teisipäev, 29. detsember 2020

53. nädala ilm (28.12.2020–3.01.2021)

Kommentaariumi viide

Sulailmaga ja tormine nädal, mis teiseks pooleks raugeb ja tasapisi uuesti külmeneb.

  • 31.12.1978: kes mäletab? Siis oli Eestis kuni –42,6 °C! Seega oli 31.12.2020 meil soe nagu paradiisis: 0...2 °C. Aga 42,x a tagasi külmus vana-aasta õhtul isegi viin!
  • Aastavahetusel paisus udu rekordiliseks. Pildil on vaade tänavale umbes 0:30 ehk pärast ilutulestikku: tekkinud suits ja tahm pakkus lisakondensatsioonituumakesi, mis aitasid udul tiheneda ja nähtavus langes lühikeseks ajaks alla 50 m:
Enda:  "Aga meie nägime pilvede vahelt kuud ja tähti vahepeal."
 – mina: "Vaat siis! Meil polnud midagi näha, ainult valgussähvatusi läbi uduloori. Pildil heledam koht on tänavalatern, mis asub maja ees."

Nädala alguses (28.12.2020) oli mitmeosaline madalrõhuala vallutanud suurema osa Euroopast ja selle megakeerise surve Venemaa kõrgrõhkkonnale jätkus. Kahe rõhuala piirimail kandus Eestisse soojem õhumass, kuid väga aeglaselt: õhutemperatuur tõusis õhtuks Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...3, ida pool 0...–1 °C-ni, kuid jäi siis püsima.
Vastasseisu tõttu oli väga tugev kagu- ja lõunatuul: sisemaal puhanguid üle 15, rannikul 20, merealadel kuni 22 m/s.
Mitmefaasiline sadu jõudis päeva jooksul, kuid see oli väga ebaühtlane ja vähene (alla 5 mm/d): Liivi lahe ümbruses ja saartel peamiselt vihm, mujal jäävihm ja lumi – seetõttu oli mitmel pool libedust. 


Ivo Aksli.  /---/ lubati jäävihma. Ja nüüd on see käes. Auto on nagu soomusauto. Trepid, teed, puud ja põõsad on nagu klaasiga kaetud. Libe! [28.12. õhtul Tartus]

Järgmisel päeval (29.12.) olulisi muutusi polnud. Madalrõhulohk liikus üle Läänemere põhja. Seetõttu oli pilves, kuid olulise sajuta ilm. Õhtul jõudis Lõuna-Eestisse nõrk vihma- või lumesadu, mis liikus põhja suunas.
Puhus kagu- ja idatuul 5–11, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 9–14, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C. Püsis libedus!

Ülikeerised 29.12. satelliitpildil(DWD).

30.12. tõi märkimisväärse ilmamuutuse, sest osatsüklon liikus Gotlandi lähistelt põhja: saartel ja Loode-Eestis sadas vihma, mis ennelõunal oli tugev, hiljem sadu lakkas; puhus valdavalt lõunakaartetuul (eelmisel päeval idakaarte-) 5–11, puhanguti 14, rannikul kuni 19 m/s, mis pärastlõunal nõrgenes järk-järgult.
Suurim muutus oli õhutemperatuuris, mis tõusis kõikjal 3...6 °C-ni, ja lumi sulas. Alates Liivi lahelt ilm selgines ja päike tuli välja, põhjaserva jõudis selginemine siiski alles õhtupimeduses.

Aastavahetuseks ei jäänud sellest lumest midagi järele, kuid kagunurgas sadas jõulude paiku pool meetrit lund ja uuel aastal ~25 cm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

31.12.2020 on rahuliku lõunakaartetuulega ja kohatise sajuga (nii vihma kui lund) ilm. Enamasti on pilves ja mitmel pool ka udune. Seekordne aastavahetuse ilutulestik on Teletornis, vt https://tinyurl.com/y95sj4md, kuid uduse ilma tõttu ei pruugi seda näha, ainult kuulda. Tallinn korraldas ilutulestikke siiski ka mujal: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Pealinna-ilutulestikud-lubavad-hajutatust-2?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35.

Sinine maailm Teletornist (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

1.01. ja 2.01.2021: Eestist ida pool olev madalrõhkkond liikus aeglaselt Soome kaguserva. See lõunatsüklon tõi üsna paksu lume idapiirile. Lääne pool püsis esialgu sajuta, kuid 2.01. õhtul levis lumesadu põhjast lõunasse. Tuul oli muutliku suunaga, ehkki öösel põhjakaartest ja 2.01. juba läänekaartest. Õhutemperatuur püsis 0...2 °C, kus sadas lund, oli napilt külmem.

Ilmakaardil on näha lõunatsüklon, mis idapiirile tõi lund (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/ilmakaart/).

