pühapäev, 28. juuni 2009

Äike 15. juunil Kagu-Eestis

Sel kuupäeval algas teine suvepraktika Tartu Ülikoolis. Võib öelda, et see oli pilve-ja äikesepraktikum. Sõitsime Tartust otse Kagu-Eestisse. Esimene koht, mida külastasime, oli Ilumetsa meteoriidikraater. Juba seal, u kl 10 ajal, kuulsime 3 müristamist, kuigi pilved olid sellised:



.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Umbes pool tundi hiljem tuli kerge hoovihm ning ilm läks tuuliseks. Oli üsna jahe, umbes 13-14° ümber. Liikusime Petserimaa poole. Käisime ühes liivakarjääris. Seal oli saime kaela pagi koos mõõduka jämedapiisalise hoovihmaga:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Pilvetipud olid üldiselt maskeeritud. Hiljem, järgmises peatuses, liikus meie kohale võimas pilv, kuid äikeseta:






.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Liikusime uuesti liivakarjääri. Nüüd kuulsime hommikuga võrreldes äikest juba lähemal ning tuul tugevnes ja hakkas sadama mõõdukalt vihma:

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Järgmisena liikusime Suure Munamäe poole. Seal lähedal tegime äikese vaatlemiseks veel ühe peatuse. Oli kuulda müristamisi. Liikumise ühe ürgoru servale. Nägime mõningaid lähivälke otse ees, see pilv liikus aeglaselt lähemale. Hakkas sadama vihma, mis muutus hiljem raheseguseks. Tugevnes külm puhanguline tuul. Kogu vaatemäng kestis üle poole tunni. Hiljem muutusid välgud pilvesisesteks. Ülevaade toimunust:











.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Samal päeval nägime veel üht äikesepilve:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Õhtul läks aga ilm ilusaks ja tuul nõrgenes.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Mõned videoklipid lähiäikesest:

video

video

video

reede, 26. juuni 2009

Veel helkivaid ööpilvi

Nagu arvata võiski, oligi õhtul nähtu (24. juunil) helkivad ööpilved. Öö jooksul muutusid pilved üpris märkimisväärseks, põhjataevas arenes tugev lainelisus, lääne-ja loodetaevasse tekkisid eredad pilvetombud.
Tuleks mainida mõningaid tähelepanekuid. Huvitav oli see, et pilved muutusid nähtavaks juba enne päikese loojumist (vt varasemat postitust). Teiseks ei näi kehtivat asjaolu, et nende ajal on maapinnalähedal temperatuur keskmisest 2-3° madalam. Muidugi võib-olla selline olukord tendents, aga järgmisel ööl võis pilvi jälle näha, kuigi palju nõrgemal kujul ja ainult lõuna-läänetaevas. Ilmselt on asi hoopiski seotud kõrgrõhuharjaga või antitsükloniga ja selle tugevnemisega (vastavates kirjutistes on rõhuasetus mõnikord vale).
Tuletan meelde, et helkivaid ööpilvi käsitlev artikkel on siin: http://horisont.ee/node/1132
Mõned pildid
24/25. juuni:







.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
25/26. juuni:






