Ebatavaliselt suur labiilsus Lääne-Euroopas/CAPE ja LI

25. mail on Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, Madalamaades, Saksamaal, Suurbritannia lõunaosas) ebaharilikult suur atmosfääri ebastabiilsus, mis lubab tekkida äämuslikel äikestel jt ohtlikel konvektiivsetel nähtustel.

Kaartidelt on näha, et CAPE on üle 3000 J/kg, LI aga kuni -11. Meenutuseks, et 2001. aastal oli Eestis juulitormide ajal LI mitte alla -7. See ebastabiisus kannab endas troopilist õhumassi ja küll liigub Eesti poole, kuid hääbub täielikult (vihmasadu kolmapäeva õhtul annab olnust tunnistust).
Õhumasside kaardil (vaadeldud andmed!) on näha, et soe õhumass ulatubki just nii kaugele, kus on ebastabiilsus (õhumassi energia) maksimaalne.

Arvatav mesokonvektiivkompleks on satelliidipildilt hästijälgitav. Kaasa toob see eelkõige suure hulga sademeid.

Mõistetest. Väga olulised konvektsiooni ennustamisel ja hindamisel on sellised indeksid, nagu CAPE ja LI (neid on terve plejaad veel, aga praegu ainult kõige laialtlevinumatest). Mida need tähendavad?

CAPE on õhumassi ülestõusmise energia ning on otseselt seotud maksimaalse võimaliku tõusuvoolude tugevusega. LI tähendab õhuelemendi (parcel) temperatuuri erinev ümbritsevast õhumassist, kui õhuelement on kindale kõrgusele tõusnud. Õhuelement on terviklik õhukogumi üksus, mis on keskkonnast eraldatud. LI antakse pealtnäha dimensioonitu suurusena, tegelikult on ühikuks kraad või kraadidiferentsiaal (mitu kraadi õhukogumi erinevus ümbritsevast).

Kui LI on positiivne, siis tähendab see seda, et ületõusnud õhuelemendi temperatuur on madalam, kui ümbritseva keskkonna temperatuur samal kõrgusel ning sellele õhukogumil on kalduvus laskuda, sest jahedam õhk on tihedam ja seega tõusuvoolud pärsitud. Kui LI on nõrgalt positiivne, siis võib ikkagi rünksajupilvi tekkida, aga need on isoleeritud (üksikud, eraldiseisvad rünksajupilved). Kui LI on negatiivne, siis ülestõusnud õhukogumi (parcel´i) temperatuur on kõrgem kui ümbritseva keskkonna temperatuur samal kõrgusel ja tõusev õhukogum on seega kergem ning sel on kalduvus tõusu jätkata ja konvektsioon on soodustatud.

Kui vastavad indeksid näitavad väga kõrget ebastabiilsust, siis tekivad laiaulatuslikud konvektiivsüsteemid, mis toovad kaasa pigem väga palju sademeid (üleujutusi) ja pikaajalise äikese, ka tugeva tuule, kuid muud ohtlikud tunnused jäävad tagaplaanile või on lokaalsed (muidugi võib ka teisiti olla, aga sageli on just nii). Kui indeksid väga suurt ebastabiilsust ei näita, siis on sageli esikohal ohtlikud lokaalsed nähtused, nagu pagid, rahe, tugevad hoovihmad, kuid konvektsioonipilved ei ole eriti suured. Just selline oli olukord 21. mail Eestis, aga ka 24. mail. Keskmist ebastabiilsust näitavad indeksid (CAPE 500-1500 J/kg, LI -2...-6) tähendavad kõige rohkem ohtlikke nähtuseid.

Siiski tuleb arvestada, et need indeksid ei näita tingimata, et moodustub äike või hoogsajupilv. Need on pigem tõenäosust näitavad indeksid: kui suur tõenäosus on üldse äikese tekkeks; kui suur tõenäosus on ohtlikeks näheteks jne.

Üldse võib LI langeda -20-ni (mõnikord on täheldatud Põhja-Ameerikas), kusjuures ilm on olnud selge (lähedus on siiski tekkinud supertorme) ja tõusta +50-ni (võib ka Eestis olla, kuid sügisel ja talvel - viimati oli 9. veebruaril Tõraveres +36; 30. aprillil Harkus +33, mis näitab ekstreemsest stabiilsust atmosfääris). CAPE võib tõusta üle 5000 (rekordid on vist 8000 J/kg ümber), minimalne aga 0, mis on üsna tavaline).

Lõpetuseks pildike 25. mai hommikustest detektoriandmetest: