pühapäev, 13. jaanuar 2019

3. nädala ilm (14.–20.01.2019)

Kommentaariumi viide
20.28. jaanuaril ei ole Eestis ja uuendusi Kaivo osa ette lubada ei julge. Äraoleku ajal uuendab Kaivo iga päev (tal olid vahepeal lihtsalt kiired ajad, seetõttu ei jõudnud).

Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517564

17. jaanuar on kuupäevana eriline:
Polaarpööris on jagunenud: https://earth.nullschool.net/#current/wind/isobaric/10hPa/orthographic=-328.81,86.25,303. Aasta eest oli sarnane olukord, millest uudis: http://loodusvaatleja.blogspot.com/

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblueWetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 19.01.2019 kell 23:34

Tuleb enamasti talvine nädal.


Esmaspäeval (14.01.) ruttas madalrõhkkond edasi üle Läänemere ja liugles üle Irbe väina (väin Saaremaa ja Läti tipu vahel) idakagu suunas.
Öösel levis lumesadu üle Eesti, päeval sadu jätkus. Päeval tuul mõneks ajaks nõrgenes, õhtupoolikul pöördus saartest alates loodesse ja põhja ning paisus uuesti tugevaks, seega tegi ka veidi tuisuilma.
Õhutemperatuur oli öösel 0...-6, saarte rannikul on 0 °C lähedal, päeval 1...–2 °C.

Teisipäeval (15.01.) eemaldus madalrõhkkond Venemaa poole ja paljudes kohtades oli võrratu talveilm, kuid esines ka padusajuhooge.

Imeilus, karge ja muinasjutuline talveilm Pärnus 15.01 hommikul kell 09:45. Külma oli 11 kraadi! Kaivo Lõppe foto

Õhtul lääne poolt alates tihedam sadu eemaldus ja padusajuvõimalus vähenes. Tuul pöördus kõikjal loodesse ja läände, nõrgenes.
Õhutemperatuur langes külma sissetungiga, langes hommikuks –5...–11 °C-ni ja päeva jooksul tõusis vaid mõne kraadi võrra.

Kolmapäeva (16.01.) öösel libises üle Eesti kõrgrõhuhari.
Sadas veel kohati tsipa kerget lund, kuid oli ka laialdaselt päikesesära, õhtul aga lähenes merelt uus lumesadu koos aktiivse keerisega, kusjuures sadu muutus õhtul padusajuks, s.t tihedaks.
Öösel ja hommikul oli läänekaaretuul nõrk, vastu õhtut pöördus lõunasse ja kagusse ning kogub veidi hoogu.
Õhutemperatuur oli öösel –5...–11, selgineva taeva all sisemaal –15 °C ümbruses, saarte rannikul oli pehmem. Õhutemperatuur tõusis saartel ja läänerannikul 0...–3 °C-ni, sisemaal on –4...–7 °C.

Neljapäeval (17.01.) liikus seesama aktiivne keeris üle Läänemere itta ja kaldus veidi põhja poole.
Esialgu sadas öösel lund, mis siis lörtsiks ja vihmaks läks. Õhtul sadu hõrenes, kuid läks taas alates läänest lumeks, tormise tuule tõttu esines ohtralt ka tuisuilma.
Tuul puhus algul lõunakaarest, siis pöördus läänekaarde ja oli väga tugev, edelatuule iilid ulatusid kuni 22 m/s, õhtul pöördus loodesse ja läände ning nõrgenes.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul -6...0, mandril -4...-11, hommikuks tõusis 0...3 °C-ni, Kirde-Eestis jäi veel alla 0 °C. päeval -1...4 °C, õhtul langes kõikjal kiiresti.



Tõeline tuisuilm! Kairo Kiitsak fotod

Reedel (18.01.) eemaldus madalrõhkkond kaugemale itta ja selle tagalas sadas ja tuiskas veel lund, loodetuul oli öösel veel rannikul tormine, päeval veidi vaibus. Tegi tuisku. Eriti tihedad sajuhood olid põhja- ja looderannikul!
 Õhutemperatuur oli öö jooksul –3...–7 °C piires ja päeva jooksul oluliselt ei tõusnud.