3.01. ulatub Läänemerele Soome kaguosa kohal pöörleva ja hääbuva madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu on pilves ilm, sajab enamasti lund, saarte läänerannikul võimalik ka vihm, aga pärastlõunal saju tõenäosus väheneb. Puhub läänekaartetuul 3–8, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 m/s, kuid õhtu poole nõrgeneb ja on siis põhjakaartest. Õhutemperatuur on 0...–2, Lääne-Eesti rannikualadel kuni 2 °C. Teed on libedad!

Sven-Erik Enno. Kagu-Eestis on see talv küll üsna lumerohkelt alanud. Lasval oli eile jõulude ajal sadanud 20 sentimeetrisest lumevaibast veel umbes 10 sentimeetrit sulamata. Ja siis täna öösel tuli nii 16 sentimeetrit värsket lund sellele peale. Foto täna (2.01.) tehtud.

125 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Homme õnneks viimane päev selle tuulenässakaga. Siis läheb lõpuks puhkusele taas.
--------------
Enne Tallinnat see kagust lähenev sadu vist hajub ära, aga loodetavasti mitte.

Anonüümne ütles ...

Selline -4...+4 vahel töllerdav temperatuur paistab lausa 10. jaanuarini kestvat.

Anonüümne ütles ...

Polaarpööris peaks varsti kutupiilu olema ja küll siis teise jaanuari poolel jahedust ka meie maale jõuab. Ei imesta, kui miinus 20 näeme.

Proff on rääkinud!

Anonüümne ütles ...

Ja kui see aeg kätte jõuab, siis selgub, et veebruaris see pööris laguneb. Ja nii see talv edasi lükkubki.

Profist profim on rääkinud!

Kagueestlane ütles ...

Kas see Kagu-Eesti lumi jääbki siis kevadeni alles?

26. detsember 2020 20:59

Tehislumi võib-olla jääb, aga looduslik vaevalt. See paarikümne sendine õhuline lumi kaob kiiresti, kui sulaks läheb.

26. detsember 2020 23:35


Siin kagus juba pool lumest sulanud ja tänase päeva jooksul peaks maa roheliseks saama, kuna tuul teeb oma tööd kiiresti ja efektiivselt.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
See pööris juba laguneb -ei pea ootama. Väike viive on sees aga hiljemalt kolmekuningapäeva hakkate juba hirmuga külmanumbreid vaatama.

Anonüümne ütles ...

Hirmuga ei saa vaadata asju, mida oodatakse! Ootan juba ammu selle tatise ilma lõppu.

Anonüümne ütles ...

@ 30. detsember 2020 11:28
Huvitav, Harjumaal sellest napist 5cm lumest ka alles pool läinud, kuigi siin ladistas hommikul vihma ja tuultki rohkem, mistõttu peaks maa juba paljas olema, aga ei.

Anonüümne ütles ...

Kuigi 3kuningapäevani on veel aega, pakun, et see võimalik külm tuleb ikkagi kaguvooluga. Äärmisel juhul ka idast, aga ega seegi meile lund too. Seega jään endiselt arvamusele, et talv tuleb lumevaene.

Harjumaal Tallinna lähistel pole siiani sel talvel üle 5 cm lund olnud.

Anonüümne ütles ...

@ 30. detsember 2020 11:28
Ole mureta, reede hilisõhtul vastu laupäeva tuleb 5 cm lund juurde sinna kakku.

Anonüümne ütles ...

Olen suht kindel, et see praegu lõunast lähenev sajuala hajub enne Tallinnat ära jälle.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin: Suht kindel ,et ei haju

Anonüümne ütles ...

Täpselt Tallinna kohal toimus hajumine. Seega mõlemal õigus.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Ei ole just meeldiv pilt mis euroopa prognoosis praegu vastu vaatab. See külm jah tuleb nädala pärast aga sihukse tuulega mitu päeva ,et vähe pole.

Anonüümne ütles ...

Ega mu 28. detsember 2020 17:21 kommentaar eelmises postituses polnudki niisama küsimine!

Kagueestlane ütles ...

Kagueestlane ütles ...

Ma lähen lausa nii enesekindlaks Harku uue rekordsooja aasta realiseerumises tänavu, et kui seda ei juhtu, siis luban, et lõpetan pakkumiste tegemise sügise, talve ja kevade kohta!

23. oktoober 2020 23:29


Nii Tallinn-Harkus kui Tartu-Tõraveres realiseerub aegade kõige soojem aasta vähem kui 12 tunni pärast ja seda tohutu edumaaga.

Sama enesekindel nagu rekordsoojas aasta osas olen nüüd ka oma talvepakkumise täppiminekus.

TALVEPAKKUMINE 2020/2021 (täppimineku tõenäosus 90%)

Tartu-Tõravere talvekuude(detsember, jaanuar, veebruar) keskmine jääb üle -5,5°C.

30. august 2020 17:00


Et see pakkumine mööda läheks, peaks nii jaanuari kui veebruari keskmine -8 kraadi või alla selle jääma.

Kuna soojamaraton näib lõppevat ja ilm paistab minevat selliseks, mida kõige vähem ootaks(igavaks, pakaseks ja tuuliseks), siis uuel aastal nii pea siia vist enam asja pole ning seega saab mõneks ajaks pidevast ilmavaatlemisest puhkust võtta.

Kagueestlane ütles ...

@31. detsember 2020 12:07

Just avastasin, et olin natuke valesti oma talvepakkumist kirjeldanud.

Tartu-Tõravere "talvekuude" keskmise asemel peaks olema Tartu-Tõravere "talve" keskmine. Ehk mõeldud oli talvekuude keskmise summat, mitte üksiku kuu keskmist.

Anonüümne ütles ...

Ometi paistab, et algavad veidigi talve moodi ilmad. -10 on paras poiss. Mahtra väljal peksti -8 kuni -10 kraadi juures kadalipus palja ülakehaga inimesi, isegi 1000 hoopi saanud jäid elama!

Külmast ilmast saab rääkida alla -15 juures, paras pakane algab -20 kandist. Tõeline hull pakane on alles -30 -.- 40 ja enam kraadi nagu oli 31. detsember 1978.

Seda on lootust ehk isegi varsti näha, kuigi õige talv peaks ikka vana aasta sees pihta hakkama. Lumega tundub esialgu nigel, aga eks pikapeale koguneb sedagi. -

Anonüümne ütles ...

Kaua see ikka kesta saab, et puhugu tuul läänest või kagust, ikka on sopp ja plõga.

Anonüümne ütles ...

Oodata tasuks kirdetuult nii kuni 20 m/s ja sama palu miinuseid. Siis saaks igavese sooja unistajad teada ununema kippuva tõsiasja, et oleme põhjamaa!

Teisalt suvel tuleks ikka lüüa Soome ja Verhajonski (see nimi pole päris õige, kontrollige ise) ligi ´+38-sed temperatuurid!

Anonüümne ütles ...

Head uut aastat!

Anonüümne ütles ...

Ikka head uut ja loodame, et -43.5 saab löödud.

Anonüümne ütles ...

HEAD UUT AASTAT !!!

Anonüümne ütles ...

Statistikult ka head uut aastat! Mina ootaks hoopis +35,6 löömist.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin. Veel aasta tagasi poleks uskunud ,et Eestis aasta keskmine üle +8 võiks minna. Nii aga juhtus (osalt ka tänu sellele ,et ka detsember tuli normist rohkem soojem - ootasin kraadi normist soojemat detsembrit - tuli kaks). Nüüd on küsimus kas see ongi "next leveli-i" algus? Umbes nagu 1980- date lõpus oli. Kui nii siis edaspidi ongi mõneks ajaks nii ,et soe aasta on selline +7,5...+8,2. Tavaline aasta selline +7...+7,5 ja külmal aastal jääb sinna alla +7. Sajand tagasi tähendas külm aasta keskmisena näiteks +4. Ka põhjanaabritel on samad teemad üleval. Jään aga jaanuari osas oma seisukohale ,et tuleb temperatuuri osas normilähedane või veidi alla normi kuu. Seega külma ja lund veel tuleb aga viimast vist natuke kauem peab ootama.

Kagueestlane ütles ...

Head uut aastat!

Anonüümne ütles ...

Juba hakkab külma osas tagasi võtma. Kuid see-eest on loota peale 6-ndat korralikku lund.

Aga sellest hoolimata näeme nii +4-seid kuid madalamaid aasta keskmisi. Eesti on endiselt põhjamaa ja akuraat samal kohal kus sajand tagasi.

Anonüümne ütles ...

Üks tuntud kliimateadlane kirjutas mõned aastad tagasi: "1986/87. aasta karm talv oli enne (reeglina) soojade talvede laviini algust. Sama külm või veel külmem talv lõpetab selle laviini. Mis aastal just, seda ma ennustada ei oska. Aga ükskord säärane talv tuleb."

Aeg kulub, tõenäosus sellele kasvab iga aastaga.

Anonüümne ütles ...

Hoopis vahva oleks, kui löödaks samal aasal mõlemad rekordid.

Samas olen kindel, et enne korralikke mõõtmisi, mis on kestnud päris vähe aega, on olnud juunis-juulis vähemalt kindlasti kuumem kui +35.6 kraadi. Kui juba Soome põhjaosas on olnud veel soojem ja koguni hiljuti.

Sama lugu on talvise külmarekordiga, siit mitte just eriti kaugel Põhja-Skandinaavias on olnud -50 ja vaid veidi kaugemal Arhangelskis peaegu -60 kraadi, seda veel meie jaoks soojal 1990. aasta jaanuaris.

Anonüümne ütles ...

1939. aasta oli kuuma suvega. Samas 30. septembril oli nii külm, et maad kattis Saaremaa lääneranniku piirkonnas (!!!) (olgugi jah hommikupoolikul) kiilasjää ja et hobusega edasi liikuda, pidi hobuse suu kõrvalt valjastest kinni hoidma ja nii tuli tasapisi minna, et mees ega hobu kraavi ei vajuks. Selline külm sai muidugi varsti otsa, kuid milline tuli talv! Kaks järgmist talve nagu eelmise koopiad...

Anonüümne ütles ...

M>is selle aasta prognoosid on? Tuleb -30 ka ära ikka?

Anonüümne ütles ...

@ 1. jaanuar 2021 10:00

Lumi võibki ära jääda. Detsembri esimese poole külm oli lumeta ja enne jõudsid vihmad ja sulad kohale, kui lumi.

Kui täna saab ida-Eesti kaitsva lumekihi maha, siis lääne-Eesti läheb kargele külmale vastu palja maaga.

Anonüümne ütles ...

Päris huvitav tuulejaotus Eestis - ida- ja põhjatuul. Muid suundi nagu polekski.

Anonüümne ütles ...

Narvas peaks 15-20 cm värsket lund pühapäeva õhtuks maas olema.

Anonüümne ütles ...

26.01.2013 oli üks väga eriline talvepäev, sest vaatamata tugevale edelatuulele jäi temperatuur kõigis jaamades peale Ristna ööpäevaringselt miinuspoolele.
Ristna oli kõige soojem, +0,1 kraadi.

Aga läinud talv? Sama tuulesuunaga polnud miinuseid kusagil.

Anonüümne ütles ...

Head uut aastat!

Mis ülejäänud talve puudutab, siis mõned mudelid uuenesid ja pakuvad normilähedast jaanuari aga külma veebruari ja märtsi. Ma siiski pigem jään selle juurde, et tuleb midagi nagu 2019, et jaanuar veidi külmem, aga veebruar jälle soe. Või ka nagu jaan-veebr 2017, kus oli mõni soojem nädal ja mõni külmem, aga üldiselt pigem soojemapoolne. Ma oleks tõsiselt üllatanud, kui tulekski 3 kuud külma. Seda 100% välistada muidugi ei saa, aga praeguses kliimas pigem ebatõenäoline.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, et Ida-Eestile koguaeg lund antakse, aga lääne poole mitte essugi. Väga-väga kahtlaselt on asi sarnane suvede äikeselisusele, mida on idas samuti rohkem.

Anonüümne ütles ...

Nüüd pole enam kahtlustki, et Kagu- ja Ida-Eestis püsib lumikate kevadeni. Arvan, et tänavune talv tulebki selline, et Viljandi-Loksa joonest idas on 20-40 cm lund ja Tallinn-Pärnu joonest läänes pole midagi.

Anonüümne ütles ...

Ei maksa kindel olla hetkeseisu püsivusele lootes.

VIimane õige talv oli 2012/2013 aastal. Kuigi mitte hirmus külm.

Anonüümne ütles ...

Miks ei maksa.. Seal ju rohked sajud tavaline nähe. Isegi kindlam, kui see et lääneosa üldse lund saab.

Anonüümne ütles ...


03.21.
Lollus. Juba eilsest õhtust on Saaremaalgi lumekirme maas. Ning lund tuleb ka sinna juurde.

Sama hea kui 1. juunil hõisata, et täna sadas Ida-Eestis lund, seega Lääne-eestis tuleb suvel jube põud piisa vihmata.

Anonüümne ütles ...

Vabandust, vihma muidugi.

Anonüümne ütles ...

Täna siis peaks Tallinna kant ka lumega kaetud saama.

Kagueestlane ütles ...

Alates tänasest on EestiKliima lehel kasutusel 1991-2020 kliimanorm, mis kehtib 2030. aastani.

Uuest kliimanormist selgub, et Vilsandil on ühtekokku juba neli klimaatilist suvekuud ning klimaatilist talve enam ei eksisteeri talvekuude keskmisena.

Kõne all olevas jaamas on detsembrist saanud klimaatiline sügiskuu ning kliima edaspidisel soojenemisel saab selleks õige pea ka jaanuar, seega jääb ainsaks kliimatiliseks talvekuuks ainult veebruar.

Anonüümne ütles ...

@ 2. jaanuar 2021 13:25

Eih, kindlasti mitte.

Anonüümne ütles ...

Midagi siiski ka sealkandis tuleb, aga pigem 2 cm.

Anonüümne ütles ...

@ 2. jaanuar 2021 13:04
Kui võrrelda, siis juba õigesti. See, et lääneosa lumeta on ei tähenda, et seal talvel midagi ei sajaks. Vihma võib ka tulla, aga sedagi külluslikult pakkuda oleks riskantne.
Ainus asi, mida lääne pool sel talvel rohkelt tuleb, on vist tuul ja mõned miinuskraadid.

