neljapäev, 19. aprill 2018

16. nädala ilm (16.–22.04.2018)

Kommentaariumi viide

Väga sooja algusega, kuid valdavalt mõõduka soojusega nädal.

Nädala alguses saabus lõunast suvine soojus, nii et õhutemperatuur tõusis 17...22 kraadini.  Soojuse saabudes oli kohati lääne ja loode pool äikest.
Hiljem jahenes, kuid päeviti on päikese toel ikka enamasti üle 10 kraadi, võrdluseks: 18. aprillil 2009 sadas lund ja sooja oli vaid paar kraadi. Nädala lõpuks läheb külmemaks ja pole välistatud ka märg lumi. Seega, kui nädala alguse soe päev kõrvale jätta, on tegu üpriski tüüpilise aprilli ilmaga.
Einari blogist: Märkimist väärib veel 9.aprilli soojalaine, mis tõi Alatskivile +21,1 kraadise sooja. Tugevad ida -  ja kirdetuuled põhjustasid rüsijää kuhjumise Peipsi rannikul Nina küla juures. Osa tekkinud jäämägedest on näha alloleval pildil. 5. aprilli hilisõhtul jõudis üle Leedu ja Läti tulnud äike Eestimaa kaguserva, nägin ka üht välgulööki Alatskivilt lõunas.

E. Laretei foto

Labiilsusele viitavad kõrgrünkpilved 15. aprillil Laagri kohal

teisipäev, 10. aprill 2018

15. nädala ilm (9.–15.04.2018)

Kommentaariumi viide
NB! 15.–17. aprillil tuleb viibida Maltal osalt kliimauuringute, osalt puhkuse tõttu. Uuendusi tõenäoliselt ei ilmu.

Ele Pedassaar · Nüüd on kindel – kevad murrab läbi!

Aprilli keskpaik on käes ja kevad võtab ilmet. Mitu päeva on Läänemere ääres ilma teinud kuiv ja karge kõrgrõhuala MARTIN, mis oma jõude vähehaaval kagu suunas Venemaale koondab. Taanduva kõrgrõhkkonna järel pöördub õhuvool järk-järgult lõunasse, aitab sooja tulekule kaasa ning öiseid ja varahommikusi miinuskraade jääb vähemaks.
Ühes soojaga saabub lõuna poolt jätkuvalt rändlinde ja mitte ainult. Peaaegu nädalajagu on soojeneva Vahemere kohal süvenenud madalrõkkonnad haaranud Aafrikast, Sahara kõrbest liivatolmu ja kandnud seda siis Euroopa kohale. On olnud üsna tavaline, et pärast järjekordset sadu jõuab maale ja pindadele veidi punakat tolmu. Õhus on tolm muutnud intensiivsemaks värvid nagu punane, oranž ja kollane ning päikeseloojangud on saanud jumet juurde. 
Laupäeval (14.04) säras Eesti taevas Venemaalt ulatuva kõrge toel veel päike ja lisanduv soe tõstis õhutemperatuuri paljudes kohtades üle 15 °C, vaid tuulele avatud rannikul, kaasa arvatud Peipsi järve vahetus läheduses, püsis õhk jahedam. Samal ajal jõudis Kesk-Euroopast Läänemerele madalrõhulohk, mis võttis suuna Baltimaadele. Ema- või isatsüklon JOI eemaldua ise Põhjamerele ja hääbus seal.
Madalrõhulohuga seotud vihmahood jõuavad Eesti saartele pühapäeva (15.04) varahommikul ja levivad päeval edasi ida-kirde suunas. Sooja tuleb laupäevaga võrreldes veidi vähem, kuid äsja sadanud vihm süvendab kevadtunnet. Eks mõni kübe Sahara tolmu tuleb ka lisaks, vaatamata sellele, et suurem osa on Kesk-Euroopasse jäänud. 
Ka järgnev nädal jätkub soojemal foonil ja nüüd võib tõesti autodel rehvid ära vahetada!




11. aprillil liikus kõrgrõhkkond Peterburi lähistelt kagusse. Skandinaavia kohal tugevnes uus kõrgrõhuala. Nii oli selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhus ida- ja kirdetuul 3-8, saartel puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli 6...11 (hommikul kuni –4 °C), tuulepealsel rannikul kohati 3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala laiub Skandinaaviast üle Soome lõunaosa Venemaale.  Nii on selge ja vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub idakaartetuul 27, saartel kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on 6...12 °C (hommikul kuni –6 °C).

Arvutuslik tuleoht kasvab hoogsalt, peetakse reaalseks vaid kulupõlenguid.(https://ilm.ee/tuleoht/). 
Täpsemalt: tuleoht on siiski veel vaid kulu näol olemas, metsades läheb aega, sest maa pole veel täielikult sulanudki, ammugi siis metsas. /---/ Praegu ongi ainuõige aeg kulu põletada, kuigi seadus seda ei luba, sest praegu elu kulus vähe. Need, kes aprilli lõpus kulu põletavad, teevad halvasti, tulle võib jääda ka jänes või siil, kohe peale lume minekut, ning inimene peab seda tegema vastutustundlikult, et tuleohtu ei tekkiks mujal ja arvestama peab ka sellega, et naaber või naabri naaber kutsub tuletõrje.


10. aprillil koondus Skandinaavias tugevneva kõrgrõhkkonna kese öösel Läänemere põhjaosa kohale. Nii alates loode poolt pilvisus hõrenes ja keskpäeva paiku lumesadu lakkas. Puhus põhja- ja kirdetuul 5–10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 2...7 °C, õhtul kuni –2 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala tuleb Läänemere kohale. Nii on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 3–8, saartel puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on 6...11°C (hommikul kuni –6 °C).

Kairo Kiitsak. 22,7 °C sooja ja tiigil on jää peal, pole paha! Tartus on hetkel kõige soojem.


8. aprill muutus ilm Korsikal tormiseks ja õhtuks ilmusid järsku välja ka sünged pilved, kuid olulist sadu polnud. 


9. aprilli rekordkuumal päeval ilmusid kõrgrünkpilved, läbisõit neist Keri saare kohal.

***

Tuleb kevadiselt päikeseline, kuid külmade öödega nädal.

