esmaspäev, 21. jaanuar 2019

4. nädala ilm (21.–27.01.2019)

Kommentaariumi viide
Ain Kallis peab Tartu Tähetornis kell 18.15 astronoomialoengu: Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust. Juttu tuleb Eesti kliima omapärast ja mudelite kaudu arvutatud tulevikust selleks sajandiks. Ain Kallis on klimatoloog, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist ja meie seltsi liige!
Seltsi uudiseid: https://www.meteoroloogia.ee/.

Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517577.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.



Uuendatud 27.01.2019 kell 23:10

Tuleb talvine nädal.

Esmaspäeval (21.01.) võimutses kõrgrõhkkond. Taevas selgines päeva jooksul kõikjal, kuid päeva esimeses pooles siiski sadas mitmel pool kerget lund.
Hommikul oli näha paljudes kohtades ka täielikku ülikuuvarjutust.
Tuul vaibus ning temperatuur hakkas õhtul kolinal langema, saavutades juba kella 22:00ks –24 piiri. Jahtumine jätkus ööselgi, kuna taevas selge ja tuul vaikne.

Ilm oli tõeliselt mõnus, karge ja talvine. Siras täiskuu, võis vabalt ajalehte lugeda. Külma oli siis juba 20,8 kraadi, langus 1,5...2 kraadi tunnis. Meeletu!
Kaivo Lõppe foto, Lääneranna vallas 21.01.2019 kell 22:00

Teisipäeva (22.01.) esimeses pooles võimutses seesama kõrge. Ilm oli sajuta, karge ning enamasti meeletult paduselge.


Ilmateenistuse vaatlusandmed 09:00. Padukargus on vallutanud kogu maa.
Öö oli tuule poolest rahulik, päeval pöördus tuul lõunakaarde ja õhtupoolikul algas tugevnemine läheneva madalrõhkkonna tõttu.

Pealelõunal-õhtul algas saartest lumesadu.
Õhutemperatuur oli öösel –15...–23, sisemaal langes paiguti –27 °C-ni, meremõjuga rannikul alla –15 °C ei lange (Saaremaa lõunatipus oli näiteks vaid –2...–3! ) päeval –12...–16, meremõjuga rannikul –3...–10 °C.

Kolmapäeva (23.01.) öösel laienes üle Läänemere madalrõhulohk ja sadu laienes üle kogu maa.
Lõunakaaretuul oli öösel tugev (17 m/s), päeval pöördus läänekaarde ja nõrgenes veidi. Õhutemperatuur oli enne sajupilvede jõudmist saartel kuni –5 °C, mandril –10...–16, Ida-Eestis kuni –22 °C, hommikuks tõusis, päeval Lääne-Eestis –2...+1, ida pool ennelõunal –6...–10, õhtupoolikul tõusis –3...–5 °C-ni. 

Neljapäeva (24.01.) öösel madalrõhulohk kaugenes ja selle järel pudenes veel tsipa lund.
Tuul pöördus läänekaarest kirdesse, on enamasti nõrk, põhjarannikul tuntavam (13 m/s).
Päeval minikeerise mõju vähenes, kuid peamiselt lääne pool sadas veel lund.
Tuul pöördus itta ja kagusse ning oli nõrk. Õhutemperatuur oli –2...–8, kohati võib –12 °C ümbrusse langeda, ennelõunal palju ei tõusnud, pärastlõunal kukkus taas langusse.

Reedel (25.01.) jõudis lõunast juba järgmine pisike madalrõhkkond ja selle lõunaservas oli meil kohatise hooglumega ilm.
Pealelõunal hakkas alates lõuna poolt lund sadama, sadu levis tasapisi edasi.
Lõunakaare tuul tugevnes veidi ning seda eelkõige Soome lahe ümbruses. Õhutemperatuur oli öösel –4...–13, kohati võib –17 °C-ni langeda ida pool oli öö esimesel poolel kuni –24, saarte rannikul oli veidi pehmem, päeval –4...–12, vastu Läänemerd (saarte rannikul, põhjarannikul) kohati kuni –2 °C.

Laupäeval (26.01.) öösel tungis seesama madalrõhkkond Läänemere õhuruumi ja laienes üle Läänemere meieni.
Öö jooksul levis mõõdukas-tihe lumesajuala üle maa, hommikuks sajuhood harvenesid, kuid siiski kestsid.
Lõuna- ja kagutuul vahetus ida- ja kagutuulega, õhtuks vaibus ja oli muutliku suunaga.
Õhutemperatuur oli öösel Lääne-Eestis –4...–9, Kesk- ja Ida-Eestis –10...–15, päeval Lääne-Eestis 0...–5, Kesk- ja Ida-Eestis –-6...–11 °C.

Pühapäevaks (27.01.) ligines edelast uus madalrõhkkond.
Tihedamad pilved päeval veel ei jõudnud, saabusid keskööks saartele, kuid ka päeval pudenes siin-seal lund.
Kagu- ja idatuul hakkas õhtul tugevnema (iilid 16 m/s), tugevnemine jätkus öösel (22 m/s).
Õhutemperatuur oli öösel saartel ja läänerannikul –12...–17, mandril –14...–26, päeval –11...–20 °C, õhtul ja öö hakul langes lühiajaliselt kuni –25 ümbrusse, siis hakkas vaikselt tõusma läheneva keerise ja tugevneva tuule tõttu.

Suur külm on haaranud ka Gapi piirkonna ehk Kõrg-Alpid Prantsusmaa kaguosas, kuid lund ei ole (24. jaanuaril). Jaanus Leuska foto

42 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas -27 paugutab ära? Täiega rämetab praegu!

Kaivo Lõppe ütles ...

Jah, paugutas enamgi.

Asjalik meesiludus ütles ...

Mis see rämetama on?

Anonüümne ütles ...

Ülevaid ja ülirämedaid emotsioone pakkuma või paugutama!

Anonüümne ütles ...

Kuskil räägiti ,et rämetama tähendaks vaikust ,rahu vms. Rämetav sadu oleks vaikne või nõrk sadu pigem.

Anonüümne ütles ...

Tegelikult igasugu erinevate ilmastikunähtuste kohta RÄMETAV öelda ei saaks nagu. Kui, siis räme vihm (tugev, jäme,nn padukas) Eesti keeles on palju ilusamaid väljendeid !Ilm rämetab- ilm üllatab, räme külm- vali, tugev külm või lihtsamalt pakane.
ÕS räägib järgnevalt:- RÄME ...1. (madala, ebapuhta hääle v. heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev. Räme mehehääl, bass. Hääl on joomisest, suitsetamisest, külmast räme. Laulab tasa, pisut rämeda häälega. Jagab rämedal häälel käsklusi. Joobnu põristab rämedat naeru. Rämedad hõiked, karjed. Tundsin ta ära rämeda köhatuse järgi. Partide räme prääksumine. Torupilli rämedad helid.
2. piltl jäme, labane, tahumatu, rohmakas. Rämedad sõnad. Rämedate kommetega inimene. Visati rämedat nalja. Tema rämedat ropendamist oli kaugele kuulda. *Vastukaaluks mu ilukõneharrastusele püüdis ta nii oma käitumises kui keeles olla räme. E. Tegova. *.. Balthasar oli sellesinase Mihkliga võrreldes ikkagi hoopis rämedam ja jämedam ja koolitamatum mees. J. Kross.

Anonüümne ütles ...

Ülevaid emotsioone pakkuma ja paugutama? Kas ilm võib esile kutsuda orgasmi?

Kaivo Lõppe ütles ...

Vot siis, rämekas seletus ju :)

Anonüümne ütles ...

Nädalalõpp võib ka huvitavaks kujuneda, et kui palju sademeid võiks tulla. Lisaks, kas idast tuleb külma kamaluga peale või mitte.

Anonüümne ütles ...

Saab näha kui kaua seda jura aetakse ,et kliima soojeneb kohe kõrbeme ära jne.
Soovitan selle läbi lugeda.
https://www.researchgate.net/publication/329880738_GOODBYE_'ANTHROPOGENIC_GLOBAL_WARMING'_FATAL_IPCC_ERROR_BY_NEGLECTING_OCEAN_THERMAL_INERTIA

Anonüümne ütles ...

2. veebruaril tuleb kindlasti pilves ilm ja väga tõenäoliselt ka sula, sest oleks vaja, et oleks vastupidine ilm sel päeval.

Anonüümne ütles ...

Prognoos on enam kui 5 kraadiga külmem kui lubati - Narvas juba -21,2 kraadi kell 19.
Päikesetõusuni on veel palju, 13 tundi jäänud. Kas tuleb -30 kraadi ära...

Anonüümne ütles ...

Kell 20 Narvas -22,4 ja Sõrves -0,3.

Anonüümne ütles ...

Eino tõesti, ilmaprognoos lubab ida-virumaale vaid -16 tegelikult -23 vapustavalt pädevad sünoptikud.

Anonüümne ütles ...

Nii rämetavat külmalainet poleks osanud oodata

lähipäevadel ähvardab üsna räige külmalaine rämedalt paukutata!

Kaivo Lõppe ütles ...

Enne oleks hea grammatika selgeks saada, siis ilma kirjavigadeta kirjutada :)

Anonüümne ütles ...

Ja kuu keskmine tuleb normist kasvõi veidi alla ja ma olen rahul. Sai seda juba pea kuu tagasi öeldud ,et jaanuar EI SAA tulla normist soojem

Anonüümne ütles ...

Väga hea, et pole saanud. Polegi vaja seda porist pimedust. Vara veel kevadeks.

Anonüümne ütles ...

4.jaanuaril 20:58 keegi arvas vastupidiselt ,et jaanuar tuleb normist soojem. No ei tule hea tahtmise korralgi mitte.

Anonüümne ütles ...

Üsna räme külm on, rämetab!

https://poliitika.postimees.ee/6501090/galerii-eesti-200-uldnimekirja-juhivad-kristina-kallas-ja-lauri-hussar

Keda valita. Kas Marek Karm on ka sünoptik. Ked valita?

Asjalik meesiludus ütles ...

Roheliste nimekirjas kandideerib Marko Kaasik näiteks.

Anonüümne ütles ...

Kunagi reklaamiti siin ühte meteoroloogia professorit. Kas tema kandideerib?

http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/tuntud-sunoptik-merike-merilain-kandideerib-tallinnas-oravapartei-nimekirjas?id=66697425 - kas Merilain kandideerib?

Anonüümne ütles ...

juba -18 küll rämedalt külm paugutab! Rämetab!

Anonüümne ütles ...

Kas täna öösel võib Hiiumaal Kõpus lund tulla? Tänan

Kaivo Lõppe ütles ...

Rämmar arktika taas jah.

To 19:36 - Tõenäoliselt ei tule. Kuid pole välistatud kerged hood.

Anonüümne ütles ...

Harjumaa keskosas juba ligi -21 kraadi ja täielik tuuletus.

Anonüümne ütles ...

http://perefoorum.postimees.ee/viewtopic.php?f=10&t=598435

https://forum.cotco.ee/viewtopic.php?t=1486

https://parnu.postimees.ee/6475859/liialt-helded-kingitused-seadsid-kahtluse-alla-hooandja-kaudu-raha-koguva-noormehe-projekti

Anonüümne ütles ...

@ 26. jaanuar 2019 21:46
Aitäh huvitava info eest.

Madis Puuraid ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Kas homse kohta ennustust saab! Räme lumetuisk ja padulumi tulevad!

Anonüümne ütles ...

Miks valetatakse ?
5.Veebruaril 2012 oli ju Jõgeval lausa -35
aga mitte see vale
https://www.err.ee/904469/klimatoloog-viimane-kova-pakane-paukus-aastal-2006-kui-oli-32-kraadi

Anonüümne ütles ...

No lund tuleb juurde ja osa võib lörtsina või jäitena tulla. Pakuks ca. max 10-15 cm lisa lund esmaspäeva ja kolmapäeva vaheliseks perioodiks. Kas see just räme on, aga midagi tilgub küll juurde.

Anonüümne ütles ...

Talv lume poolest jumekas
ja tuleb jälle purakas,
kui tuisueit veel hämetab
võib öelda- on vast rämekas.

Anonüümne ütles ...

Kolmapäeval siis Loksa-Pärnu joonest läänes sulaoht, mis edelatuult arvestades pole ime. Loodetavasti juhtub selline ime, mis 23. jaanuaril, et edelatuules jäid miinused ja läänes napilt püsima.

Anonüümne ütles ...

Globaalne lumekogus tahab vist uue rekordi teha.
https://globalcryospherewatch.org/state_of_cryo/snow/fmi_swe_tracker.jpg

Anonüümne ütles ...

See tõenäoliselt ei ole rekord (kuigi välistada ka ei saa), kuna sel joonisel on ülemine piir 1 standardhälve, mitte maksimumväärtus.

Anonüümne ütles ...

Seda ma ei mõtlegi ,et praegu rekord on aga suund sinnapoole on olemas.

Ain Kallis ütles ...

Anonüümsele 27.01. kl 18.50:

Saatejuht küsis enne saadet - millal viimati kõva pakane paukus. Vastasin, et kuuljate andmetel olevat paukunud Mustvees 2006. aastal (vt uudis Postimehes). See et öeldakse pakane paugub... kõlab lihtsalt ilusti. Ega ei paugu küll alati ka kõva külmaga!

Anonüümne ütles ...

Palju kordi kuulnud paukumist. See on seda tugevam mida järsemalt külm saabub. Pauguvad niisked puidust esemed, asjad, (aiateibad, ka elus puutüvi)mida tekkiv jää lõhestab. Samas on arvata, et ka raudteerööbas Tallinnas tegi kena piraka kui rebenes nädala tagasi.

Anonüümne ütles ...

Olen see kes juba kuu tagasi ütles ,et jaanuar tuleb normist külmem. Nüüd ütlen ,et veebruar tuleb normist märgatavalt soojem. Kuna stratosfääri temp. on normi jõudmas. Kuna see asi on viibega siis kiiremal juhul võiks veebruari keskpaika pidada juba varakevadiseks. Üldse tuleb vist 2019 ilm teatavate sarnasustega 2016 aastale.

Jüri Kamenik ütles ...

Kommenteeritud ka https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=6229311681084110576&page=1&token=1548698675575.

Rämetama kohta küsiti:
Naatan Haamer: Ma kohe ei saa seda asja arutamata jätta. Mind väga huvitab, et mis see rämetab ikka tähendab…
Kui sõna on eesti keelest, siis võiks järeldada: RÄMETAB – muudab rohmakaks, -labaseks, -tahumatuks, -kärehäälseks, -ropuks ehk rämedaks. Kui võtta aluseks soome keele siis RÄMETAB – rabastab ehk muudab rabaks.
Kui mõtelda võimalikule ilmavaatlejate keelele, siis tõepoolest leian seoseid äikesest, et kui räägitakse äikese keeles, siis see võib küll kärgatada rämedalt, käredalt ja see võib olla ka päris ilus, kui kaugelt vaadata.
Igatahes on tegu ühe väga kummalise armsuse väljendusega. Ehk Sa Jüri seletad meile selle sõna etümoloogiat?
Uudishimulikult,

Vastati: Jah, rämetama on positiivse sisuga sõna ja tähendab pos. emotsioonidest küllastatust või laengut.
Aastaid tagasi otsustati selle sõna algset, negatiivsete konnotatsioonidega (kaastähendustega, seostega) seotust muuta radikaalset ja anda sellele täiesti uus, helge, positiivne, ülistav sisu ja tähendus. See olevat õnnestunud ja mitmed inimesed, sh akadeemiline personal ülikoolist, kasutab rämetama positiivses, ülistavas tähenduses. Keelekorraldusele on tehtud ettepanek vana, aegunud tähendus tühistada ja asendada see uuega, sest nad ütlevad, et sõnal on ilmnenud uus tähendus. Kas ja mis edasi saab, on veel lahtine

Kokkuvõttes keeruline ja vastuoluline teema. Ain pakkus välju rojuv ja ülirojuv.

Jah, Kaivo osas - kel huvi, võib kirjutades kamenikmeister@gmail.com täpsemalt teada saada, miks ta autorina siin.

Jüri Kamenik ütles ...

Uus arutelu kliimamuutuste kohta ilmus siia lõppu (eemalolles ei märganud): https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=1909084206377261729.
Laagris on lumesadu läinud mõõdukalt võimsaks. Tagasiteel hoiatati, et on tohutut tuisku jne oodata, kuid lennujaamast väljudes ei sadanud eriti ja tuul polnud kuigi tugev (kagutormidega ilmselt pole see üllatav).