Anonüümne ütles ...

Emhi mudel näitab Tln kanti 7cm paksust lund isegi. Julgeks ise pigem 7mm pakkuda.

Anonüümne ütles ...

Ikka te , vabandust, totakad, arvate endiselt, et keskmiselt iga aastaga läheb aina soojemaks ja soojemaks. EI LÄHE!

Anonüümne ütles ...

Ning lääne pool tuleb sel talvel nii palju lund et mõni häbeneb oma siinse kindla veendumuse nii ära , et ei julge väljagi astuda, viimati mõni tuttav näeb ja itsitab!

Anonüümne ütles ...

Ning minu võrdlus 1. juuniga oli igati asjakohane!

Anonüümne ütles ...

Praegusel hetkel siis pool vabariiki lumega õnnistatud ja pool mitte.

Anonüümne ütles ...

16:34

Näed veel, et ei tule. Ida-Eesti krahmab kõik omale, sest seal kus lund niigi palju ja sulailm ebatõenäolisem, on lund niiväga juurde vaja "emakese looduse arvates".

Anonüümne ütles ...

16:57

Kas see nullkraadine löga on ikka õnnistus...

Anonüümne ütles ...

Kes tahab kangekaelset eeslit mängida, mängigu edasi. Lund tuleb kogu Eestisse.

Ning ligi null on alles ŠULAILM!

Anonüümne ütles ...

Harjumaal ka nüüd natukene valgem juba, aga krt, lõuna-eestile jääb ikka retsilt alla!

Anonüümne ütles ...

Lõuna-Eestis, sunnik, sulas vaatamata "vaid" +1-le palju ära, aga õnneks on see läbi!

Anonüümne ütles ...

GFSi järgi enne 18. jaanuari sulale ei lähe mandril.

Anonüümne ütles ...

GFSi 18z uuendus tuli just välja ja see näitab 16-18 jaanuariks ligi -25 kraadist isotermi. :)

Anonüümne ütles ...

Kui tsiteerida kerge modifikatsiooniga Svejki, siis "talv tuleb, rohkem ma teile ei ütle".

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Nagu juba 30.nov ütlesin ,et soe jaanuar unustage ära. SSW on alanud ja see toob 90% tõenäosusega mingi sellise jaanuari nagu 2019 oli. Ka siis oli SSW aastavahetuse paiku. (SSW - stratosfääri äkiline soojenemine)

Anonüümne ütles ...

Mis see -25 kraadine isoterm endast kujutab siis normaalses keeles?

Anonüümne ütles ...

Kui selge oleks teoreetiliselt -35...-40 võimalik.

Anonüümne ütles ...

Tundub ikka, et statistik jt kipuvad arvama, et TALVINE külmenemine on midagi erilist ja imelikku, et koguni stratosfääri peab mängu tooma. Ma ei ole kindel, et see on vajalik. Kas siis tõeliselt korralikel talvedel oligi stratosfäär alati kogu asjas "süüdi"? Kahtlen. Ilma tegija on ikkagi troposfäär.Võtaks siis kohe termosfääri käsile...

Termosfäär on "tuntud" kui kui hirmus kuum piirkond, juba ligi 2500 ja enam on seal kraade.
Samas asjalik teadushuviline kehitab õlgu, sest teab, et kuumust´seal ju pole.

Ning nüüd ma seletan teile, milles asi on. Termosfääri temperatuur on nn kineetiline temperatuur, mitte tasakaaluline temperatuur, nagu meie oleme harjunud. Õhk on seal nii äärmiselt hõre, et üksikute osakeste kiirus (see seostub füüsikast tuntud kineetilise energiaga (kes mäletab, E=m*vruut/2)). Seda saab teisendada ka temperatuuriks. Üksikud osakesed, mis teistega hõreduse tõttu eriti ei põrku, saavad nii suure hoo, et nende kineetilist energiat temperatuuriks teisendades saamegi megakõrge temperatuuri. Aga õnnetu kosmonaut, kes juhtumisi peaks seal viibima, tunneb vaid põrgukülma, sest need üksikud osakesed ei suuda teda soojendada. Tunnetatav temperastuur on alla nulli, ikka kolmekohalise arvu jagu, kusjuures.

Troposfääris, stratosfääris ja kõrgemalgi - seal saab meile harilikust temperatuurist rääkida. Üleminek kinetilisele temperatuurile pole siiski järsk, vaid pidev protsess, sedamööda kuidas õhk kõrguse suurenedes aegapidi üha hõreneb.

Ometigi ma ei lisa, et "proff on rääkinud" või muid selliseid lollusi, sest see nulliks kogu eelneva jutu.

Anonüümne ütles ...

Kusjuures 2018/2019 oli ikkagi soe talv. Õnnetu veebruar rikkus kõik ära.

Anonüümne ütles ...

Ning saartelgi lumi maas! Mü-ha-haa ühele jäärapäisele.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin. Ega nüüd samamoodi. Veebruar peaks jälle normist soojem olema (mitte küll nii soe kui eelmine) ja summana kolme kuu peale (dets,jaan,veeb.) teebki jälle natuke normist soojema talve. Ehk isegi sama keskmine kolme kuu arvestuses kui 2018/19 oli. Veebruari keskmist Harkus ootan sinna -1,5 kanti.

Anonüümne ütles ...

Ennustagem ikka 3 kuni max 5 päeva ette. Statistikat teeme tagantjärgi.

Anonüümne ütles ...

-35 vaevalt jaanuaris realiseerub, pikemad andmed näitavad jah, et -15 küll võimalik

Anonüümne ütles ...

12.00
Kus nüüd pani tarka omast arust.

Anonüümne ütles ...

10:57
Aga oli lumerohke talv. Tallinnaski oli 30 cm lund.

Anonüümne ütles ...

13.54
Panin lihtsalt FAKTI.

Anonüümne ütles ...

Pold see lumerohke midagi. Veebruari teine pool oli juba mustapoolne.

Talv oli viimati 2012/2013.

Tormi-Info ütles ...

Tartus kerge sula päeval, nppd külmetab vaikselt, eks linnamõju et sulab. Muidu õhk külm ja vaikne. Lund keskmiselt 8cm kõigest.

Anonüümne ütles ...

Täna pole just sula olnud, nii 0 kraadi. samas paistab, et 6-nda paiku ennustatud tugev idatuul koos külmaga jääb muidugi tulemata. Ka veel hommikul uueks nädalavahetuseks lubatud külm. Siiski ka sula ei tule.

Anonüümne ütles ...

Ega sellel talve teemal võibki vaidlema jääda. Minu jaoks oli 2018/2019 talv igati normaalne ja lumerohke. Tõelise talvemeeleolu sain kätte. 22. jaanuari öösel oli -22 kraadi, täiskuu säras ja oli 30 cm lund. Talvemeeleolu missugune. Ja ma räägin Harjumaa keskosast, mitte nt Jõgevast.

Ja ma olen see, kes siin ka 2014. aasta suve varasemalt ja praegugi kuumaks peab. Vaielge vastu, aga Harjumaa keskosas oli mitu 30-kraadist päeva. Võimalik et 2018. omast siinkandis rohkem.

Anonüümne ütles ...

Seda on tore teada, et see tuulenärakas selle külmaga ära jääb.
Suvel 30 kraadiga oleks tuult vaja, aga vat siis millegi pärast just on nii vaikne nagu toas.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Ka ma meenutan 2014 suve kuumana aga see statistikas ei kajastu eriti tänu külmale juunile(suutis ju lundki sadada - link sellest eelmise postituse viimases kommis). Muidu jah küll praadis päris mõnusalt.

Anonüümne ütles ...

@ 3. jaanuar 2021 10:30

Aitäh. Nüüd siis tean, miks 10 kraadine vesi tundub korraks sulpsates karastavalt külm, aga samasugune õhk prügi välja viies mitte. Aine tiheduses on hoopis asi.

Või et saunas 100 kraadi kannatab ära, aga samasugune vesi selga viib su kohe traumapunkti.

Kagueestlane ütles ...

Euroopa mudel küll ei arva, et uueks nädalavahetuseks külm ära jääb; arvab hoopis, et tuleb -24 kraadi. Või on's seda GFS mudelit vahepeal täpsemaks arendatud, et viimast uskuda?

Anonüümne ütles ...

2014. aasta ja üheski teises juunis EI OLE lund sadanud. Rahet sadas jah.

Üldiselt pole siinse reeglina lasteaiaga viitsimist vaielda-

Anonüümne ütles ...

Hurraa, tulgu külm. Kahe käega poolt!!!

Anonüümne ütles ...

1982. aastal ka lubati peale väga kuuma kuu algust kuni kuu lõpuni mõnikord öösiti märja lume sadu. Aga vaat ei sadanud! Väga jahe ja vihmane oli küll. Aga kus nädal peale juuli algus keeras kuivaks ja tihti ka kuumaks! Augusti lõpuni!

Enamus siinseid kommenteerijaid, kes arvavad, et talv peabki sopp ja pori olema ning et suvel võib ehk ka kelgutada kõrvuti +40 kraadiga, ootasid veel 25-35 aastat oma sündi.

Anonüümne ütles ...

Tänasest siis algas enamus kohtades päristalv. Lumi tuli maha ja miinuskraadid hakkavad domineerima. Sula tundub et pole mandril enam oodata, rääkimata siis kagu-Eestist.

Anonüümne ütles ...

Noh, olgu, 20-30 aastat.

Anonüümne ütles ...

GFS annab jah kuidagi alla...

Anonüümne ütles ...

EMHI lumekaart valetab. Saaremaal on lumi maas!

Anonüümne ütles ...

GFS rääkis kogu eelmise talve (mida polnud) tõtt. Oot-oo, mis selle Euroopa mudeli link oligi?

Kagueestlane ütles ...

Pole kindel, millist linki mõeldakse, aga isiklikult vaatan Euroopa mudelit kolmest erinevast kohast: siit ja siit ning siit.

Anonüümne ütles ...

Ma ütleks ka, et 2014 suvi oli kuumapoolne, leitsak kestis ikkagi poolteist kuud järjest (juulist augusti keskpaigani). Juuni oli jah jahe, aga samas enne seda oli maikuus ka juba 2 nädalat palavat ilma.

2018/2019 oli minu arust ka üsna normlaane talv, ainult veebruar oli natuke liiga soe. Elan Tartus ja siin oli kuu keskpaigas kohati +7 kraadi. Samas mulle sobib varajane kevade algus, ei kannata talve vindumist. Seega loodan, et see aasta läheb ka nii, et peale külmemat jaanuari läheb veebruaris juba soojemaks.

Anonüümne ütles ...

2021 pidavat ka kuumapoolne tulema suve mõistes. Kuidas põllumeestele eelolev suvi sobida võiks?

Anonüümne ütles ...

@ 3. jaanuar 2021 20:01

Olen üldiselt nõus, aga pigem eelistaks sel juhul juba 2013. aastat.
Siis küll alles 11. aprillil algas kevad, aga juba 8. mail läks üle suveks.
-----------------------------------------------------
Mäletan, et tolle aasta märts ja aprilli 1. dekaad olid temperatuurilt tõeline talv. Peaaegu igal päeval oli päikest näha, mis arktilises õhumassi tõttu oli lumeväljadele paistes erakordselt kirgas nagu Alpides. Sellele ajale tüüpilise "külmetab-sulatab" ööpäevarütmi tõttu oli lumi nii kõva, et sellel sai jalutada ja suusatada jälgi jätmata.
8. aprillil oli värsket lund hommikuks umbes 6 cm sadanud ja päevane kõrgelt käiv kirgas päike lõi Eestile ebatavalise meeleolu - umbes nagu kusagil mägedes oleks.
Ja siis need pikad valged õhtud... Paks lumi maas ja -10 kraadi, aga kell 8 õhtul oli veel täiesti valge. Pole ju väga talvele iseloomulik.
Aga noh, on vähemalt mida meenutada. Minule igatahes positiivne mälestus.

Anonüümne ütles ...

Talv pole talv, mis lõpeb veebruari alguses!!!

Anonüümne ütles ...

Ja lisan oma 21:40 kommile juurde, et keda numbrid huvitavad, siis 22. märtsil 2013. jõudis Eestisse -23 kraadine isoterm 850 hPa kõrgusel.

Anonüümne ütles ...

2013. märts oli nii külm, et naistepäeva paiku alanud pakases polnud kuni 24. märtsini päevalgi mitte mingit sula! See koorik tekkis tänu märtsi alguse sulale, mis õnneks ruttu otsa sai! Korralikud talved olid hiljutisemast ajast (!!!) ka 2010/11 ja 2009/10, jaanuari keskpaiga lundsöönud sulale vaatamata ehk ka 2008/2009.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Vastan 20:35 kommile ,et jälgi lund nüüd. Mida rohkem lund tuleb kevadeks ja mida järsemini see sulab (NB! kevad võib juba veebruaris tulla nagu 2019)seda enam kuuma põuda suvel tuleb. Kui aga lund veebruariks vähe siis pigem tuleb 2001 või 2011 stiilis suvi. Seega põud kummitab kui kevadine suurvesi kõrge või väga kõrge tuleb. Vaatasin ,et ka 2013 oli samal ajal SSW ja siis jäi talv õige kauaks vinduma. Kuigi selline suvi oleks tore ei meeldiks see vindumine aprillini.

Anonüümne ütles ...

2013 on meeles, et maamess Tartus oli kahtluse all, et kas saab platsi valmis või ei, aprillis oli meeletu lumi veel platsipeal.

Anonüümne ütles ...

See 2013 märts oli lahe jah. Tegi kõigile hilisematele talvedele ära.

Kagueestlane ütles ...

Ülisoe talv paistab seekord kahjuks ära jääma, kuna näib, et tsirkulatsioonis on suurem muutus toimumas ning mitte miski ei viita enam sellele, et läänevool uuesti võimule pääseks.

NAO indeks on pikemaks ajaks kindlalt negatiivseks arvutatud ning mida aeg edasi, seda hullemaks Euroopa mudeli väljundid külma osas lähevad - kuni 15. veebruarini näitab see keskmisest külmemat ilma va 01.-08. veebruar.

Praegu on küll tunne, et -30 kraadi tuleb see talv ära üle pika aja. Keskmise temperatuuri järgi külma talve siiski karta pole, kuna detsember oli liiga soe.

Kui tänavuse talve keskmine jääb alla -2,5 kraadi, siis tuleb suvepakkumine tõenäoliselt vahele jätta sel aastal.

Kagueestlane ütles ...

Saab vist üle pika aja näha, kuidas Ilmateenistus homme oma kuuprognoosis keskmisest külmemat kuud prognoosib.

Anonüümne ütles ...

Muide, 2010/2011. aasta talv oli sarnane 2012/2013. aasta omale. Ka siis kestis talv ligi aprilli keskpaigani. Ning kuidas oli veel detsember`? Padaorgu mäletate?

Anonüümne ütles ...

Huvitav kust ilmateenistus oma sajud prognoosi võtab... Kuni 11. jaanuarini pole ju enam sadu oodata.

Anonüümne ütles ...

On sadu oodatA.

Anonüümne ütles ...

Mingi 1-2 mm on jah.
Aga pigem peaks jälgima 12. jaanuari prognoose, sest mitmendat mudelijooksu järjest pakutakse selleks päevaks sula.

Anonüümne ütles ...

Kui siis mitte kauaks.

Anonüümne ütles ...

Euroopa mudel pakub omakorda korralikkku pakast.

Anonüümne ütles ...

Kirde-ja idauul küll + 1 ei too!

Anonüümne ütles ...

@ 4. jaanuar 2021 01:51
Oled kindel? Tallinnas kirdetuul ja kergelt sulatabki juba.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas on alates 31. detsembrist olnud temperatuur ööpäevaringselt -2 ja +2 vahel. Muid väärtusi pole olnud.
Hetkel +0,3 siin Nõmme linnaosas.
Loodetavasti näeb muid numbreid ka peale selle vahemiku, aga enne kolmapäeva paraku mitte vist.

Anonüümne ütles ...

1.51
Küll jõuad oodata. Külm tuleb. ISegi edela-läänesuunast puhub vahel paar päeva, enne kui sula kohale jõuab.

Anonüümne ütles ...

See praegune ilm on lihtsalt pehme talveilm, arvestades kergeid miinuseid.

Anonüümne ütles ...

Ning see 12. jaanuari kant. See üksik läänetsüklon vajub uute andmete järgi üha lõuna poole, praeguse seisuga liigub üle Põhja-eesti ja on väheaktiivne. Arvatavsti päriselt möödub see Eestist lõuna poolt, kui enne suisa ei hääbu. Ning siis tuleb loode poolt lõunasse oi-oi-oi missugune pakaseline kõrgrõhuala Arktikast. Seda külma toetab ida-kagu suunda tekkiv tsüklon.

Kuigi, aega on.

Anonüümne ütles ...

12:33
Euroopa mudeli 00z väljund on 100% vastupidine sinu jutule.

Anonüümne ütles ...

Pole vaadanud, aga veel eile hõisati just Euroopa mudeli järgi siis -25 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Nagu taaskord veendume, on üle 3 päeva ennustada mõttetu.

Anonüümne ütles ...

Euroopa mudel pakub siis juba laussula, kui kellegi juttu 100% võtta...

Külmaks siiski läheb.

Anonüümne ütles ...

L-eesti vist ei saa enam -25, pigem kesk-põhja eesti nüüd -20

Anonüümne ütles ...

Jüri tegi ilmajuttu täna raadios Ökoskoobis aga ühe asja ütles möödunud aasta kohta küll valesti. Lisaks maikuule oli ju ka juuli normist külmem.

Kagueestlane ütles ...

Raske uskuda, et Ilmateenistus prognoosib jaanuariks normi lähedast või normist kõrgemat kuu keskmist temperatuuri.

Anonüümne ütles ...

Aga prognoosib. Seal lihtsalt EI SUUDETA aru saada. et talveekuu saab ka normist soojem olla.
Ning akuraat 20. jaanuariks - see on juba tihe huumor.

Anonüümne ütles ...

Vabandust, normist KÜLMEM ikka.

Anonüümne ütles ...

Mida juttu. Kus see külm juulis oli? Kuu algus oli ehk pisut-pisut jahe. Kuigi tegelikult normipärane. Edaspidi jagus sooja küll ja küll.

Anonüümne ütles ...

Ning see "kuulus" 12. jaanuari läänetsüklon vajubki üha ja üha ära. Edasine (ja varasem) külm aga küll mitte.

Anonüümne ütles ...

Emhi nädalaprognoosis ka mainitakse kahe aasta ootamise järel taas -20 kraadist temperatuuri. Ja sel juhul jääb päevalgi -15 kraadi juurde.

Anonüümne ütles ...

Siis on lootust jalutades taas lume krudisemist kuulda, mis samuti aitab tõelist talvetunnet tekitada.