laupäev, 17. oktoober 2020

42. nädala ilm (12.–18.10.2020)

Kommentaariumi viide

Esimene tõeliselt sügisene nädal, kuid kardetud või oodatud (kuidas kellelegi) öökülm ja märg lumi / lumekruubid jäid reedeni ära. Siiski registreeriti 15.10. hommikul Valgas ja Võrus tugev vihm lumega, kuid kõrge õhutemperatuuri (~6 °C) juures. Kas seda arvestada, on vaieldav.
17.10. varahommik oli küll külm ja õhus kohati miinuskraade, nt Kuressaares –3,3 °C, ei teinud see märgatavat kahju taimedele. Keskpäevaks oli juba üle 8 kraadi sooja.

Loojang 14.10.'20 Pärnus. Werner Daffe foto

Kontrastina pühapäevale (11.10) oli nädala alguse (12. ja 13.10.) ilm oluliselt jahedam, ehkki päikese kaasabil oli õhusooja veel üle 10 kraadi. Mõlemil päevil ületas ööpäevane sajuhulk paiguti 5 mm piiri, ent sajukogus oli olenevalt kohast äärmiselt erinev. 

/jätkub .../

kolmapäev, 14. oktoober 2020

40. nädala ilm (28.09.–4.10.2020)

Kommentaariumi viide

Soe suvehõnguline ilm jätkus, kuigi pikad ööd ja värviline loodus olid märgiks, et enam polnud juulikuu. Paar päeva olid siiski ka sügisilmelised. Ööpäeva keskmine püsis suvele vastav ja öökülmi polnud.


Päike reedel (2.10.) kell 16:56. Vello Kepparti foto

Nädal algas pilvisuse tihenemisega. Seetõttu jäi õhutemperatuur eelnevatest päevadest madalamaks, kuid põhjarannikule jõudsid pilved kõige hiljem ja seetõttu registreeriti päikeselises Tallinn-Harkus 19,9 °C. Sünoptiline olukord jäi püsima: Venemaa intensiivse kõrgrõhkkonna lääneservas saabus kaguvoolus niisket sooja õhku, ehkki õhumass jahtus eelnevate päevadega võrreldes.
Teisipäev oli pilves ja sadas vihma, kuid sajukogus ei olnud suur, pigem oli see uduvihm; põhjapoolsed maakonnad jäid valdavalt sajuta. Pilves ilma tõttu oli nii päev kui öö üsna sarnase soojusega: 10...17 °C.
30.09. hakkas ilm lõuna poolt selginema ja päikese mõjul oli ilm seal soojem. Kuhu jäi pilvisem ilm, seal püsis õhutemperatuur sama nagu eelmisel päeval. Päikeseloojangu ajal siiski selgines taevas kõikjal ja õhutemperatuur ühtlustus, jäädes üle 10 °C.
1.10. oli pilvisus vastupidine: lõuna pool pilvisem ja ilm seega jahedam, põhja pool aga selgem ja soojem. Kus päikest oli enam ja briis mõjule ei pääsenud, oli ligi 20 kraadi sooja (Virtsus 19,2 °C).
2.10. püsis sarnane olukord, kuid taevas oli tugevasti hägustatud: üle Eesti liikus Ida-Ukraina ja Lõuna-Venemaa põlengute suits. Mõnel pool, nt Tartumaal, meenutas see suitsumass pilvkatet, mis takistas õhul soojenemast ja seetõttu jäi seal õhusoe alla 15 kraadi piiri. Põhjarannikule jõudis tihedam suits alles päikeseloojangu eel, nii et päevane teravam päikesepaiste soojendas õhu ligi 20 kraadini.
3.10. ei toonud olulist muutust (päikeseline ilm) ja õhk pisut jahedam. Arvatavasti oli põhjus tugevnevas tuules, sest seni oli ilm olnud peaaegu tuulevaikne, kuid nüüdne tugevam tuul segas õhu paremini läbi ja õhutemperatuur jäi 2 m kõrgusel madalamaks. See oli märgiks lähenevast ilmamuutusest.
4.10. tõi madalrõhulohk vihma, kohati kuni 6 mm, mistõttu oli see nädala sajuseim päev. Ka tuule tugevus ulatus iiliti kuni 17 m/s. Seega üks väheseid tõelisi sügisilmu nende paari nädala jooksul!

teisipäev, 13. oktoober 2020

41. nädala ilm (5.–11.10.2020)

Kommentaariumi viide

Kuna blogisse häkiti sisse (ilmselt eesmärgiga pääseda ülikooli võrkudesse), siis tegevus peatati; sisu vastu huvi ei tuntud. IT-mehed on nüüd turvalisuse taastanud!

Sündmus / tähtpäev: 5. oktoober on ühe ebatavalise sündmuse tähtpäev: 2002. a tuli lumi maha ja algas eeltalv. See on teadaolevalt varaseim eeltalve algus. Kahjuks on teatmikes ekslikult märgitud alati 6.10.2002 Kunda, aga see ei saa olla õige, kui päev varem sadas tõenäoliselt mitmel pool Harjumaal (ja võib olla ka mujal paks lumi maha, sest muude paikade kohta ei tea), sh Laagris vähemalt 5 cm lumi  (lauslumi) maha ja väga külm ilm jäigi püsima.
Kahjuks on selle tähelepanuväärse olukorra kohta minimaalselt andmeid ja infot. See vajaks arhiivides tuhnimist. Niipalju, kui teabenõudeid oleme üliõpilastega seoses sademete, õhutemperatuuri ja lumikatte teemadel teinud, siis andmetes ei kajastu 5.10.2002 lumesadu. Kuna see oli laussadu, mis kestis tunde, pidi see haarama suurt maa-ala.
Hüpotees on selline: kuna andmetes on märgitud: "Lumikatte paksus kell 6:00 UTC cm, mõõdetud manuaalselt", siis pidi 5.10. sadanud lumi järgmiseks hommikuks olema sulanud ja see suur lumesadu koos lumikatte tekkimisega ei kajastu neis andmetes. Kui on analüüsitud klimaatiliste aastaaegade saabumisi näiteks nende lumikatteandmete põhjal, siis on loomulikult andmelünga tõttu nt eeltalve algus hilisemaks määratud. Juurde tuleks otsida ka vaatlejate kirjapandud andmed (sajufaas, algus- ja lõpukellaaeg, intensiivsus), sest need on tihedamad kui kord ööpäevas mõõdetud lumikate.
Varem võis saada vastavaid andmeid siit https://www.wunderground.com/history/daily/ee/tallinn/EETN/date/2002-10-5 (see on Tallinna Lennuväli), aga need on eemaldatud teadmata põhjusel (veel mõne a eest oli seal kirjas ka sajufaas, äikese olemasolu jms), võimalik, et ligipääs puudub või andmed on kustunud. Natuke on päeva kirjeldatud http://ilmjainimesed.blogspot.com/2010/10/5-oktoober-2002-lumi-maas.html
NB! Ilmajaamade automatiseerimisega alustati 2003. a ja esimeseks oli Paldiski ilmajaam. Seega anduritest mingisuguseid andmeid ei saa. 

Punetav ginnala vaher 10. oktoobril Jõgeval. Vello Kepparti foto

Oli väga soe nädal: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadi lähedal ja öökülmi polnud. Nädala vältel muutus ilm siiski külmemaks: nädala alguse päikeselisest ja rekordilisest 20-kraadisest soojast kuni pühapäeva 15-kraadise soojuseni, seega langustrend oli aeglane.
Õhutemperatuuri poolest üllatas ehk enim nädala lõpp, sest suve (või vananaistesuve?) lõppu prognoositi juba reedeks, aga isegi veel pühapäev (11.10.) oli veel enamasti suviselt soe ja päikeseline, mitmel pool võis näha võimsaid pilverünki. 
Mõned päevad tõid vihma ja äikest (viimast enamasti saartele, üksikuid välke oli ka Soome lahel). Aga üldiselt oli nii sademete kui tuule poolest väga rahulik.
Pilvestikud olid ebatavaliselt mitmekesised.

***

Atlandi ookeanil märatses 4. kategooria orkaan Delta, mis liikus üle Kariibi mere ja Mehhiko lahe USA lõunarannikule. 


Orkaan Delta 8. oktoobril (NHC).


Orkaan Delta 9. oktoobril Mehhiko lahel, kui ta tugevnes (NASA GOES-16).

neljapäev, 1. oktoober 2020

39. nädala ilm (21.–27.09.2020)

Kommentaariumi viide

Kuna hullumaja tööl ja mujal on muutunud leebemaks, on võimalik tegeleda blogiga. 

See oli suviselt soe nädal. Illustratsiooniks võib tuua Laine ja Vello Kepparti ülevaate Jõgevalt: Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul Jõgeva ilmajaama andmeil 12,6...16,5 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea (1922-2019) keskmist kolme kuni kaheksa kraadi võrra.
Öökülma siin kandis ei esinenud. Kõige jahedamal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 5,6 kraadini ja teistel öödel langes madalaim termomeetrinäit 9,6…12,7 kraadini.
Päevane õhutemperatuur tõusis neljal päeval üle 20 kraadi. Kõige kõrgemale (24,5 °C) tõusis maksimaalne termomeetrinäit õhus kolmapäeval, mis andis Jõgeva vaatlusreas septembrikuu viimase dekaadi uue äärmusnäitaja. Sellised eelpool kirjeldatud soe ilm on tavapäraselt iseloomulik südasuvisele ajale, mitte septembri teisele poolele pärast sügisest pööripäeva. [Mitmus muudetud ainsuseks, kus vaja.]
Eesti kuumapooluseks kujuneski Jõgeva. Ka põhjarannikul, Pärnus ja mujalgi tekkis järjestikku mitmel päeval uusi soojarekordeid, millest Tallinna kohta https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Mitmel pool lõunamaakondades uusi rekordeid ei tulnud, sh Tartus. Põhjaranniku soojarekordeid võimaldas lõunakaartetuul, mis tõi maismaa kohal üha soojeneva õhu põhjarannikule. Pärnus on ilmajaam linnas, mis arvatavasti mõjub täiendavalt soojendavalt. Jõgeva ilmajaam on Pedja jõe orus, mis vaikse ilmaga soojeneb või jahtub (olenevalt aasta- ja päevaajast) ümbrusest tugevamini.
Esialgu saabus ebatavaline soojus tugeva läänevooluga ookeanilt, aga seejärel lõunakaartest (see oli troopiline õhumass!), sest Venemaal tugevnes ja jäi püsima intensiivne kõrgrõhkkond, kuid Lääne-Euroopas aktiivsed tsüklonid. Suurem kuumus andis järele alles 28.09., sest ilm läks pilve ja õhumass jahtus. Kõige soojemaks kohaks jäi päikeseline Tallinn, kus registreeriti veel 19,9 °C, mis enam uut päevarekordit ei andnud.
Kas tegu oli vananaistesuvega või pärissuvega, on vaieldav. Suve lõppemise tunnuseks võib pidada öökülma või mingit väga jahedat perioodi umbes augusti lõpus või septembris. 38. nädalal (17.09.) viis torm suvise sooja ja algas mitmepäevane jahe periood, milles 20.09. ööl oli paiguti nõrka öökülma. Seega võib pidada nii vananaistesuveks kui ka jätkunud suveks või siis eristada kohti vastavalt oludele.

25.09. südasuviselt soe ilm Tallinnas. Troopilise õhumassi ja suure niiskuse tõttu on taevas valkjas,  nii et see ei olnud suits, millest väga palju räägiti.

Kuigi kõrgrõhkkonna ülekaal polnud kuigi tugev, olulisi sademeid enamikes kohtades ei tulnud ja paljud päevad olid päikeselised. Siiski, 24.09. arenes Läänemerel külma frondiga seotud äikesevöönd, mis õhtuks ja ööseks jõudis Saaremaale ja Pärnumaale. Liivi lahelt jõudis keskööks Pärnusse äike, mida tuttavad kirjeldasid seda metsiku äikeserajuna. Järgmisel päeval oli hoovihma veel Lääne-Eestis, kuid äikest enam mitte.

Arenev äikesevöönd 24.09. Läänemerel. Kuvatõmmise valmistas ette ja saatis Werner Daffe.

esmaspäev, 14. september 2020

38. nädala ilm (14.–20.09.2020)

Kommentaariumi viide
Nõrgalt täiendatud ja muudetud!

Suve viimane nädal. Nädala keskpaigaks trügis troopiline õhumass vahemerelise kuumusega Läänemere äärde, kuid siia 25...32-kraadine palavus ei ulatunud, ent oluliselt soojemaks läks küll. Sellega sai suvi enamikes kohtades otsa: padujärsk muutus, mis tähistas sügise algust, saabus 17. septembril, sest õhumasside kontrast oli ebatavaliselt suur ja tekkis tugev torm, uudis: http://www.ilmateenistus.ee/2020/09/32350/. See siiski sisemaale tuule poolest ei jõudnud, mis ajas nii mõnegi inimese tigedaks: kus on torm?

13.09. oli tormine, kuid olulise sajuta ilm; sooja oli väga mõõdukalt ehk ~15 kraadi lähedal. Midagi märkimisväärset ei juhtunud, kuigi tuul oli tugev.
Atlandi ookeanil tegutseb korraga vähemalt 4 troopilist tsüklonit:

Troopikatsüklonid 13. ja 14.09. hüperaktiivsel hooajal (tormide arv võrreldav 2005. a-ga; NHC).

Kanada orkaanikeskuse kaart. Näha on troopiliste tsüklonite liikumine ümber Assoori (lähistroopilise) maksimumi. Lisaks on teoreetiline võimalus, et üks orkaan tabab nädala jälle Bermuudat (https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html). Bermuudal on troopiliste vihmametsade kliima (Köppeni järgi Af kliimatüüp), mis on vist maailma põhjapoolseim koht selleks.

Suve viimane päev oli südasuvine tulevat (WeatherOnline).

14.09. oli soe hilissuvine päev, ohtralt jagus päikest, kuid oli võrdlemisi tuuline. Randades ja parkides võis näha isegi üksikuid päevitajaid.
15.09. jõudis Eesti kohale väga terav front. See soe front eraldas kontrastseid õhumasse. Kuna tuult eriti polnud ja front oli väheliikuv, siis oli juba vaatlusandmetest selgelt näha, kus oli troopiline niiske ja kus palju jahedam kuivem polaarne õhumass (eeskätt hommikul):

Õhumassid eristusid väga selgelt ka vaatlusandmetes, sh tuule suuna osas (Tarmo).


Laagris, 15.09. hommikul nägi soe front selline välja: näha on lainelisus pilvedes, mida tekitab stabiilne õhumass (ujuvus- ehk Väisälä-Brunti sagedus).

Algul soe, hiljem statsionaarne, kuid väga terav front Eesti kohal 15.09. hommikul (DWD).

pühapäev, 13. september 2020

37. nädala ilm (7.–13.09.2020)

Kommentaariumi viide

Hullumeelse nädala tõttu pole olnud peaaegu üldse aega isegi koduseid toimetusi teha, rääkimata blogist ja muust, sest õppetöö on täismahus alanud ja suvepuhkuste aeg lõplikult läbi. 

Eelviimane suve nädal oli muutliku või isegi heitliku ilmastikuga. Mõnel hommikul oli ilm selge ja rahulik, kuid päev tõi ilmamuutuse.
7.09. ähvardas suure äikeseohuga, kuid äikest oli vaid üksikutes kohtades. Hoovihmad olid siiski sagedased, paiguti rahega, tekkis vesipükse. Õhtuks ilm paranes. Tähistati Ringvaate juubelit: 2000. (kahetuhandendas) saade.
8.09. oli samuti sajune, kuid õhtuks ilm paranes. Leidis aset Leili külastamine Keilas keset hullumeelset nädalat, sest siis oli rahulikum hetk. 
9.09. oli petlikult ebatavaliselt rahuliku ja päikeselise hommikuga päev. Rootsist oli tulekul soe front tugeva sajuga, mis Eestini jõudes mõnevõrra rahunes ega toonud midagi ohtlikku või märkimisväärset kaasa. Aga teatud ärevus esialgu püsis siiski õhus.
Kõigil neil päevadel jäi soojapiir alla 20 kraadi. See on harju keskmine, tavapärane sellise aja kohta, aga võib tunduda jahe, eriti kui võrrelda 2018. a-ga, kui samal ajal oli kuni 27 kraadi, aga ka mullu oli sooja kuni 24 kraadi. Kõik kuud ja aastad ei saa olla kogu aeg keskmisest soojemad! Vahele satub ka tavapärase soojusega või keskmisest jahedamaid perioode. Siiski suvi säilitas oma positsiooni ja õigused, sest öökülmi pole olnud ja ööpäeva keskmine püsis 13 kraadist kõrgemal.
10.09. hoiatati tormi ees, mis võis ohtlikuks osutuda. Kuigi 11. juuliga võrreldavat tugevat tormi polnud, siiski õhtul töölt tulles võis näha nii murdunud oksi kui puid. Oli teateid ka väljajuuritud puudest ja mõnedes kahjudest, kuigi mitte laiaulatuslikult. See torm tõi vähe kuni mõõdukalt sademeid; päev oli suhteliselt päikeseline ja tuul oli tugevaim Soome lahel.
11.09. oli muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, kuid rahuliku ilmaga päev. 
12.09. oli pilves ja sajune, eriti õhtul, kuid Eesti lõunaservas oli päikest siiski poole päeva jagu. Vaatamata sellele jagus õhusooja võrdlemisi ühtlaselt ja soojapiir jäi ikka alla 20 kraadi. Öösel liikus külma frondiga seotud lühiajaline vihmaraju üle Eesti, Soome lahe ääres oli ilm metsikum, nii et lõuna pool rahulikum.

7.09. Laagrist nähtud vesipüks.

pühapäev, 6. september 2020

36. nädala ilm (–1.–6.09.2020)

Kommentaariumi viide

Reedene ilmateade https://ilm.ee/?518650, millega esines tõrkeid, aga Peep parandas ja nüüd sisestusvorm jne korras.

On helistatud ja kirjutatud postituse viibimise osas. Õppeaasta alguse tõttu on olnud selline hullumaja, et pole sõnu, st ei oskagi olukorda kirjeldada. Kuna tänaseks on olukord hakanud stabiliseeruma ehk asjad on kuidagi rohkem paigas, siis tekkis aeg blogiga tegelemiseks.

Nädal oli mõõdukalt suvine ehk täpselt paras hilissuvine. Öökülmi polnud ja õhk oli suvele kohaselt soe. Kõige märkimisväärsem oli 2.09. õhtuks saabunud kuum õhumass: Eesti kohale saabus 15-kraadine isoterm. See tekitas rekordilist kuumust Valgevenes (kuni 32 kraadi), aga meil ei ulatunud see kuumus maa lähedale ehk õhusoojuse osas jäi kõik tavapäraseks.
Kahjuks tekitas see osades inimestes pahameelt ja isegi sõimati, et loll ja haige, mis jutt see kuumusest! Siiski, meteoroloogias vaadatakse õhumassi omadusi 850 hPa pinnalt (~1,5 km), eriti mis puudutab temperatuuri, sest selles kõrguses väljendub temperatuuriväli palju selgemalt kui nt aluspinna vahetus läheduses. Seega sõimata võib, kuid sel pole tähendust, sest pole põhjendatud.
5.09. tekitas elevust WRC etapi tõttu, sest prognoos näitas paduvihma ja tormi, kuid veel keskpäeval oli ilm hea: päike paistis ja sooja 20 kraadi. Aga õhtuks jõudis mõõdukas vihmaraju ja tugev tuul. Seega sähh sulle ilma!

(jätkub ...)

Werner Daffe. Võimas sajupilv Pärnumaal, mis ujutas ka Pärnu tänavaid.. Panoraampilt on tehtud kl 16:12 Uulus (05.09.'20)

teisipäev, 25. august 2020

35. nädala ilm (24.–30.08.2020)

Kommentaariumi viide

Südasuve üleminek hilissuveks oli võrdlemisi sujuv. Kuigi summaarselt sadas mitme päeva jooksul ohtralt, ei olnud suuri tormituuli ja äikestki oli vähe, vaid kohati.
Muutuse tõi ookeanil aktiveerunud tsüklonaalne tegevus. Eriti tugevad tormid räsisid Briti saari, sh sai Iirimaa uued augusti õhurõhurekordid (~970 hPa, rääkimata ekstreemsetest sajuhulkadest). Eesti pääseb märksa rahulikuma ilmaga ja ka vihma sajab nädala vältel suhteliselt vähe, v.a kuhu tugevaid sajuhooge satub.
Kokkuvõtlikult on üsna rahulik, mõõduka soojuse ja sajuhulgaga nädal. Öösiti võib õhutemperatuur langeda selge taevaga ja nõrga tuulega alla 5 kraadi, kuid pilves või tuulise ilmaga jääb soojemaks. Siiski näib, et ülekaalus on pilvine ilm, rohkem selget ilma on nädala teises pooles. Päeviti on soojapiir valdavalt alla 20 kraadi piiri.
Suuremad sajud algavad ilmselt nädala lõpus, ehkki esialgu prognoositust mööduvad madalrõhkkonnad lõunapoolsemaid trajektoore mööda, nii et lausvihm ei pruugigi Eestini esialgu jõuda ja piirdub üksikute hoovihmadega. Kuid elame-näeme!

Tagasivaade 25. augustile: https://ilm.ee/?510562. Võib märgata, et on olnud nii soojemaid kui jahedamaid päevi. Eriti soe oli kuupäev 2005. ja 2015. aastal (22–29 °C), aga ka 2011. a võib sinna paigutada, sest kogu too nädal oli ebatavaliselt kuum (nädala alguse ööd olid esialgu tollal jahedad). Keskmine 25.08. päevane õhutemperatuur on jäänud viimase 15 a jooksul 17–22 °C vahele. 

Mujalt maailmast: Mehhiko lahel arenes intensiivne orkaan, mis liikus loodesse ja hiljem põhja, https://www.nhc.noaa.gov/graphics_at3.shtml?start#contents.
Orkaani ülevaade https://www.wunderground.com/hurricane/atlantic/2020/hurricane-laura ja https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Laura. Tähelepanuväärne on see, et maismaa kohal on senimaani säilinud troopilise tormi tunnused ja ookeanile jõudes võib hakata uuesti tugevnema, kuid eks näis.



Saksamaa ilmateenistuse ilmakaardil on näha ebatavaliselt sügav tsüklon Iirimaa kohal, see põhjustas tormituuli ja paduvihmu, sh üleujutusi (DWD).

esmaspäev, 17. august 2020

34. nädala ilm (17.–23.08.2020)

Kommentaariumi viide

Ilma ülevaade https://ilm.ee/?518627
33. nädal lõppes kuumalt, kuid olulise sajuta ja äikest polnud (väga stabiilne õhumass, kuigi niiskust oli maapinna lähedal palju).
Oli võrdlemisi palav (südasuvine) nädal, kuid palavus ei olnud kuigi ränk. Kõige soojemaks jäi 21.08. kuni 27 kraadiga. Järgmisel päeval ilm muutus: ehkki õhumass muutus soojemaks, oli pilvi rohkem, sajuhooge sagedasti ja tuul märksa tugevam, nii et leitsakulist ilma enam ei olnud. Tugevam laussadu liikus üle maa õhtu jooksul. Stabiilse õhumassi tõttu äikest polnud – ilmselt sooja õhu advektsiooni mõju, sest pealetungil oli kuum õhumass.
23.08. sajuhood loodetavasti jätkuvad, sest põhjaveetase on märgatavalt alanenud. Soojapiir püsib esialgu südasuvine.


Triinu Sarv. Reopalu 16.08.2020. Linnutee

esmaspäev, 10. august 2020

33. nädala ilm (10.–16.08.2020)

Kommentaariumi viide
Aitäh toetuse eest, hindame seda väga!

Kes veel pole, siis liitumaie: https://ilm.ee/mailing/?inf=8, sest tahame 5000 tellijat täis saada! Hetkel veel 26 inimest puudu. Lisaks toimub midagi ebatavalist seentega, kuna neid on pööraselt palju, sh oktoobris tavaliselt ilmuvaid viljakehi, vt ka https://maaleht.delfi.ee/uudised/seenetark-tonu-ploompuu-kuuseriisikas-on-tanavu-tavalisest-varasem-kagu-eesti-on-praegu-seenerikkaim-paik?id=90712173.

32. nädal oli soe. Kuumus kerkis nädala lõpuks 29 kraadini. Randades oli korraga kuni 10 tuhat inimest, nt Pirital. Ilm püsis kuivapoolne, eriti nädala lõpus. Kõige märkimisväärsem sündmus võis olla 7. augusti udu, mis saavutas paiguti rekordilähedased mõõtmed ja hajus alles pärast kl 9, mis on praeguse aja kohta tavatult hilja. Udu tekkis ka järgmisel ööl, kuid oli nõrgem ja laigutisem. Vaatamata suurele niiskusele ei tekkinud olulisi sademeid ega äikest. 9. augustil küll tekkis üksikutes kohtades äike, aga väga lokaalselt; valdavalt oli ilm sajuta ja päikeseline. Mõned tuttavad olid häiritud ülearusest soojusest ja palusid armu, mis nüüd ka saabus.
33. nädal toob väga mõõduka soojuse. Päris sajuta siiski ei saa. Samas vihma on ikkagi vaja, sest päikese ja tuulega kuivab pinnas ruttu ja juba on märgata pinnalähedase põhjaveetaseme langust. Tõenäoliselt ei suuda nädala keskel saabuvad sajuhood tasakaalustada veebilanssi ja nii jätkub veehulga vähenemine pinnases. Suurt veepuudust siiski õnneks ei ole, kuigi august võib jääda kõige kuivemaks suvekuuks sel korral.
Silmapiiril terendab mõõdukalt võimas kuumalaine. Lõppenud nädala palavad päevad ja nädala pärast saabuv kuumus tõstavad augusti keskmise õhutemperatuuri arvatavasti üle pikaajalise keskmise, ehkki alguses tundus, et jääb veidi madalamaks. Saabuv kuumus ei ole siiski väga ränk ja on seega arvatavasti talutav. Kuid elame-näeme!


Pärnu rand, 23.07.2020, kell 21:46:58. Foto: Marten Martšenkov, https://www.facebook.com/pages/MartenJaan-Photography-O%C3%9C/113558677094305

esmaspäev, 3. august 2020

32. nädala ilm (3.–9.08.2020)

Kommentaariumi viide

Palju on päritud, miks on alates reedest vaikus, eriti need, kes osalesid https://meteoroloogia.ee/ilmahuviliste-xi-kokkutulek-toimub-1-augustil-sillaotsa-talumuuseumis/. Kuna reedel tekkisid emal krambid (helistati ja kutsuti tööpostilt ära, helistajateks olid naabrid) ja ta tuli viivitamatult haiglasse saata, siis mõneti lootsin, et ehk on paar päeva heades kätes, kuid haiglad üldjuhul ei hoia kedagi sees, kui vähegi annab, vaid saadavad koju. Seisund stabiliseeriti paari tunniga ja hommikuks oli ta kodus. Kahjuks ei olnud võimalik koduõdesid saada ja naabrid läksid maale, nii et tuli valvata ja põetada. Seega läks too käik lörri. Vähemalt on seisund praeguseks mõnevõrra stabiliseerunud ja dünaamika positiivne.
Teiseks põhjuseks on see, et prognoos ei ole kuigi stabiilne. Soojemaks ja kuivemaks läheb, aga kui palju, on jäänud ebaselgeks. Praegu on kindlust juba niipalju, et julgeb ka midagi kirjutada. 

31. nädal oli muutlik, kuid lõppes suvise ilmaga. Randades oli vaatamata mitmele soojale ja päikeselisele päevale vähe rahvast: mitte üle mõnesaja inimese korraga ranna kohta.
Kuigi viriseti sooja üle (et oli liiga vähe), ei saa olla kogu aeg ilmastik keskmisest soojem. Juba palav juuni näitas, et palav juuli on väga ebatõenäoline. August võib tulla juulist isegi soojem, kuid elame-näeme!
Ilm muutus päev-päevalt kuivemaks ja soojemaks (elasime muidugi 4.08. lõunatsükloni saatel üle). Siiski paistis, et rekordiliselt sooja ilma pole, vaid õhutemperatuur stabiliseerus viimaks ~26 °C lähedal (kus paar kraadi enam, kus vähem). Kõige soojem ilm põhjapoolses Euroopas võis jääda Suurbritanniasse, kus polnud välistatud ka 35 °C umbes 2 nädala jooksul. 

Säärane oli ilmastik augusti esimeses pooles (Meteoblue).

esmaspäev, 27. juuli 2020

31. nädala ilm [27.–33.07.(2.08.)2020]

Kommentaariumi viide

Keegi helistas juba kell 7 hommikul, kus on reisijutu lõpp ja uus postitus. Hästi, tegin postituse valmis, aga soovin jagada mõningaid viiteid: https://jupiter.err.ee/1110928/hendrik-relvega-borneo-vihmametsas ja https://majaseen.ee/teised-seened/
G4S rannavalvega aruteludes olime mures, kas inimesi hullutavad rannailmad piirduvad vaid ühe päevaga või jätkuvad. (Rahvast ei olnud vaatamata ilusale ilmale ja pühapäevale kuigi palju – Pärnus ja Pirital vastu õhtut vaid vastavalt ~1500 ja 1300 inimest.) Paistab, et Ilmataat andis armuaega, nii et kuni homseni (28.07.) saab veel end kõrvetavas päikeses praadida, kuid siis ilm ikkagi muutub. 
Tegelikult läks saartel juba hommikul ilm pilve ja hakkas vihma sadama, kuigi äikest pole ja vihm ei ole kuigi intensiivne. Siiski, saju ja äikese tõenäosus suureneb õhtu lähenedes ka mandril, nii et kes tahavad veel rannailmast osa saada või peavad kuiva ilma tegevusi korda saama, siis tuleks tänast päeva kindlasti ära kasutada. Virumaal püsib päikeseline ilm peaaegu kindlasti õhtuni välja.
Soe ja niiske õhumass trügib ööpäevaga põhja poole ja katab veel ka homme Eestit. Sellele vaatamata on päikeseline ilm homme siiski vähetõenäoline. Arvatavasti enamikes kohtades sajab ja on äikest. Kuid elame-näeme!

Tänane ilmakaart on küll valdavalt päikeseline ja rahulik, kuid see ei jää nii. Kuum õhumass trügib ööpäevaga veel pisut põhja poole ja toob homseks äikeselise ilma (DWD).

teisipäev, 21. juuli 2020

30. nädala ilm (20.–26.07.2020)

Kommentaariumi viide

Uuendus. On hakatud helistama, kus on uuendused jms. Pole arvutit mitu päeva avanud, mis teha. Nüüd oli veidi aega selleks.
Ilmast. Ilm muutub küll soojemaks, aga pikemat stabiilse ilma kuivaperioodi oodata kindlasti ei ole. Päris sajuta jääb pühapäev (26.07.), kuid kõikidel teistel päeval sajab vähem või rohkem. Äikeseoht on suurim esmaspäeval (27.07.), kuid täpsemad asjaolud on veel väljaselgitamisel. Hilisem ilmastik on unduleeruv, kuid suhteliselt soe. Tõenäoliselt sajab väga palju ja läheb siis augusti alguseks oluliselt jahedamaks.
Sekundaarne uuendus. Ilmataat annab armuaega, sest paistab, et ka esmaspäev (27.07.) möödub enamasti kuivalt, kuid on tänasest (26.07.) oluliselt soojem. Suurem äikesepuhang jääb ilmselt teisipäevale (28.07.), kas siis öö või hommiku peale. Elame-näeme! Rannailm https://ilm.ee/rannailm/.
Reisist. Rezeknes (Räisakus) käik oli huvitav ja elamusteküllane: muuhulgas õnnestus ära käia Valgevene piiril, kus piirivalve peatas ja tegi "tasuta" protokollid, sest meil polnud eriluba selle koha külastamiseks (vabandasime end välja, et oleme lollid turistid, kes eksisid teelt, piirivalve oli sõbralik, hoidis 3 tundi paigal, aga meil oli sellevõrra aega põhjalikult ümbrusega tutvuda, sest ei pidanud autos ootama, vaid võisime ka ringi jalutada). 
Meid huvitas eriti kolme riigi (Läti, Venemaa ja Valgevene) piiri ühinemiskoht, mida nimetatakse Kurgan, vt https://www.mfa.gov.lv/en/news/latest-news/2425-latvia-belarus-and-russia-agreed-on-the-point-of-intersection-of-borders-of-three-states. Lätil on veel üks kolmikpunkt, kuid sinna ei jõudnud, vt https://barrysborderpoints.com/tripoints/european-tripoints/byltlv/
Äikesega ei vedanud: Kohilast kuni Helme koobasteni sadas väikeste vaheaegade sagedasti tugevat hoovihma, kuid äike jõudis kaduda, enne kui kuhugi kohale jõudsime. Pilved olid sellele vaatamata majesteetlikud. Eesti pinnal käisime Helme ja Koorküla koobastes. Eriti vägev oli viimane: ehkki sissepääs oli väike nagu rotiauk, siis teisel pool olid suured koopaavarused, isegi peaaegu nii suured nagu katedraal. Koorküla koobaste läheduses kasvasid surnud puutüvel väga toredad seene viljakehad, lähedale ei pääsenud, aga ilmselt oli see soomustorik (Polyporus squamosus), ehkki nii võimsaid viljakehi polnud tõesti kunagi näinud, sest läbimõõt võis olla ligi meeter. 
Räisakusse jõudsime alles õhtul päikese loojudes. Linn on huvitav: väga palju kruusateid, vanaaegseid kordategemata maju, tosinkond kirikut jne. Suur sarnasus on Tartuga nii asukoha osas riigis kui ka sellega, et sealt voolab läbi Räisaku jõgi nagu Tartus Emajõgi. Aga kui võrrelda jõukust või kuidas on uuendamise ja arenguga, siis on nagu öö ja päev ehk et ei anna isegi võrrelda: kõik on väga lihtne, räägitakse enamasti vene keelt jne. Igatahes Tallinn ja Tartu on väga luksuslik ja kaasaegne võrreldes selle kohaga. Aga selline asi nagu 30 a tagasi ajas minna on atraktiivne ja plaan on uuesti sealkandis ehk juba augustis minna.
Ööbisime kohalikus eliithotellis Kolonna, mis on küll 3*, aga ikkagi väga hea. Keegi oli arvustustes kirjutanud, et hommikusöök pole teab mis rikkalik, kuid maitsekas, peab siiski küll ütlema, et 4 € kohta on see erinevalt Prantsusmaa kontinentaalsetest hommikusöökidest maritiimne (rikkalik). Ainult õunad ja pirnid olid nii kõvad ja toored, et jäi mulje, et vist olid need korjatud kohalikust loodusest.
23. juulil tutvusime linnaga. Uudistasime kohalikke suurpoode (supermarketeid), sealt ostsin huvitavaid küünlaid; kohalik jäätis oli nii hea, et rabas jalust, lisaks oli seal ka üks väga tore õlleterrass, vt https://www.tripadvisor.com/Restaurant_Review-g274966-d17549730-Reviews-Fresh_Terase-Rezekne_Latgale_Region.html, mis üllatas õllede mitmekesisuse ja hea maitse poolest.
Linna piiril on mingisuguse künka otsas ka vaatlustorn, kuhu ronisime. Ilm oli jahe ja tuuline, kuid päike paistis. Käisime ära, aga niipea, kui autosse saime, tabas meid meeletu rahehoog ja ümbrus läks keset päeva väga süngeks, nii et autos millegi nägemiseks pidime tuled süütama. Nii järsku ilmamuutust ei mäletagi, sest vaatetornis ei paistnud läheduses ühtegi erilist pilve, ja vaatetornist autosse oli maksimaalselt 10 min kõndida. Jätkub ...

***

Blogil on üle 5000 lugeja ja veel enam külastusi iga päev. Paljud tunnevad muret, kuhu jääb postitus, sest ilm on ärevusttekitav. Kuigi praegune ilmamuutus ja nädala lõpuni püsiv jahe ja tuuline, sajune ilm on kindel, pole selge, kas kuu lõpp toob leebema ilma või mitte. 
20.07. tõi äikest mitmele poole. Kurioosumina sattusin äikese ajal olema T1 juures, kus midagi ei olnud peale pilvede ja mõõduka kagutuule, aga Nõmmel ja Laagris oli äike ja kuni 2 cm suurust rahet. Nüüd tuleb ette võtta 450 km rännak Rezeknesse, et leida huvipakkuvat ilma. See oli juba varem, üle nädala aja eest kokku lepitud ilmamatk, sest juba siis selgus, et ilm nüüd muutub ja tasub minna. Rezekne on Baltimaade kalastuspealinn, kus käivad 4 riigi kalamehed koos, kuna seal on lihtsalt niivõrd erakordsed kalastamisvõimalused. 

Jahedust ja sadusid jätkub pikemaks ajaks, ehkki kuu lõpus võib mingi soojem päev ka tulla (Meteoblue).

esmaspäev, 13. juuli 2020

29. nädala ilm (13.–19.07.2020)

Kommentaariumi viide
Uus postitus ilmub, kuni on selgus ilma edasiste arengute osas. Tänane-homne ilmamuutus, mitu päeva jahedat, sajust, esialgu tuulist ilma on kindel, aga kuu viimaste päevade osas on asi väga ebaselge: võib tulla sooja rahuliku ilma periood, aga võib ka mitte. Midagi pole teha, ilmaasjad ei ole nii kindlad, et päevase täpsusega või isegi üldjoontes saame öelda, mis nädala-kahe pärast juhtub!

Uued andmed näitavad, et soojus on esialgsest arvatust ilmselt oluliselt agressiivsem ja sooja võib ka üle 25 °C olla, seda siis eeskätt 19. ja 20. juuli paiku, aga võimalik, et ka kauem või pärast lühikest leevendust uuesti.
Nagu üks tuttav 2004. a Keilas ütles umbes samal ajal: "Suvi alles algas!". Lisaks öeldakse, et soe on juuli lõpus nagu aamen kirikus, eeskätt keskmistel ja jahedatel suvedel. Seega, elame-näeme!
Uuendus 18.07. õhtul: enam kui 25-kraadised ilmad on käes. 17.07. üllatas Pärnut hoovihmaga (äikest polnud), mistõttu õhtul tühjenes rand inimestest, sellal kui Pirital oli ~5000 inimest. 18.07. ilm oli soojem ja päikeselisem, kuigi väga napilt jäi idapiiri taha hoovihm äikesega (Vasknarva läheduses). Seetõttu oli rahvast randades rohkem: päeval Pärnus ja õhtul Pirital ~10000 inimest. Samas on Tallinna randades enamasti punane lipp, mis praegusel juhul viitab keskkonnareostusele (tsüanobakterite vohamine).
Rannailm: https://ilm.ee/rannailm/ ja https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/sinivetikad_ehk_tsueanobakterid.pd.pdf.
Kuigi esialgu paistis, et 26nda paiku saabub järsk lühiajaline kuumalaine, siis enam ilmakaartidel sellist võimalust ei ole. Soome kohal tekib suvise aja kohta sügav tsüklon, mis liigub mööda Põhjalahte Eesti suunas. See jääb nõrgenenult, kuid väheliikuvana Läänemere ja Eesti kohale, mistõttu on suure tõenäosusega pikemat aega sajune ilm, esialgu veel ka tuuline. Ilm paraneb alles siis, kui see tsüklon on ilmakaardilt kadunud või eemaldunud.

Rannailm 18.07. õhtul (https://ilm.ee/rannailm/).
***

Alanud on kuiv ja rahuliku ilmaga nädal. Ehkki ööd on esialgu jahedad, on päevad päikeselised ja muutuvad tasapisi soojemaks. Juuniga võrreldavat leitsakut siiski oodata ei ole, aga vähemalt 25 kraadi tuleb nädala lõpus küll. 
Kuigi Ilmateenistus lubab nädala lõpuks ka vihma, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/, näib ilmakaarte vaadates see ebatõenäoline. Et on mitu päeva on aega, siis elame-näeme!

Esialgu selget -rõhkkonda ei olnud, kuid 18.07.-ks tekkis Eesti kohal kõrgrõhkkond, mis hoidis sajuvõimaluse väikese (ECMWF / Wetterzentrale).

Näidisena üks prognoos, kuhu on koondatud palju mudeleid (Meteoblue). Kliki pildile, et näha uusimat prognoosi.

laupäev, 11. juuli 2020

28. nädala ilm (6.–12.07.2020)

Kommentaariumi viide

Seoses laupäevase tormiga on palju tulnud viibida kriisikoosolekutel, nõupidamistel, infotundides jms, päevad on pikad (alanud kella 6st ja kestnud vahel keskööni), mistõttu uut postitust senini ei olnud. 

Nädal on olnud sagedaste sajuhoogudega ja mõõdukalt soe, mis teeb sellest harju keskmise suve. Väga sooja juuni järel on see tegelikult ootuspärane. Suure tõenäosusega jääb juuni kõige soojemaks suvekuuks juba teist aastat järjest. Vaatamata sellele, et läheb küll soojemaks, on sajuhooge tihedalt ja soojapiir piirdub 23 või 24 kraadiga.
12.07. toob hoovihma ja äikest. Tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Sooja on 17...22 kraadi. Tuul on rahulik ja lõunakaartest.

***
11.07. tormist, mis tõi Pärnumaale ulatuslikke purustusi, kaks inimest said vigastada:
9. juuli Ilmateenistuse nädalaprognoos: laupäeval (11.07.) jõuab Läänemere õhuruumi madalrõhkkond, mis liigub tõenäoliselt üle Saare- ja Hiiumaa edasi Soome lahele. On oht, et see keeris muutub just saarte piirkonnas väga aktiivseks lühikese aja jooksul. Sel juhul tugevneb päeval edela- ja lääne-, hiljem ka loodetuul puhanguti 20, rannikul üle 25, Lääne-Eestis võimalik tuule tõus kuni 27 m/s.
Senini püsib madalrõhkkonna liikumistrajektooris ja arengus ebakindlust, mis kajastub võimalike tugevaimate puhangute tõenäosuses: puhanguid 15 m/s kuni 75%-lise tõenäosusega üle Eesti, puhanguid üle 20 m/s kuni 50%-lise tõenäosusega Mandri-Eestis, saartel ja läänerannikul on võimalus 50-75% ning puhangute võimalus üle 25 m/s on saartel ja läänerannikul vaid 25%.
Erandlikust olukorrast tingitult on soovitav jälgida jooksvalt ilmaprognoose ja uuendusi. Madalrõhkkonna toob kaasa rohkelt niiskust ja tiheda vihmasaju. Õhutemperatuur on öösel 7...12, rannikul kuni 15 °C, päeval 16...21 °C.

Oletatav tormi asukoht ja tuule tugevus laupäeval. Allikas: Ilmateenistus

Hiljem muudeti: Täna (11.07.) jõudis Läänemere õhuruumi madalrõhkkond, mis liigub üle Saare- ja Hiiumaa edasi Soome lahele. See keeris muutus just saarte piirkonnas väga aktiivseks lühikese aja jooksul. Sel juhul tugevneb päeval edela- ja lääne-, hiljem ka loodetuul puhanguti 20, rannikul üle 25, Lääne-Eestis võimalik tuule tõus kuni 27 m/s. Õhutemperatuur on 14...19 °C.
Tormist pikemalt http://www.ilmateenistus.ee/2020/07/torm-laupaeval-11-07-20/ (seda muudeti hiljem, sest esialgu mainiti ka võimalust 30 m/s puhanguteks ja potentsiaalselt eluohtliku olukorra tekkimiseks).

Õhurõhk ja tuule puhangud 11.07. hommikul (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Allikas: Ilmateenistuse hoiatused (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Ilmakaardil on näha öösel tekkinud tsüklon. See oli õhtuks juba Soome kohal (DWD).

esmaspäev, 29. juuni 2020

27. nädala ilm (29.06.–5.07.2020)

Kommentaariumi viide

Nädal algas muutliku ilmaga. 29.06. päeval oli äike tugevam Hiiumaal ja kohati lääneservas, õhtul aga Alatskivi kandis (Tartumaal ja Peipsi ääres). Rekordiline vihm oli Tartu ümbruses. Sooja oli kuni 26 kraadi Tallinn-Harkus ja üle 28 kraadi Võrus ja Valgas. Sademeid tuli kuni 25 mm.
Esialgu määras ilma väheaktiivne madalrõhuvöönd, kuid öösel saabus lõunatsüklon: väike tsüklon liigub Poolast üle Baltimaade Soome lahe idaosa kohale. Selle mõjul väljastati hoiatused:

Eesti hoiatused
29.06 äikesevihmapilved liiguvad Lääne-Eestist ida suunas ja õhtuks jõuavad Peipsi äärde ning südaööks Virumaale. Äikesevihm on mitmel pool tugev ning pilvealused puhangud ulatuvad kohati 15-20 m/s. Mõnel pool sajab ka rahet.
30.06 varahommikul jõuab Liivi lahele tugev vihmasadu, mis levib edasi Lääne- ja Kesk-Eesti kohale, pärastlõunal koondub tihedam sadu Eesti idaserva, kohati on äikest. Oodatav sajuhulk 12 tunni jooksul on 25-50, kohati 70 mm. Läänekaarde pöörduv tuul tugevneb sisemaal puhanguti 15-17, rannikualadel 18-20, pärastlõunal võivad Kirde-Eesti rannikul puhangud ulatuda kuni 25 m/s.
Eriti tormine on ilm Virumaa rannikul: Soome lahe idaosa: öösel kagu- ja idatuul 4-9, puhanguti 13 m/s, hommikul tugevneb kagutuul 7-12, puhanguti 15-17 m/s, keskpäevast alates pöördub läände ja loodesse ning tugevneb 15-20, puhanguti 25-27 m/s. Öösel sajab kohati hoovihma, päeval aeg-ajalt vihma, võib olla äikest. Nähtavus mõõdukast heani, homme sajus halb. Laine kõrgus 1-2 m.

Eesti hoiatused

30.06 hommikupoolikul sajab Mandri-Eestis tugevat vihma, idapoolsetes maakondades on äikest. Pärastlõunal koondub tihedam sadu Eesti idaserva. Oodatav sajuhulk 12 tunni jooksul on 25-50, kohati 70 mm. Läänekaarde pöörduv tuul tugevneb puhanguti 15-20 m/s, pärastlõunal võivad Kirde-Eesti rannikul puhangud ulatuda kuni 25 m/s.
Mereilm: Soome lahe idaosa: kagutuul 7-12, puhanguti 15-17 m/s, pärastlõunal tugevneb 15-20, puhanguti 25-27 m/s ja pöördub läände, öösel edelatuul 8-13, puhanguti 17-20 m/s. Aeg-ajalt vihma, on äikest, öösel sajab kohati hoovihma. Nähtavus mõõdukas, tugevas sajus halb. Laine kõrgus 1-2 m.
Allikas: Ilmateenistus

esmaspäev, 22. juuni 2020

26. nädala ilm (22.–28.06.2020)

Kommentaariumi viide
24.06. avaldatud artikkel: https://maaelu.postimees.ee/7003302/poud-areneb-hirmuaratava-kiirusega

Põuane ja väga soe nädal. Nädal pööras uue lehekülje ilmapäevikus: kagutav ehk kagunaatordav ilm muutus, sest ilm tuleb nüüd läänest. Põud ja metsade tuleohtlikkus kasvab väga kiiresti, eriti seal, kus on vähe või pole peaaegu üldse sadanud.  Seega paneb kuiv ilm põllumehed tõsiselt proovile. Alates 29. juunist on arvestatav sajuvõimalus ja siis läheb ka oluliselt jahedamaks.



FMI lubab Eestisse kuni 35 kraadi. Õhumassi arvestades ei tundu see eriti usutav, aga huvitav on küll (FMI).

Kombinaator Ilmateenistuse 22.06. ja 25.06. nädalaprognoos: reedel (26.06.) taandub kõrgrõhkkond veidi kagu suunas, aga selle loodeservas on Eesti ilm ikka selge taevaga ja kuiv, kuid läänekaartetuulega. Lõunakaartest lisandub sooja: õhutemperatuur on öösel 12...17, päeval 27...32, meretuulega rannikul kuni 20 °C.
Märkuseks, et paiguti langes õhutemperatuur öösel ootamatult madalaks: nt Pärnumaal alla 10 kraadi, kohalikud kartsid öökülma. Hannese kinnitusel pole nii sooja päeva taustal nii jahedat ööd olnud, sest temp. amplituud ulatus 20 kraadini.
Laupäeval (27.06.) ja pühapäeval (28.06.) jääb kõrgrõhuala loodeserv Eesti kohale. Öö on laiguti õhukese pilvekihiga ja õhutemperatuuriga 14...19 °C. Päeval on pilverünki enam, aga tõenäoliselt suuremat sadu neist veel ei tule (sajuvõimalus alla 35%). Õhusoe kerkib 27...32, meretuulega rannikul kuni 20 °C-ni.
Esmaspäeva (29.06.) öö püsib sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Tugevnev idakaartetuul annab märku lääne poolt lähenevast madalrõhulohust, mis päevaks toob eelkõige Lääne- ja Edela-Eestisse sajupilvi, äikeseoht on suur. Õhtul muutuvad mandril hoogsajud laialdasemaks ja tugevamaks, võib tulla rahet. Puhub võrdlemisi tugev ida- ja kagutuul, saartel ja läänerannikul edelast ja läänest. Õhutemperatuur on öösel 12...17, rannikul kohati 20, päeval 23...28, meretuulega rannikul ja sajupilvede all kuni 20 °C.
Uute andmete järgi moodustub Eesti kohale madalrõhuala, mis toob 29. juunil jahedama ilma ja võib tugevat äikesevihma sadada (tõenäosus ~70%).

Ränk põud. Enne 29. juunit pole lootustki, et sajab (Meteoblue).

esmaspäev, 15. juuni 2020

25. nädala ilm (15.–21.06.2020)

Kommentaariumi viide

Palav ja äikeseline nädal. Eesti ilma mõjutab peamiselt Venemaa kõrgrõhkkond, kuid see jääb üsna kaugele. Siiski jõuab selle serva mööda troopiline õhumass Läänemere äärde. Teine oluline ilma määraja on madalrõhkkond, mis liigub Leedu kohalt Läänemerele, kuid nädala teiseks pooleks see täitub ja alles jääb üksnes kaudne mõju (niiskus, pilved, ehk ka madalama rõhu vöönd kõrgetes õhukihtides).
Hiljem, nädala edenedes tuleb ilma määrajaid küll juurde, kuid paistab, et ükski neist ei saavuta otsustavat ülekaalu. Kui ülekaalu jääb siiski Venemaa kõrgrõhkkond (Euroopa mudeli lahend) või Poola kohal olev madalrõhkkond (ARPEGE mudeli lahend), jääb tuline ilm püsima, kui läänepoolne kõrgrõhkkond või põhjapoolne madalrõhkkond, muutub ilm jahedamaks, aga tõenäoliselt mitte kuigi kauaks. Elame-näeme!
Valitsevas kaguvoolus tulevad pilved ja sajualad umbes 110° asimuudiga ehk liiguvad läände-loodesse, kuid liikumise suund muutub põhjapoolsemaks ehk asimuut suureneb. Äikest saab jälgida https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/.
15. juuni: troopiline õhumass jõudis Eesti kohale. Niiske ja pilvise ilma tõttu jäi õhutemperatuur enamasti 25 kraadi piirist madalamaks, kuid kastepunkt tõusis 19 kraadini. Äikest oli üksikutes punktides (peamiselt Virumaal).
16. juuni: lisandus niiskust ja soojust. Äikest oli Peipsi ümbruses, Virumaal ja üksikutes punktides loodeservas (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200616), sest Läänemerele jõudnud madalrõhkkonnaga seotud front jõudis oodatust kaugemale põhja ja itta. Mujal oli pilves ja üksikute vihmasabinatega (sajuhulk alla 1,5 mm) ilm. Pilves ja niiske ilma tõttu piirdus õhutemperatuur 20...25 kraadiga, kohati oli isegi madalam. Mõnel pool, peamiselt Liivi lahel, oli udu.
17. juuni: lääne pool läks õhumass jahedamaks ja ilm selgines. Hommikuks langes õhutemperatuur kohati alla 10 kraadi. Ida pool jäi soojem ja niiskem õhumass püsima, tekkis udu ja õhutemperatuur püsis 15 kraadi ümbruses.
Hommikul püsis ida pool veel udu, mis keskpäevaks siiski hajus. See oli seotud sooja ja niiske õhumassiga ja selle edasiliikumist tähistava sooja frondiga. Siiski oli õhumassi liikumine väga aeglane (5 sõlme) ja võttis kogu ööpäeva aega, et saarteni jõuda. Äikeseoht oli päeval väike, sest Eesti kohal oli kõrgrõhuhari (see pärssis tõusvaid õhuvoole). Äikest oli õhtupoolikul peamiselt Simuna ümbruses ja mujal Lääne-Virumaal. Õhutemperatuur tõusis selgema ilmaga mitmel pool üle 25 kraadi.
18. juuni: öö jooksul tekkis äikesevöönd mandri lääneosa kohal. See nihkus kirde suunas ja hiljem mööda põhjarannikut ja Soome lahte ida suunas. Sisemaal poole äike ei ulatunud. Päev oli kuum ja päikeseline, ainult õhtupoolikul tekkis Virumaal lühiajaline äikesekolle, see jäi Rakvere lähedusse. Sooja oli 25...32 kraadi, udustel rannikualadel piirdus 20 kraadiga.
19. juuni: kuni keskpäevani päikeseline ilm. Pärastlõunal pilvisus tihenes ja Eesti keskosas tekkis äikesevöönd, mis nihkus väga aeglaselt põhja suunas. Õhtuks see vöönd nõrgenes ja ilm hakkas selginema. Õhutemperatuur oli eelmise päevaga sarnaselt 24...32 kraadi, kohati rannikualadel vähem.
20. juuni: öösel oli Eesti kohal soe front ja peamiselt Võrtsjärve ümbruses arenes äikesekolle, üksikuid koldeid oli mujalgi. Hommiku jooksul nihkus äike Alatskivi ja edasi Peipsi kohale. Alatskivil kestis äike kokku üle 3 tunni. Mujal äikest enam ei olnud, aga pilvekiht jäi esialgu püsima.
Arvatavasti äikest enam ei tule või siis lõunaservas. Soojapiir jääb tõenäoliselt alla 25 kraadi.
Edasine: kõige soojem ja niiskem õhumass eemaldus. Edaspidi on õhumass jahedam ja kuivem, sest Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhkkond. Seega on 20. juunil ja edaspidi sooja valdavalt 20...26 kraadi ja ilm sajuta. Sarnane on ilm ka 23. ja 24. juunil ehk et jaanilõket saab sooja ja sajuta ilmaga pidada.
Nädala teiseks pooleks on oodata jälle 30 kraadi ja enam, kuid äikesevõimalus näib olevat väike.

Kõige palavam on 18. või 19. juuni (WeatherOnline).


reede, 12. juuni 2020

24. nädala ilm (8.–14.06.2020)

Kommentaariumi viide

7.–12.06. oli vaja viibida Kurtnas üliõpilastega loodusgeograafia (geoökoloogia) eriala komplekspraktikal. Kurtna maastikukaitsealal on levi enamasti väga niru ja katkendlik, mistõttu isegi tavaliste e-kirjade saatmine (manusteta) on problemaatiline. Lisaks ütles arvuti ootamatult üles, see võeti küll osadeks lahti ja üritati parandada, kuid asjatult. Praeguseks on siiski arvuti niipalju töökorras, et kõige kriitilisemad asjad saavad tehtud. 
8. juuni äikesepuhang ulatus ka Kurtnale. Taneliga virtuaalselt suheldes jälgisime nn emofeeruvaid pilvi. Äike algas Kurtnas umbes kell 19 ja kestis peaaegu 6 tundi järjest, kuid midagi erilist ei olnud (tugevaid tuulepuhanguid, tugevat äikest või rahet). Kuuldavasti viis äike tol päeval Sillamäel katuseid minema, kohati sadas hiidrahet (vt https://sakala.postimees.ee/6993495/suure-rahe-paeval-loi-valk-pilvest-alla-7256-korda, https://tinyurl.com/yb3a4p92). Äikest oli ka 9. juunil, kuid see polnud kuigi tugev. Hiljem nihkus äikese- ja rahevöönd Venemaale (https://tinyurl.com/y7de4oyy). 
Järgmistel päevadel püsis frontaalvöönd Eesti kohal, põhjustades ida ja lõuna pool pilves ja sajuhoogudega ilma, kohati oli äikest, Virumaal oli udune. Mujal oli sajuta ja selgem, alates 11. juunist hakkas nihkuma selge ilmaga ala kagu poole.
12. juunil oli suhteliselt tormine ilm (ida- ja kirdetuule puhangud ulatusid paiguti üle 15 m/s. Lõunapoolne Eesti oli pilvine, kuid sajuta, ülejäänud osa aga päikeseline. Sooja onlisuviselt 20 kraadi jagu. Ilm selgines järgneva ööpäeva vältel ka mujal, aga tuul püsis tugev. 14. juunil hakkas kaguservast pilvisus tihenema, kuid märkimisväärne sadu kohale veel ei jõudnud.
Uus nädal toob ilmamuutuse: läheb sajusemaks ja suureneb äikesevõimalus.

Frontaalvöönd on üha enam ida-läänesuunaline (DWD).

teisipäev, 2. juuni 2020

23. nädala ilm (1.–7.06.2020)

Kommentaariumi viide

Põud on kiiresti süvenemas, kuid paistab, et neljapäev toob leevendust (Virumaale jõudiski hommikul sajuala, mis liigub kiiresti idast läände). Üldjoontes võib öelda, et ilm kagutab ehk valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon. Esialgu on kagutamine natuke tinglikum, sest idavool on väga tugev ja tuul on kirdest, ent nädala lõpuks muutub õhuvool kagupoolsemaks ja tuul on idakaartest. Lisaks näib, et kevad areneb sujuvalt suveks.
Ärevalt on küsitud hirmsa kuumalaine kohta, mis pidavat nädala pärast saabuma ja Eestit raputama. Kuigi 20. mai paiku näitasid kuuprognoosid, et juuni esimesel nädalal võib 32 kraadi tulla, lükati see peatselt Lapimaale ja on nüüd enam kui nädal aega üldse kõikidest allikatest kadunud, ei ole ka seda Põhjamaades, kuigi mõnel pool on siiski väga soe http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmaxi.php?region=fi.
Siit https://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&time=0&run=0&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24 võib küll vaadata kuni 240-tunnist prognoosi, kuid pärast 120. tundi muutub prognoos iga päev väga palju. Siiski tendents on soojema poole, aga see paistab pigem tähendavat suve algust, sest ööpäeva keskmine jääb üle 13 kraadi. Seega, kel vaja soojust, siis peab jääma ikkagi ootele. Lisaks on osa prognoose pikselised, kuid ometigi näib, et midagi tulemas ei ole (mõõdukas võimalus on alles 7. juunil).

Suveks piisavalt mõõdukas, kuid kaunis äikeseline ilm (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964).

Kõrg- ja madalrõhkkonna vastasseis toob kagutava ilma ja tugeva idakaartetuule (DWD).

reede, 29. mai 2020

22. nädala ilm (25.–31.05.2020)

Kommentaariumi viide

On helistatud ja küsitud, mis juhtus, ja selgitanud, mis hullumaja lahti: vanni äravooluavast hakkas solki välja tulvama ja mitu päeva oleme sellega kimpus olnud. Torusiil ega kiirtellitud torumehed pole aidata suutnud. Peab vist tegema kapitaalremondi.
Inimeste huvi praeguse põua ja läheneva lõunatsükloni osas on väga suur! Lisaks ajakirjanikele ja telesaadete toimetajatele helistavad või saadavad kirju ka blogi lugejad, paar kirja tuli paberkandjal postkasti ja üks oli pakk mingite ilmavaatlustega postkontoris, Amblast. Tore, kui on nii suur huvi!
On küsitud ka Kaivo kohta. Ta on hetkel vanglas ja saadab korra kuus kirja, kus räägib oma olukorrast ja palub nädalaprognoose ja ilmapilte jms (vanglas ei tohi telefone, sotsiaalmeediat jms kasutada).

Nädal on põuane, kuigi 25. mail sadas mõnel pool äikesevihma (isegi tunde järjest) ja 28. mai hommikul sadas jälle teistes paikades vihma, kuid äikest polnud. Õhutemperatuur püsib kevadele omane ja pikaajalisele keskmisele lähedal.

25. mai äikesed. Kuigi välke tähistavaid punkte näib vähe, olid piksed väheliikuvad, tõid tunde kestva äikese ja kohati isegi rahet kaasa (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200525).

30. ja 31. mai toovad tuulise, kuid päikeselise päeva, sest Eesti ilma mõjutab aktiivne lõunatsüklon. Isegi Ilmateenistus andis välja hoiatuse selle kohta. Paraku põud jätkub ja süveneb kiiresti. Hea uudisena võib öelda, et öökülmad paistavad olevat lõppenud. Küll aga on lahtine see, kas kevad jätkub sujuvalt suvena või osutub kuumus agressiivseks ja lõikab nagu noaga kevade läbi. Elame-näeme!

Keskmistatud prognoos on jätkuvalt väga mõõdukas, aga ööd üllatavalt soojad. Siiski on veapiir üpris suur ja kuumus on võimalik (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964). Suurema kuumuse saab ilmselt Lapimaa.

31. mail oli lõunatsüklon täitumas ja püsis paigal (DWD).

teisipäev, 26. mai 2020

21. nädala ilm (18.–24.05.2020)

Kommentaariumi viide

*Vahepealset nädala jagu kestnud tõsist hullumaja ei hakkagi siin kirjeldama (blogi lugejad on küsinud ja siis seda ka selgitanud). Kuid uuendatud on rekordlund käsitlevat postitust: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2020/05/20-nadala-ilm-1117052020.html.

Nädal pööras uue lehekülje: ilm muutus kevadiseks. Kuni 18. maini oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur ikkagi varakevadiselt omane, mõned soojemad ööpäevad sekka, aga edaspidi püsis ööpäeva keskmine kevadele omane.  Tuletame meelde:
  • Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C.
  • Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 5–13 kraadi.
Kõige kauem on varakevad kestnud 27. maini, seekord venis varakevad peaaegu 20. maini. Nii et hiline kevade algus, aga lõpuks see siiski käes. Nädal osutus suhteliselt põuaseks ja tuleoht kasvas kiiresti, kuigi mõned paigad said siiski ka lumekruupe jt sademeid. Nädala lõpuks jõudis õhutemperatuur kohati ligi 20 kraadini ja ööpäeva keskmine üle 10 kraadi.

Jätkub väga mõõdukas temperatuur, kuid olud on kuivad (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964).

27. mail: palju on küsitud sademete kohta, sest põud võtab võimust. Kahjuks häid uudiseid ei ole, sest paistab, et sajuvõimalus on väga väike ja ka juuni esimene nädal tõenäoliselt ei too leevendust. 
28. mai hommikul sadas kohati küll vihma, aga olulist leevendust see kaasa siiski ei toonud. Ainult mõni üksik koht võis saada üle 5 mm sademeid, kuid suurem osa Eestist jäi siiski olulise sajuta ja päev otsa päikesepaistet aurustab selle vähesegi niiskuse. Põud süveneb kiiresti.

pühapäev, 17. mai 2020

20. nädala ilm (11.–17.05.2020)

Kommentaariumi viide

Hullumaja tõttu (õppetöö on faasis, kui kodutööde jms tähtajad on käes ja alanud eksamiperiood + prognoositellimuste suur hulk kapriisse ilma tõttu) ei olnudki lihtsalt aega tegeleda blogiga.

Nädal oli külm, lumine ja äikeseline, kaks videot tugevast lumesajust:

11. mai keskpäev

13. mai hommik

Suurimate räitsakate läbimõõt ulatus 7 cm-ni, mis võib Eesti uus rekord olla. Kirjanduse andmed on suurimate räitsakate osas siiski vastukäivad. Eesti kohta andmeid eriti ei ole, aga Euroopa kohta on teada, et suurimad räitsakad on registreeritud 10.01.1915 Berliinis, kui helveste läbimõõt ulatus 10 cm-ni, kuid on teateid ka sellistest juhtumitest: 1951. a Suurbritannias Berkhamstedis kuni 13 cm läbimõõduga ja 1888. a Shirenewtonis mõõtmetega 9,52x0,64 cm (ehk siis justkui lendtaldrik frisbi). Viimase kahe juhtumi täpsed kuupäevad pole teada.
Maailmarekordiks peetakse tavaliselt 28.01.1887 Fort Keogh, Montanas langenud gigantset helvest mõõtmetega 38x20 cm. Veel on mainitud suurima loodusliku räitsakana 1971. a Bratskis Siberis registreeritud hiidu mõõtmetega 20x30 cm.
Siiski, Eesti rekordiks võib vast pidada kunagist juhtumit Uuemõisas https://epl.delfi.ee/eesti/taevast-sadas-lumesiile?id=50916463, kuid kahjuks pole mõõtmed teada, on vaid võrdlus tennisepalliga. Kui suur on tennisepall? Kui vähemalt 7 cm, siis uut hiidräitsaka rekordit seekord ei tulnud, aga kui vähem, võis 11. mai uue rekordi tuua. Ka 13. mai hommik jahmatas hiidräitsakatega, kuid nende läbimõõt üle 5 cm siiski ei ulatunud.
Eestis võib rekordiliselt suuri räitsakaid näha kevadel alates märtsist (nt https://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid, pildil on helves laiali vajunud, nii et tegelikud mõõtmed õhus olles olid tõenäoliselt kompaktsemad), vähem tõenäoliselt talvel sulailmadega.
Hiidräitsakad tekivad ainult teatud tingimustel: mitme km paksune õhukiht peab olema veeaurust küllastunud ja võimalikult soe – lumesaju ajal siis ilmselt mitte kuigi palju üle 0 °C, sest muidu sulaks lumi ära. Soodsa asjaoluna on veel mainitud nõrka muutliku suunaga tuult, sest tormise ilmaga lõhuks tuul väga suured helbed väiksemateks. Kokkuvõttes peab rekordiliste helveste tekkimiseks olema mitme km paksune õhukiht, mis on võimalikult soe ja veeaurust küllastunud ja milles ei ole tugevat tuult. Senised vaatlused kinnitavad neid tingimusi. Kokkuvõte hiidhelveste tekketingimustest on https://www.theweatherprediction.com/habyhints/261/.
Sobivad tingimused sellisteks ülihiidhelvesteks on õhumassi piirialal ülipaksudes kihtsajupilvedes (11. mail) või rünksajupilvede puhul, mis on niikuinii väga suure veesisaldusega ja mitme km paksused (13. mai hommikul). Mitmel korral, kui on sääraseid räitsakaid sadanud, on pilvede all olnud väga madalad kihtpilved või isegi udu, mis näitab siis õhukihi veeaurust küllastatust.
Kokkuvõtlikult oli nädal märg ja väga külm. See hoidis vähemalt põuaohu eemale, kuigi looduse areng oli väga aeglane ja tekkis kuni 3-nädalane mahajäämus pikaajalisest keskmisest (vaatamata väga soojale varakevadele).

reede, 8. mai 2020

19. nädala ilm (4.–10.05.2020)

Kommentaariumi viide

Lugejad on nõudnud uusi andmeid ilmast, aga ka seda, kas on oodata lund. Kevad on vindunud juba sisuliselt pool aastat (detsembri, jaanuari ja veebruari võib siiski määrata ka eeltalvena). 1. mail asendus varakevad kevadega ja on suutnud jääda sellisena püsima. Ilus kevadine ilm kestab nädala lõpuni, kuid siis ilm muutub ja pöördub tagasi varakevadesse. Ehk ongi see hea, sest muidu on aasta soojusressursid niivõrd ära kulutatud, et suvele ei jäägi midagi?
Usutakse, et aasta vältel saame teatava soojushulga, mis siis jaguneb kuidagimoodi aasta peale. Talve ja kevadega on sel juhul suur hulk sellest ressursist juba ära kulutatud. Tõepoolest, pikaajalised prognoosid on soojuse osas üha nirumaks muutunud https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html. Eriti suure põntsu sai suvi aprilli äikeselisuse tõttu http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html
Meenutagem aprilli äikesepuhangut. 3.04.2020 äikeseraju lõhkus ikka kõvasti. Kõige kurvem lugu juhtus Lihulas, vt https://parnu.postimees.ee/6941016/lihulas-lennutas-tormituul-kortermajalt-katuse-ja-19-inimest-jai-koduta?_ga=2.29132476.1204295440.1585469520-301393123.1559042892. Aga oli ka minul üks tuttav, kelle laudalt viis puhkenud äikeseraju katuse ja vaesed loomad said rahe ja lume tõttu kahjustada. Kaardil 2.04. ja 3.04. öö välgud, päeval läks möll edasi (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200402).

Ränk päikesepaiste 6.05. Laagris

pühapäev, 3. mai 2020

18. nädala ilm (27.–33.04./3.05.2020)

Kommentaariumi viide

See nädal märkis kevade kohalejõudmist. Meenutuseks, et varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsiva temperatuuri vahemikus 5–13 kraadi.
Kui veel 30. aprilli hommikul oli õhutemperatuur valdavalt –1...–6 °C, maapinnal kohati –12 °C, mistõttu oli laialdasi külmakahjustusi, siis 1. mai öö oli enamasti üle 0 °C (v.a Virumaal, kus oli veel kuni –3 °C), päeval aga 10...16 °C. Paistab, et selline temperatuurifoon jääb püsima ja öökülmaoht on mõneks ajaks möödas. Kuid sellest lähemalt järgmises postituses.
Nädala alguses saavutas tuleoht teravas aprillipäikeses ja kuivatavas tuules jälle IV klassi, kuid õnneks saabusid sajud nii vihma kui lumena (28. aprillil), mis kustutas täielikult tuleohu. Alanud niiskem periood vast säästab suuremast põuast ega lase kasvada tuleohul ohtliku piirini.

Lumesagar 29. aprillil Laagris. Suured lume- ja vihmasajud kustutasid kevadpühadeks tuleohu.

Kõigest paar sajuta päeva võimaldavad tuleohul kasvada juba III klassini. Õnneks 2. mai vihmasadu kustutas selle tuleohu. Järgnes udune, kuid soe öö. Mõned ootavad või kardavad 3. mail äikest, kuid selle tõenäosus ei ulatu üle 15%. Ilmateenistus