Nädal algas (9.04.) kõrgrõhkkonna servas sajuta ja rahulikult. Õhutemperatuur oli 0...6 °C, Kagu-Eestis kuni 12 °C (Võrus miinimum 11,5 °C). Päeval tõusis õhutemperatuur 18...23, meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. 
Tartu "kõigi aegade" 9. aprilli kuumarekord on nüüd 23,1 °C (Tartus varasem 9. aprilli soojarekord 17,1 °C aastast 1890), Tallinnas aga 19 °C (varasem samuti 1890. a, kui oli 16,2 °C).
Puhus lõunakaartetuul 3–9, puhanguti kuni 12 m/s, õhtul alates Soome lahest loode-, hiljem kirdetuul, mis tugevnes ööga puhanguti kuni 16 m/s.
Kaliningradi oblastis tekkis äikesekolle, mis arenes õhtuks joonpagiks ja tormas üle Baltikumi kirdesse; Eestisse see ei jõudnud. See äikesekolle arenes ka 8. aprillil, kuid oli siis Poola edelaosas. Põhjuseks troposfääri ülaosa lohk ja voogude (tuule) koondumis(konvergentsi)vöönd, mis andis õhu tõusuks tõuke, täpsemalt.
Ülejäänud nädal on antitsükloni mõjul selge. Päeviti on sisemaal sooja üle 10 °C ja öösiti enamasti 0...–5 °C, nädala lõpus soojem; tuul on enamasti idakaartest.

Triinu Sarv. 7. aprill. Ma pole sedasi enne pilvede lagunemist näinud! Väga võimas.

Triinu Sarv. 26. märtsi õhtu.

pühapäev, 1. aprill 2018

14. nädala ilm (2.–8.04.2018)

Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 3.–9. aprillil Prantsusmaal 2018 Tour de Corse  (https://www.rally-maps.com/Tour-de-Corse-2018) lähemalt http://ekspress.delfi.ee/lisalood/juba-teine-eestlasest-ilmatark-sai-m-spordi-palgale?id=80907145
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Nädal algas aktiivse lõunatsükloni* mõjul lumetormiga, kuid hiljem tõi üks teine tsüklon suure sooja ja äikeseohu (äike jõudis lõunapiirini).

Ott Tuulberg. Maagiline loojang :o.  Ühendkuningriik, Ipswich, Suffolk 6/04/2018 


Korsika ilm oli vaikne ja päikeseline, kuid mitte eriti soe: vaid 17-kraadine.


2. aprillil eemaldus Eesti kohal olev madalrõhkkond kirdesse, päevaks tuleb üle Läänemere kõrgrõhuhari. Nii oli pilves ilm, sadas lund, Ida- ja Lõuna-Eestis lörtsi ja vihma, oli udu. Sadu oli ennelõunal mitmel pool tugev ja tuiskas. 
Ida-Eestis puhus idakaartetuul 39, puhanguti 12 m/s, päeval ajuti nõrk muutliku suunaga tuul, kuid Lääne-Eestis kirde- ja põhjatuul 712, saartel ja rannikul puhanguti 1517 m/s, õhtul veidi nõrgenes, asendudes kõikjal loode- ja lääne-, mis vastu Läänemerd ulatus puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli Lääne-Eestis 0...1, Ida-Eestis 1...4 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond eemaldub Ida-Eesti kohalt põhja, kirde suunas, päevaks tuleb üle Läänemere kõrgrõhuhari. Nii on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 4–11, põhjarannikul puhanguti 15 m/s, õhtul asendub tuul saartest alates kagu- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...5 °C.

Einar Laretei. Teise aprilli öö tõigi korraliku lörtsi- ja lumesaju.Värsket lund tuli Alatskivil juurde 3 - 4 cm jagu. /---/ Siin +2,4. Udu tiheneb ! Õhurõhk 987 hPa. /---/ Nüüd on udu täielikult kadunud!




 Laagris 1. ja 2. aprillil

Riigi Ilmateenistus · Radaripildilt on näha, et kella kuueks oli sajuala kaheks jagunenud. Öösel on paljudes kohtades maha sadanud mitu cm lund.  Hommikul liiklusesse minejad - varuge aega ja olge ettevaatlikud
Täna ennelõunal on sadu mitmel pool veel intensiivne. Tuleb nii lund, lörtsi kui vihma. Nullkraadi lähedane temperatuur muudab teed libedaks. #libetee. Kuidas teie kodukohas olukord on? #igailmaga

Riigi Ilmateenistus · Rõõmsate naljapiltide asemel väljastame täna hoopis HOIATUSE.
Aktiivne madalrõhkkond on Poolast teel Eesti kohale. Täna õhtul lõunamaakondadest algav lörtsisadu levib kiiresti üle kogu Eesti. Kesk- ja Lääne-Eestis tuleb sadu lume ja lörtsina, Lõuna-Eestis tuleb lörtsi ja vihma . Sadu on paljudes kohtades tugev, tuiskab ning on jäidet.
2. aprilli päeval on madalrõhkkonna kese Ida-Eesti kohal. Ilm on seal rahulikum ja plusskraadides, kuid sajune. Lääne-Eestis puhub tugev loode- ja põhjatuul. Sajab lund ja lörtsi ning sadu on mitmel pool tugev Tuiskab! Õhutemperatuur on nullis või kraad miinuses ja teed on libedad #libetee #igailmaga
Rohkem infot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/
Viimati uuendatud: pühapäev, 1. aprill 2018 kell 16:23
Eesti hoiatused
2.04 öösel tuleb üle Eesti lumesadu, mis on mitmel pool tugev ja on jäiteoht. Lumesaju tõenäosus on suurem Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis, kohati tuiskab. Oodatav lumekihi paksus on 8–12 cm. Kirde- ja põhjatuule puhangud ulatuvad rannikualadel kuni 17 m/s, päeval Lääne-Eesti saartel kuni 20 m/s.

*– Mis on lõunatsüklon? Kõige lihtsama määratluse järgi on see tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunast (veidi üldisemalt lõunakaartest ehk kagust, lõunast või edelast); lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele.
On ka keerukamaid definitsioone. Näiteks Kaupo Mändla on oma töödes kasutanud definitsiooni (Eesti kontekstis): "Madalrõhkkond, mis tekib kaugel lõuna pool lähistroopilistel laiustel Vahemere, Musta ja Kaspia mere kohal ning liigub üldsuunas põhja poole, mõjutades Eesti ilmastikku. Tekkepunkt lõuna pool 47° põhjalaiust ja nullmeridiaanist ida pool."
Lõunatsüklonid seostuvad meil külmal poolaastal väga keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad oluliselt inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis selleks, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovikiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.

