esmaspäev, 8. juuni 2009

Äike 2. juunil 2009

Mai lõpus 2009 saabus Eestisse suur soojalaine: temperatuur tõusis üle 25°. Kõige soojem oli 1. juunil, kui maksimum mõõdeti Türil, milleks oli 28,6°. Tartus kordus antud kuupäeva soojarekord, milleks on 28,2°. Ilm püsis kogu aja peaaegu täiesti selge ja tuuletu.
Halb enne oli 2. juuni äike, mille järel muutus ilm väga ebameeldivaks (loodusele siiski hea!).
1. juuniks sõitsin Kablisse topograafia praktikumi, kus olen pidevalt praeguseni viibinud. See andis võimaluse jälgida 2. juunil äikesetormi arengut.
2. juunil hävitati kõrgrõhkkond lõplikult madalrõhkkondade poolt. 2 tsükloni keset tekkisid Eestist veidi lõuna poole. 2. juunil oli Lõuna-Eestis veel soe, kuni 24° (Valgas). Eelmise päeva õhtul oli juba näha Ac castellanuseid, sama kehtis ka 2. juuni hommiku kohta.
1. juuni õhtul oli põhjataevas näha castellanuseid, mis ennustavad tüüpilisel juhul 6-12 tunni pärast äikest.




Järgmisel hommikul. Lõuna-ja kagutaevas on näha castellanuse-sarnaseid pilvi.







Tuul oli endiselt nõrk, kuid pilvede liikumise suund oli segane. Aru võis saada vaid sellest, et eri liikide pilvede liikumise suund ei ühti (väga kindel äikese lähenemise tunnus eelkõige saartel ja mere läheduses). Ennelõunal lisandus kõrgrünkpilvi, eemal, Läti kohal, oli näha juba alanud konvektsiooni.
Silmapiiri lähedal on näha konvektsiooni.

Kauge rünksajupilvetipp. Äikest seal veel pole, kuid see näitab, et pilved on võimelised jäätumiseni arenema.


Südapäevaks on taevas juba väga kirjuks muutunud.





.

Keskpäevaks tekkis kõrgrünkpilvi palju. Kaugemal eemal oli ka rünksajupilvi näha, aga need polnud kuigi intensiivsed. Pööre toimus alles kl 13.16, kui üks Cumulus congestus hakkas äkitselt kiiresti kasvama.







Silmapiiril on näha rünksajupilve.



Suur rünkpilv on kiudustunud.


Kl 13.40. Kuulda oli väga nõrka kõminat.







Kl 14.05.







Müristamisi on väga palju, kuid need pole kuigi järsud.






Samal ajal teisel pool taevast.









Varsti kattus taevas pilvedega (kaaslejad).






Äikesepilv otsevaates. Pane tähele iseloomulikku värvusvarjundit!





.
.
.
Pilv kasvas kiiresti äikesepilveks, kõminaid oli palju, kuid enamik neist polnud kuigi järsud. Pilv jäi statsionaarseks, sest ülakihis puhusid väga nõrgad ja muutlikud tuuled.
Äikesepilve puhul tekivad sageli nn kaaslejad. Nendega kattuski taevas. Äike jäi pidevalt kagusse ja itta ning möllas seal mitu tundi. Antud koht sai ainult kergeid vihmadsabinaid, needki olid iseseisvalt arenenud pilved. Vaatlused on näidanud, et juba ainult mõne km kaugusel möllava äikese intensiivsust on sageli väga raske, kui mitte võimatu määrata. Kõigi tunnuste järgi oli tegu siiski korraliku äikesega. Tuuli pilve all (vähemalt selles osas) polnud, ka eemal mitte (tuult näitavad madalad räbaldunud pilved või pilvevall ja järsk sademetealajoon).
Mõne aja pärast tuli päike välja ja pakkus "päikesesagaraid". Kohe järgnes sellele ka vikekaar ning kerge tuulehoog.
Segaduses taevas.







Päikesesagar.







Madal vikerkaar, sest päike oli kõrgel.






.
.
.
Ootamatult tekkis lühiajaline äikesepilv ka põhjataevasse. See aga jäi juba mõne minuti möödudes vaikseks. Küllaga levis pea kohale tume pilveviirg, mis esialgu ei toonud kaasa sadu ega tuult. Järsku hakkas sadama väga jämedaid vihmapiiskasid, mida langes üha enam ja enam. Siis oli järsku müristamist kuulda ja nii veel mõned korrad. Vihm läks väga tugevaks ja pidime topograafilised mõõdistamised katkestama.
15 min pärast oli sadu möödas, kuid õhtune taevas pakkus topeltvikerkaart koos interferentsi tõttu tekkinud lisakaartega.
Päeva viimane äike arenes kauges edelataevas (imselt kuskil Kuramaa piirkonnas). Kl 23 ja 23.30 vahel olid pimedas mõned välgulöögid näha, siis see hajus.
Peapilv hajus alles umbes kl 18 aegu.
Lähenev lühiajaline äikesepilv.







Hoovihmaga pidime tööd lõpetama.


Topeltvikerkaar lisakaartega (vahetult alumise all).





.
.
.
.
2. juuni pakkus väga muutlikku, ent siiski mitte heitlikku ilm. Viimast on väga harva, meelde tuleb näiteks 14. august 2008.

Kommentaare ei ole: