esmaspäev, 3. august 2020

32. nädala ilm (3.–9.08.2020)

Kommentaariumi viide

Palju on päritud, miks on alates reedest vaikus, eriti need, kes osalesid https://meteoroloogia.ee/ilmahuviliste-xi-kokkutulek-toimub-1-augustil-sillaotsa-talumuuseumis/. Kuna reedel tekkisid emal krambid (helistati ja kutsuti tööpostilt ära, helistajateks olid naabrid) ja ta tuli viivitamatult haiglasse saata, siis mõneti lootsin, et ehk on paar päeva heades kätes, kuid haiglad üldjuhul ei hoia kedagi sees, kui vähegi annab, vaid saadavad koju. Seisund stabiliseeriti paari tunniga ja hommikuks oli ta kodus. Kahjuks ei olnud võimalik koduõdesid saada ja naabrid läksid maale, nii et tuli valvata ja põetada. Seega läks too käik lörri. Vähemalt on seisund praeguseks mõnevõrra stabiliseerunud ja dünaamika positiivne.
Teiseks põhjuseks on see, et prognoos ei ole kuigi stabiilne. Soojemaks ja kuivemaks läheb, aga kui palju, on jäänud ebaselgeks. Praegu on kindlust juba niipalju, et julgeb ka midagi kirjutada. 

31. nädal oli muutlik, kuid lõppes suvise ilmaga. Randades oli vaatamata mitmele soojale ja päikeselisele päevale vähe rahvast: mitte üle mõnesaja inimese korraga ranna kohta.
Kuigi viriseti sooja üle (et oli liiga vähe), ei saa olla kogu aeg ilmastik keskmisest soojem. Juba palav juuni näitas, et palav juuli on väga ebatõenäoline. August võib tulla juulist isegi soojem, kuid elame-näeme!
Ilm muutub päev-päevalt kuivemaks ja soojemaks (elame muidugi 4.08. lõunatsükloni saatel üle). Siiski paistab, et rekordiliselt sooja ilma pole, vaid õhutemperatuur stabiliseerub viimaks ~26 °C lähedal (kus paar kraadi enam, kus vähem). Kõige soojem ilm põhjapoolses Euroopas jääb ilmselt Suurbritanniasse, kus pole välistatud ka 35 °C umbes 2 nädala jooksul. 

Säärane ilmastik augusti esimeses pooles (Meteoblue).

esmaspäev, 27. juuli 2020

31. nädala ilm [27.–33.07.(2.08.)2020]

Kommentaariumi viide

Keegi helistas juba kell 7 hommikul, kus on reisijutu lõpp ja uus postitus. Hästi, tegin postituse valmis, aga soovin jagada mõningaid viiteid: https://jupiter.err.ee/1110928/hendrik-relvega-borneo-vihmametsas ja https://majaseen.ee/teised-seened/
G4S rannavalvega aruteludes olime mures, kas inimesi hullutavad rannailmad piirduvad vaid ühe päevaga või jätkuvad. (Rahvast ei olnud vaatamata ilusale ilmale ja pühapäevale kuigi palju – Pärnus ja Pirital vastu õhtut vaid vastavalt ~1500 ja 1300 inimest.) Paistab, et Ilmataat andis armuaega, nii et kuni homseni (28.07.) saab veel end kõrvetavas päikeses praadida, kuid siis ilm ikkagi muutub. 
Tegelikult läks saartel juba hommikul ilm pilve ja hakkas vihma sadama, kuigi äikest pole ja vihm ei ole kuigi intensiivne. Siiski, saju ja äikese tõenäosus suureneb õhtu lähenedes ka mandril, nii et kes tahavad veel rannailmast osa saada või peavad kuiva ilma tegevusi korda saama, siis tuleks tänast päeva kindlasti ära kasutada. Virumaal püsib päikeseline ilm peaaegu kindlasti õhtuni välja.
Soe ja niiske õhumass trügib ööpäevaga põhja poole ja katab veel ka homme Eestit. Sellele vaatamata on päikeseline ilm homme siiski vähetõenäoline. Arvatavasti enamikes kohtades sajab ja on äikest. Kuid elame-näeme!

Tänane ilmakaart on küll valdavalt päikeseline ja rahulik, kuid see ei jää nii. Kuum õhumass trügib ööpäevaga veel pisut põhja poole ja toob homseks äikeselise ilma (DWD).

teisipäev, 21. juuli 2020

30. nädala ilm (20.–26.07.2020)

Kommentaariumi viide

Uuendus. On hakatud helistama, kus on uuendused jms. Pole arvutit mitu päeva avanud, mis teha. Nüüd oli veidi aega selleks.
Ilmast. Ilm muutub küll soojemaks, aga pikemat stabiilse ilma kuivaperioodi oodata kindlasti ei ole. Päris sajuta jääb pühapäev (26.07.), kuid kõikidel teistel päeval sajab vähem või rohkem. Äikeseoht on suurim esmaspäeval (27.07.), kuid täpsemad asjaolud on veel väljaselgitamisel. Hilisem ilmastik on unduleeruv, kuid suhteliselt soe. Tõenäoliselt sajab väga palju ja läheb siis augusti alguseks oluliselt jahedamaks.
Sekundaarne uuendus. Ilmataat annab armuaega, sest paistab, et ka esmaspäev (27.07.) möödub enamasti kuivalt, kuid on tänasest (26.07.) oluliselt soojem. Suurem äikesepuhang jääb ilmselt teisipäevale (28.07.), kas siis öö või hommiku peale. Elame-näeme! Rannailm https://ilm.ee/rannailm/.
Reisist. Rezeknes (Räisakus) käik oli huvitav ja elamusteküllane: muuhulgas õnnestus ära käia Valgevene piiril, kus piirivalve peatas ja tegi "tasuta" protokollid, sest meil polnud eriluba selle koha külastamiseks (vabandasime end välja, et oleme lollid turistid, kes eksisid teelt, piirivalve oli sõbralik, hoidis 3 tundi paigal, aga meil oli sellevõrra aega põhjalikult ümbrusega tutvuda, sest ei pidanud autos ootama, vaid võisime ka ringi jalutada). 
Meid huvitas eriti kolme riigi (Läti, Venemaa ja Valgevene) piiri ühinemiskoht, mida nimetatakse Kurgan, vt https://www.mfa.gov.lv/en/news/latest-news/2425-latvia-belarus-and-russia-agreed-on-the-point-of-intersection-of-borders-of-three-states. Lätil on veel üks kolmikpunkt, kuid sinna ei jõudnud, vt https://barrysborderpoints.com/tripoints/european-tripoints/byltlv/
Äikesega ei vedanud: Kohilast kuni Helme koobasteni sadas väikeste vaheaegade sagedasti tugevat hoovihma, kuid äike jõudis kaduda, enne kui kuhugi kohale jõudsime. Pilved olid sellele vaatamata majesteetlikud. Eesti pinnal käisime Helme ja Koorküla koobastes. Eriti vägev oli viimane: ehkki sissepääs oli väike nagu rotiauk, siis teisel pool olid suured koopaavarused, isegi peaaegu nii suured nagu katedraal. Koorküla koobaste läheduses kasvasid surnud puutüvel väga toredad seene viljakehad, lähedale ei pääsenud, aga ilmselt oli see soomustorik (Polyporus squamosus), ehkki nii võimsaid viljakehi polnud tõesti kunagi näinud, sest läbimõõt võis olla ligi meeter. 
Räisakusse jõudsime alles õhtul päikese loojudes. Linn on huvitav: väga palju kruusateid, vanaaegseid kordategemata maju, tosinkond kirikut jne. Suur sarnasus on Tartuga nii asukoha osas riigis kui ka sellega, et sealt voolab läbi Räisaku jõgi nagu Tartus Emajõgi. Aga kui võrrelda jõukust või kuidas on uuendamise ja arenguga, siis on nagu öö ja päev ehk et ei anna isegi võrrelda: kõik on väga lihtne, räägitakse enamasti vene keelt jne. Igatahes Tallinn ja Tartu on väga luksuslik ja kaasaegne võrreldes selle kohaga. Aga selline asi nagu 30 a tagasi ajas minna on atraktiivne ja plaan on uuesti sealkandis ehk juba augustis minna.
Ööbisime kohalikus eliithotellis Kolonna, mis on küll 3*, aga ikkagi väga hea. Keegi oli arvustustes kirjutanud, et hommikusöök pole teab mis rikkalik, kuid maitsekas, peab siiski küll ütlema, et 4 € kohta on see erinevalt Prantsusmaa kontinentaalsetest hommikusöökidest maritiimne (rikkalik). Ainult õunad ja pirnid olid nii kõvad ja toored, et jäi mulje, et vist olid need korjatud kohalikust loodusest.
23. juulil tutvusime linnaga. Uudistasime kohalikke suurpoode (supermarketeid), sealt ostsin huvitavaid küünlaid; kohalik jäätis oli nii hea, et rabas jalust, lisaks oli seal ka üks väga tore õlleterrass, vt https://www.tripadvisor.com/Restaurant_Review-g274966-d17549730-Reviews-Fresh_Terase-Rezekne_Latgale_Region.html, mis üllatas õllede mitmekesisuse ja hea maitse poolest.
Linna piiril on mingisuguse künka otsas ka vaatlustorn, kuhu ronisime. Ilm oli jahe ja tuuline, kuid päike paistis. Käisime ära, aga niipea, kui autosse saime, tabas meid meeletu rahehoog ja ümbrus läks keset päeva väga süngeks, nii et autos millegi nägemiseks pidime tuled süütama. Nii järsku ilmamuutust ei mäletagi, sest vaatetornis ei paistnud läheduses ühtegi erilist pilve, ja vaatetornist autosse oli maksimaalselt 10 min kõndida. Jätkub ...

***

Blogil on üle 5000 lugeja ja veel enam külastusi iga päev. Paljud tunnevad muret, kuhu jääb postitus, sest ilm on ärevusttekitav. Kuigi praegune ilmamuutus ja nädala lõpuni püsiv jahe ja tuuline, sajune ilm on kindel, pole selge, kas kuu lõpp toob leebema ilma või mitte. 
20.07. tõi äikest mitmele poole. Kurioosumina sattusin äikese ajal olema T1 juures, kus midagi ei olnud peale pilvede ja mõõduka kagutuule, aga Nõmmel ja Laagris oli äike ja kuni 2 cm suurust rahet. Nüüd tuleb ette võtta 450 km rännak Rezeknesse, et leida huvipakkuvat ilma. See oli juba varem, üle nädala aja eest kokku lepitud ilmamatk, sest juba siis selgus, et ilm nüüd muutub ja tasub minna. Rezekne on Baltimaade kalastuspealinn, kus käivad 4 riigi kalamehed koos, kuna seal on lihtsalt niivõrd erakordsed kalastamisvõimalused. 