2. aprilli lõunatsüklon Eesti kohal (Berliini Vabaülikool, kaardile klikkides pääseb nimekirja juurde).

Lõunatsüklon toob lumetormi. [Kairo, kuid keeleliselt kohandatud] Kevadiselt soojad ilmad ei ole enam kaugel, sest juba saabuva nädala keskpaigas saabub lõunavoolus Eestisse soojem õhumass. Kuid enne seda ootab  ees üks väga sajune ja tuuline päev. Ilmaolud muutuvad  keeruliseks!
Mudelite arvutuste kohaselt tekib 1. aprillil Kesk-Poola või Ida-Poola kohal uus aktiivne tsüklon, mis liigub kahe päevaga üle Balti riikide põhjakirdesse. Hiljemalt esmaspäeva õhtuks jõuab madalrõhkkonna kese Laadoga järve ümbruskonda.
1. aprilli hommikul hakkab alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenema. Kõigepealt jõuavad kohale kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Need pilved katavad kiiresti kogu taeva ja levivad edasi põhja poole. Sooja on oodata 0...6 °C. Päeva jooksul jätkab pilvisuse tihenemine. Õhtuks on sisuliselt kogu Eesti tihedate pilvedega kaetud. Kõige viimasena jõuavad kohale madalad pilved ühes sajuga. 
Kuna madalrõhkkond läheneb lõunast, siis asendub tuul ida- ja kirde- ning tugevneb. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuulepuhangud tugevusega 15–20 m/s. Sisealadel jäävad üksikud tugevad tuuleiilid prognoositavalt 913 m/s vahele. 
Lisaks tuule tugevnemisele saabub pühapäeva õhtuks Lõuna-Eestisse üsna tugev sadu, mis levib öö jooksul üle saarte ja mandri. Liikluses tuleb olla väga ettevaatlik, sest sõiduteed muutuvad kiiresti libedaks ja tugevas sajus võib olla nähtavus häiritud. Kuna tuul on mõõdukas või tugev, siis esineb mitmel pool ka tuisku. Kõigepealt sajab paljudes kohtades tugevat lund. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal maksimaalselt 10–22 cm. Tugev lumesadu võib enda alla haarata ka Saaremaa ja Hiiumaa. Seal ei ole välistatud 10–15 cm lund (mudelid näitavad kohati kuni 20 cm). 
Õhutemperatuur jääb öösel –2...2 °C vahele. Kui algselt on õhutemperatuur mitmel pool plussis, siis kiiresti moodustuva lumikatte korral võib temperatuur öö jooksul miinusesse langeda. Seega paneme liiklejatele südamele, et on libeduseoht on kõikjal väga suur! 
2. aprilli öösel asendub tuul loode- ja lääne-, saartel ja rannikualadel püsib tugevana. Mandri-Eestis tuul nõrgneb veidi, kuna tsükloni kese liigub Kagu-Eestile lähemale. Varahommikuks jõuab lõuna poolt Ida-Eestisse ka soojem õhumass, mistõttu võib seal lumesadu asenduda vihmaga. NB! Paiguti sajab jäävihma! Valga-Jõhvi mõttelisest joonest lääne pool jätkub aga mõõdukas või tugev lumesadu. 
Ida-Eestis ja Kagu-Eestis jääb õhutemperatuur ennustatavalt 1...4 °C vahele, pole välistatud maksimaalselt 6 °C. Kesk-Eestis ja Edela-Eestis jääb päevane õhutemperatuuri näit –1...1 °C vahele. Eesti lääneosas ja loodeosas peaks õhutemperatuur napilt 0 °C madalamale jääma, kohati on kuni –1 °C. 
Pärastlõunal on sadu veel mitmel pool mõõdukas. Suur sajuvöönd jätkab liikumist põhjakirdesse. Õhtul alates lääne ja edela poolt sadu lõppeb. Enne keskööd võib veel Eesti idaservas sadu esineda. Öö jooksul pilvisus hõreneb ja tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb mitmel pool miinuspoolele. Külma tuleb prognoositavalt 2...5 °C. Sõiduteedel ja kõnniteedel on suur libedusoht!
Nädala keskpaigas hakkab domineerima lõunavool ja seetõttu muutub Eesti ilm tunduvalt soojemaks. Lumi hakkab kiiresti sulama. Kolmapäeval ja neljapäeval tõuseb õhutemperatuur Mandri-Eestis kuni 10 kraadini või sellest kraadi-paari võrra kõrgemalegi. 
Pikaajalised ilmaprognoosid annavad lootust, et soojenemine jätkub ka edaspidi ja külmalainet vähemalt aprilli esimesel poolel oodata ei ole. Kuu teine pool võib ka hetke seisuga soojapoolne tulla, aga sinnani on veel piisavalt aega. Nagu ikka – elame, näeme!
Võib meenutada, et aastal 1989 või 1990 oli 2. või 3. aprillil 18 °C sooja, mis lõppes õhtuse äikesevihmaga. Üldse on 5. aprill eriline, sest sellele ajale on sattunud enamasti kuumarekordeid: Tallinnas 17,3 °C (1991) ja Tartus 19,5 °C (2001), ka 2004. ja eriti 2005. a oli sel päeval palav (Tallinnas ja Tartus vastavalt 13,5 ja 15 °C ning 17,1 ja 18,2 °C). Veel võib meenutada 2000. a, kui prognoositi kuni 15 °C ja pikset (oli sombune ja soe, kuid äikest polnud). Soojalembidele võib öelda, et 5. aprilli seekord ei veeda lumesajus ja tuisus.

Kaart (http://wxcharts.eu/). Siit on näha, kuidas Eestisse jõuab madalrõhkkonnast tingitud tugev lumesadu (violetne värvus). #igailmaga #teeilm #lumi #ilmaolud #Eesti

pühapäev, 25. märts 2018

13. nädala ilm (26.–32.03.2018)

Kommentaariumi viide

1. aprillil oli siin aktiivse madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu pilvisus tihenes ja õhtul hakkas lõuna poolt alates sadama (märg lumi, jäätuvad sademed, hiljem ka vihm). Puhus ida- ja kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul kuni –6,2 °C Narvas).

Kairo Kiitsak‎. Veidi haruldasem 9-kraadine haloring (keskosas õrnalt) koos seda ümbritseva suure 22-kraadise haloga Lääne-Virumaal Simunas 1.04.2018.
Tavalisim on 22° halovorm. Nagu nimetuski ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. Niisugune halo tekib tavaliselt enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes või (kui on sobivad tingimused, siis) ka maapinna lähedal teemanttolmus olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult või nõrgalt orienteeritult. Kuna jääkristallis oleneb täpne vähim kaldumisnurk valguse lainepikkusest, ilmnevadki spektrivärvused, nii et halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. Üsna sageli on haloringil näha ka eba- ehk valepäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.”  Kas nendel ilmavanasõnadel on tõepõhi all? See halovorm tekib tavaliselt kiud- ja kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti seotud olla läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. aasta 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul üpris tõenäoline.

Kairo Kiitsak. Lumesadu Tartu linnas 1.04.2018 hilisõhtul.

31. märtsil liikus Kesk-Euroopas süvenev madalrõhkkond põhja poole ja selle põhjaserv tuli Läänemere kohale. Lätis oli täituv osatsüklon ja Soome lahel kitsas kõrgrõhuvöönd. Nii oli mere ääres vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, mujal pilves ja ennelõunal sadas kohati kerget lund.
Puhus ida- ja kirdetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –9 °C).

Ott Tuulberg. Ühendkuningriik, Christchurch Park, Ipswich, Suffolk, 31/03/2018. 

Seevastu Laagri pakkus päikeselist ilma.

30. märtsil liikus tsüklon Poola rannikult Leedu poole. Seetõttu pilvisus tiheneds ja Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas sadas lund. Päeva peale sajuala nihkus, kuid Põhja-Eestisse ei ulatunud.
Puhus idakaartetuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C, lumesaju all kuni –2 °C.

Kui meil on alates edela poolt lumesajune ilm (põhja pool jätkub päikeseline), siis mõnel pool maailmas leidub ohtlikke nähtusi. Nii näiteks raevutseb Vaiksel ookeanil 4. kategooria orkaan JELAWAT, mille kohta lähem info http://www.tropicalstormrisk.com/tracker/dynamic/201803W.html ja http://www.jma.go.jp/en/typh/.



‎Ain Vindi‎. Sajused kõrgkihtpilved. Altostratus praecipitatio. Pildistamise ajal sadas nõrgalt lund. Võrumaa. Holsta küla. 30.03.2018.

Riigi Ilmateenistus · Rahulikke saabuvaid kevadpühi! 
Naljapäevale kohaselt saab siin-seal lumesadu näha. Aga pole hullu, vaatasime järgi, kuidas on möödunud eelmised 1. aprillile langenud pühad ja lumiseid leidub nendegi seas.
Kuidas seekord?
Selle aasta Lihavõttepühade ilm on tõenäoliselt muutliku meelega. Öö vastu 1. aprilli on võrdlemisi selge taevaga ja veel karge – õhutemperatuuriga –1...–6 °C. Päevane ilm sõltub suurel määral Kesk-Euroopa poolt läheneva madalrõhkkonna liikumisteekonnast. Tõenäoliselt kaardub madalrõhkkonna serv üle Eesti. Kirdetuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Läti poolt kandub meile tihedam pilvemass ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Õhtu poole tuleb sadu põhja poole, üksnes Eesti loodeserv võib lumest pääseda.
Kui madalrõhkkond 1. aprilli üllatuse teeb ja enam lõunanaabrite kohale koondub, vaid siis piirdub sadu Eesti lõunaservaga. Õhutemperatuur on 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni Loode-Eestis (!), mis võib mõjuda üllatavana.


26. ja 29. märtsi ilm: aina selge, ei ühtki pilvi peale mõne rünkpilve päeval ja joonpilve muul ajal.

29. märtsil oli Läänemere põhjaosa kohal kõrgrõhuhari, lõunaosa kohal madalrõhuala kirdeserv. Nii oli päikesepaisteline kuiv ilm, pilvisem vaid Kirde-Eestis.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevnes kidetuul 5–12 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –12,2 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tsüklon liigub Poola rannikult Leedu poole. Seepärast lõuna poolt pilvisus tiheneb. Ennelõunal hakkab Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas lund sadama. Päeva peale sadu levib, kuid Põhja-Eestisse tõenäoliselt ei ulatu. Puhub idatuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –1...3 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Sajupilved lähevad ka Lõuna-Eestist ja taevas selgineb. Idakaartetuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –13 °C, päeval tõuseb 1...6 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning tõstab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Sadu levib edasi põhja-loode suunas. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, Põhja-Eestis võib veel –8 °C-ni langeda, päeval 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni sisemaal. Kui madalrõhkkonna liikumine aeglasemaks kujuneb, siis võib Eesti loode- ja põhjaosas koguni veel paar kraadi kõrgemale tõusta.
Esmaspäeval (2.04.) jätkub madalrõhkkonna liikumine põhja-kirde suunas ja selle servas puhub siinmail tugev loodetuul; sajab enamasti lund ja tuiskab. Kui madalrõhkkond Peipsi järve äärde suundub, siis võib idapoolsetes maakondades ka vihma tulla ja sel juhul on jäiteoht suur. Madalrõhkkonna liikumistrajektoor võib veel muutuda ja pole välistatud ka kaugema kaarega Venemaa poole suundumine. Sel juhul on päeval saju võimalus Lääne-Eestis juba märksa väiksem, ida pool aga ikka suur ning sadu tuleb siis alla põhiliselt lumena. Õhutemperatuur on öösel –3...1, päeval –1...4 °C.
NB! "Ilm eeloleval ööl ja homme päeval" ja "Ilm järgmistel päevadel" põhineb tavaliselt Ilmateenistuse päevade ja nädalaprognoosil juhul, kui ei märka ilmakaartidel oluliselt erinevaid arenguid või täpsustamist vajavaid asjaolusid (sagedamini äikesega seotud olukordades), seega on tegu ikkagi kahe erineva analüüsiga. Viited on hüperlingitud. Lisaks korrigeeritakse keelelist poolt, kui vaja (arvuvahemikud märgitakse vähemalt kolme punktiga, miinusmärk aga enn-kriipsuna, mis on mõttekriipsuga samaväärne).
Vahel esineb Ilmateenistuse kodulehel märkus "Tehnilistel põhjustel ei ole andmed saadaval. Proovige mõne aja pärast uuesti." See on seotud nn serveripuhkusega, mida tehakse tavaliselt kella 1-2 vahel öösel, kuid vahel on ette tulnud ka keskpäeval või isegi muul ajal.

Lumekaart 29. märtsi kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Mure: Miks ilmateenistuse lumekaart niimoodi valetab? Ristnas 0,0 cm lund ei tähenda, et ülejäänud Hiiumaal nii on!!!
Suures osas Kõpu poolsaarel on lund üle 10 cm! Ja ma ei räägi tuisukuhjadest. Miks tõmmatakse Ristna olematu lumi üle kogu poolsaare??? Meil on siin veel väga kena valge talv https://imgur.com/a/HhjpDPilt tehtud Kõpus ja nüüd palun vaadake lumekaarti, mis näitab ÜMMARGUST nulli tervel poolsaarel!
Võib vastata nii: Need on interpoleerimisvõlud. Programm interpoleerib automaatselt olemasolevate punktide järgi pinna. Andmed on ainult vaatluspunktide kohta, vahepealsete alade kohta ei tea me midagi.

28. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, õhtuks jõudsid Põhja-Eestisse Soomest hooglumed (peamiselt Lahemaal). 
Puhus valdavalt läänekaartetuul 2–8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C (hommikul kuni –15,6 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Nii on päikesepaisteline kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevneb kagu- ja idatuul 5–10 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C (hommikul –1...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Suurel Reedel (30.03.) kõrgrõhuvöönd veidi taganeb Venemaa poole, sest Läänemere lõunavete poolt avaldab survet madalrõhkkond. Öö on veel selge taeva, nõrga idakaartetuulega ja külm. Õhutemperatuur langeb –5...–10, kohati kuni –15 °C-ni. Päeval tuleb pilvekiht Eesti kohale ja Lõuna-Eestis sajab ka lund. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur on –1 °C-st Lõuna-Eestis kuni 3 °C-ni päikeselisemas Loode-Eestis.
Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Ilm on sajuta ja selge taevaga. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –14 °C, päeval tõuseb 0...5 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning muudab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. On võimalik, et sadu levib edasi põhja-loode suunas, kuid see vajab veel täpsustamist. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, Põhja-Eestis võib veel –10 °C lähedale langeda, päeval 0...3, Kui Põhja- ja Loode-Eestisse sajupilved ei jõua, siis tõuseb koguni 5 °C ümbrusse. 

Tänavused "esimesed" läätspilved.28.03.2018 Laagris

Tuleohust. Seoses kuivade ja päikeseliste ilmadega on hakanud tuleoht Kagu-Eestis suurenema (või kas ikka on? – mõni murelik kodanik on sellele tähelepanu juhtinud).
Mida sellest arvata? Kas loota sademetele, et tuleoht ei suureneks? Ühe seisukoha järgi ei tohi, sest tuleoht on siis, kui tuld teed, aga kui tuld teha ei anna kuidagi ega sãdet ole, siis pole ka erilist tuleohtu. Samas, tulekahju tekkeks pole tuld ega sädemeid vaja, sest piisab, kui on klaasikild ja päikesepaiste – kiirte koondamisega võib temperatuur tuleohu korral tõusta süttimistemperatuurini, mida on korduvalt juhtunud.
Kuigi tuleohtlikku olukorda ja tulekahjusid endid on peetud looduslikuks, mis on "normaalne" (tõepoolest, inimtegevusest sõltumatult ju esineb ka tulekahjusid), ei tule klaas loodusest (looduslik klaas on ka olemas – see on obsidiaan, aga Eestis seda pole), vaid inimestelt. Ilmselt seetõttu peetakse üldiselt tulekahjusid väga taunitavaks nähtuseks ja arvatakse, et neid ei peaks olema. Ometigi arvatakse ka Eestis, et tulekahjusid, vähemalt kulupõlenguid, võiks enne tuleohtlikku aega olla, et vähendada puukide arvukust.
Ilmselt tegelikku tuleohtu siiski ei ole, sest talv kestab ja lumi on maas, kohati on lund väga rohkesti. Seega on tuleohukaardil tegu vaid arvutusliku (teoreetilise) näitajaga ehk tuleohuindeksiga. 
Metsade tuleohu indeks arvutamisel võetakse arvesse õhutemperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi, kastepunkti temperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi ja kuivade päevade arv – indeksit summeeritakse saju alguseni, piisavalt suurte (vastavalt etteantud kriteeriumidele) sademete puhul muutub indeks nulliks ja arvutamist alustatakse uuesti. 
Kuigi on mõeldav, et tuleoht esineb ka tegelikkuses puude ja põõsaste võrades, sest päikeselised, kuivad ja üsnagi tuulised ilmad mõjuvad väga kuivatavalt, ei ole tulekahju alguse saamine võradest tõenäoline. 

Tuleohuindeks 28. märtsi seisuga (Ilmateenistus).

27. märtsil tuli Skandinaavia keskosast  kõrgrõhuala üle Läänemere kagu suunas. Nii oli vähese ja  vahelduva pilvisusega ilm, päeval ja õhtu poole sadas kohati vähest hooglund (arenes konvektsioon). 
Puhus põhjakaartetuul 3–8, õhtul põhjarannikul loode- ja läänetuul puhanguti kuni 9 m/s. Õhutemperatuur tõusis –3...–0 (hommikul oli kuni –15,4 °C), Lõuna- ja Lääne-Eestis kuni 1 °C-ni.


Rünksajukas puistab mere kohal hooglund ja kaks kassi tantsivad salsat 27.03.2018 Laagris.


Lumekaardid tööpäeva ja pühapäeva kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Kommentaar ilmahuviliselt Ainilt: Mittetööpäevadel kaob Otepääl lumi ära. Aga muidu võiks selle Otepääl oleva ala ida poole välja venitada, sest Kanepi ümbruses on ka alati rohkem lund. 
Lihtsalt vähe mõõdupunkte on järele jäänud. Vanasti mõõdeti igas majandis ilmaandmeid. Ilmselgelt on meie väikese aga suure kliimaerinevusega riigi kohta liiga vähe ilmajaamu.
Võru on ikka lage olnud, sealt mõni km eemale ja lumi alati olemas.

