mulle saadetud kirjas püüdis keegi tõestada, et talv kui aastaaeg on kogu kurja juur, mis inimese elus olla võib. See on ikkagi igaühe enda teha, kas ta näeb talve ainult millegi väga halva ja loodusest eemaldamist vajavana (on tulnud selliseid arvamusi) või hoopiski oskab varjukülgede kõrval ka sellest rõõmu tunda, sest küsimus on jällegi suhtumises loodusesse või mõnesse selle aspekti. Kõikidele ei saagi talv meeldida, kuid kurtmine ju ei tee ka midagi paremaks. 
Kuna ma ei kuulu nende hulka, kes peavad talve millekski väga halvaks või aastaajaks, mis tuleb kuidagi ära kannatada, siis ütlen midagi talve kaitseks. Kasutan sünoptik M. Meiusi sõnu: "Eestimaa on kaetud lumevaibaga, mille paksus ulatub mõnest sentimeetrist mõnekümne sentimeetrini ja pakub seeläbi hulgaliselt võimalusi talvest rõõmu tunda. Suurimad talverõõmude nautijad on ehk meist kõige pisemad, kellel meeldib lume sees toimetades oma riiete sooja- ja vettpidavust testida või siis gurmaanina külma ja keelatud "maiust" limpsida. Kuid rõõmustav on näha, et suuredki pole lumes sahmimist ära põlanud, sest viimasel ajal on mitmete majade lähedusse kerkinud lumememmesid ja -kindluseid nagu seeni peale vihma. On lapsemeelsemaid, kes lasevad kelguga tuhinal mäest alla ja on ka tõsisemaid, kes seavad algaval nädalavahetusel suusasammud Tartu Maratoni suunas. Ükskõik milline valik kellelegi meeltmööda on, ilmataat soosib sel korral kõiki talvesõpru. Vihased tormituuled on kinni köidetud, vihmapilvedele on riiki sisenemise keeld antud ja käre pakane on lähetatud kaugele Venemaale."
Ühe arvamuse, millega võib kindlasti nõus olla, leidsin veel (see oli sama sünoptiku ilmateate kommentaari kirjutatud):                                          Kevad tulgu ikka kevadel!, 22.02.2013 22:00
Ei maksa ülemäära vaimustusse sattuda veebruari sulailmadest. Mingit püsivat kevade tulekut see kohe kindlasti ei tähenda. Varem või hiljem asub külm taas pealetungile ja seega on kevadeootajal pettumus kerge tulema. Pealegi teevad talvised sulad rohkem kahju kui kasu. Võtame või viimasel ajal palju kõneainet pakkuvad teed-tänavad, mis 0-ümber kõikuvate temperatuuride mõjul lagunema kipuvad. Lisaks kaasneb suladega libedus. Kes meist tahaks tõelise kevade saabumise ajaks kipsis olla? Parem olgu korralikud talveilmad püsivate miinuskraadidega märtsi lõpuni, saab veel viimaseid talverõõme nautida ja probleeme kindlasti vähem kui pidevate sulade ja külmade vaheldumine. Kevad alaku järsult aprilli alguses suure sooja saabumisega ja soojade vihmadega mis viib kiirelt lume ja libedust ei tekigi. Mina ei taha kevadet talvisel ajal!
Päikesetõus 2.2.2012

Päikesetõus 3.2.2012

Kõrgrünkpilved ja videvikukiired külmal 5.2.2012 hommikul

Talvine vaikelu (11.2.2012)

neljapäev, 7. veebruar 2013

7. veebruari ilm

7. veebruaril mõjutas ilma juba lõunatsükloni põhjaserv. Üle Eesti kulges meridionaalne frontaaltsoon, millest kagu poole jäi soe, lääne ja loode poole jahedam õhumass. Suvisel ajal on säärane sünoptiline situatsioon äikeste kasvulavaks - näiteks 2001. a. suvetormide ajal juulis oli tänasega täpselt sama seis. Siis oli Ida-Eesti kohal kuni 34°C, aga Lääne-Eestis või saartel vaid 15-20 kraadi ja selline äikeseline periood valitses 16-21. juulil. Praegusel ajal toob see kaasa lihtsalt sademeid ja võib-olla ka sula ja merel tuule tugevnemise.
7. veebruari hommikul oli Ida-Eestis pilves ja sadas lund, Lääne-Eestis oli sademeteta ja mitmel pool päikeseline. Tallinn jäi napilt selgemale poolele, kuid mitte õhtuni. Lisaks hakkas selgest taevast sadama lund ja alles hiljem läks pilve. Üleskutse lugejatele: seletage olukord ära!