Jahedust ja sadusid jätkub pikemaks ajaks, ehkki kuu lõpus võib mingi soojem päev ka tulla (Meteoblue).

esmaspäev, 13. juuli 2020

29. nädala ilm (13.–19.07.2020)

Kommentaariumi viide
Uus postitus ilmub, kuni on selgus ilma edasiste arengute osas. Tänane-homne ilmamuutus, mitu päeva jahedat, sajust, esialgu tuulist ilma on kindel, aga kuu viimaste päevade osas on asi väga ebaselge: võib tulla sooja rahuliku ilma periood, aga võib ka mitte. Midagi pole teha, ilmaasjad ei ole nii kindlad, et päevase täpsusega või isegi üldjoontes saame öelda, mis nädala-kahe pärast juhtub!

Uued andmed näitavad, et soojus on esialgsest arvatust ilmselt oluliselt agressiivsem ja sooja võib ka üle 25 °C olla, seda siis eeskätt 19. ja 20. juuli paiku, aga võimalik, et ka kauem või pärast lühikest leevendust uuesti.
Nagu üks tuttav 2004. a Keilas ütles umbes samal ajal: "Suvi alles algas!". Lisaks öeldakse, et soe on juuli lõpus nagu aamen kirikus, eeskätt keskmistel ja jahedatel suvedel. Seega, elame-näeme!
Uuendus 18.07. õhtul: enam kui 25-kraadised ilmad on käes. 17.07. üllatas Pärnut hoovihmaga (äikest polnud), mistõttu õhtul tühjenes rand inimestest, sellal kui Pirital oli ~5000 inimest. 18.07. ilm oli soojem ja päikeselisem, kuigi väga napilt jäi idapiiri taha hoovihm äikesega (Vasknarva läheduses). Seetõttu oli rahvast randades rohkem: päeval Pärnus ja õhtul Pirital ~10000 inimest. Samas on Tallinna randades enamasti punane lipp, mis praegusel juhul viitab keskkonnareostusele (tsüanobakterite vohamine).
Rannailm: https://ilm.ee/rannailm/ ja https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/sinivetikad_ehk_tsueanobakterid.pd.pdf.
Kuigi esialgu paistis, et 26nda paiku saabub järsk lühiajaline kuumalaine, siis enam ilmakaartidel sellist võimalust ei ole. Soome kohal tekib suvise aja kohta sügav tsüklon, mis liigub mööda Põhjalahte Eesti suunas. See jääb nõrgenenult, kuid väheliikuvana Läänemere ja Eesti kohale, mistõttu on suure tõenäosusega pikemat aega sajune ilm, esialgu veel ka tuuline. Ilm paraneb alles siis, kui see tsüklon on ilmakaardilt kadunud või eemaldunud.

Rannailm 18.07. õhtul (https://ilm.ee/rannailm/).
***

Alanud on kuiv ja rahuliku ilmaga nädal. Ehkki ööd on esialgu jahedad, on päevad päikeselised ja muutuvad tasapisi soojemaks. Juuniga võrreldavat leitsakut siiski oodata ei ole, aga vähemalt 25 kraadi tuleb nädala lõpus küll. 
Kuigi Ilmateenistus lubab nädala lõpuks ka vihma, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/, näib ilmakaarte vaadates see ebatõenäoline. Et on mitu päeva on aega, siis elame-näeme!

Esialgu selget -rõhkkonda ei olnud, kuid 18.07.-ks tekkis Eesti kohal kõrgrõhkkond, mis hoidis sajuvõimaluse väikese (ECMWF / Wetterzentrale).

Näidisena üks prognoos, kuhu on koondatud palju mudeleid (Meteoblue). Kliki pildile, et näha uusimat prognoosi.

laupäev, 11. juuli 2020

28. nädala ilm (6.–12.07.2020)

Kommentaariumi viide

Seoses laupäevase tormiga on palju tulnud viibida kriisikoosolekutel, nõupidamistel, infotundides jms, päevad on pikad (alanud kella 6st ja kestnud vahel keskööni), mistõttu uut postitust senini ei olnud. 

Nädal on olnud sagedaste sajuhoogudega ja mõõdukalt soe, mis teeb sellest harju keskmise suve. Väga sooja juuni järel on see tegelikult ootuspärane. Suure tõenäosusega jääb juuni kõige soojemaks suvekuuks juba teist aastat järjest. Vaatamata sellele, et läheb küll soojemaks, on sajuhooge tihedalt ja soojapiir piirdub 23 või 24 kraadiga.
12.07. toob hoovihma ja äikest. Tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Sooja on 17...22 kraadi. Tuul on rahulik ja lõunakaartest.

***
11.07. tormist, mis tõi Pärnumaale ulatuslikke purustusi, kaks inimest said vigastada:
9. juuli Ilmateenistuse nädalaprognoos: laupäeval (11.07.) jõuab Läänemere õhuruumi madalrõhkkond, mis liigub tõenäoliselt üle Saare- ja Hiiumaa edasi Soome lahele. On oht, et see keeris muutub just saarte piirkonnas väga aktiivseks lühikese aja jooksul. Sel juhul tugevneb päeval edela- ja lääne-, hiljem ka loodetuul puhanguti 20, rannikul üle 25, Lääne-Eestis võimalik tuule tõus kuni 27 m/s.
Senini püsib madalrõhkkonna liikumistrajektooris ja arengus ebakindlust, mis kajastub võimalike tugevaimate puhangute tõenäosuses: puhanguid 15 m/s kuni 75%-lise tõenäosusega üle Eesti, puhanguid üle 20 m/s kuni 50%-lise tõenäosusega Mandri-Eestis, saartel ja läänerannikul on võimalus 50-75% ning puhangute võimalus üle 25 m/s on saartel ja läänerannikul vaid 25%.
Erandlikust olukorrast tingitult on soovitav jälgida jooksvalt ilmaprognoose ja uuendusi. Madalrõhkkonna toob kaasa rohkelt niiskust ja tiheda vihmasaju. Õhutemperatuur on öösel 7...12, rannikul kuni 15 °C, päeval 16...21 °C.

Oletatav tormi asukoht ja tuule tugevus laupäeval. Allikas: Ilmateenistus

Hiljem muudeti: Täna (11.07.) jõudis Läänemere õhuruumi madalrõhkkond, mis liigub üle Saare- ja Hiiumaa edasi Soome lahele. See keeris muutus just saarte piirkonnas väga aktiivseks lühikese aja jooksul. Sel juhul tugevneb päeval edela- ja lääne-, hiljem ka loodetuul puhanguti 20, rannikul üle 25, Lääne-Eestis võimalik tuule tõus kuni 27 m/s. Õhutemperatuur on 14...19 °C.
Tormist pikemalt http://www.ilmateenistus.ee/2020/07/torm-laupaeval-11-07-20/ (seda muudeti hiljem, sest esialgu mainiti ka võimalust 30 m/s puhanguteks ja potentsiaalselt eluohtliku olukorra tekkimiseks).

Õhurõhk ja tuule puhangud 11.07. hommikul (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Allikas: Ilmateenistuse hoiatused (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Ilmakaardil on näha öösel tekkinud tsüklon. See oli õhtuks juba Soome kohal (DWD).

esmaspäev, 29. juuni 2020

27. nädala ilm (29.06.–5.07.2020)

Kommentaariumi viide

Nädal algas muutliku ilmaga. 29.06. päeval oli äike tugevam Hiiumaal ja kohati lääneservas, õhtul aga Alatskivi kandis (Tartumaal ja Peipsi ääres). Rekordiline vihm oli Tartu ümbruses. Sooja oli kuni 26 kraadi Tallinn-Harkus ja üle 28 kraadi Võrus ja Valgas. Sademeid tuli kuni 25 mm.
Esialgu määras ilma väheaktiivne madalrõhuvöönd, kuid öösel saabus lõunatsüklon: väike tsüklon liigub Poolast üle Baltimaade Soome lahe idaosa kohale. Selle mõjul väljastati hoiatused:

Eesti hoiatused
29.06 äikesevihmapilved liiguvad Lääne-Eestist ida suunas ja õhtuks jõuavad Peipsi äärde ning südaööks Virumaale. Äikesevihm on mitmel pool tugev ning pilvealused puhangud ulatuvad kohati 15-20 m/s. Mõnel pool sajab ka rahet.
30.06 varahommikul jõuab Liivi lahele tugev vihmasadu, mis levib edasi Lääne- ja Kesk-Eesti kohale, pärastlõunal koondub tihedam sadu Eesti idaserva, kohati on äikest. Oodatav sajuhulk 12 tunni jooksul on 25-50, kohati 70 mm. Läänekaarde pöörduv tuul tugevneb sisemaal puhanguti 15-17, rannikualadel 18-20, pärastlõunal võivad Kirde-Eesti rannikul puhangud ulatuda kuni 25 m/s.
Eriti tormine on ilm Virumaa rannikul: Soome lahe idaosa: öösel kagu- ja idatuul 4-9, puhanguti 13 m/s, hommikul tugevneb kagutuul 7-12, puhanguti 15-17 m/s, keskpäevast alates pöördub läände ja loodesse ning tugevneb 15-20, puhanguti 25-27 m/s. Öösel sajab kohati hoovihma, päeval aeg-ajalt vihma, võib olla äikest. Nähtavus mõõdukast heani, homme sajus halb. Laine kõrgus 1-2 m.

Eesti hoiatused

30.06 hommikupoolikul sajab Mandri-Eestis tugevat vihma, idapoolsetes maakondades on äikest. Pärastlõunal koondub tihedam sadu Eesti idaserva. Oodatav sajuhulk 12 tunni jooksul on 25-50, kohati 70 mm. Läänekaarde pöörduv tuul tugevneb puhanguti 15-20 m/s, pärastlõunal võivad Kirde-Eesti rannikul puhangud ulatuda kuni 25 m/s.
Mereilm: Soome lahe idaosa: kagutuul 7-12, puhanguti 15-17 m/s, pärastlõunal tugevneb 15-20, puhanguti 25-27 m/s ja pöördub läände, öösel edelatuul 8-13, puhanguti 17-20 m/s. Aeg-ajalt vihma, on äikest, öösel sajab kohati hoovihma. Nähtavus mõõdukas, tugevas sajus halb. Laine kõrgus 1-2 m.
Allikas: Ilmateenistus

esmaspäev, 22. juuni 2020

26. nädala ilm (22.–28.06.2020)

Kommentaariumi viide
24.06. avaldatud artikkel: https://maaelu.postimees.ee/7003302/poud-areneb-hirmuaratava-kiirusega

Põuane ja väga soe nädal. Nädal pööras uue lehekülje ilmapäevikus: kagutav ehk kagunaatordav ilm muutus, sest ilm tuleb nüüd läänest. Põud ja metsade tuleohtlikkus kasvab väga kiiresti, eriti seal, kus on vähe või pole peaaegu üldse sadanud.  Seega paneb kuiv ilm põllumehed tõsiselt proovile. Alates 29. juunist on arvestatav sajuvõimalus ja siis läheb ka oluliselt jahedamaks.



FMI lubab Eestisse kuni 35 kraadi. Õhumassi arvestades ei tundu see eriti usutav, aga huvitav on küll (FMI).

Kombinaator Ilmateenistuse 22.06. ja 25.06. nädalaprognoos: reedel (26.06.) taandub kõrgrõhkkond veidi kagu suunas, aga selle loodeservas on Eesti ilm ikka selge taevaga ja kuiv, kuid läänekaartetuulega. Lõunakaartest lisandub sooja: õhutemperatuur on öösel 12...17, päeval 27...32, meretuulega rannikul kuni 20 °C.
Märkuseks, et paiguti langes õhutemperatuur öösel ootamatult madalaks: nt Pärnumaal alla 10 kraadi, kohalikud kartsid öökülma. Hannese kinnitusel pole nii sooja päeva taustal nii jahedat ööd olnud, sest temp. amplituud ulatus 20 kraadini.
Laupäeval (27.06.) ja pühapäeval (28.06.) jääb kõrgrõhuala loodeserv Eesti kohale. Öö on laiguti õhukese pilvekihiga ja õhutemperatuuriga 14...19 °C. Päeval on pilverünki enam, aga tõenäoliselt suuremat sadu neist veel ei tule (sajuvõimalus alla 35%). Õhusoe kerkib 27...32, meretuulega rannikul kuni 20 °C-ni.
Esmaspäeva (29.06.) öö püsib sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Tugevnev idakaartetuul annab märku lääne poolt lähenevast madalrõhulohust, mis päevaks toob eelkõige Lääne- ja Edela-Eestisse sajupilvi, äikeseoht on suur. Õhtul muutuvad mandril hoogsajud laialdasemaks ja tugevamaks, võib tulla rahet. Puhub võrdlemisi tugev ida- ja kagutuul, saartel ja läänerannikul edelast ja läänest. Õhutemperatuur on öösel 12...17, rannikul kohati 20, päeval 23...28, meretuulega rannikul ja sajupilvede all kuni 20 °C.
Uute andmete järgi moodustub Eesti kohale madalrõhuala, mis toob 29. juunil jahedama ilma ja võib tugevat äikesevihma sadada (tõenäosus ~70%).

Ränk põud. Enne 29. juunit pole lootustki, et sajab (Meteoblue).

esmaspäev, 15. juuni 2020

25. nädala ilm (15.–21.06.2020)

Kommentaariumi viide

Palav ja äikeseline nädal. Eesti ilma mõjutab peamiselt Venemaa kõrgrõhkkond, kuid see jääb üsna kaugele. Siiski jõuab selle serva mööda troopiline õhumass Läänemere äärde. Teine oluline ilma määraja on madalrõhkkond, mis liigub Leedu kohalt Läänemerele, kuid nädala teiseks pooleks see täitub ja alles jääb üksnes kaudne mõju (niiskus, pilved, ehk ka madalama rõhu vöönd kõrgetes õhukihtides).
Hiljem, nädala edenedes tuleb ilma määrajaid küll juurde, kuid paistab, et ükski neist ei saavuta otsustavat ülekaalu. Kui ülekaalu jääb siiski Venemaa kõrgrõhkkond (Euroopa mudeli lahend) või Poola kohal olev madalrõhkkond (ARPEGE mudeli lahend), jääb tuline ilm püsima, kui läänepoolne kõrgrõhkkond või põhjapoolne madalrõhkkond, muutub ilm jahedamaks, aga tõenäoliselt mitte kuigi kauaks. Elame-näeme!
Valitsevas kaguvoolus tulevad pilved ja sajualad umbes 110° asimuudiga ehk liiguvad läände-loodesse, kuid liikumise suund muutub põhjapoolsemaks ehk asimuut suureneb. Äikest saab jälgida https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/.
15. juuni: troopiline õhumass jõudis Eesti kohale. Niiske ja pilvise ilma tõttu jäi õhutemperatuur enamasti 25 kraadi piirist madalamaks, kuid kastepunkt tõusis 19 kraadini. Äikest oli üksikutes punktides (peamiselt Virumaal).
16. juuni: lisandus niiskust ja soojust. Äikest oli Peipsi ümbruses, Virumaal ja üksikutes punktides loodeservas (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200616), sest Läänemerele jõudnud madalrõhkkonnaga seotud front jõudis oodatust kaugemale põhja ja itta. Mujal oli pilves ja üksikute vihmasabinatega (sajuhulk alla 1,5 mm) ilm. Pilves ja niiske ilma tõttu piirdus õhutemperatuur 20...25 kraadiga, kohati oli isegi madalam. Mõnel pool, peamiselt Liivi lahel, oli udu.
17. juuni: lääne pool läks õhumass jahedamaks ja ilm selgines. Hommikuks langes õhutemperatuur kohati alla 10 kraadi. Ida pool jäi soojem ja niiskem õhumass püsima, tekkis udu ja õhutemperatuur püsis 15 kraadi ümbruses.
Hommikul püsis ida pool veel udu, mis keskpäevaks siiski hajus. See oli seotud sooja ja niiske õhumassiga ja selle edasiliikumist tähistava sooja frondiga. Siiski oli õhumassi liikumine väga aeglane (5 sõlme) ja võttis kogu ööpäeva aega, et saarteni jõuda. Äikeseoht oli päeval väike, sest Eesti kohal oli kõrgrõhuhari (see pärssis tõusvaid õhuvoole). Äikest oli õhtupoolikul peamiselt Simuna ümbruses ja mujal Lääne-Virumaal. Õhutemperatuur tõusis selgema ilmaga mitmel pool üle 25 kraadi.
18. juuni: öö jooksul tekkis äikesevöönd mandri lääneosa kohal. See nihkus kirde suunas ja hiljem mööda põhjarannikut ja Soome lahte ida suunas. Sisemaal poole äike ei ulatunud. Päev oli kuum ja päikeseline, ainult õhtupoolikul tekkis Virumaal lühiajaline äikesekolle, see jäi Rakvere lähedusse. Sooja oli 25...32 kraadi, udustel rannikualadel piirdus 20 kraadiga.
19. juuni: kuni keskpäevani päikeseline ilm. Pärastlõunal pilvisus tihenes ja Eesti keskosas tekkis äikesevöönd, mis nihkus väga aeglaselt põhja suunas. Õhtuks see vöönd nõrgenes ja ilm hakkas selginema. Õhutemperatuur oli eelmise päevaga sarnaselt 24...32 kraadi, kohati rannikualadel vähem.
20. juuni: öösel oli Eesti kohal soe front ja peamiselt Võrtsjärve ümbruses arenes äikesekolle, üksikuid koldeid oli mujalgi. Hommiku jooksul nihkus äike Alatskivi ja edasi Peipsi kohale. Alatskivil kestis äike kokku üle 3 tunni. Mujal äikest enam ei olnud, aga pilvekiht jäi esialgu püsima.
Arvatavasti äikest enam ei tule või siis lõunaservas. Soojapiir jääb tõenäoliselt alla 25 kraadi.
Edasine: kõige soojem ja niiskem õhumass eemaldus. Edaspidi on õhumass jahedam ja kuivem, sest Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhkkond. Seega on 20. juunil ja edaspidi sooja valdavalt 20...26 kraadi ja ilm sajuta. Sarnane on ilm ka 23. ja 24. juunil ehk et jaanilõket saab sooja ja sajuta ilmaga pidada.
Nädala teiseks pooleks on oodata jälle 30 kraadi ja enam, kuid äikesevõimalus näib olevat väike.

Kõige palavam on 18. või 19. juuni (WeatherOnline).


reede, 12. juuni 2020

24. nädala ilm (8.–14.06.2020)

Kommentaariumi viide

7.–12.06. oli vaja viibida Kurtnas üliõpilastega loodusgeograafia (geoökoloogia) eriala komplekspraktikal. Kurtna maastikukaitsealal on levi enamasti väga niru ja katkendlik, mistõttu isegi tavaliste e-kirjade saatmine (manusteta) on problemaatiline. Lisaks ütles arvuti ootamatult üles, see võeti küll osadeks lahti ja üritati parandada, kuid asjatult. Praeguseks on siiski arvuti niipalju töökorras, et kõige kriitilisemad asjad saavad tehtud. 
8. juuni äikesepuhang ulatus ka Kurtnale. Taneliga virtuaalselt suheldes jälgisime nn emofeeruvaid pilvi. Äike algas Kurtnas umbes kell 19 ja kestis peaaegu 6 tundi järjest, kuid midagi erilist ei olnud (tugevaid tuulepuhanguid, tugevat äikest või rahet). Kuuldavasti viis äike tol päeval Sillamäel katuseid minema, kohati sadas hiidrahet (vt https://sakala.postimees.ee/6993495/suure-rahe-paeval-loi-valk-pilvest-alla-7256-korda, https://tinyurl.com/yb3a4p92). Äikest oli ka 9. juunil, kuid see polnud kuigi tugev. Hiljem nihkus äikese- ja rahevöönd Venemaale (https://tinyurl.com/y7de4oyy). 
Järgmistel päevadel püsis frontaalvöönd Eesti kohal, põhjustades ida ja lõuna pool pilves ja sajuhoogudega ilma, kohati oli äikest, Virumaal oli udune. Mujal oli sajuta ja selgem, alates 11. juunist hakkas nihkuma selge ilmaga ala kagu poole.
12. juunil oli suhteliselt tormine ilm (ida- ja kirdetuule puhangud ulatusid paiguti üle 15 m/s. Lõunapoolne Eesti oli pilvine, kuid sajuta, ülejäänud osa aga päikeseline. Sooja onlisuviselt 20 kraadi jagu. Ilm selgines järgneva ööpäeva vältel ka mujal, aga tuul püsis tugev. 14. juunil hakkas kaguservast pilvisus tihenema, kuid märkimisväärne sadu kohale veel ei jõudnud.
Uus nädal toob ilmamuutuse: läheb sajusemaks ja suureneb äikesevõimalus.

Frontaalvöönd on üha enam ida-läänesuunaline (DWD).

teisipäev, 2. juuni 2020

23. nädala ilm (1.–7.06.2020)

Kommentaariumi viide

Põud on kiiresti süvenemas, kuid paistab, et neljapäev toob leevendust (Virumaale jõudiski hommikul sajuala, mis liigub kiiresti idast läände). Üldjoontes võib öelda, et ilm kagutab ehk valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon. Esialgu on kagutamine natuke tinglikum, sest idavool on väga tugev ja tuul on kirdest, ent nädala lõpuks muutub õhuvool kagupoolsemaks ja tuul on idakaartest. Lisaks näib, et kevad areneb sujuvalt suveks.
Ärevalt on küsitud hirmsa kuumalaine kohta, mis pidavat nädala pärast saabuma ja Eestit raputama. Kuigi 20. mai paiku näitasid kuuprognoosid, et juuni esimesel nädalal võib 32 kraadi tulla, lükati see peatselt Lapimaale ja on nüüd enam kui nädal aega üldse kõikidest allikatest kadunud, ei ole ka seda Põhjamaades, kuigi mõnel pool on siiski väga soe http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmaxi.php?region=fi.
Siit https://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&time=0&run=0&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24 võib küll vaadata kuni 240-tunnist prognoosi, kuid pärast 120. tundi muutub prognoos iga päev väga palju. Siiski tendents on soojema poole, aga see paistab pigem tähendavat suve algust, sest ööpäeva keskmine jääb üle 13 kraadi. Seega, kel vaja soojust, siis peab jääma ikkagi ootele. Lisaks on osa prognoose pikselised, kuid ometigi näib, et midagi tulemas ei ole (mõõdukas võimalus on alles 7. juunil).

Suveks piisavalt mõõdukas, kuid kaunis äikeseline ilm (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964).

Kõrg- ja madalrõhkkonna vastasseis toob kagutava ilma ja tugeva idakaartetuule (DWD).

reede, 29. mai 2020

22. nädala ilm (25.–31.05.2020)

Kommentaariumi viide

On helistatud ja küsitud, mis juhtus, ja selgitanud, mis hullumaja lahti: vanni äravooluavast hakkas solki välja tulvama ja mitu päeva oleme sellega kimpus olnud. Torusiil ega kiirtellitud torumehed pole aidata suutnud. Peab vist tegema kapitaalremondi.
Inimeste huvi praeguse põua ja läheneva lõunatsükloni osas on väga suur! Lisaks ajakirjanikele ja telesaadete toimetajatele helistavad või saadavad kirju ka blogi lugejad, paar kirja tuli paberkandjal postkasti ja üks oli pakk mingite ilmavaatlustega postkontoris, Amblast. Tore, kui on nii suur huvi!
On küsitud ka Kaivo kohta. Ta on hetkel vanglas ja saadab korra kuus kirja, kus räägib oma olukorrast ja palub nädalaprognoose ja ilmapilte jms (vanglas ei tohi telefone, sotsiaalmeediat jms kasutada).

Nädal on põuane, kuigi 25. mail sadas mõnel pool äikesevihma (isegi tunde järjest) ja 28. mai hommikul sadas jälle teistes paikades vihma, kuid äikest polnud. Õhutemperatuur püsib kevadele omane ja pikaajalisele keskmisele lähedal.

25. mai äikesed. Kuigi välke tähistavaid punkte näib vähe, olid piksed väheliikuvad, tõid tunde kestva äikese ja kohati isegi rahet kaasa (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200525).

30. ja 31. mai toovad tuulise, kuid päikeselise päeva, sest Eesti ilma mõjutab aktiivne lõunatsüklon. Isegi Ilmateenistus andis välja hoiatuse selle kohta. Paraku põud jätkub ja süveneb kiiresti. Hea uudisena võib öelda, et öökülmad paistavad olevat lõppenud. Küll aga on lahtine see, kas kevad jätkub sujuvalt suvena või osutub kuumus agressiivseks ja lõikab nagu noaga kevade läbi. Elame-näeme!

Keskmistatud prognoos on jätkuvalt väga mõõdukas, aga ööd üllatavalt soojad. Siiski on veapiir üpris suur ja kuumus on võimalik (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964). Suurema kuumuse saab ilmselt Lapimaa.

31. mail oli lõunatsüklon täitumas ja püsis paigal (DWD).

teisipäev, 26. mai 2020

21. nädala ilm (18.–24.05.2020)

Kommentaariumi viide

*Vahepealset nädala jagu kestnud tõsist hullumaja ei hakkagi siin kirjeldama (blogi lugejad on küsinud ja siis seda ka selgitanud). Kuid uuendatud on rekordlund käsitlevat postitust: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2020/05/20-nadala-ilm-1117052020.html.

Nädal pööras uue lehekülje: ilm muutus kevadiseks. Kuni 18. maini oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur ikkagi varakevadiselt omane, mõned soojemad ööpäevad sekka, aga edaspidi püsis ööpäeva keskmine kevadele omane.  Tuletame meelde:
  • Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C.
  • Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 5–13 kraadi.
Kõige kauem on varakevad kestnud 27. maini, seekord venis varakevad peaaegu 20. maini. Nii et hiline kevade algus, aga lõpuks see siiski käes. Nädal osutus suhteliselt põuaseks ja tuleoht kasvas kiiresti, kuigi mõned paigad said siiski ka lumekruupe jt sademeid. Nädala lõpuks jõudis õhutemperatuur kohati ligi 20 kraadini ja ööpäeva keskmine üle 10 kraadi.

Jätkub väga mõõdukas temperatuur, kuid olud on kuivad (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964).

27. mail: palju on küsitud sademete kohta, sest põud võtab võimust. Kahjuks häid uudiseid ei ole, sest paistab, et sajuvõimalus on väga väike ja ka juuni esimene nädal tõenäoliselt ei too leevendust. 
28. mai hommikul sadas kohati küll vihma, aga olulist leevendust see kaasa siiski ei toonud. Ainult mõni üksik koht võis saada üle 5 mm sademeid, kuid suurem osa Eestist jäi siiski olulise sajuta ja päev otsa päikesepaistet aurustab selle vähesegi niiskuse. Põud süveneb kiiresti.

pühapäev, 17. mai 2020

20. nädala ilm (11.–17.05.2020)

Kommentaariumi viide

Hullumaja tõttu (õppetöö on faasis, kui kodutööde jms tähtajad on käes ja alanud eksamiperiood + prognoositellimuste suur hulk kapriisse ilma tõttu) ei olnudki lihtsalt aega tegeleda blogiga.

Nädal oli külm, lumine ja äikeseline, kaks videot tugevast lumesajust:

11. mai keskpäev

13. mai hommik

Suurimate räitsakate läbimõõt ulatus 7 cm-ni, mis võib Eesti uus rekord olla. Kirjanduse andmed on suurimate räitsakate osas siiski vastukäivad. Eesti kohta andmeid eriti ei ole, aga Euroopa kohta on teada, et suurimad räitsakad on registreeritud 10.01.1915 Berliinis, kui helveste läbimõõt ulatus 10 cm-ni, kuid on teateid ka sellistest juhtumitest: 1951. a Suurbritannias Berkhamstedis kuni 13 cm läbimõõduga ja 1888. a Shirenewtonis mõõtmetega 9,52x0,64 cm (ehk siis justkui lendtaldrik frisbi). Viimase kahe juhtumi täpsed kuupäevad pole teada.
Maailmarekordiks peetakse tavaliselt 28.01.1887 Fort Keogh, Montanas langenud gigantset helvest mõõtmetega 38x20 cm. Veel on mainitud suurima loodusliku räitsakana 1971. a Bratskis Siberis registreeritud hiidu mõõtmetega 20x30 cm.
Siiski, Eesti rekordiks võib vast pidada kunagist juhtumit Uuemõisas https://epl.delfi.ee/eesti/taevast-sadas-lumesiile?id=50916463, kuid kahjuks pole mõõtmed teada, on vaid võrdlus tennisepalliga. Kui suur on tennisepall? Kui vähemalt 7 cm, siis uut hiidräitsaka rekordit seekord ei tulnud, aga kui vähem, võis 11. mai uue rekordi tuua. Ka 13. mai hommik jahmatas hiidräitsakatega, kuid nende läbimõõt üle 5 cm siiski ei ulatunud.
Eestis võib rekordiliselt suuri räitsakaid näha kevadel alates märtsist (nt https://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid, pildil on helves laiali vajunud, nii et tegelikud mõõtmed õhus olles olid tõenäoliselt kompaktsemad), vähem tõenäoliselt talvel sulailmadega.
Hiidräitsakad tekivad ainult teatud tingimustel: mitme km paksune õhukiht peab olema veeaurust küllastunud ja võimalikult soe – lumesaju ajal siis ilmselt mitte kuigi palju üle 0 °C, sest muidu sulaks lumi ära. Soodsa asjaoluna on veel mainitud nõrka muutliku suunaga tuult, sest tormise ilmaga lõhuks tuul väga suured helbed väiksemateks. Kokkuvõttes peab rekordiliste helveste tekkimiseks olema mitme km paksune õhukiht, mis on võimalikult soe ja veeaurust küllastunud ja milles ei ole tugevat tuult. Senised vaatlused kinnitavad neid tingimusi. Kokkuvõte hiidhelveste tekketingimustest on https://www.theweatherprediction.com/habyhints/261/.
Sobivad tingimused sellisteks ülihiidhelvesteks on õhumassi piirialal ülipaksudes kihtsajupilvedes (11. mail) või rünksajupilvede puhul, mis on niikuinii väga suure veesisaldusega ja mitme km paksused (13. mai hommikul). Mitmel korral, kui on sääraseid räitsakaid sadanud, on pilvede all olnud väga madalad kihtpilved või isegi udu, mis näitab siis õhukihi veeaurust küllastatust.
Kokkuvõtlikult oli nädal märg ja väga külm. See hoidis vähemalt põuaohu eemale, kuigi looduse areng oli väga aeglane ja tekkis kuni 3-nädalane mahajäämus pikaajalisest keskmisest (vaatamata väga soojale varakevadele).

reede, 8. mai 2020

19. nädala ilm (4.–10.05.2020)

Kommentaariumi viide

Lugejad on nõudnud uusi andmeid ilmast, aga ka seda, kas on oodata lund. Kevad on vindunud juba sisuliselt pool aastat (detsembri, jaanuari ja veebruari võib siiski määrata ka eeltalvena). 1. mail asendus varakevad kevadega ja on suutnud jääda sellisena püsima. Ilus kevadine ilm kestab nädala lõpuni, kuid siis ilm muutub ja pöördub tagasi varakevadesse. Ehk ongi see hea, sest muidu on aasta soojusressursid niivõrd ära kulutatud, et suvele ei jäägi midagi?
Usutakse, et aasta vältel saame teatava soojushulga, mis siis jaguneb kuidagimoodi aasta peale. Talve ja kevadega on sel juhul suur hulk sellest ressursist juba ära kulutatud. Tõepoolest, pikaajalised prognoosid on soojuse osas üha nirumaks muutunud https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html. Eriti suure põntsu sai suvi aprilli äikeselisuse tõttu http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html
Meenutagem aprilli äikesepuhangut. 3.04.2020 äikeseraju lõhkus ikka kõvasti. Kõige kurvem lugu juhtus Lihulas, vt https://parnu.postimees.ee/6941016/lihulas-lennutas-tormituul-kortermajalt-katuse-ja-19-inimest-jai-koduta?_ga=2.29132476.1204295440.1585469520-301393123.1559042892. Aga oli ka minul üks tuttav, kelle laudalt viis puhkenud äikeseraju katuse ja vaesed loomad said rahe ja lume tõttu kahjustada. Kaardil 2.04. ja 3.04. öö välgud, päeval läks möll edasi (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200402).

Ränk päikesepaiste 6.05. Laagris

pühapäev, 3. mai 2020

18. nädala ilm (27.–33.04./3.05.2020)

Kommentaariumi viide

See nädal märkis kevade kohalejõudmist. Meenutuseks, et varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsiva temperatuuri vahemikus 5–13 kraadi.
Kui veel 30. aprilli hommikul oli õhutemperatuur valdavalt –1...–6 °C, maapinnal kohati –12 °C, mistõttu oli laialdasi külmakahjustusi, siis 1. mai öö oli enamasti üle 0 °C (v.a Virumaal, kus oli veel kuni –3 °C), päeval aga 10...16 °C. Paistab, et selline temperatuurifoon jääb püsima ja öökülmaoht on mõneks ajaks möödas. Kuid sellest lähemalt järgmises postituses.
Nädala alguses saavutas tuleoht teravas aprillipäikeses ja kuivatavas tuules jälle IV klassi, kuid õnneks saabusid sajud nii vihma kui lumena (28. aprillil), mis kustutas täielikult tuleohu. Alanud niiskem periood vast säästab suuremast põuast ega lase kasvada tuleohul ohtliku piirini.

Lumesagar 29. aprillil Laagris. Suured lume- ja vihmasajud kustutasid kevadpühadeks tuleohu.

Kõigest paar sajuta päeva võimaldavad tuleohul kasvada juba III klassini. Õnneks 2. mai vihmasadu kustutas selle tuleohu. Järgnes udune, kuid soe öö. Mõned ootavad või kardavad 3. mail äikest, kuid selle tõenäosus ei ulatu üle 15%. Ilmateenistus

kolmapäev, 22. aprill 2020

17. nädala ilm (20.–26.04.2020)

Olukord õppetöös ja mujal on praeguseks piisavalt stabiliseerunud, et jätkata ja tähelepanu pöörata ka blogile. Kuna kommentaaride arv on eelmises postituses üle mõistuse suur, tehti ettepanek kirjutada uus postitus, et olukorda ohjeldada ja kommentaaride hulk saada kontrolli alla. Päris mitmed lugejad on annetanud blogi heaks – suur tänu! 

Praeguseks peamise mureks on põuaoht ja metsade tuleohtlikkus: 

13. aprillil ulatus tuleoht kohati juba eluohtliku piirini. Õnneks järgnenud lumesajud kustutasid selle. Vaid Pärnus püsib see veel väga kõrge (kliki pildile). Ilmateenistus

Aprilli tuul ja terav päikesepaiste põhjustab suure auramise ja muldade kiire kuivamise. Et lumest tekkinud suurvett polnud, tuleb loota sademetele. Kuni 10 päeva sajuta ilma on vastuvõetav, kuid üle selle võib olukord muutuda kriitiliseks ja tekkida vajadus kastmise järele, seda isegi madala õhutemperatuuri tingimustes.
Ideaalset ja täiuslikku ilma meil enamasti pole. Siiski, mudeleid selleks on koostatud. Tšehhi kirjanik Karel Čapeki sõnade järgi: "Kui sellest oleks mingit tulu, siis langeks aednik iga päev põlvili ning paluks umbes nii: "Issand jumal, tee kuidagi, et iga päev sajaks, näiteks keskööst kuni kella kolmeni hommikul, aga tead, nii, et tuleks pisitasa ja sooja vihma, sest siis ta imbub maa sisse. Ja et seejuures ei sajaks mitte tõrvalilledele, kilbirohule, kuldrohule, lavendlitele ja teistele, mida Sa tunned oma lõpmatus tarkuses kui kuivalembesi taimi. Kui Sa tahad, siis võin ma nad sulle paberi peale üles märkida. Hea on, kui päike paistaks kogu päev, aga mitte ka igale poole (näiteks mitte enelatele ega ka emajuurte, sookaerte ja alpi rooside peale) ja ka mitte liiga kuumalt; et oleks palju kastet ja vähe tuult, küllalt vihmausse, aga ei ühtegi lehetäid ega tigu ega mingit jahukastet, ja et kord nädalas sajaks lahjendatud virtsavett ning tuvisitta. Aamen.""
Tallinn-Harku ilmajaam üllatas täna (22.04.) hommikul tugeva õhutemperatuuritõusuga https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/. Ilmselt osutusid kõik tingimused ideaalseteks: nõrk või tuulevaikne ilm, õhk liigub sisemaalt mere (loode) suunas, päikesepaiste, madal õhuniiskus (kuiv õhk soojeneb kiiremini). Tihedamini uuendatakse andmeid https://tik.teeilm.ee/. Nii ulatus juba kella 8-ks hommikul õhutemperatuur Pakril 8,3 ja Tallinn-Harkus 7,7 °C-ni. See siiski nii ei jää püsima: Eesti poole on teel arktiline õhumass. Paistab siiski, et väga kiiresti see ei liigu, ent kohale jõuab ja toob kaasa öökülmaohu. 

Kuum kõrgrõhkkond Norra kohal. Selle idaservas on määravaks põhjavool ja pakaseline õhumass (nädala lõpuks kohal). DWD

kolmapäev, 18. märts 2020

Ilm

Gert: Jüri Kamenik pidi sel nädalal ise blogi valmis kirjutama. Oodake siis tundub, et ta hilineb seekord.
Algne täiuslik autor: tänan annetuste eest! Blogi taaselustati. Arutelu võib kolida ümber uue postituse alla.

Ilmakaart enne suurt tormi. DWD

esmaspäev, 9. märts 2020

11. Nädala ilm (9.03-15.03.20)

Esmaspäev 9.03 

Täna oli meil mitmel pool Eesti selle aasta kõige soojem ilm. Nüüd kui homme sama soe või soojem ei tule, siis ilmselt terve nädala jooksul uut soojemat ilma ei tule, samas õnneks ka kõige külmemat ilma ei tule sel nädalal selle aasta oma. Temperatuur tõusis kohati üle 9°C. Ilm siiski muutus täna tuulisemaks, seetõttu oli eile 8.03 tajutav temperatuuri soojus selle aasta esimesel kohal, seega tänane tundus jahedam kui eilne. Kuid mida ilmad edasi toovad? 


Teisipäev 10.03 



Mitmel pool on pilves selginemistega ilm, kuid samuti on oodata ka mitmel pool aegajalt vihma. Ida-Eestis on ilm selgem. Puhub lõunatuul 3-9 m/s, rannikul puhanguti kuni 13 m/s. Öösel on õhusooja 0...+4°C. Hommikul, läheb üle Eesti ilm pilve ja päevaks levib vihmasaju läänest üle itta nii, et kogu Eesti saab lõpuks natukene taaskord vihmast ilma tunda. Puhub lõuna ja edelatuul 4-10 m/s, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, õhtul võib veidi tõusta. Õhutemperatuur on +3....+7°C. 

Kolmapäev 11.03

Öösel on kohati pilves selginemistega ilm, mitmel pool võib esineda ka vihmasadu. Tuul hakkab olema lõunast ja kagust 6-11 m/s, puhangud kuni 17 m/s rannikul. Õhutemperatuur öösel on 1....4°C. Kuid hommikul taas on igal pool pilves ilm ja lõunal sajab igal pool üle Eesti vihma. Tuul pöördub päeval kagust edelasse puhkudes 7-12 m/s, rannikul on puhangud kuni 17 m/s. Õhtul puhub saartel ja rannikul 10-15 m/s tuul ja puhanguti kuni 21 m/s. Õhusooja tuleb 2...7°C. 

Neljapäev 12.03

Neljapäeva öösel läheb ilm veelgi tuulisemaks, mis hakkab meie möödunud talve meile meenutama. Ilm on enamjaolt pilves või siis sajab vihma. Mandril on tuul 8-13 m/s, puhanguti kuni 18 m/s. Rannikualadel on tuul 10-16 m/s, puhanguti kuni 23 m/s. Õhusooja tuleb öösel 1...4°C. Hommikul kui ka lõunal püsib tuul sama tugev ja mitmel pool sajab vihma. Õhtul alles hakkab tuul nõrgenema. Õhutemperatuur on 4...8°C. 

Reede 13.03

Reede öösel on pilves ilm, öösel hakkab edela eestist vihma sadama, mis levib edasi kirdesse, kirdes on ka väike võimalus näha lörtsi. Puhub endiselt lõuna ja edelatuul 5-10 m/s, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Saartel puhub endiselt tugevamalt, 9-14 m/s ja puhanguti kuni 19 m/s. Hommikuks pöördub tuul loodesse. Õhutemperatuur öösel on +1...+4°C. Päeval on pilves selginemistega ilm, kohati sajab vihma. Puhub lääne ja loodetuul 5-11, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on +2...+7°C. 

Laupäev 14.03 

Ilm muutub selgemaks ja kohati võib õrnalt esineda lörtsisadu, väikese tõenäosusega ka lund. Kuna reede õhtul selginemise korral võib laupäeva hommikuks temperatuur järsult üle Eesti alla 0°C langeda ja lisaks olema ka suurema tõenäosega väljas madalrõhualast. Õhutemperatuur on öösel 0...-5°C. Lisaks on ilm üsna tuulevaikne. Päeval on siiski ilm vahelduva pilvisusega ja selgem ja õhusooja päeval on oodata +2...+5°C. 

Pühapäev 15.03

Pühapäeva öösel oleme veel kõrgrõhuala servas, aga päevaks tagasi madalrõhualas. Öösel puhub mõõdukas loodetuul. Mis siiski toob meile taaskord öökülma. Õhutemperatuur on -1...-5°C, kohati võib langeda mõni kraad alla poole. Hommikul päikesega siiski tõuseb õnneks ruttu tagasi üle 0°C. Kuid päeval pöördub tuul edelasse ja tugevneb, mis võib tagasi tuua hea halli ilma. Päeval on õhutemperatuur +1...+4°C. 

See nädal tuleb nüüd sombune ja vesine ja kohati lausa krõbedalt külma nagu -7°C. Kuid sellele järgneval nädalal peaks tulema vesine algus, aga edasi ilus päikeseline ja soe, et öösel 0°C ümbruses ja päeval 7/8°C ümbruses, aga eksnäis kuidas mudelid muutuvad ja mis ilma meile tegelikult tuuakse ja mida järgmise nädala prognoosis välja saame tuua. 

Jürist pole üldse informatsiooni, kuna ta on üldse eraldunud kõigist ja ta pole mitte hõivatud, vaid ta lihtsalt ei viitsi ega ei soovi enam blogi kirjutamist jätkata, sest tal pole huvi selle vastu. Lihtsalt meeldib, et see eksisteerib siin ja inimesed lugemas käiksid, aga ta ise ei hakkagi enam ilmselt sellesse mitte kunagi uuesti panustama, arvab ta isiklikult. Sest ta parem eelistab lugeda raamatuid ja lihtsalt uurida mingeid teadusartikleid jne, aga kindel on see, et blogi pidamisse ta lähitulevikus ei plaani naasta.  NB! Tekst on punases taustas, kuna juhtus mingi äpardus arvutiga ja mulle ei näidanud blogi peale teksti kirjutamsit blogis vastasel juhul teksti. Loodame, et järgmine kord läheb kõik õnneks.

pühapäev, 1. märts 2020

10. Nädala ilm (2.03.20-8.03.20)

Esmalt tahaks mainida möönudu kolme kuud, need kõik kes ei uskunud, et kolm kuud järjest tuleb kuu keskmine plusskraadidega, siis Eestis siiski selline asi aset leidis, et kõik n.n talvekuud tulid keskmised õhutemperatuuriga, mis jäid pluss poolele. Veebruari Eesti keskmine oli 1,7°C, viimase kolme kuu oma kokku 2,5°C. Lisaks tuli sel nädalal pea igal pool lumi maha, mis nüüd korralikult sulab, ilmselt uue nädala teiseks pooleks on lumi kõigest ajalugu sellest talvest. Kuna peaaegu kõik eelolevad ööpäevad prognoosivad plusskraade ja ka vihmasadu, mis sulatab lund lihtsalt paratamatult kiiresti. Nädala esimene pool ilmselt tuleb halli sügise stiilis, teisel poolel võib mitmel pool vaikselt kevadist päikest märgata. Samas prognoosis NOA ka kevadkuudeks keskmisest soojemat ilma. Seega tuleb ilmselt ka märts plusskraadilise keskmisega, mis on see kuu, kus kuu keskmine veel aegajalt on küll miinuses, aga seekord näitavad pikaajalised prognoosid, et tuleb kindlalt soojem kui 0°C, ilmselt soojem kui oli ka Jaanuar, et keskmine õhutemperatuur ilmselt tuleb kuskil +4-5°C ringis sel kuul. Kuid elame ja näeme, seega kirjutan ka esimese prognoosi algavast kevadkuust.

2.03.2020 Esmaspäev

Täna õhtul (1.03) õhutemperatuur Eestis alla 0°C langeda ei tohiks. Lisaks ka 2.03 öösel pole oodata kuskil miinuskraade õhus, õhutemperatuuri öösel ootame 0...3°C. Meile puhub igatahes edela ja lõunatuul 5-12m/s, rannikul puhanguti kuni 17m/s. Mida öösel tunnis edasi, seda vaiksemaks ka tasapisi tuul jääb. Ilm on igal pool pilvine ja mitmel pool sajab vihma kui ka lörtsi. Kuid homme hommikul hakkab ilm tasapisi selginema, ja mitmel pool on pilves selginemistega ilm. Tuul jääb puhuma lõunakaarest 3-9m/s. Lisaks tuleb meil ka homme soe ilm märtsi alguse kohta. Õhutemperatuur tõuseb 3...7°C soojani. 

3.03.2020 Teisipäev

Teisipäeva öösel on lõuna ja lääne Eestis vihmasem ilm, mujal Eestis on ilm pilves selginemistega. Lisaks ida ja keskeestis võib oodata õhus öökülma. Tuulesuunaks öösel hakkab olema idatuul. Õhutemperatuur öösel on -2...+4°C. Tuulekiiruseks on 2-7m/s. Hommikul sajab mitmel pool üle Eesti vihma ja päeva jooksul sadu lakkab. Puhub ida ja kirdetuul 3-8m/s, rannikul kuni 14m/s. Õhutemperatuur päeval on +2...+6°C.

4.03.2020 Kolmapäev

Kui teisipäeva õhtul on pilves selginemistega, siis kolmapäeva ööseks jõuavad meile kohale uued sajupilved. Keskööl hakkab sadama vihma kui ka lörtsi, mis levib läänest itta. Öösel puhub ida- ja kagutuul 7-12m/s, hommikuks rannikul puhanguti kuni 17m/s. Õhutemperatuur öösel on 0...3°C sooja. Päeval on samamoodi hall ilm ja enamjaolt igal pool sajab vihma kui ka lörtsi. Aegajalt kohati võib sadu muutuda mõõdukast üle tugevaks. Kuni õhtuni puhub ida ja kagutuul, kuid õhtul on tuulesuunaks taaskord lõuna- ja edelasuunast puhuv tuul. Päeval on tuul 7-12m/s, puhanguti kuni 17m/s. Õhutemperatuur on 2...6°C sooja.

5.03.2020 Neljapäev

Neljapäeva öösel on endiselt hall ja pilves ilm ja põhja kui ka ida Eestis sajab kogu öö jooksul vihma kui ka lörtsi, hommikuks jääb sadu üle. Puhub lõunakaare tuul 3-9m/s, südaöö paiku on puhanguid kuni 14m/s. Õhutemperatuur on 0...3°C. Ka päeval on enamjaolt pilves selginemistega ilm, kuid kohati võib veel esineda hoovihma kui ka hooglörtsi. Puhub lõunakaare tuul 2-7m/s. Õhutemperatuur on +2...+6°C

6.03.2020 Reede

Reede öösel on endiselt pilves ilm ja mitmel pool sajab aegajalt vihma, kohati ka lörtsi ja väike tõenäosus on kohati ka näha märga lund. Öösel on õhutemperatuur 0...2°C. Ka päeval on peamiselt pilves ilm ja kohati võib endiselt vihma sadada. Päeval on sooja oodata sooja 2...6°C. Tuul puhub ööpäeva jooksul 2-8m/s.

7.03.2020 Laupäev

Laupäeva öösel võib meil öösel taaskord öökülma õhus olla. Öösel on pilves selginemistega ilm ja kohati võib esineda sademeid nii vedelal kui ka tahkel kujul. Ehk võib alla tulla nii vihma kui ka lumena. Kuid lumi päeval mitte mingil juhul püsima ei jää, kuna seda on oodata vähe ja päeval läheb ilm peaaegu igal pool enamjaolt päikesepaisteliseks. Kuid põhja Eestis on vahelduv pilvisus ja pilvi rohkem. Öösel on õhutemperatuur -1...+1°C. Päeval on õhutemperatuur +3...+5°C. Õhtul selge taeva korral pärast päikeseloojangut võib taaskord mitmel pool õhutemperatuur alla 0°C langeda, kuid mitte palju.

8.03.2020 Pühapäev

Pühapäev võib tuulekiirus taas kasvama hakkata, kus puhangud rannikualadel võivad 18m/s ulatuda. Ilm on vahelduva pilvisusega ööpäeva vältel, ilmselt ka sademeid ei esine kogu ööpäeva vältel. Öösel on õhutemperatuur -2...+4°C.  Päeval juba on oodata +4...+8°C, võimalik et kuskil kraad soojem. Ilm on vahelduva pilvusesega ja päikese soojust annab juba tunda kui peaksite päikest nägema ja tuul liiga tugevaks ei lähe. Kuid ilm tuleb tõenäoliselt tugeva tuulega, kuid mitte tormise tuulega.

Lisaks näitavad erinevad allikad ka selle järgneva nädala esimest poolt sooja ilmade jätkuna. Kuid eks elame ja näeme mis saab.

teisipäev, 25. veebruar 2020

9. Nädala ilm

 24.02.2020 Esmaspäev

Ilm oli nagu ta eile oli, tuuline ja mitmel pool päikesepaisteline ja õhtul läks ilm külmaks ära, et väljas langesid temperatuurid alla 0°C. Täpsemalt selle päeva ilmast enam pole mõtet kirjutada, kuna see oli eilne ja ei kuulu enam prognoosi alla. Ei jõudnud eile kirjutada seoses reisiväsimusega ja kerge külmetustõve tõttu.

25.02.2020 Teisipäev

Öösel oli pea igal pool õhutemperatuur alla 0°C. Oli korraliku öökülma tunda. Täna puhub kagu ja ida tuul 5-11m/s, puhanguti kuni 18m/s rannikualadel. Õhtul hakkab edela  Eestist lume ja lörtsisadu, mis levib aeglaselt kirde suunas. Õhutemperatuur päeval on 0...3°C , aga õhtul langeb -3°C...0°C, mis muudab teed kohati äärmiselt libedaks.

26.02.2020 Kolmapäev

Öösel sajab mitmel pool lund ja lörtsi, lõunas tuleb sekka ka vihma. Puhub ida- ja kagutuul 5-9m/s, puhanguti kuni 13m/s, öösel hiljem saartel puhanguti kuni 17m/s. Hommikuks pöördub tuul lõunassse ja edelasse ja saartel on oodata puhanguid kuni 20m/s. Õhutemperatuur öösel on -3°C....+3°C. Päeval on pilves selginemistega ilm, kuid põhjas on suur tõenäosus näha tuisku. Saartel ja lõunas sajab vihma. Tuul puhub põhja pool idast ja kirdest ja lõuna ning lääne Eestis puhub tuul lõunast ja edelast. Hiiumaal on oodata tuulepuhanguid kuni 20m/s. Muidu puhub üle Eestis 3-12m/s tuul. Õhutemperatuur on -2....+5°C. Põhja ja kirde Eestis jääb õhutemperatuur -2...+1°C.

27.02.2020 Neljapäev

Neljapäeva öösel sajab endiselt mitmel pool lund kui ka lörtsi, Põhja ja kirde Eestis on pilves selginemistega ilm. Saaremaal ja lõunas võib ka vihma sekka tulla. Puhub ida- ja kirdetuul 6-12 m/s, rannikul puhanguti kuni 17m/s. Õhutemperatuur mandril on -2...-5°C. Saartel kuni +1°C. Neljapäeval on pilves selginemistega ilm, kuid mandri lõuna poolses osas sajab mitmel pool hooglund. Puhub ida ja kirdetuul 6-12m/s, rannikul puhanguti kuni 17m/s, õhtuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on -3...+1°C. Üle nulli tõuseb saartel ja heal juhul ka läänerannikul.

28.02.2020 Reede

Reede öösel on pilves selginemistega ilm, kohati sajab vähest lund (suurema tõenäosusega põhja Eestis) Puhub põhja ja kirdetuul 6-12m/s, põhjarannikul kuni 15m/s Õhutemperatuur üle Eesti on taaskord üle pikka aja igal pool alla 0°C, ehk oodata on õhutemperatuuri -2...-7°C. Päeval sajab aegajalt üle Eesti mitmel pool lund. Tuul muutub põhjasuunaliseks, mis puhub 3-9m/s, puhanguti kuni 13m/s. Õhutemperatuur on 0...-3°C. Õhtul hakakb mitmel pool langema.