***
Talvine, kuid kevadmärkidega nädal.

(Kevad)talv kestab. Nädala alguses liikus madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe kagusse ja lumesadu liikus lõuna poole, tuues värske lumekihi. Selle järel tugevnes Skandinaavia keskosas kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm selgines.
Puhus enamasti kirdetuul 5–10, rannikul puhanguti 16 (hommikul lõunaservas veel edela- ja läänetuul), kuid õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, edela pool soojem, kuid õhtul langes paiguti –10 °C-ni.
Ülejäänud nädal on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, kohati ja lühiajaliselt ka soojem. Suuremat lumesadu ja tuisku on tõenäoliselt oodata aprilli alguses, kuid soovitan siiski silm peal hoida jooksval ilmaprognoosil. Nagu ikka – elame-näeme!

Pilvelumestus Kariväraval 24.03.2018 kell 12:15
Pilvelumestus on ümmargune või ovaalne auk pilvedes [enamasti kiudrünk- (Cirrocumulus) või kõrgrünkpilvede (Altocumulus) puhul]. 
See nähtus tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on 20...30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi pole piisavalt. Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, siis võib nt  aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja. Seetõttu jääb pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.  

pühapäev, 18. märts 2018

12. nädala ilm (19.–25.03.2018)

Kommentaariumi viide
Soovitame tutvuda: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. Paar "linnukest" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste), pahvaktsüklon ja nihkesula (olukord, kui õhutemperatuur on alla 0 °C, aga lumi sulab, teine sulaliik on nominaalsula, kui  õhutemperatuur on üle 0 °C, aga lumi ei sula, v.a päikese käes).

Tuleb suhteliselt talvine nädal; pööret kevadesse oodata veel pole.



23. märtsi ilm oli päeval pilves, aga hommikul ja õhtul paduselge.


Ajalooline hetk Eesti Meteoroloogia Seltsi (EstMS) asutamisest [Ellu Viburi foto].
23. märts oli rahvusvaheline meteoroloogiapäev, ja nagu alati, tähistas Keskkonnaagentuur seda Tallinnas konverentsiga, mille tänavune teema oli "Valmis igaks ilmaks".
Ettekannete läbivaks teemaks olid ilmahoiatused, ja see, kuidas kaitsta inimesi ja nende vara raskete ilmaolude korral ja ilm meedias – oluline on usaldada just ilmateenistuse infot.
Päeva lõpetas Eesti Meteoroloogia Seltsi  asutamiskoosolek, kus valiti ka uue seltsi seitsmeliikmeline juhatus.
Meteoroloogiapäeva konverents on veebis järelvaadatav, ettekannetaga saab tutvuda ka ilmateenistuse lehel. Fotogalerii.

Kairo Kiitsak‎. Tugev lumesadu Tartu linnas Tiigi tänaval 20.03.2018.


5. kategooria orkaan 21. märtsil India ookeanil (http://www.tropicalstormrisk.com/tracker/dynamic/201815S.html). Kliki animatsioonil!

Nädala alguses liikus madalrõhulohk koos külma frondiga üle Läänemere põhjaosa ja Soome lahe kagusse. Nii oli pilves, selgimistega ilm, lumesadu liikus loodest kagusse. Puhus lääne- ja edelatuul 4–9, puhanguti 12, saartel kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C, kuid õhtul langes Pakrist alates 0...–2 °C-ni.
Sellele järgneval ööl jätkus pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sadas lund, kuid Tallinnast alates selgines. Puhus lääne- ja edelatuul, mis hommikul asendub põhjakaarte- 3–10, puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C.
Päev oli sarnane, ainult lõuna pool soojem, kuni 3 °C. Sadas lund ja tuiskas, Narvas oli äikeselumi 4 välguga, mõnel pool sadas lume- ja jääkruupe (räägiti, et oli jäme rahe).
21. märts oli valdavalt selge ja külm, ehkki õhtuks pilvisus tihenes ja läks soojemaks. 22. märts oli soe ja tuuline, õhtul alates Soome lahest läks sajule, sadas enamasti tugevat lund, esialgu oli sadu märjem; sooja oli 1–4 kraadi, vaid kõrgustikel jäi madalamaks, sajuga langes õhtul 0 °C-ni.
23. märts oli ida pool pilvisem, lääne pool päikeseline, kuid keskpäeval oli ajutiselt sealgi pilvisem. Õhutemperatuur oli enamasti –1...–4 °C, lõuna pool ja lääneservas, saartel soojem. 24. märts tõi sooja (0–4 kraadi) ja tuulise päeva, kuid püsis olulise sajuta, ainult õhtul oli kohatisi sajuhooge peamiselt lumena. Järgmine päev oli sarnane, kuid pilvisem. 21. ja 24. märtsi öösel oli kuni –15 °C.
Ilm oluliselt ei soojene. Tundub, et (kevad)talv jääb püsima aprillini. Kuigi 23. märtsi paiku läheb soojemaks, ei ole see siiski kevadise ilma pööre, aga seda täpsustatakse – palume silm peal hoida www.ilmateenistus.ee ja ilm.ee.
Küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kasvõi augustis – elame-näeme! Ilusat kalendrikevade algust!
Juunid muutuvad lumisemaks, küsiti:
Millal lund sajab? Kas jõulude ajal on lund?
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis, natuke märga lund sadas 1. juunil 2017). Loe edasi https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn.

Hõõguv loojang. 18.03.2018 Laagris

kolmapäev, 14. märts 2018

Tallinna ilm, ilmastik ja aastaring

Valmis tellimustöö https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn, mille eestikeelne versioon on esitatud allpool.

Katrin Tarand. Kl 14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...

Tallinn jääb 60. põhjalaiuse lähedale, mis tähendab suuri aastaajalisi erinevusi – nii ilmas kui valgusoludes. Teisalt määrab ilmastikku Atlandi ookeani ja Ida-Euroopa lauskmaa (Euraasia mandri) vastastikmõju, regionaalselt – Läänemeri, Soome laht ja Eesti mandriosa, mistõttu on ilm aastaajale sageli ebatüüpiline. 
Kuna Tallinna kliima on niiske mandriline (mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötmekliima, Köppeni-Geigeri klassifikatsiooni järgi Dfb), siis on sademed igal ajal tavalised ja üsna ühtlaselt aasta peale jaotunud, ainult vahel on üle kahenädalasi põua- või liigsajuperioode. Maist septembrini on üsna palju hoogsadusid, eriti augustis, esineb äikest (suurem tõenäosus päeva teises pooles), muul ajal on tavalisem laussadu ja äikest on väga harva – siis erilist ööpäevast seaduspära sadudes pole.
Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). 
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.

Päivi Palts. Lõõmav. 10.01.2016 Vaade Tallinnale

Talv on väga muutliku ilmastikuga, kuid tavaliselt on detsembrist märtsini lumi maas. Soojadel talvedel tuleb lumi detsembri lõpuks ja jaanuari alguseks (mõni üksik lumesajuga päev võib varem ka olla), tekkides ja sulades korduvalt, kuid külmadel talvedel võib lumi tulla juba oktoobri lõpus või novembris ja püsida aprillini. Mõnikord on lund kõige rohkem novembris ja detsembris või isegi märtsis ja aprillis. 
Detsembris ja jaanuaris on suurim tõenäosus mereefektiks (lake-effect snow) – see juhtub, kui külm õhumass liigub kirdest edelasse üle lahtise (jäätumata) veepinna, põhjustades mõnikord rikkalikke sademeid (lund võib ööpäevaga lisanduda siis üle 10 cm). Sooja talve korral võib mereefekt jääda veebruari või isegi märtsisse.
Talvisel ajal on tuul ja temperatuur määratud sünoptilise olukorraga, mistõttu ei ole olulisi ööpäevaseid seaduspärasusi, vaid need on ebaregulaarsed: sooja õhumassi saabudes võib hommikuks õhutemperatuur tõusta üle 0 °C või külma õhumassi saabudes langeda päeva jooksul alla –10 °C; novembrist jaanuarini ei ole päikesel erilist mõju õhutemperatuurile, v.a väga vaiksetel ja külmadel päevadel. 
Õhutemperatuur varieerub novembrist märtsini 5…–25 °C vahel, ainult mõnel üksikul aastal on võimalik, et märtsis tõuseb 15 °C-ni või langeb jaanuaris ja veebruaris –25…–30 °C-ni (madalaim õhutemperatuur on olnud veebruaris –34,4 °C ja kõrgeim märtsis 15,8 °C). Tüüpilisim õhutemperatuur talvel on 0…–10 °C, kusjuures veebruaris ja märtsis on päikesel juba oluline soojendav mõju.

Lumepagi äikesega 4.12.2010 õhtul Tallinnas.

Lumine loodus 23.01.2011 Nõmmel.

Kevadel muutub oluliseks mere ja maismaa erinev soojenemine.  Seetõttu tuleb esile briisi mõju, eriti mais. Briis, koosnedes maa- ja merebriisist, tekib vaikse ja päikeselise ilmaga, kui meri on veel külm, aga maismaa soojeneb tugevasti. Briis on tuntavam päeval – keskpäeval võib rahulik ja päikeseline ilm äkitselt muutuda jahedaks ja tuuliseks, sest briis toob merelt jaheda õhu. Mõnikord langeb õhutemperatuur isegi üle 10 °C vaid minutite jooksul. Aprillis võib briisiga üsna kindlalt arvestada, kui sooja on üle 15  °C ja mais, kui sooja üle 20 °C. 
Märts võib olenevalt aastast olla nii talve- kui kevadkuu. Samas aprill on kõige muutlikum, kui võib ette tulla nii tõelist suveleitsakut kui pakaselist ilma ja lumetorme (viimase 20 aasta jooksul olnud nii 28 °C kui –10 °C, viimasest näidust külmem (–18,5 °C) jääb kaugemasse minevikku (13. kuupäev 1806. a, vaid kraadikümnendiku võrra soojem oli 3.04.1862), kuid lumetorme on lähiminevikus korduvalt olnud, näiteks viimati 29.04.2017. Nii aprillis kui mais on öökülmad tavalised. Mõnel üksikul aastal sajab veel mai esimesel poolel lund.
Mais suureneb kuumalainete oht: esimest korda on 25…30 °C just millalgi mais (2014. a mais oli 32 °C, mida ei kannatatud välja – tekkis tervisehäireid ja kurdeti põrgukuumuse üle). Ka esimene äike tuleb enamasti mais, väga harva juunis ja vaid mõnel erakordselt aastal aprillis.

Üsna tugev lumesadu 7.04.2013 Tallinnas, pildistatud Teaduste Akadeemia aknast.

Lumetorm 29.04.2017 Meriväljal (lõunatsüklon).

28.04.2013 pakkus jahedapoolset päikeselist ilma, rannikualadel võis näha advektsiooniudu (Stroomi rannas).


20.05.2014 ööl tabas Ida-Eestit joonpagi, kuid lääne poole jäi tavaline äike, mis siiski pakkus vaatemängu (Laagris).

Suvi on mõõdukas. See tähendab, et harva on üle 30 °C (nii juuli kui augusti rekord 34,3 °C), tavaliselt on 15…20 °C, soojadel suvedel 22…27 °C (2001., 2010. aastal). Samas suvised öökülmad on väga haruldased ja võivad ette tulla vaid juunis nii maapinnal kui haruldasemal juhul õhus, juuli algul (2008, 2017) maapinnal või augusti lõpus maapinnal ja seda eeskätt linna servades, nagu Lasnamäel, Laagris või Männikul.
Suve hakul (mais, juunis) võib promenaad mattuda tihedasse uttu, seda eriti siis, kui õhumass on soe ja niiske ning tekib merebriis (2013. a püsis palavate ilmadega mais udu merel ja mõnel pool linnas nädalaid). Briis, mis muudab päeval ilma ootamatult jahedaks, on tavaline juulini, vahel, seda just palavate ja vaiksete ilmadega, võib isegi augustis olla.
Äikest on 10…15 päeval, kusjuures äikeselisim kuu on juuli, aga kui on jahe suvi, siis august. Mõnikord, sagedamini suve lõpu poole, sajab rahet või jääkruupe. Hiidrahe on väga ebatõenäoline (viimati 2004. a septembris). Tornaadosid võib harva olla peamiselt suve teises pooles merel – vesipüksid. 
Mõnikord tuleb ette paduvihma, seda nii äikesega (hoogsadu) kui äikeseta (tsükloniga seotud laussadu) – sel juhul tekivad lokaalsed üleujutused, pole välistatud isegi äkk-üleujutus, eriti kui tegu on allapuhkega (äikeseraju, downburst).

Allapuhe rekordkuumal päeval (32 °C) Tallinna kohal 15.07.2010.

Maagilised helkivad ööpilved 26.07.2009 öösel Tallinna kohal.


18.07.2013 öösel aasta neljas suur helkivate ööpilvede vaatemäng, mis jäigi aasta võimsaimaks (Laagris).