Äikeste meenutused

Äike on selline loodusnähtus, mida tasub meenutada, eriti, kui see on tugev või eripärane. Sestap kirjutan mõningatest huvitavamatest ja tugevamatest äikestest ja sellega seonduvast meenutusi. Avaldamise aeg saab üldiselt olema äikese tähtpäeval. Mõne meenutuse puhul ei ole täpne aeg enam meeles ja sel juhul võib arvestada ± mõni päev või on kuupäev meeles, kuid aasta mitte. Sel juhul on enamasti võimalus, kas esimesel või teisel aastal. Meteoroloogilist terminoloogiat kasutatakse, kuid piiratult. Põhjuslikke seoseid ei hakka välja tooma või siis minimaalselt. Vastavad kirjutised sildistatakse "Äikese meenutused", et huvi korral oleks neid võimalik kiire4sti ja korraga leida.
Esimene meenutus (jutt meenutustesarjast, mitte üldse) on arvatavasti aastast 2000 päev või paar enne jaanipäeva. Selleks ajaks saabus tolle aasta üks suuremaid soojalaineid. Mäletatavasti oli 2000. aasta suvi vihmane (eelkõige just hoovihmadega), kuid mitte jahe. Temperatuur oli enamasti alla 25°.
Enne jaani tõusis temperatuur korraks 30° lähedusse. Maatuule tõttu oli Tallinn üks selliseid kohtasid. Pidin sel päeval minema rongiga suvilasse. Minekuaega täpselt ei mäleta, kuid see oli kindlasti õhtupoolikul (võib-olla 16-17 ajal).
Pilvi ei olnud alguses tugeva põuavine tõttu näha ning need ilmusid nähtavale alles siis, kui pilveserv kattis päikese kinni. Pilved ulatusid läänest üle edela kaguni. Kagutaevas oli näha üksikuid suuri pilvetippe, mida alt ühendas pidev pilveserv. Ükski neist polnud siiski alasikujuline.
Pilveväli liikus edelast kirdesse. Ka peapilvel polnud alasit näha, lihtsalt suured pilverüngad katsid päikese. Kui olime rongijaama jõudnud, siis ilmus umbes päikese asukohta hele riba, mis eraldas rünksajupilve selle ees liikunud suurte rünkpilvede reast. Riba kohal oli näha äikesepilve jäätunud osa. Välkusid oli üsna palju ja need lõid põhiliselt üle riba.
Eemalt lähenes tugev vihm koos tormituultega. Just sel hetkel, kui sajutsoon jaama jõudis, oli rong kohale jõudnud ja tegi uksed lahti. Mõistagi puhkes inimeste hulgas paanika, kas ikka jõuab kuivalt rongi või mitte. Väga tugev tugev tuul vihmaga lükkas paar inimest rongi välisuksest eemale, kuid nad jõudsid siiski lõpuks rongi.
Rongis olles välke ei märganud (ilmselt jäid saju sisse). Sauele jõudes jäi põhipilv selja taha ja vihm jäi üsna väheseks. Edasi sõiteski polnud eriti tuult ega vihma ja välke samuti polnud kuigi palju. Vasalemmasse jõudes oli edelas korra selget taevast näha, kuid raudtee pöördus lõunasse ja enne jaama oli eemal pilv, kus olid välgud hästi jälgitavad. Jaamas seistes hakkas hõredalt vihma sadama, kusjuures vihmapiiskade asemel tundusid sadavat veepallid, nagu vastasistuv inimene neid iseloomustas. Veepallide läbimõõduks võis hinnata 1 cm lähedale.
Edasi sõites sattusime jälle ühte vihmatsooni. Vihm jäi esialgu Laitseski maha tulles meid saatma, kuid taandus siiski. Põhjataevas oli läbi madalate pilvede näha ühte hästi võimsat rünkpilve, kus ka veidi müristas. See pilvetipp kadus siiski kiiresti madalatesse pilvedesse ja hakkas udu tekkima. Temperatuur oli alla 20°.

kolmapäev, 24. juuni 2009

Äike 13. juunil ja esimene jaht

13. juuniks näitasid äikeseindeksid suurt aktiivsust, eelkõige Ida-Eestisse. Meeles tuleb pidada, et kui indeksid on väga äikesemeelsed, siis see tähendab pigem äikest suurtel aladel kui et on tugevaid äikeseiile jmt oodata. Neid kindlasti tuleb, kuid kohati ja äikese ulatusega võrreldes on ohtlike nähtuste osakaal väiksem, välja arvatud suured vihmakogused.
Hommikul oli ilm udune:


.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Sooja oli ligi 12° ning ilm tuulevaikne. Kuna päev oli soodne suuremateks äikesteks ja polnud kindel, kas Tallinnasse ka äikest tuleb, siis võtsime ette pikema sõidu, et äikesepilvi püüda.
Sõitsime Suure-Jaani. Sinna jõudes sadas vahepeal vihma, kuid linnas ilm selgines (selginemisefekt) ja oli nõrk või mõõdukas tuul.








.
.
.
.
.
.
.
Lisaks selginemisefektile lubas äikest ka pilvede erisuunaline liikumine (ülemised ja alumised umbes 90° nurga all). Hommikupoolikul oli äikest registreeritud Võrus. Tekkinud äikesepilv laienes kiiresti ja juba enne kl 13 oli Suure-Jaanist lõunas ning kagus kuulda müristamisi, kuigi väga pika intervalliga.
Kagutaevas kl 13 Suure-Jaani surnuaiast vaadatuna.





Umbes veerand tundi hiljem. Lõuna-ja kagutaevas paisjärve äärest vaadatuna.













.
.
.
.
.
.
.
.
Aja jooksul oli nõrku mürinaid veelgi kuulda, mõned meenutasid praginat. Madalad pilved kadusid ja pilv muutus ühtlaselt halliks. Kl pool 2 hakkas kergelt sadama. Müristamised liikusid lõpuks pea kohale, vihm oli mõõdukas, tuult polnud. Selliseks jäigi olukord tunni jooksul.






.
.
.
.
.
.
.
.

Kuna midagi huvitavat ei juhtunud ja välke ka näha polnud, sõitsime kaaslastega Viljandisse. Tee peal läks vihm tugevamaks ja näha oli üksikuid sähvatusi. Tuult polnud.














