teisipäev, 29. jaanuar 2019

5. nädala ilm (28.01.–3.02.2019)

Kommentaariumi viide
Kuna Kaivo nimel ilmus eelmises postituses kommentaare, siis on ta valmis jätkama pärast nende eemaldamist. Seni jätkub kõik nagu vanasti. Kaivoga või blogiga seotud küsimustes võib pöörduda nii kaivoloppe@gmail.com kui kamenikmeister@gmail.com.

Ain Kallis pidas 29. jaan. Tartu Tähetornis kell 18:15 "astronoomialoengu": Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu oli Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Seltsi uudiseid: https://www.meteoroloogia.ee/.

NB! Chicagos (jääb samale laiuskraadile nagu Rooma Itaalias) oli oodata kuni –33 °C (vt https://ilmatieteenlaitos.fi/saa/il,%20yhdysvallat/chicago) ja vaid mõni päev hiljem kuni 15 °C äikesevõimalusega, vt 
Sajune ja soe nädal: nii võtab uus kuu – veebruar, mida nimetatakse ka tuisukuuks – vastu sooja ja niiske ilmaga. 

28. jaanuaril liikus madalrõhkkond Lõuna-Skandinaaviast üle Stockholmi Põhjalahele ja nõrgenes. Seejärel liikus uus madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja suunas.  Seetõttu kagutuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s ja sadas lund, tuiskas. Õhutemperatuur oli –2...–9 °C (hommikul kuni –24,4 °C).

29. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 994 hPa) Stockholmi lähistelt Soome suunas ja täitus. Seetõttu püsis pilves ilm, sadas lund, kohati tuiskas. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, õhtul veidi nõrgenes. Õhutemperatuur oli vaatamata prognoositule madalam: –2...–7 °C.

30. jaanuaril täitus väheaktiivne madalrõhkkond aeglaselt Lõuna-Soome kohal, öösel tugevneb nõrk kõrgrõhuhari.
Seetõttu oli pilves, selgimistega, kohati vähese pilvisusega või selge ilm. Üksikuis paigus sadas vähest lund või vihma, oli jäidet. Puhus lõuna- ja edelatuul, saartel õhtul läänekaartetuul 3–9, puhanguti kuni 14  m/s. Õhutemperatuur oli –0...2 °C, kuid pärastlõunal alates saartest langes.

31. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Soome keskosast Valge mere poole ja hääbus. Rootsi idarannikul tugevnes kõrgrõhkkond.
Kokkuvõttes oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Hommikupoolikul oli paiguti udu. Ennelõunal puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s, pärastlõunal asendus idakaarte- 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–7, saartel ja rannikul paiguti 0...–3, Peipsi ääres kuni –15 °C.

32. jaanuaril / 1. veebruaril liikus ulatusliku madalrõhuala lohk üle Läti ja Eesti loodesse, järgmisel päeval madalrõhkkonna kirdeserv.
Pilves ilm, sadas lund, paiguti tuiskas. Liivi lahel tuli sekka ka vihma ja õhtupoolikul suurenes jäiteoht. Puhus ida- ja kirde-, õhtul ida- ja kagutuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–18 m/s. Õhutemperatuur oli Põhja-Eestis –1...–4, seevastu Lõuna-Eestis ja saartel tõusis –1...1 °C-ni.

2. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere lõunaosa põhja poole. Nii oli pilves, kuid esialgu olulise sajuta ilm. Pärastlõunal jõudis Liivi lahele tihe lumesadu, mis liikus hilisõhtuks üle Eesti, tuiskas. Paiguti tekkis jäidet. Puhub ida- ja kagutuul 6–12, saartel ja rannikul puhanguti 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C.

3. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere põhjaosa põhja poole. Seetõttu oli pilves ilm, kohati sadas vähest vihma, õhtupoolikul alates läänest ka märga lund ja tuiskas veidi. Paiguti oli udu ja jäidet. Kagutuul asendus päeva jooksul lõuna- ja edela- 5–10, rannikualadel puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C, õhtul saarte läänerannikul pisut madalam. Teed olid libedad!
NB! Einar Alatskivilt teatas võimalikest välkudest: Kas möödunud öö välgusähvatusi ja mürinat paaril korral pidada äikeseks. See juhtus kuskil kella ühe paiku öösel ja sadas tihedat märga lund. Ma poleks sellest midagi teadnud,kuid mul oli siin üks külaline ja meie olime veel üleval. Jõgevamaal Laiuse kandist tuli ka teateid võimalikust äikesst umbes sama aja paiku ,kui mina seda märkasin.
Kahjuks mingeid kinnitavaid andmeid võtta pole, aga ilmamuutus oli suur ja välistada kindlasti ei saa, lisaks oli umbes samal ajal sealkandis tugevam sajuala:
https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201902030100.jpg.

Uus nädal algab talvisema ilmaga, kuid lähemalt sellest õhtul uues postituses.

Talv on olnud senimaani muutlik, kuid lund siiski jätkub. Praegu valitseb südatalv ja vastavad olud püsivad, kuid paistab soojenevat, isegi sulailma. Lisandub lund. 29. jaanuaril Laagris ...

esmaspäev, 21. jaanuar 2019

4. nädala ilm (21.–27.01.2019)

Kommentaariumi viide
Ain Kallis peab Tartu Tähetornis kell 18.15 astronoomialoengu: Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu tuleb Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Seltsi uudiseid: https://www.meteoroloogia.ee/.

Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517577.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.



Uuendatud 27.01.2019 kell 23:10

Tuleb talvine nädal.

Esmaspäeval (21.01.) võimutses kõrgrõhkkond. Taevas selgines päeva jooksul kõikjal, kuid päeva esimeses pooles siiski sadas mitmel pool kerget lund.
Hommikul oli näha paljudes kohtades ka täielikku ülikuuvarjutust.
Tuul vaibus ning temperatuur hakkas õhtul kolinal langema, saavutades juba kella 22:00ks –24 piiri. Jahtumine jätkus ööselgi, kuna taevas selge ja tuul vaikne.

Ilm oli tõeliselt mõnus, karge ja talvine. Siras täiskuu, võis vabalt ajalehte lugeda. Külma oli siis juba 20,8 kraadi, langus 1,5...2 kraadi tunnis. Meeletu!
Kaivo Lõppe foto, Lääneranna vallas 21.01.2019 kell 22:00

Teisipäeva (22.01.) esimeses pooles võimutses seesama kõrge. Ilm oli sajuta, karge ning enamasti meeletult paduselge.


Ilmateenistuse vaatlusandmed 09:00. Padukargus on vallutanud kogu maa.
Öö oli tuule poolest rahulik, päeval pöördus tuul lõunakaarde ja õhtupoolikul algas tugevnemine läheneva madalrõhkkonna tõttu.

Pealelõunal-õhtul algas saartest lumesadu.
Õhutemperatuur oli öösel –15...–23, sisemaal langes paiguti –27 °C-ni, meremõjuga rannikul alla –15 °C ei lange (Saaremaa lõunatipus oli näiteks vaid –2...–3! ) päeval –12...–16, meremõjuga rannikul –3...–10 °C.

Kolmapäeva (23.01.) öösel laienes üle Läänemere madalrõhulohk ja sadu laienes üle kogu maa.
Lõunakaaretuul oli öösel tugev (17 m/s), päeval pöördus läänekaarde ja nõrgenes veidi. Õhutemperatuur oli enne sajupilvede jõudmist saartel kuni –5 °C, mandril –10...–16, Ida-Eestis kuni –22 °C, hommikuks tõusis, päeval Lääne-Eestis –2...+1, ida pool ennelõunal –6...–10, õhtupoolikul tõusis –3...–5 °C-ni. 

Neljapäeva (24.01.) öösel madalrõhulohk kaugenes ja selle järel pudenes veel tsipa lund.
Tuul pöördus läänekaarest kirdesse, on enamasti nõrk, põhjarannikul tuntavam (13 m/s).
Päeval minikeerise mõju vähenes, kuid peamiselt lääne pool sadas veel lund.
Tuul pöördus itta ja kagusse ning oli nõrk. Õhutemperatuur oli –2...–8, kohati võib –12 °C ümbrusse langeda, ennelõunal palju ei tõusnud, pärastlõunal kukkus taas langusse.

Reedel (25.01.) jõudis lõunast juba järgmine pisike madalrõhkkond ja selle lõunaservas oli meil kohatise hooglumega ilm.
Pealelõunal hakkas alates lõuna poolt lund sadama, sadu levis tasapisi edasi.
Lõunakaare tuul tugevnes veidi ning seda eelkõige Soome lahe ümbruses. Õhutemperatuur oli öösel –4...–13, kohati võib –17 °C-ni langeda ida pool oli öö esimesel poolel kuni –24, saarte rannikul oli veidi pehmem, päeval –4...–12, vastu Läänemerd (saarte rannikul, põhjarannikul) kohati kuni –2 °C.

Laupäeval (26.01.) öösel tungis seesama madalrõhkkond Läänemere õhuruumi ja laienes üle Läänemere meieni.
Öö jooksul levis mõõdukas-tihe lumesajuala üle maa, hommikuks sajuhood harvenesid, kuid siiski kestsid.
Lõuna- ja kagutuul vahetus ida- ja kagutuulega, õhtuks vaibus ja oli muutliku suunaga.
Õhutemperatuur oli öösel Lääne-Eestis –4...–9, Kesk- ja Ida-Eestis –10...–15, päeval Lääne-Eestis 0...–5, Kesk- ja Ida-Eestis –-6...–11 °C.

Pühapäevaks (27.01.) ligines edelast uus madalrõhkkond.
Tihedamad pilved päeval veel ei jõudnud, saabusid keskööks saartele, kuid ka päeval pudenes siin-seal lund.
Kagu- ja idatuul hakkas õhtul tugevnema (iilid 16 m/s), tugevnemine jätkus öösel (22 m/s).
Õhutemperatuur oli öösel saartel ja läänerannikul –12...–17, mandril –14...–26, päeval –11...–20 °C, õhtul ja öö hakul langes lühiajaliselt kuni –25 ümbrusse, siis hakkas vaikselt tõusma läheneva keerise ja tugevneva tuule tõttu.

Suur külm on haaranud ka Gapi piirkonna ehk Kõrg-Alpid Prantsusmaa kaguosas, kuid lund ei ole (24. jaanuaril). Jaanus Leuska foto

pühapäev, 13. jaanuar 2019

3. nädala ilm (14.–20.01.2019)

Kommentaariumi viide
20.28. jaanuaril ei ole Eestis ja uuendusi Kaivo osa ette lubada ei julge. Äraoleku ajal uuendab Kaivo iga päev (tal olid vahepeal lihtsalt kiired ajad, seetõttu ei jõudnud).

Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517564

17. jaanuar on kuupäevana eriline:
Polaarpööris on jagunenud: https://earth.nullschool.net/#current/wind/isobaric/10hPa/orthographic=-328.81,86.25,303. Aasta eest oli sarnane olukord, millest uudis: http://loodusvaatleja.blogspot.com/

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblueWetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 19.01.2019 kell 23:34

Tuleb enamasti talvine nädal.


Esmaspäeval (14.01.) ruttas madalrõhkkond edasi üle Läänemere ja liugles üle Irbe väina (väin Saaremaa ja Läti tipu vahel) idakagu suunas.
Öösel levis lumesadu üle Eesti, päeval sadu jätkus. Päeval tuul mõneks ajaks nõrgenes, õhtupoolikul pöördus saartest alates loodesse ja põhja ning paisus uuesti tugevaks, seega tegi ka veidi tuisuilma.
Õhutemperatuur oli öösel 0...-6, saarte rannikul on 0 °C lähedal, päeval 1...–2 °C.

Teisipäeval (15.01.) eemaldus madalrõhkkond Venemaa poole ja paljudes kohtades oli võrratu talveilm, kuid esines ka padusajuhooge.

Imeilus, karge ja muinasjutuline talveilm Pärnus 15.01 hommikul kell 09:45. Külma oli 11 kraadi! Kaivo Lõppe foto

Õhtul lääne poolt alates tihedam sadu eemaldus ja padusajuvõimalus vähenes. Tuul pöördus kõikjal loodesse ja läände, nõrgenes.
Õhutemperatuur langes külma sissetungiga, langes hommikuks –5...–11 °C-ni ja päeva jooksul tõusis vaid mõne kraadi võrra.

Kolmapäeva (16.01.) öösel libises üle Eesti kõrgrõhuhari.
Sadas veel kohati tsipa kerget lund, kuid oli ka laialdaselt päikesesära, õhtul aga lähenes merelt uus lumesadu koos aktiivse keerisega, kusjuures sadu muutus õhtul padusajuks, s.t tihedaks.
Öösel ja hommikul oli läänekaaretuul nõrk, vastu õhtut pöördus lõunasse ja kagusse ning kogub veidi hoogu.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–11, selgineva taeva all sisemaal –15 °C ümbruses, saarte rannikul oli pehmem. Õhutemperatuur tõusis saartel ja läänerannikul 0...–3 °C-ni, sisemaal on –4...–7 °C.

Neljapäeval (17.01.) liikus seesama aktiivne keeris üle Läänemere itta ja kaldus veidi põhja poole.
Esialgu sadas öösel lund, mis siis lörtsiks ja vihmaks läks. Õhtul sadu hõrenes, kuid läks taas alates läänest lumeks, tormise tuule tõttu esines ohtralt ka tuisuilma.
Tuul puhus algul lõunakaarest, siis pöördus läänekaarde ja oli väga tugev, edelatuule iilid ulatusid kuni 22 m/s, õhtul pöördus loodesse ja läände ning nõrgenes.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul -6...0, mandril -4...-11, hommikuks tõusis 0...3 °C-ni, Kirde-Eestis jäi veel alla 0 °C. päeval -1...4 °C, õhtul langes kõikjal kiiresti.



Tõeline tuisuilm! Kairo Kiitsak fotod

Reedel (18.01.) eemaldus madalrõhkkond kaugemale itta ja selle tagalas sadas ja tuiskas veel lund, loodetuul oli öösel veel rannikul tormine, päeval veidi vaibus. Tegi tuisku. Eriti tihedad sajuhood olid põhja- ja looderannikul!
 Õhutemperatuur oli öö jooksul –3...–7 °C piires ja päeva jooksul oluliselt ei tõusnud.

Laupäeval (19.01.) keeris kaugenes veelgi, kuid selle kauges nurgas tuli meil veel kohatist lumelisa.
Õhtul aga lähenes madalrõhulohk, mis alates loodest tõi tiheda lumesaju ja tuisu.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt miinuspoolel, öösel kuni 12 külmakraadi, päeval 2...7, õhtul tõusis kohati ajutiselt plusspoolele.
Tuul oli läänekaarest ja vaikne, õhtul pöördus edelasse ja läände ning tugevnes, iilid kuni 22 m/s.

Pühapäeva (20.01.) öösel liigub lumesadu koos tuisuga üle Eesti, hommikul sajud hõrenevad. Päeval sajab lund kohati, eelkõige rannikul võimaliku mereefekti mõjul.
Lääne- ja edelatuul tuul on öösel tugev (kuni 18 m/s), päeva peale pöördub enam loodesse ja veidi nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt kindlalt miinuspoolel.

Padutuisu kõrval saab nädala lõpus näha ka idüllilist talveparadiisi. Kairo Kiitsak foto

esmaspäev, 7. jaanuar 2019

2. nädala ilm (7.–13.01.2019)

Kommentaariumi viide
Eelinfo: 20.–28. jaanuaril ei ole Eestis, kuid täpsem info uues postituses.
Uus ilmateade http://www.ilmateenistus.ee/2019/01/aktiivsest-ilmast-mojutatud/ ja  https://ilm.ee/?517552.

NB! 9. jaanuaril oli rekordilise tormi aastapäev. See toimus 9.01.2005 ja sellest võib lugeda https://et.wikipedia.org/wiki/2005._aasta_jaanuaritorm. Selle metsitu jaanuaritormi auks peeti aastaid tagasi ka konverents, mille kohta leiab materjale https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/. Sääraste rämedate tormide korduvusperiood on umbes 60 aastat, kuid kliimamuutuse tõttu võib see olla muutunud. 
Lisa: legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödus 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil –41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord! 
Einar on Alatskivil ilmavaatlusi teinud alates 1970. aastast, seega jookseb juba 49. aasta, kusjuures mitte ühtegi päeva pole vahele jäänud. Inimesed küsivad: kuidas see on võimalik!? Ja veel ahvenauimede pealt täpselt talve karmuse ennustamine ...
Intervjuud Einariga saab kuulata https://vikerraadio.err.ee/878621/okoskoop-ilmavaatleja-einar-laretei-ja-metsanduse-ajalugu.

*Tasub ettevaatusega suhtuda väidetesse: Ojmjakonis (kirjapilt erineb) olevat mõõdetud –69 kraadi, mille tõttu ilmus meediasse hulgaliselt uudiseid uuest erakordsest rekordist. Siiski selgus, et see oli aga Fahrenheiti järgi, st vaid 53 °C (teistel andmetel olevat kuni 57 °C mõõdetud).