29.02.2020 Laupäev


Öösel on muutliku pilvisusega ilm, mis selginemiste korral võib krõbedat külma kohati teha. Kohati võib ka lund sekka sadada, kuid öösel tuul pöördub loode ja läänesuunaliseks, mis puhub 2-8m/s. Õhutemperatuur on -2...-8°C, Kagus ja Kirdes võib kohati ka -11°C krõbe külm väljas olla varahommikul. Kuid päeval läänevoolust juba saabub õnneks soojenev õhk, mis selle külma ära puhub vaikselt. Tuult on oodata 2-8m/s läänekaarest. Õhutemperatuur päeval on -3...+2°C.

Veebruari Eesti keskmine ilmselt siiski tuleb üsna 0°C lähedane, aga suurema tõenäosusega on see + kui - poolel. Kuid siiski Veebruari keskmine tuleb Jaanuari keskmisest paar kraadi jahedam, seega kehtib ütlus, et soojale Jaanuarile järgneb külm Veebruar, mida ka tõesti on olnud ja tulnud.

30.02.2020  Pühapäev

Ka pühapäeva öösel jätkub meile läänetuult, mis küll päeva jooksul pöördub üle Edelatuuleks. Samas öösel veel on oodata õhutemperatuuri langust, saartel jääb küll üle 0°C ja läänerannikul 0°C ümbrusesse, aga mujal mandril on siiski oodata mõnusat öökülma. Öösel puhub veel mõõdukas läänetuul, aga hommikuks pöördub edelasse, mis hakakb vaikselt tugevnema ja õhutemperatuur päeval tõuseb igal pool üle 0°C, ja lumesajud muutuvad üle lörtsi ja vihmasajuks. Kuid õhtul võib õhutemperatuur taaskord alla 0°C langeda mitmel pool ja võib taaskord ka lund tulla. Seega on oodata heitliku ilma märtsi esimeseks päevaks. Varsti juba selgub, kas talv jääb püsima või hakkab kevad vaikselt talvest võitu saama.

esmaspäev, 17. veebruar 2020

8. Nädala ilm (17.02.2020-23.02.2020)

17.02.2020 Esmaspäev

Täna on küll meeldivalt soe ilm, ja kahjuks muidugi mitmel pool vihmane, kuid lõunast saadik on Põhja-Eesti jäänud selgemaks piirkonnaks. Muidugi Kagu ja Lõuna-Eesti on hetkel soojemad kui mujal, kuid siiski on meeldivalt soe õhutemperatuurinäit Veebruari kohta. Kuid tuul on mitmel pool endiselt tugev, puhangud võivad ulatuda kuni 25m/s ka õhtu jooksul veel.

18.02.2020 Teisipäev

Öösel on mitmel pool pilves selginemistega ilm, kohati on võimalus öösel ka ajutisetele õrnematele vihmahoogudele. Tuul puhub edelast 8-13m/s, puhanguti 15-20m/s, saartel ja rannikul on tuulekiirus 13-18m/s, puhangud on öösel endiselt 20-25m/s. Öösel püsib termomeetrinäit +3....+5°C. Homme päeval õhutemperatuur kahjuks nii kõrgeks ei tõuse kui tänased maksimumid olid, jääb umbes kraadi kuni kaks alla poole. Ehk õhutemperatuur päeval on +4...+7°C. Lisaks ka päeval puhub endiselt tugev edelatuul 7-12m/s, puhanguti 15-18m/s mandril, saartel ja rannikul puhub 10-15m/s, puhanguti kuni 22m/s. Ilm on endiselt peamiselt pilves selginemistega, kuid võib kohati ka väiksemat hoovihma alla tulla.

19.02.2020 Kolmapäev

Ka Kolmapäeva öösel püsib meil veel tugev edelatuul. Peamiselt on pilves selginemistega ilm, kuid kohati võib siiski hoovihma vahel alla sadada. Mandril puhub edelatuul 6-10m/s, puhanguti kuni 15m/s, saartel ja rannikul 9-14m/s, puhanguti kuni 20m/s. Kuid siiski õhutemperatuur homme vastu ülehomset on natukene madalam kui eeloleval ööl, õhutemperatuur Kolmapäeva öösel jääb vahemiku +1...+4°C. Tuulekiirus päevapeale järkjärgult väheneb ja õhtuks pöördub läände. Päeval on peamiselt pilves ilm ja mitmel pool esineb aegajalt vihma. Õhutemperatuur on +2...+5.

20.02.2020 Neljapäev

Neljapäeva öösel võib taevas mitmel pool selgemaks tõmbuda, mis toob kaasa öökülma. Kuid kohati püsib ilm pilvine ja seal kandis võib veel vihma sadada, kuid võimalus on ka lörtsile. Ööhakul puhub lääne ja edelatuul, kuid öö jooksul pöördub loodesse, mis puhub öösel 3-8m/s, puhanguti kuni 12m/s. Õhutemperatuur öösel on -3...+2°C. Hommikul on väike lootus kohati lumesadu näha, enamjaolt tuleb siiski lörtsi ja vihma. Kuni lõunani puhub loodetuul 2-7m/s. Lõunast pöördub tuul tagasi edela-lõuna suunast puhuvaks, mis õhtul tugevneb, mis viib puhangud kuni 16m/s rannikul, ja sisemaal puhangud kuni 12m/s.  Õhutemperatuur on -1...+3°C. Õhtul selge ilma korral langeb mitmel pool alla 0°C.

21.02.2020 Reede

Reede öösel pilvisus tiheneb, kuid õhutemperatuur enne jõuab korralikult miinusesse langeda. Rannikualadel ja saartel sajab öösel vihma, kuid mandril ja Ida-Eestis lörtsi ja lund. Lõuna ja edelatuul hommikuks tugevneb, sisemaal puhangud kuni 15m/s ja rannikualadel puhangud kuni 21m/s. Õhutemperatuur on -1...+4°C. Hommikul tõuseb igal pool üle 0°C ja sadu muutub hiljemalt lõunaks igal pool üle vihmaks. Õhtuks jääb sadu üle. Tuul puhub 6-11m/s, puhanguti 15m/s mandril, saartel ja rannikul  11-16m/s, puhanguti kuni 21m/s, õhtupoole tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on +2...+6°C.

22.02.2020 Laupäev

Öösel hakkab edela ja lõunatuul taas tugevnema, mis võib kohati anda välja n.n ametliku tormi tuulekiiruse. Peamiselt sajab vihma, väike võimalus ka lörtsile. Öösel on õhutemperatuur +1...+5°C. Päeval on endiselt tugev tuul ja on kergelt tormine ilm ja kohati esineb aegajalt sajuhooge vihmana, kohati ka lörtsi. Päeval on õhutemperatuur +2...+7°C

23.02.2020 Pühapäev

Tuul öösel hakkab nõrgenema ja õhtuks muutub mõõdukaks läänekaare tuuleks. Õhutemperatuur öösel on 0...5°C, päeval +3...+6°C. Aegajalt esineb hoovihma ja kohati ka lörtsi. Õhtul võib temperatur mitmel pool 0°C ümbrusesse langeda.

Ka edasine ilm tundub jätkuvat varakevadine, kuid kerged sügistormid tulevad ikka vahele aegajalt, aga ka on väike tõenäosus, et tuleb natukene talvisemat ilma, need kes talveilma ootavad. Kuid see võib veel hilisemaks lükkuda või üldse ära kaduda. Lisaks soovin ka teile meeldivat Vabariigi Aastapäeva järgmise nädala eeloleval Esmaspäeval, kuna Pühapäeval ei jõua valmis kirjutada prognoosi seoses reisil viibimisega, ja järgmise nädala ilmateade tuleb Vabariigi Aastapäeva õhtuks siia blogisse.

Olulised teated:

Blogi esialgselt autori korterikaaslasele anti teada halb uudis, lisaks on endiselt tal emaga keerulised ajad ja ka ülikoolis on pinge peal ja lisaks toimub eelkaitsmiste periood, mis mõjub pingeliselt ja seega ta hetkel ei plaani uuesti blogi ette võtta, enne kui saab elulisi kriise vähemaks, et oleks aega sellega tegeleda ja sellele pühenduda, muidugi saate temalt küsida ilmateadet, mida ta saadab ilm.ee kaudu vara reede hommikul teie e-mail'ile, tähtsamalt 4 ööpäevane prognoos.

pühapäev, 9. veebruar 2020

7. Nädala ilm (10.02.2020-16.02.2020)

 Täna õhtul 9.2.20 hakkab torm võtma mõõtmeid Eestis, tuul tuleb meile igatahes lõunast ja seega kirjutan ka prognoosi siia täna valmis.

10.02.2020 Esmaspäev

Ilm küll praegugi väga pilvine, aga öösel tiheneb pilvisus veel enam. Saartelt hakkab öösel vihma ja lörtsi sadama, mis öö jooksul levib üle Eesti. Ida-Eestis võib hommikul ka lund esineda. Vihmasadu on kohati üpriski tugev. Puhub lõunatuul sisemaal 8-13m/s, puhanguti kuni 20m/s. Rannikul ja saartel puhub tuul 13-18m/s, puhangud ulatuvad 24-28m/s vahemikku. Õhutemperatuur öösel on 0...+5°C. Päeval on enamasti pilves ilm, kohati sajab vihma ja Ida-Eestis võib sekka ka lörtsi pudeneda. Puhub lõuna ja edelatuul, sisemaal 8-13m/s, puhanguti kuni 20m/s. Saartel ja rannikul puhub tuul 12-17m/s, puhanguti kuni 24m/s, pärastlõunal natukene nõrgeneb tuulekiirus. Õhutemperatuur on +2....+7°C.


11.02.2020 Teisipäev

Teisipäeva öösel on peamiselt pilves selginemistega ilm, kuid kohati esineb hoovihma ja väike võimalus, et kohati tuleb sekka ka lörtsi. Puhub edelatuul 6-13m/s, rannikul on oodata puhanguid 17-20m/s. Öine õhutemperatuur on +1...+5°C. Päeval on samuti pilves selginemistega ilm, Põhja ja Ida-Eestis pruugib lauspilvisus edasi püsida ka päeval. Mitmel pool sajab sekka vihma kuid Ida-Eestis suurema tõenäosusega lörtsi. Puhub edelatuul 5-12m/s, rannikul puhanguti kuni 15m/s, pärastlõunat tuul veidi nõrgeneb taas. Õhutemperatuur on +2....+5°C.

