teisipäev, 29. jaanuar 2019

5. nädala ilm (28.01.–3.02.2019)

Kommentaariumi viide
Kuna Kaivo nimel ilmus eelmises postituses kommentaare, siis on ta valmis jätkama pärast nende eemaldamist. Seni jätkub kõik nagu vanasti. Kaivoga või blogiga seotud küsimustes võib pöörduda nii kaivoloppe@gmail.com kui kamenikmeister@gmail.com.

Ain Kallis pidas 29. jaan. Tartu Tähetornis kell 18:15 "astronoomialoengu": Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu oli Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Seltsi uudiseid: https://www.meteoroloogia.ee/.

NB! Chicagos (jääb samale laiuskraadile nagu Rooma Itaalias) oli oodata kuni –33 °C (vt https://ilmatieteenlaitos.fi/saa/il,%20yhdysvallat/chicago) ja vaid mõni päev hiljem kuni 15 °C äikesevõimalusega, vt 
Sajune ja soe nädal: nii võtab uus kuu – veebruar, mida nimetatakse ka tuisukuuks – vastu sooja ja niiske ilmaga. 

28. jaanuaril liikus madalrõhkkond Lõuna-Skandinaaviast üle Stockholmi Põhjalahele ja nõrgenes. Seejärel liikus uus madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja suunas.  Seetõttu kagutuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s ja sadas lund, tuiskas. Õhutemperatuur oli –2...–9 °C (hommikul kuni –24,4 °C).

29. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 994 hPa) Stockholmi lähistelt Soome suunas ja täitus. Seetõttu püsis pilves ilm, sadas lund, kohati tuiskas. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 13 m/s, õhtul veidi nõrgenes. Õhutemperatuur oli vaatamata prognoositule madalam: –2...–7 °C.

30. jaanuaril täitus väheaktiivne madalrõhkkond aeglaselt Lõuna-Soome kohal, öösel tugevneb nõrk kõrgrõhuhari.
Seetõttu oli pilves, selgimistega, kohati vähese pilvisusega või selge ilm. Üksikuis paigus sadas vähest lund või vihma, oli jäidet. Puhus lõuna- ja edelatuul, saartel õhtul läänekaartetuul 3–9, puhanguti kuni 14  m/s. Õhutemperatuur oli –0...2 °C, kuid pärastlõunal alates saartest langes.

31. jaanuaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Soome keskosast Valge mere poole ja hääbus. Rootsi idarannikul tugevnes kõrgrõhkkond.
Kokkuvõttes oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Hommikupoolikul oli paiguti udu. Ennelõunal puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s, pärastlõunal asendus idakaarte- 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–7, saartel ja rannikul paiguti 0...–3, Peipsi ääres kuni –15 °C.

32. jaanuaril / 1. veebruaril liikus ulatusliku madalrõhuala lohk üle Läti ja Eesti loodesse, järgmisel päeval madalrõhkkonna kirdeserv.
Pilves ilm, sadas lund, paiguti tuiskas. Liivi lahel tuli sekka ka vihma ja õhtupoolikul suurenes jäiteoht. Puhus ida- ja kirde-, õhtul ida- ja kagutuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–18 m/s. Õhutemperatuur oli Põhja-Eestis –1...–4, seevastu Lõuna-Eestis ja saartel tõusis –1...1 °C-ni.

2. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere lõunaosa põhja poole. Nii oli pilves, kuid esialgu olulise sajuta ilm. Pärastlõunal jõudis Liivi lahele tihe lumesadu, mis liikus hilisõhtuks üle Eesti, tuiskas. Paiguti tekkis jäidet. Puhub ida- ja kagutuul 6–12, saartel ja rannikul puhanguti 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C.

3. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Läänemere põhjaosa põhja poole. Seetõttu oli pilves ilm, kohati sadas vähest vihma, õhtupoolikul alates läänest ka märga lund ja tuiskas veidi. Paiguti oli udu ja jäidet. Kagutuul asendus päeva jooksul lõuna- ja edela- 5–10, rannikualadel puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C, õhtul saarte läänerannikul pisut madalam. Teed olid libedad!
NB! Einar Alatskivilt teatas võimalikest välkudest: Kas möödunud öö välgusähvatusi ja mürinat paaril korral pidada äikeseks. See juhtus kuskil kella ühe paiku öösel ja sadas tihedat märga lund. Ma poleks sellest midagi teadnud,kuid mul oli siin üks külaline ja meie olime veel üleval. Jõgevamaal Laiuse kandist tuli ka teateid võimalikust äikesst umbes sama aja paiku ,kui mina seda märkasin.
Kahjuks mingeid kinnitavaid andmeid võtta pole, aga ilmamuutus oli suur ja välistada kindlasti ei saa, lisaks oli umbes samal ajal sealkandis tugevam sajuala:
https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201902030100.jpg.

Uus nädal algab talvisema ilmaga, kuid lähemalt sellest õhtul uues postituses.

Talv on olnud senimaani muutlik, kuid lund siiski jätkub. Praegu valitseb südatalv ja vastavad olud püsivad, kuid paistab soojenevat, isegi sulailma. Lisandub lund. 29. jaanuaril Laagris ...

33 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tallinn on praegu Eesti külmim koht.
---------------------------------------
Endiselt olen oma 24. jaanuar 2019 19:32 aegses lühiennustuses 2. veebruariks kindel.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, õhutemperatuur on täna oluliselt madalam kui prognoositud. Elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

Jama minule igaltahel kui 2 - 3 veebruari sula ära jääb :(

Anonüümne ütles ...

Ei jää ära, võid kindel olla.

Anonüümne ütles ...

@ 29. jaanuar 2019 21:23
Tallinn endiselt kogu Eesti külmim paik. Kella 23-ste andmete järgi on Mandri-Eesti soojim paik üllatuslikult hoopis Võru.

Anonüümne ütles ...

@ 29. jaanuar 2019 22:31
Just vastupidi ju - jama, kui see sula tuleb.

Jüri Kamenik ütles ...

Läks soojaks, aga alates saartest jälle külmem. Et siis sellised üllatused ja ootamatused!

Anonüümne ütles ...

miks kaivo enam ei kirjuta, mis kommentaarid tuleb eemaldada?

Jüri Kamenik ütles ...

Ta pöördus mu poole, et teda halvustavad kommentaarid eemaldada, kuid ma ei olnud siis veel Eestis. Hetkel on seis selline nagu on ehk vaadata üle eelmise postituse kommentaarid.
Keegi pole tal keelanud edasi postitada ja tal on autorina ligipääs https://blogger.com keskkonda, nii et ta võib postitusi teha või muuta igal ajal. Kuna seis on selline nagu on nende kommentaaridega, siis ta otsustas oma blogi kasuks. Ta ei saa neid kommentaare ise eemaldada (silmas on peetud ilmselt neid Pärnu Postimehe ja Hooandjat puudutavaid kommentaare.

Kaivo Lõppe ütles ...

Jah, silmas on peetud Jüri mainitud kommentaare.
Mõte on selles, et kui rahvas leiab, et on vaja siia postitada mu minevikulollusi ja sellega mind avalikkuse ees veel rohkem maha teha, leian ma, et mu tööd ega prognoose ei hinnata ja ei ole asjal iva.

Kui kellegil vastupidine arvamus, on oodatud igasugu arvamused nii siia, meilile või FB-sse.

Muidugi, saan aru, et antud linkidel ooevad asjad on avalik info, kuid leian, et selliseid asju ei ole vaja siia postitada. Kes tahab minu tausta uurida, on võimalik need lihtsalt üles leida ka lihtsalt google kaudu.

Kui saan kinnitust, et inimestele mu prognoosid meeldisid, olen valmis jätkama siin.
Oma blogi tegemisel ei näe ka vajadust, kuna ka sinna võib seesama kodanik mustama tulla.

Anonüümne ütles ...

Pühapäeval võib tulla purakas lörtsi, aga kaldun arvama, et tuleb pigem udune vihmane ilm. Juhul, kui jääme külmemasse sektorisse, siis pahandust toova lumelörtsi tsooni. Reedel on parem ülevaade prognoosile.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame, et on märja lume vöönd, mitte aga vihm jne. Prognoos: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tallinn_estonia_588409 näitab sellist purakat. Elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

Pühapäevane sün.olukord tooks suvel ligi +20 kraadise isotermi ja troopilise öö.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, nii suvel kui talvel karm olukord. Näis, mis saama hakkab.

Anonüümne ütles ...