Sügis on tavaliselt pilves, sombune ja tuuline. Tavalised on laussajud, mis võivad kesta päevi. Esimesed öökülmad (seda eeskätt õhus) tulevad enamasti oktoobris, harvem juba septembris, kui linna servades on varasem öökülm tavalisem.
Mõnikord on septembris või oktoobris pikem selgete, vaiksete ja soojade ilmadega (hommikud võivad udused ja öökülmadega olla) periood, mida nimetatakse vananaistesuveks (Indian summer), päeviti on siis sooja vähemalt 17 °C. 
Viimased äikesed jäävad enamasti septembrisse ja on sageli merega seotud, aga vahel on ka oktoobris ja isegi novembris äikest – siis võib sadada äikeselund ja õhutemperatuur olla alla 0 °C, näiteks juhtus nii 2010. ja 2013. a oktoobris.

Kontrastne sügispäev rünksajukatega (7. oktoobril 2012 Laagris).

26.11.2012 rekordtihe udu Tallinnas. Vaatepilt kesklinnas meenutas paljudele Silent Hilli´s nähtut.

Tuleb ette ka lauspilves (overcast), kuid olulise sajuta ja vaikseid perioode, mis on tõenäolisemad oktoobris ja novembris – need on seotud antitsüklonitega. Tavaliselt tulevad oktoobris esimesed lumesajud ja novembris esimesed talvised päevad, kuid lähiminevikus on talv alanud ka juba oktoobris (2002. a, kui esimene suur lumesadu oli 5. oktoobril).
Kui sügis on soe, siis kestavad soojad, lumeta, vahel vihmased ilmad detsembrini või isegi uue aastani – seda võib pidada üsna tüüpiliseks. Sinna vahele võivad mahtuda mõned lumesajud või koguni talvise ilma perioodid. Esimesed sügistormid tulevad sageli oktoobris või novembris (tuule kiirus puhanguti vähemalt 21 m/s), kuid lähiminevikus on olnud ka mitmeid vaikseid ja sooje (lumeta) sügiseid, kui esimene tugevam tuul jääb novembri lõppu või detsembrisse.

Millal lund sajab? Kas jõulude ajal on lund?
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis).
Jõulude paiku on lumega 50:50 ehk tõenäoline, kuid ei mingeid garantiisid. Seega tasuks jälgida jooksvat ilmaprognoosi. Näib siiski, et jõulud on muutunud lumevaesemaks, nii et ehk tasuks isegi olla valmis vesisteks ja rohelisteks jõuludeks.

Ülipaksude kihtsajupilvede tõttu oli 25.12.2012 päeval hämar: kui tüüpilisel pilves detsembri lõpu keskpäeval on valgustatus 3500 luksi ümber, siis siin pildil on see alla 3000 luksi; ja tuiskas nagu segane. Lumemöll oli võimas – kuna õhk oli täidetud langevate lumehelvestega, siis õues olles oli raske hingata.

Kui soe on nt juunis? Kui külm on jaanuaris?
Juuni on pigem jahe (päeval 15…20 °C,  mõnel sajusel, tuulisel päeval võib jääda madalamaks), aga tavatu pole ka 25 °C ja mõnel aastal on olnud ka üle 30 °C. Täiusliku ilmaga oli 2013. a juuni, kui oli pikseline ja igal teisel päeval 25 °C, samas kui 2014. a juunis oli nii meeletut kuumust, tugevat äikest kui sadas märga lund (sel hetkel oli kuni 0 °C). 
Soojade ja vaiksete ilmadega on tavaline briis, mis keskpäeval või päeva teises pooles võib ilma muuta ootamatult jahedaks. Sooja ja niiske õhumassiga on merel tavaline udu, mis linna liikudes toob samuti jahedust.
Jaanuaris varieerub õhutemperatuur enamasti 0…–10 °C  vahel, harva on kuni 5 °C või –20…–25 °C.  Erilisi seaduspärasusi ei ole, sest samasse kuusse võib mahtuda nii üle 0 °C kui –20 °C, ainult mõnel üksikul aastal on kogu kuu vältel püsinud õhutemperatuur alla 0 °C (näiteks 2010), kuid mitte kunagi ei juhtu, et kogu kuu vältel on üle 0 °C.

1.06.2017 tormine ja lörtsine ilm tõi Meriväljale ka uhkeid laineid.

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Kas talvel on meri jääs?
See on pigem ebatavaline ehk neid aastaid on rohkem, kui meri ei jäätu. Sageli on kaldariba jääs või siis on Tallinna lahel näha jääsuppi ja osalist jäätumist (jää algliigid), kuid mitte kinnisjääd. 
Mere jäätumiseks on vaja teatud külmasummat (miinuskraadide hulka talve jooksul) ja seetõttu väljendab mere jäätumine talve karmust. Soojadel ja isegi mõõdukatel talvedel meri ei jäätu või on veidi jääd näha, ainult päris karmidel talvedel võib meri täielikult jäätuda, viimati näiteks 2003. aastal.

Märtsi motiive: jäätuv Tallinna laht 15.03.2013

Kui ma tulen märtsis Tallinnasse, siis kas ma saan suusatada?
Märts võib nii talve- kui kevadkuu olla. Näiteks 2007. a märtsis oli sageli sooja 11…16 °C ja lumest ei jälgegi. 2013. märtsis oli lund kogu aeg üle 30 cm ja õhutemperatuur –12…–17 °C, mõnel päeval kuni –22 °C. Väga külmad ja lumised märtsid olid ka 2005. ja 2006. a. 
Seega ei ole mingeid garantiisid, kuigi lume- ja suusavõimalus on ikkagi tõenäoline. Klassikaks on tarvis vähemalt 20 cm lund, mida on pigem harva, aga uisustiiliks on tingimused paremad.

Laagris lumikate veel püsis: lagedal 4–7 cm paksune, metsas ja puude all vähem (19.03.2016).

Milline ilm on homme – kas sajab, kas on külm, kas päike paistab?
Selleks tuleks jälgida jooksvat ilmaprognoosi, milleks on mitmeid võimalusi, näiteks: 
Väga huvitav on nn IO ilm, kus näeb mineviku ilma Tallinna ja teiste linnade kohta https://darksky.net/forecast/59.4372,24.7454/si12/en (puuduseks see, et äike ja veel mõned nähtused pole kajastatud).
Vajadusel saab nõu pidada kamenikmeister@gmail.com (väiksemad, lihtsamad küsimused tasuta, mahukamad võivad olla tasulised, kuid vastavalt kokkuleppele).