Väga muutliku (heitliku) ilmastikuga nädal.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblueWetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 13.01.2019 kell 00:27

Esmaspäeval (7.01.) reisis üle Skandinaavia põhjatipu uus pisike madalrõhkkond ja selle servast tuli meile leebemat ja sajusemat ilma. Öösel saabus saartele ja looderannikule sadu, mis oli esialgu lumi ja lörts, kuid läks kiiresti alates saartest üle vihmaks, vaid Kesk- ja Ida–Eestis säilis tahkem ja kuivem ilm. Sajuala aga oli kahjuks suhteliselt õbluke ja hommikul loode pool pilvisus juba hõrenes ja sadu lakkas.
Külma frondi üleminekul saabus kõrgematesse kihtidesse külmem õhk, mis tasapidi laskus maapinnale ning tekitas laialdaselt udu.
Tuul oli võrdlemisi tugev (kuni 15 m/s), puhus öösel edelast, päeval pöördus järk-järgult läände, õhtul tasapisi nõrgenes. Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul 2...–3, hommikuks tõusis 2 °C-ni, mandril –4...–9, lõunapoolsetes maakondades langes –13 °C ümbrusse, päeval 0...3, ida pool 0...–3 °C.

Teisipäeva (8.01.) öösel liikus üle Skandinaavia juba järgmine pööris, mille mõjualas meil hakkas öösel sadama alates saartest vihma. Sadu läks suhteliselt kiiresti üle lumeks, Hiiumaal sadas juba lõuna paiku lund ja nii terve päev. Postituse uuendamise ajal jätkus tihe, aga samas idülliline lumesajuga talveilm. Õhutemperatuur oli öösel 3...–2 °C. Päevaks jõudis keeris Läänemerele. Tuul pöördus lõunasse ja kagusse, tõi külma ning tugevnes kuni 16 m/s. Õhutemperatuur langes päeva jooksul 0...–5 °C.

Kolmapäeval (9.01.) liikus seesama madalrõhkkond vaikselt Poola poole ja ulatus vööndina üle Läänemere. Samal ajal tugevnes Skandinaavia ja Venemaa kohal kõrgrõhkkonna mõju. Eesti jäi mitme rõhuala piirimaile. Tuli veel lumelisa, nõrga tuule tõttu oli mitmel pool idüllilist talveilma. Kagu- ja lõunatuul oli ööpäevaringselt nõrk. Õhutemperatuur oli öösel –2...–11 °C, päeval palju ei tõusnud 

Neljapäeval (10.01.) oli veidi tugevam kõrgema rõhuga vöönd ja ilm oli suurema sajuta, kuid mõni lumehoog siiski siin-seal oli, enam öösel.
Tuul oli väga nõrk ja muutliku suunaga. Õhk oli krõbe, olles öösel –5...–15, pikemate selgimiste korral –18 °C ümber, päeval –3...–12 °C.

Reedel (11.01.) liikus üle Skandinaavia põhjaosa eriti aktiivne madalrõhkkond(õhurõhk keskmes 950hPa) ja see laienes väga jõuliselt üle kogu Põhja-Euroopa. Varahommikul loodest alates sadas lund ja lörtsi, tuiskas,  rannikul hommikul ja päeval lääne pool sekka ka vihma. Lõunal loode poolt alates pilved hõrenesid ja sadu lakkas, temperatuur langes. Puhus väga tugev edela- ja läänetuul (kuni 24 m/s), õhtul pöördus järk–järgult loodesse ja nõrgenes lühiajaliselt, õhtul algas saartel uus tuule tugevnemine.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel 0 °C ümber, mandril kuni –14, hommikuks tõusis, Kagu–Eestis oli veel –1...–4 °C, päeval 0...3, Ida- ja Kagu–Eestis kuni –5 °C.

Laupäeval (12.01.) keeris kaugenes, õhuvool pöördus loodesse, taevas selgines. Hommikuks oli mitmel pool juba selget taevast palju. Mõnes kohas siiski tuli lund, nt Märjamaalt teatati talumatust ja eluohtlikult tihedast padulumesajust.
Loodetuul oli öösel tugev, päeval vaibus, kuid lähks taas külmaks. Õhutemperatuur oli öösel 0...–6 °C, rannikul ja saartel plussis, päeval langes kõikjal.

Pühapäeval (13.01.) jääme veel sama keerise serva, tuleb talvine ja kerge lumesajuga ilmake.
Õhtul aga jõuab Liivi lahele uus tihe sajuala, mis levib hilisõhtul ja öösel üle Eesti.
Tuul on algul läänekaarest, õhtul pöördub lõunakaarde, tugevneb kuni 12m/s.
Öösel on külma 4...14, päeval  +1...-5°C

Ain Vindi. Öine Emajõe Atheena. 3.01.2019.