Suure-Jaani ja Viljandi vahel.




video
Viljandisse jõudes enam äikest polnud ja vihm oli lakanud.
Taevas Viljandis kl kolmveerand 3.


.
.
.
.
.
.
.
.

Uurisime inimestelt, milline oli äike olnud. Selgus, et palju tugevam, oli näha välke, kuid tuult kuigi palju ei olnud. Kl 16.40 hakkas põhjataevas uuesti müristama, kuid pilv ei liikunud otse peale. Alustasime sõitu Türi peale. Seda äikesepilve otseselt ei üritanudki kätte saada, vaid eesmärk oli jõuda tugevama äikeseni, mis oli juba Kesk-Eesti kandis.
Tee peal oli kohati väga huvitavaid pilvi näha:










.
.
.
.
.
.
.
.
.
Põhja-ja kirdetaevas oli suurte intervallidega näha välgusähvatusi. Tundus, et pilvele ei jõuagi lähemale, see näitas, et tegemist oli väga suure pilvega. Sõitsime pidevalt pilve serva all. Taevas muutus siiski hämaramaks ja sähvatused lähemaks, kuid vihma kord sadas, kord ei sadanud.
Türile jõudes oli olukord endine, aga näha oli, et hiljuti oli suur äike olnud. Umbes 50 km Tallinnast hakkasime lõpuks otse pilve alla jõudma. Mõned sähvatused ja müristamised olid otse pea kohal.








video

Umbes km kaugusel oligi tugeva saju vöönd. Sajualasse sisse sõites oli nähtavus nulli ümber, seetõttu ei üritanudki pilte teha jmt, vaid eesmärk oli jõuda sajuala ette. Viimaks see õnnestus ning eemal oli näha kiiresti põhja poole liikuvat pilvevalli, mis nägi selline välja:





.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.


Enne kl 19 jõudsime Tallinnasse. Selleks ajaks jõudis ka pilv. Äikest jagus paari tunni ümber, vihm oli enamasti nõrk või mõõdukas ja tugevaid tuuleiile polnud. Madalate pilvede rohkuse tõttu muutusid muidu nähtamatud õhuvoolud äikesepilve all nähtavaks. Esines igasugust keeriselist liikumist. Õhtu jooksul äike tasapisi taandus. Ainult mõned üksikud välgulöögid oli lähedased.
Õhtune äike Tallinnas:





video

video

Millised oli 13. juuni äikese eripärad? Esiteks muidugi pilvede suur ulatus, teiseks muutus ilm väga hämaraks. Tegemist oli sooja frondi äikesega. Sooja frondiga seostuvad tavaliselt väga tugevad või laiaulatuslikud ja veerohked äikesepilved. Suur ulatus põhjustaski hämardumist, sest väiksemate pilvede puhul pääseb servadest ikka hajusvalgust pilve alla, kuid pilve väga suure ulatuse puhul mitte. Sooja frondi äikestega kaasneb väga suur niiskusehulk, mistõttu võib näha haruldast võimalust, et udu ja äike on korraga.
Välgud olid kõik roosakad, sest asusid uduvine või sajuala sees. Mõnel pool täheldati ka pagisid.
Täiel määral jõudis soe õhk Kirde-Eestisse, kus kirdenurgas tõusis temperatuur 27°-ni. Eesti kohal moodustus väike osatsüklon, mis tõusis põhja poole. Selles arenesid kiiresti suured äikesepilved. Äikestest jäid puutumata vaid Pärnumaa ja suurem osa läänesaartest.

Konvektsioon 12. juunil

12. juuni pärastlõunani oli Tartus ilm lauspilves. Pilved olid madalad ja aeg-ajalt sadas uduvihma. Kl 17-ks läks taevas selgeks (selginemisefekt) ja edelas ning lõunas oli näha kaugeid rünksajupilvi. Äikest oli põhiliselt Lätis, kuid veidi ka Lõuna-Eestis Tartuni äike ei jõudnud, kuid 18-21 võis jälgida rünksajupilvi. Pärast 21 jõudis sadu ka Tartuni. Tallinnas tekkis samal ajal udu ja ilm läks üsna jahedaks.
Pilves taevas selgines. Tekkis mitmesuguseid kiudpilvi, nagu enne äikest ikka.








Umbes tunniga jõudis ka rünksajupilv kohale.






Eemal on näha uusi rünksajupilvede tippe.




Taevas kattus küll rünksajupilvedega, kuid vihma ei sadanud. Pilved hakkasid hajuma.
Tumedam pilveviirg näitab niiskuse kasvu, sest pilved on seal madalamad. Seega on vihm lähemal. Kl on 19 läbi.




Kl 21 jõuabki sadu lõpuks kohale.