12.02.2020 Kolmapäev

Kolmapäeva öösel endiselt peamiselt pilves ilm ja kohati võib esineda ajutisi selginemisi. Pidevalt sajab vihma ja kohati ka lörtsi. Endiselt puhub lõuna ja edelatuul 5-12m/s, rannikul puhanguti kuni 15m/s, saartel kohati kuni 18m/s. Õhutemperatuur öösel on 0....+4°C. Päeval ilm kohati on selgem kui öösel, seega võib natukene aega päikest taaskord näha. Muidugi mitmel pool sajab sekka kohati ka vihma ja mõnes kohas ka lörtsi.  Puhub endiselt lõuna ja edelatuul 5-12m/s, rannikul puhanguti kuni 15m/s, saartel kuni 18m/s. Õhutemperatuur on +2...+5°C.


13.02.2020 Neljapäev

Neljapäeva öösel on endiselt peamiselt pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma, mõnes kohas ka lörtsi, ja heal juhul ka Ida-Võlumaal või Haanjas ka törts lund. Muidugi see lume osa võib veel muutuda, et ei tule üldse lund, või tuleb kuskil ootamatus kohas. Endiselt puhub lõuna ja edelatuul 5-11m/s, rannikul puhanguti kuni 15m/s. Õhutemperatuur on -0....+4°C. Päeval on endiselt hall november enamjaolt igal pool edasi. Mitmel pool sajab endiselt vihma, kohati ka lörtsi, samuti püsib väike lumetõenäosus ka päevaste sademete osas. Õhtuks peaks sadu lõppema. Tuul on endiselt lõunast ja edelast 5-11m/s, puhanguti kuni 15m/s, õhtul võib tuul taaskord läänesuunast puhuma hakkata.  Õhutemperatuur on +1...+4°C.


14.02.2020 Reede

Öösel tuul jääb veelgi nõrgemaks, kuid puhub endiselt läänest.  Öösel sajab mõnes üksikus kohas vihma ja võib sekka ka lörtsi tulla. Õhutemperatuur öösel on -4..+3°C. Päeval võib päikesepaisteline ilm olla ja üsna selge, seega ilus ilm, ja õhutemperatuur tuleb +2...+5°C.  Selge ilmaga peale päikeseloojangut langeb kiirelt, mis muudab teepinnad ootamatult libedaks, lisaks hilisõhtuks võib kogu mandril õhutemperatuur alla 0°C langeda.

15.02.2020 Laupäev

Laupäeva öösel püsib meil selge ilm peamiselt igal pool, tuul on läänest, aga üsnagi vaikne, päeval natukene tuulekiirus tõuseb. Tuult on oodata 4-10m/s, rannikul puhanguti kuni 15m/s. Öine õhutemperatuur on -5...+1, plusskraade on oodata saarte rannikualalistel aladel. Päeval siiski tõuseb õhutemperatuur igal pool üle pluss poolele, ja ilm on enamjaolt igal pool päikesepaisteline. Võib tekkida selline päikese kevade petlik tunne nii öelda. Päeval on sooja +2...+4°C. Õhtul läheb taevas taas pilvisemaks üle Eesti ja tekib selline "halli novembri" tunne tagasi.  Seega öökülma ei pruugi Pühapäeval tulla.

16.02.20 Pühapäev

Pühapäeva öösel on peamiselt üle Eesti tagasi pilves, lisaks esineb kohati sademeid, peamiselt vihmana ja väike tõenäosus ka lörtsile. Tuul taaskord hakkab tugevnema ja tugevamaid puhanguid andma ja uue "sügistormi" mõõtmetele lähenema. Öösel on õhutemperatuur +0...+4°C. Päeval on endiselt igal pool peamiselt hall ilm ja mitmel pool sajab vihma, kohati on endiselt väike lörtsi tõenäosus ka olemas. Tuul püsib ka kogu päeva tugev. Päeval on oodata õhutemperatuuri +2...+5°C.


Kõigile talveootus lugejatele, pean kahjuks teatama, et ka uue nädala prognoos veel erilist talve lootust ei anna, ja tundub, et see nädal oli hetkel selle talve kõige talvisem nädal mitmel pool, kuid kohati oli Detsembris pikemalt talvist ilmaolusi, aga siiski üldpildis Eestis kõige talvisem nädal sel talvel. Aga nüüd peate jälle nädal aega teie lemmikterminit "halli novembrit" nautima. Lisaks ka hetkeseisuga näib, et järgmise nädala Pühapäevane tuuline, vihmane ja soe ilm võib mitu päeva püsida, aga kindel ei saa nii pikkas perspektiivis teie õnneks olla. Eelolev nädal ilmselt, lööb Veebruari keskmise tagasi üle +0°C, kuid pärast seda nädalat on 1 nädal ja 6 päeva veel  Veebruari, seega mingisugune tõenäosus põhjamaisele talvele veel jääb õhku mõneks ajaks. Kuid sisetunne ütleb, et ilmselt Veebruar ka püsib soe ja tuleb plussis keskmisega ja suurim tagasilöök tuleb ilmselt Juunis, kuna meie talved on jäänud lühemaks ja soojemaks ning Juunikuu just ajaga jahtunud. Kuid eks elame ja näeme, mis saab.

esmaspäev, 3. veebruar 2020

6. Nädala ilm (3.2.20-9.2.20)

 3.2.20 Esmaspäev

Täna on meil veel selline hilissügisene ja varakevadine ilm, mitmel pool paistab isegi mõnus päike, aga ilm on samas tuuline. Ida-Võlumaal on juba ühes kohas õhutemperatuur langenud alla 0°C meie riiklike ilmajaamade andmeil. Kuid õhtul hakkab mitmel pool õhutemperatuur langema ja hommikuks on juba päris krõbedat ilma mitmel pool oodata, seega kevadtaimed ilmselt selle talvise nädala jooksul suudavad veel võib-olla korragi ära surra, ja nädalaaja pärast uuesti üritama hakkata. Kuna ees on talvine nädal, aga peale seda peaks ilmad endiselt püsima varakevadele omased.

4.2.20 Teisipäev

Öösel on selge ja vähese pilvisusega ilm. Puhub põhja ja loodetuul 3-9m/s, rannikul puhanguti kuni 13m/s, kuid põhja ja kirde rannikul kuni 18m/s. Õhutemperatuur on -2...-7°C. Päeval siiski Lääne-Eestis tõuseb õhutemperatuur saartel +1°C ja mandril +0°C ümbrusesse. Endiselt puhub põhja ja loodetuul 2-8m/s, rannikul puhanguti kuni 13m/s, Virumaal kuni 18m/s. Õhutemperatuur päeval on -4...+1 ja ilm on vahelduva pilvisusega, aga peamiselt päikesepaisteline. Õhtul hakkab langema ja pilvisus tiheneb.

5.2.20 Kolmapäev

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, enamjaolt Lääne-Eestis sajab vähest hooglund. Tuul muidugi pöördub läände, puhkudes 2-8m/s, hommikul tugevneb saartel ja lääne kui ka looderannikul 6-12m/s, puhanguti kuni 16m/s. Õhutemperatuur on -8...0°C. Saartel hommikupoole tõuseb miinusest tagasi 0°C juurde. Päeval on endiselt hall pilves selginemistega ilm, mandri Eestis sajab mitmel pool lund, Lääne-Eestis lörtsi ja vihma. Puhub endiselt lääne ja loodetuul 5-12m/s, saartel puhanguti kuni 15m/s. Õhutemperatuur Ida-Eestis on -2..+1°C, Lääne-Eestis +1..+4°C. Kuid õhtul mitmel pool taaskord langeb alla 0°C.

6.2.20 Neljapäev

Neljapäeva öösel on pilves selginemistega ja sajurohke ilm. Mandril ja Põhja-Eestis sajab lund, Lääne-Eestis sajab lund kui ka lörtsi ja märga lund vaheldumisi ja saartel sajab vihma kui ka jäävihma. Hommikul pilvisus hõreneb ja saju võimalus päeva jooksul väheneb. Endiselt puhub lääne ja loodetuul 6-12m/s, rannikul puhanguti kuni 18m/s. Õhutemperatuur jääb vahemikku -5...+1. Plusskraade võib suure tõenäosusega ainult oodata saarte rannikualadel. Ennelõunat võib Lõuna-Eestis veel lörtsi kui ka lund sadada, aga pärastlõunaks sadu lakkab, ja ilm muutub selgemaks. Peaaegu igal pool on võimalus näha päikest. Puhub põhja ja loodetuul 6-12m/s, rannikul puhanguti kuni 18m/s. Päeva jooksul ka saarte rannikualadel langeb õhutemperatuur alla nulli jäädes vahemikku -4...0°C.

7.2.20 Reede

Reede öösel ilmas erilist muudatust oodata ei ole, ilm püsib kogu Eestis miinuse poolel ja tuul on endiselt loode- ja põhjakaarest. Tuul puhub 6-12m/s, rannikul puhanguti kuni 18m/s, hommikupoole tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on -8..-3°C mandril ja saartel -3...-0°C. Päeval on selge või vähese pilvivsusega ilm, pärastlõunal pilvisus tiheneb ja õhtul hakkab saartel lund ja lörtsi sadama, tuul võtab uue suuna edelast 2-8m/s, rannikul kuni 14m/s. Õhutemperatuur on -4...-1 mandril, saartel -1...+1°C saartel.

8.2.20 Laupäev

Laupäeva öösel võib kohati sadada lund ja rannikualadel ka lörtsi. Päeval pilvisus hõreneb ja ilm muutub selgemaks. Öösel puhub tugev läänekaare tuul, kuid päeva jooksul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel -6...-1°C, saartel -1...+2°C. Päeva jooksul tõuseb õhutemperatuur pea igal pool plussi, jäädes vahemiku +1...+4°C.

9.2.20 Pühapäev

Pühapäeval jõuab meile taas üks ilus madalrõhkkond, mille tõttu öösel ei tohiks liiga krõbedat külma enam sel nädalal tulla. Lisaks öösel hakkab meil edelatuul tugevnema. Öö on küll suurema sajuta, aga päeval võib mitmel pool õrna vihma tulla.  Öösel on õhutemperatuur -1...+2°C sisemaal, saartel kuni +4°C. Päeval õhutemperatuur tõuseb +2...+6°C.

Kuid kui palju lund maha kuskil tuleb, siis ilmselt saate veel eeloleval nädalavahetusel suusatamas käia. Pärast seda nädalat ei pruugi enam uut võimalust nii pea tulla, kuna edasisolev prognoos näitab ülekaalukalt madalrõhkkonna mõju ja vihmast ilma, kuid selle saame selgeks selle nädala lõpuks või uue alguseks. Sest tuleva Esmaspäev võib õhutemperatuur küündida juba +8°C ja enamjaolt igal pool on oodata päevaks korraliku vihma. Seega ärge unustage talverõõme nautida see nädal, sest kes teab kas see kuu enam tulebki seda uuesti või mitte. Loodame parimat!