Soomlased arvavad sademetehulgaks laupäevast esmaspäevani ca 30-40mm. Paistab, et meil on väga vesine teema pühapäeval ja esmaspäeval.

Kaivo Lõppe ütles ...

Palun allikat, kust nende progna näeb.

Anonüümne ütles ...

Liida sademete summa kokku ja võid saada enamat:
https://www.foreca.fi/Finland/Helsinki/15vrk

Siin ilmauudis, kus räägib sademetehulgast koos kaardiga.
https://areena.yle.fi/1-50058580

Anonüümne ütles ...

Jaanuar tuligi ilmateenistuse järgi paraja maa normist külmem nagu ootasin pöörise pooldumise juttude alates kuu tagasi. Nüüd veebruari ootan normist soojemana aga mitte täie kindlusega. Kui stratosfääri temperatuur uuesti tõusule pöördub võib ka Veebruari 2.pool krõbe tulla. Aga maratoniga sel aastal probleeme lume pärast ei teki - sellist sula ei tule.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, maraton on seekord ilmselt päästetud. Aga praegu ootame siis seda sademeraju.

Anonüümne ütles ...

Lugemiseks
http://humansarefree.com/2016/04/top-scientist-resigns-global-warming-is.html?utm_campaign=shareaholic&utm_medium=facebook&utm_source=socialnetwork&fbclid=IwAR0Symry3yAOroD8WYQTG1Zt7COSuKzi5dqE8241VQIUO4FgjchNaEuIi4k
ja veel
https://www.zerohedge.com/news/2019-01-29/amidst-global-warming-hysteria-nasa-scientists-expect-global-cooling

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, meeleolud muutuvad ja tants jätkub. Eks näis, kuidas edaspidi. Nii mõnigi tuttav ikka loodab, soojeneks ometi kliima enam, teine kolib ära, kolmas saab lihtsalt hakkama ja lepib olukorraga.

Anonüümne ütles ...

1.veebruar 13:21 kommile lisan ,et stratosfääri temperatuur jätkab langust ja on nö keskmisele väga lähedal. Seega tõenäosus normist soojemale veebruarile pole vähenenud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, praegune prognoos näitab valdavalt sooja ilma jätkumist.

Anonüümne ütles ...

Kahjuks jäime eilse-täna madalrõhkkonna soojemasse sektorisse ning tõsine lumeuputus jäi Soome. Praegu pikemat prognoosi vaadata, siis võiks öelda, et oleme sisenemas talv-kevadise aastaaega. Hea uudis on see, et meri ei jäätu kinni ning kevad tuleb soojem siin põhjarannikul.

Täna oli kuulda lindude laulu ning musträstad ja kuldnokad olid väga aktiivsed.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, märga lund sadas, aga lumikate oluliselt ei paksenenud. Nüüd sulab ja lähemal ajal ei paista enam jaanuariga sarnast külma tulevat, kuid vahel on väga külma ilma ka veebruari lõpus ja märtsis, nii et täiesti välistatud pole seegi, et ikkagi tuleb mingi külm periood veel. Meenub nt 2004. ja 2005.
Eks sooja ilmaga muutuvad ikka linnud aktiivsemaks. Kas seda just pidada märgiks, et talve kõige karmim aeg on möödas, nii kindel pole.

Kaivo Lõppe ütles ...

Naada siis !

Jüri Kamenik ütles ...

Einar Alatskivilt teatas võimalikest välkudest: Kas möödunud öö välgusähvatusi ja mürinat paaril korral pidada äikeseks. See juhtus kuskil kella ühe paiku öösel ja sadas tihedat märga lund. Ma poleks sellest midagi teadnud,kuid mul oli siin üks külaline ja meie olime veel üleval.
Kahjuks mingeid kinnitavaid andmeid võtta pole, aga ilmamuutus oli suur ja välistada kindlasti ei saa, lisaks oli umbes samal ajal sealkandis tugevam sajuala:
https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201902030100.jpg.

Anonüümne ütles ...

Pead ka elektrilevist uurima kas sealkandis mõni suurem kõrgepingeliin puud näiteks ei saanud (kuuskedel eriti oli korralik koorem otsas)

Jüri Kamenik ütles ...

Einar lisas: Jõgevamaal Laiuse kandist tuli ka teateid võimalikust äikesst umbes sama aja paiku ,kui mina seda märkasin.