Hommikul olid taevas klassikalised konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus). Need näitavad alati pilvisuse tihenemist ja sageli ka sademeid.

Lõuna paiku oli ilm säravalt päikeseline.

Pärastlõunal hakkas selgest taevas lund sadama. Vaade loodesse

Vaade samal ajal kagusse - need pilved on kaugel ega põhjustanud sademeid. Samas oli see selle talve esimene termiline konvektsioon.

Alles tund hiljem ilmusid jätkuva lumesaju saatel pilved, mis võisid anda sademeid.

Hiljem külastasin EMHIt. Siin on sünoptik ilmakaartidega tööhoos. Sel ajal oli võimalus küsida lumesaju kohta ja vastus tundus usutav.

7. veebruari ilmakaart. Näha on lõunatsükloni põhjaserv, milles paikneb meridionaalne front koos sellel arenenud lainetega. Täpselt selline olukord oli 2001. a. juuli suvetormide ajal. Suvel tähendab see igal juhul palju äikest ja on Baltimaades klassikaliseks olukorraks tornaadode tekkimisel.

7.2. õhtuselt satpildilt on selgelt näha, kuidas põhja poole kerkib lõunamaist ägedust. Kreekas oli isegi tornaadopuhang: http://www.onairnews.gr/ikones-vivlikis-katastrofis-ston-agio-iliafoto-vinteo.html

video

Satelliidipiltide seerialt on näha lõunatsükloniga seotud pilvemassid, mis liiguvad põhja. Üks neist tõi tänaseks tugeva lume ja järgmine toob nädalavahetuseks ilmselt lausa padulume. Lätis on juba lumehoiatused antud: http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484 

kolmapäev, 6. veebruar 2013

Üle Lääne-Eesti liikus tsüklon, aga madalrõhulohk

6. veebruari ilma mõjutas lõunast põhja liikunud tsüklon, kuid samal ajal oli see madalrõhulohk või parimal juhul osatsüklon. Kuidas nii? Vaatame definitsioone. Tsüklon on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva; selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige madalam. Seevastu madalrõhkkond on ümbritsevast madalama rõhuga ala, kusjuures see on piiratud vähemalt ühe suletud samarõhujoone ehk isobaariga või samakõrgusjoone ehk isohüpsiga. Järelikult saab tsüklonit kindlaks teha õhu liikumise abil (voolujoonte kaart või pilvede liikumine) ja madalrõhkkonda õhurõhuvälja kaardil. 
Lisaks madalrõhkkonnale avalduvad baarilises väljas veel mõned pinnavormid, näiteks madalrõhulohk, mis on tsükloni väljasopistunud osa. Kui lohus tekib üks või mitu suletud isobaari, siis viitab see osatsüklonile.
Vaatame nüüd sünoptilist kaarti ja satelliidipilte.
Siin kaardil on näha, et peatsükloni kese asub Lõuna-Rootsis, kuid sellega on seotud mitu lohku ja Läänemere kohal peaaegu et osatsüklon (sulguvaid isobaare ei pruugi siit näha). Allikas: DWD

 Järgnevalt on näha pilvekeerise teket, mis viitab kindlalt tsüklonile. Infrapunapilt on 5.2. hilisõhtust, nähtavas valguses pildid aga 6.2. hommikust:



Kui suletud tsirkulatsioon on olemas ja see ulatub aluspinnani, siis on see näha ka tuule suunas. Järgnev EMHI vaatlusandmete kaart näitab seda ilmekalt.
Tegelane lumesajus. Ta paistis pildistamise pärast väga vihane olevat.

Lund kallab kui kotist ehk sajab padulund.