Laupäeval (19.01.) keeris kaugenes veelgi, kuid selle kauges nurgas tuli meil veel kohatist lumelisa.
Õhtul aga lähenes madalrõhulohk, mis alates loodest tõi tiheda lumesaju ja tuisu.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt miinuspoolel, öösel kuni 12 külmakraadi, päeval 2...7, õhtul tõusis kohati ajutiselt plusspoolele.
Tuul oli läänekaarest ja vaikne, õhtul pöördus edelasse ja läände ning tugevnes, iilid kuni 22 m/s.

Pühapäeva (20.01.) öösel liigub lumesadu koos tuisuga üle Eesti, hommikul sajud hõrenevad. Päeval sajab lund kohati, eelkõige rannikul võimaliku mereefekti mõjul.
Lääne- ja edelatuul tuul on öösel tugev (kuni 18 m/s), päeva peale pöördub enam loodesse ja veidi nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt kindlalt miinuspoolel.

Padutuisu kõrval saab nädala lõpus näha ka idüllilist talveparadiisi. Kairo Kiitsak foto

46 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse prognoos neljapäeva ööks on uskumatu - Pärnusse +3 ja vihm, Paidesse -9 ja tuisk. Keerulised lood!

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, on uskumatu, nii et elame-näeme! Tegelikult on olnud ju samaaegselt Eesti piires õhutemperatuuri erinevus 30 kraadi, oli vist 2012. a veebruaris.

Ain Kallis ütles ...

Jah, Eesti talveilmad on sageli rojuvad, nagu ütlevad Lüganuse kandi inimesed.
2012. a 6. veebruaril oli tõesti Korelas -33 ja Ristnas -3 kraadi - ülirojuv!

Jüri Kamenik ütles ...

Just, moodsad inimesed kipuvad ütlema küll teisiti juba ... Aga täna oli eriline see, et õhurõhk langes 970 hPa-ni ja samas ei erilist sadu ega tuult. Rahulik sügav tsüklon / madalrõhkkond!

Anonüümne ütles ...

Harjumaal tuiskas pärastlõunal mõnuga. Õnneks jõudis lumekaart enne tuult uueneda. Eks näis, mitu sentimeetrit siis kraavitäiteks läks lund. Kindel on see, et lumikate on paljudes ilmajaamades kahanenud võrreldes täna hommikuga.
--------------------------------------
Neljapäevane tsüklon liigub 100%-lise tõenäosusega Eestist põhja poolt. Küll näete.

Anonüümne ütles ...

Neljapäeval võib Põhja-Eestis korralik purakas lund tulla, kui jäädakse külmemasse sektorisse. Vaatasin viimast Foreca neljapäevast prognoosi, siis see on palju tõotav.

https://www.foreca.fi/Finland/Helsinki/ilmanpaine

Anonüümne ütles ...

Vaatasin 23-24 jaanuari wetterzentrale ilmaprognoose, siis sellist formatsiooni pole nagu varem näinud. See on hästi kauge ennustus, aga huvitava tulemuse on arvuti loonud.

http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=1&model=gfs&var=1&run=12&time=234&lid=OP&h=0&mv=0&tr=3#mapref

Jüri Kamenik ütles ...

Laagri piirkonda purakat ei paista https://www.foreca.com/Estonia/Tallinn?details=20190117, teisiti on: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tallinn_estonia_588409.
Kahkuks jäi 14. jaan. see lumetuisk Laagris nõrgaks.

24. jaan. seis: http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=gfs&var=2&time=234&run=12&lid=OP&h=0&mv=0&tr=3.

Marnet Kokk ütles ...

Täheldasin täna hommikul Lääne-Harju vallas, Ohtu küla lähistel udu

Kaivo Lõppe ütles ...

Pärnus on ka öösel uduneerinud, kuna puud härmas. Aga hommik on karge siin, -10 ja enam.

Anonüümne ütles ...

Ligikaudu 50 miljonit aastat tagasi (Päikese ja Maa eluea kõrval lühike hetk) kui inimest veel polnud oli Maa keskmine temp. ligikaudu 10 kraadi kõrgem kui praegu. Tekib küsimus ,et kui Maa ajaloos on palju kuumem olnud siis millest selline paanika kui nüüd peaks Maa keskmine sellest kümnendiku tõusma ?
https://opentextbc.ca/physicalgeologyearle/wp-content/uploads/sites/145/2016/03/cenozoic-t-2.png

Asjalik meesiludus ütles ...

Kas neljapäevase tsükloni liikumine Eestist põhja poolt on nüüd kindel? See tähendab siis +4 ja vihm lääne-eestisse :(

Anonüümne ütles ...

Ei ole kindel. Siiani näidatakse ka varianti otse üle Eesti või üle põhjaranniku.

Anonüümne ütles ...

Ehk siis üks (GFS) mitme (teised mudelid) vastu. Seega kindel, et Eestist põhjapoolt liigub ning GFS "annab alla".
-------------------------------------------------
Ja kuhu jäi tänaseks lubatud lumesadu. Vist isegi mitte kusagil pole täna kübetki sadanud.
Seega ka ööseks lubatavad sajud jäävad ära.

Anonüümne ütles ...

Saartel saab neljapäeval isegi +5 kraadi piir üle löödud, ma arvan.

Jüri Kamenik ütles ...

1. Marnet märkas rahet mõni päev tagasi Vasalemmas. Kahjuks pole olnud mahti seda juhtumit lähemalt uurida.
2. Jah, see ~50M a tagasi toimunud sündmus on tuntud Paleotseeni–Eotseeni termaalse maksimumina. Selle kohta oli kunagi lausa eriseminar, mille slaide saab vaadata https://drive.google.com/file/d/1fqNx9Oi_U3U8tMCXb11D9s4D-q7RWfjv/view. Siis oli isegi poolustel lähistroopilised või sooja parasvöötme (nagu umbes Vahemere piirkonnas tänapäeval) olud.
Küsimus on kohanemises ja ebamugavuses, mis kohanemisega kaasneb. On selge, et kliimamuutus ei pane galaktikaid plahvatama, ei hävita Päikesesüsteemi ega elu Maal, aga inimene võib tunda ebamugavust, kuna peab muutuvate tingimustega kohanema: ei ole enam nii mugav nagu vanasti. Lisaks emotsionaalne külg: mure liikide hulgalise väljasuremise, looduse muutumise jms pärast.
Kliimamuutusest suurema probleemina tuleks pigem saastatust käsitleda. See on kõige olulisem keskkonnaprobleem.
3. Ei ole kindel. Viimased andmed ja arvutused näitavad (15. jaan kell 18 UTC), et tsüklon liigub otse üle Eesti. Eks homse jooksul täpsustub see, mida võib oodata.

Anonüümne ütles ...

Viimane Foreca.fi animatsiooniprognoos näitab, et Põhja-Eesti jääb külmemasse sektorisse ning võiks tulla korralik lumepurakas.

Anonüümne ütles ...

Lisaks ei imesta, kui tuule suunad on peale madalrõhkkonna lahkumist selliselt, et Põhja-Eesti rannik saab veel lisa lund, mis tekib Soome lahel.

Jüri Kamenik ütles ...

Meenub paljuräägitud 1975. a lumetorm, millest palju aastakümnete jooksul räägitud. Siis oli sünoptiline olukord sarnane eesseisvaga. Too torm oli novembri teises pooles; samas lumetorm oli just Virumaal, kuna lõunamaakondades oli tsükloni soe sektor ja ilm vihmane. Üks paljudest meenutustest: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/mehed-1975-aasta-lumetormis-veokijuht-keeldus-meid-sleppi-votmast?id=36691909.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse mudel HIRLAM küll mingit hullu sula homseks ei näita - soojalaeks jääb justkui +2 kraadi ja sedagi vaid Saaremaal ja kagunurgas. Põhjamaakondades ei tõuse +1-ki kõrgemale.

Samas GFS näitab saarte läänekülje alla +6 kraadi. Ise pigem usungi, et tuleb soojem kui HIRLAM näitab, sest sooja pealevool on väga kiire.
----------------------------------------------
Endiselt olen surmkindel selles, et tsüklon möödub meist põhja poolt!

Jüri Kamenik ütles ...

Vilsandil oli kell 23:30 juba 3,2 kraadi sooja. Seega 5 kraadini võib temperatuur sealkandis küll tõusta. Ja üle 0 kraadi tõuseb ilmselt ikkagi kõikjal, kuid eks näis.
Tsükloni kese jääb viimaste andmete järgi Soome lahe kohale ehk see põhjapoolt möödumine on tõenäoline, samas võib öelda, et tsüklon (kui väga rangelt keskmest ei räägi) läheb sisuliselt üle Eesti.

Anonüümne ütles ...

Tsüklon mööduski põhja poolt. Hilishommikul sai tugevat vihma üle pika aja (1. jaanuar viimati) kogeda. Saabunud sulal üks ja ainus suur pluss oli - pani lume kinni. Nüüd tulgu kasvõi sajandi torm, aga lumi jääb õnneks oma kohale ega kandu kraavitäiteks, nagu eelnevatel päevadel.

Asjalik meesiludus ütles ...

Vaatasin järgmise nädala lõpu prognoosi. Kui külm tuleb kirdest või põhjast siis on tuul ka sealtpoolt ja siis käivitub Erie järve efekt ja põhjarannik saab meeter lund. Idatuul muidugi ei too lund, ainult Rootsi saaks ja ka Helsingi vist tsipa.

Anonüümne ütles ...

Jama nendel kelledel lumi täna katuselt alla ei tulnud. Niigi vettinud ja jäätunud lumele tuleb lisa. Kõige hullem idapoolsetes maakondades.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, madalaim õhurõhk oli Soome lahel, samas keskme osas jäi siiski ka Eesti kohale, mida on siit näha https://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606 (kui ilmakaarti uuendatud, siis https://drive.google.com/file/d/1mkkboOcdDlbpQcS-S03fHaPO3YThyGVB/view). Praktiliselt samasugune või vähemalt väga analoogne olukord oli 26.12.2012, kuid temperatuurikontrast oli suurem ja temp.muutused järsemad, ka ilm oli ekstreemsem, vt ilmakaarti http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20121226.gif. Meelde jäi sellest tugev, kuid lühiajaline üldtuisk ja ilma pimenemine keset päeva, muu oli vähem suurejoonelisem.
Kui väga täpne olla, siis läks tsükloni kese üle Soome lahe, aga tsüklon otse üle Lõuna-Soome ja Eesti. Aktiivse tsükloni möödumise ilmakaart võib küll defineerida sooja sektori järgi. Täituva tsükloniga on see ilmselt keerulisem. Teine variant on möödumise ilmakaart määrata kõige väiksema suletud isobaari järgi, nii et olenevalt lähenemisviist võib väita erinevalt.

Ei ole kuulnud, et keegi nimetaks seda nähtust Erie järve efektiks, vaid kasutatakse üldisemat nimetust, nagu järveefekt, mereefekt või ookeaniefekt. Meil Eesti on räägitud ka lahe efektist, kuna siin kogetakse seda kõige rohkem ja selgemini Soome lahe tõttu.
Igatahes, kuidas keegi seda ka ei nimetaks, siis antitsükloni lõunaservas võib kirdest edelasse liikuva väga külma õhumassil see tekkida. Eks näis, kas sünoptiline olukord prognoosis püsib või muutub.
Idatuulega liigub see lumi Rootsi idarannikule ja kagutuule korral Soome lõunarannikule, eks väike kõrvalekalle asimuudis ühele või teisele poole 90 kraadist võib lund mujale ka tuua, kui vaid nimetatud piirkondadesse. Igatahes nähtuse risk on olemas.

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas homme õhtuks läheb Lääne-Eestis taas laialdaselt sulale, sest keerab tuule jälle edelasse ju.

Pärnu-Loksa joonest lääne pool siis sulaoht.

Jüri Kamenik ütles ...

Vat ei tea. Ilmselt jääb 0...-2 °C püsima, samas mõnes kohas võib ka soojem olla, aga eks paistab.

Anonüümne ütles ...

1992 või 1993 kirjutas keegi Juhan Ross järgmised laused:
...Teiselt poolt on hädaohtlik Maa liigne soojenemine. Kui kütmine samas tempos kasvab ,siis aastaks 2000 on temperatuur Maal tõusnud juba 2 Celsiuse võrra ja aastaks 3000 juba 12 kraadi võrra.... lähema 50 aasta jooksul Eesti kliima kiirenevalt soojeneb.
No soojenes 1990-datel jah aga siis stabiliseerus ja on pidevalt selline nagu on.(aasta keskmiste järgi) Näib ,et juba aastakümneid tagasi tunti hirmu ,et kohe kohe kõrbeme ära ja kohe saab riisi kasvatada.

Anonüümne ütles ...

Mind huvitab pigem see teema, et kui see magnetpoolus liigub ühest kohast teise, et kui palju või tugeva jälje jätab see näthus Eesti ilmale? Kas suurem mõju, kui Barentsi meri on ilma jääta või mitte?

Anonüümne ütles ...

Kuskil oli artikkel ( kui leian -lisan) ,et magnetpooluse rändamine mingi mõju ilmale jätab aga mitte rändamine ise vaid see magnetvälja samaaegne nõrgenemine. Rohkem kiirgust pääseb läbi atmosfääri ülakihtidesse mõjutades stratosfääri kaudu ka alumisi kihte. Samuti võivat magnetvälja nõrgenedes ka osooniaugud uuesti suurenema hakata.
Samas fosiilide uurimine on näidanud ,et loomastikule magnetvälja pöördumine pole märgatavat jälge jätnud. Samas kuskil oli kirjas ,et vähkkasvajate tõenäosus võib pöördumise ja nõrgenemise ajal sageneda.

Jüri Kamenik ütles ...

1960ndatel peeti kliima soojenemist (kasvuhoonegaaside mõju) neutraalseks või isegi kasulikuks. Elati jahtumise ja jääaja saabumise hirmus, mõeldi välja strateegiad, kuidas atmosfääri kasvuhooneefekti võimendada jne. Sellest meeleolust ja suhtumisest annab ilmeka ülevaate raamat https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?keywords=52604&ost=52604, kuid juba paarkümmend aastat hiljem oli suhtumine vastupidine, nagu nähtub akad. Juhan Rossi lausetest.
Seda kliimasoojenemise (üks osa kliimamuutusest) seiskumist või peatumist nimetatakse hiaatuseks, vt nt https://en.wikipedia.org/wiki/Global_warming_hiatus.

Vaevalt et selle kohta nii täpseid andmeid saadaval, aga midagi ikka. Siin on natuke räägitud, kui ohtlik või kas üldse ohtlik on pooluste vahetus http://www.geomag.bgs.ac.uk/education/reversals.html. Atmosfäär ise on juba piisavalt paks, et peab kinni suure osa ohtlikku kiirgust jms, sh UVkiirgus.
Mõju kliimasüsteemile ja ilmastikule ei oska täpsemalt kommenteerida (eriti nii lokaalselt nagu Eesti kontekstis), kuid see on kindel, et mingi mõju on ja tundub usutav, et see mõju levib ülevalt alla. Jah, võib nõustuda, et magnetvälja nõrgenemine võiks mõju poolest olulisem olla kui pooluste muutus.

Anonüümne ütles ...

Pärnu-Loksa joonest läänes läks siiski laialdaselt sulale, aga õnneks merest eemal jäi 0 ja +1 vahele. +2-ni (ja isegi üle selle) tõusis vaid saarte läänerannikul ja Liivi lahel.

Tallinnas Nõmmel jäi sula ikka õige napilt ära - maksimumiks sain -0,2 kraadi. Nüüd paistab, et on taas aeglane langus alanud. (-0,4 hetkel)

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Tallinn-Harkus registreeriti ka -0,2 kraadi (täpsemalt ei ole kontrollinud, see on tunniandmetest), Laagris oli mõni kraadikümnendik külmem. Kell 22:30 oli juba ligi -2 kraadi, sest taevas selgines.
Kaugem tulevik näitab sooja ilma pärast 25. jaanuarit, kuid elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

Ära hirmuta. Loodetavasti jääb see soe ära ikka. :(

Jüri Kamenik ütles ...

Radarpildile on ilmunud kollaseid sajualasid, nii et mõni välk pole välistatud http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/radar/cappi_rain/CMP190119221501.CAPRDW0.png.

Asjalik meesiludus ütles ...

Soome Testbedi radar on näidanud Lahemaal juba tunni jooksul lillat radarikaja. Miks äikest ei ole ?

Jüri Kamenik ütles ...

Radar ei näita vastuvaidlematult äikese olemasolu. Roosakas toon on lume- või jääkruupide tõttu, sest nende peegelduvus on suurem. Isegi välgudetektor ei näita alati täieliku kindlusega äikest, kuna mõned signaalid võivad olla artefaktid jne. Ja alati on võimalik, et mõni välk jääb detekteerimata ehk äike on, aga registreeritud pole. Ja siis on veel võimalik, et tegu on välkudeta äikesega.

Anonüümne ütles ...

Kumb oli enne kas muna või kana ? No siit saab igaüks vaadata kumb oli enne kas soojenemine ja siis CO2 tõus või vastupidi
http://www.climatedata.info/proxies/ice-cores/files/stacks-image-5f8ffb5-798x546.png

Jüri Kamenik ütles ...

Eks selle üle vaieldakse ja tihti kiputakse nägema seda mida tahetakse. Argumenteeritakse täpsuse ja skaalade üle jne. Soojenemise (või üldisemalt kliimamuutuse) kaasnähtuseks on peetud pigem ni CO2 hulga kasvu atmosfääris kui ka seda, et tegu on põhjusliku seosega. Graafikult tasub tähele panna, missugune on olnud temp. langus ja CO2 sisalduse vähenemine atmosfääris.

Anonüümne ütles ...

Vaatasin seda 14:34 pandud linki, siis võib vabalt öelda, et CO2 ja temp. vahel pole mingit sellist soest, et CO2 kasvades kasvab temperatuur. Pigem tuleb välja, et temperatuuri kasvades suureneb CO2. Graafikus on lõike, kus CO2 on seisnud tükk aega kõrgel, aga temperatuur on vahepeal langenud.

Ma ise ka pigem arvan, et CO2 tõus atmosfääris ei põhjusta temperatuuri tõusu. Temperatuuri tõusu põhjustab midagi muud (olgu see, kasvõi punase või sinise valguskiirguse hulga muutus, mis tuleb päikeselt).

Anonüümne ütles ...

Panen siia veel ühe hea graafika, mis näitab viimase 400 aasta andmeid (ma ei tea mismood need on rekonstrueeritud), kui palju vatte ruutmeetri kohta on päike maad pommitanud. Seal on hea näha, et võimsuse kasva on olnud viimasel sajandil kasvutrendis ja kui sinna juurde lisada temperatuurimuutus maapinnal, siis saaks suht korruleerivad graafikud ehk võime välistada CO2 muutused atmosfääris. Loomulikult keskkond peaks puhas olema, aga ei tasu valetada tõsimeeli, et CO2 tõstab maapinna temperatuuri, mida andmed ja aegread ristivastupidi näitavad.

Solar irradiance reconstructed since 1610

https://www.climate4you.com/Sun.htm#Solar%20irradiance%20reconstructed%20since%201610

Siin on tempreatuuride muutus viimase 400 aasta vältel:

https://friendsofscience.org/assets/documents/FOS%20Essay/ScafettaWestSunvsTemp%20Adj.jpg

Anonüümne ütles ...

Kui keegi tahab homset kuuvarjutust näha, siis soovitan lõuna poole minna, sest arktilise õhumassi pealetungil pole mereefekti tõttu mere lähedal selget taevast mõtet oodata.

Anonüümne ütles ...

Mina näen küll Kuud praegu ka Tallinnas. Poolikuks teine juba jäänud.

Anonüümne ütles ...

Kolmapäeval siis taas Pärnu-Loksa joonest läänes suur sulaoht.

Anonüümne ütles ...

Ülirämmar külmalaine praegu. Jõgeval paugutab alla -23 juba! Pakane paugutab ja rämetab rämedalt!

Jüri Kamenik ütles ...

Seda kuuvarjutust näha ei õnnestunud, kuid Einar saatis foto - oli midagi sarnast, nagu juuli lõpus, kuid nägema juhtusin Belgias.