Anonüümne ütles ...

Ülirämetav äike praegusel ajal

Rämetab täiega

Jüri Kamenik ütles ...

Ei pruugi olla äike klassikalises mõttes, sellest sai hiljuti kirjutatud https://maaelu.postimees.ee/6512303/tuiskudes-ja-lumetormides-sahvivad-valgud.

Anonüümne ütles ...

Ei keera kõiki mõisteid ringi. Kui lumesajus sähvab ja müristab, on ÄIKE. Pole kuulnud ega soovigi, et siis suvel teadustataks- saabuval külmal frondil esineb KLASSIKALIST ÄIKEST !

Jüri Kamenik ütles ...

Tasub pisut süüvida teemasse ehk küsimus on sisuline ja erineva tähtsusega olenevalt rakendussuunast (ilmateade või vaatlused ja andmete kogumine).
Äike on nähtus, mis on ikkagi seotud rünksajupilvedega, st spetsiifiline nähtus ja seotud kindla pilveliigiga, mitte pole tegu lihtsalt elektrisädemega mistahes olukorras (kampsunit ära võttes, laboris, kõrgepingelühis vms). Seda teemat on siin kommentaarides arutatud.
Aga kokkuvõtlikult võiks teema võtta kokku küsimusega: kas äikeseks peaks nimetama ka pinnatuisus tekkivaid sädemeid (neid tekib mõnikord nt liustikutuule korral mandriliustike nõlvadel, aga ka mägedes)? Kui jah, siis võib nõustuda, et lumetormi puhul, kui rünksajupilvi ei ole, aga elektrisädemed tekivad, on tegu äikesega. Küsimus tekib siiski, kas see on äikese erijuht, kas kasutame äikese mõistet kitsamas või laiendatud tähenduses jne.
Siin peaks vast rõhutama asjaolu, et praktiline ja teoreetiline lähenemine erinevad: vaatleja paneb vastavaid elektrisädemeid nähes ikka kirja, et oli äike, mõtlemata, kas parajasti on äikese olemasoluks vajaliku pilveliigiga (äikesevaatluste juhendites pole vist kuskil kirjas, et tee kindlaks pilveliik ja siis vaatame edasi vms). Ka ilmateade on küsimuse praktiline pool - ei tasu vast praktilist rakendust teoreetilise aruteluga segi ajada. Ja praktilisi rakendusi on mitmeid - ilmateade on üks, vaatlused ja vastavate andmete kogumine hoopis teine asi jne. See küsimus ei ole seetõttu praktilistes rakendustes võrdselt oluline: nt ilmateate puhul ilmselt tähtsusetu, vaatluste puhul olulisem või vähemalt huvipakkuv.
Pilveliigi küsimus on tegelikult oluline praktikas äikesevaatlustel, et vältida valeraporteid (igasugune valgusnähtus pimeda ajal ei ole välk, kuid eksikombel võidakse selleks pidada, ja kui ei ole vastavat pilveliiki - rünksajupilvi - siis ilmselt ei ole äikesega tegu, ehk et nii õnnestub vähendada valeraportite määra, kuigi see eeldab vaatlejatelt lisateadmisi jne).
Neid mõtteid on aja jooksul tekkinud, sh vaatlejaid koolitades, sest asjast huvitatu, kes võtab vaatlusi tõsiselt, võib esitada küsimusi, mis viivad arutelu sellesse suunda ja sellest siis ka räägitakse. Kogemus näitab, et kui sisuline pool lahti rääkida, milles asi, siis tuleb välja, et küsimus, mida äikeseks pidada, ei olegi nii selgepiiriline ja intuitiivne, kui võiks esimese hooga arvata.
Need välgud (oletatavasti), mida Einar nägi (vähemalt valgusefektina), tekkisid soojal frondil. Radarpilt ei kinnita selgelt, et sajuala võis olla seotud rünksajupilvedega, kuid see on võimalik. Isegi kui oli rünksajupilvi, siis vaatleja pilveliigina neid näha ilmselt ei saanud mitte kuidagi, sest nad pidid olema peitunud (maskeeritud) kihtsaju- jt pilvedesse ning olema varjatud tõenäoliselt madala (nt hatakpilvedega) pilvekihiga jne.