Kiudpilved ja helkivad ööpilved 2. augustil

2. august oli soe ja taevas pakkus taas päris palju vaatemängulist. Pärastlõunal ilmusid taevasse Noa laevad, mis kujutavad endast suusa-või noolekujulisi kiudpilveribasid. Tavalislt liiguvad need üsna kiiresti ja vähemalt nurga alla tuule suunaga, viidates peatsele ilma halvenemisele.

Õhtul oli taevas väga mitmekesiseid kiudpilvi ning varane öö üllatas tugevate helkivate ööpilvedega. Ei ole kunagi augustis nii eredaid helkivaid ööpilvi ja nii hulgaliselt näinud. Kiudpilved segasid esialgu nende vaatlemist ja pildistamist, kuid hiljem muutus olukord soodsamaks. Umbes südaöö paiku kadusid järsku helkivad ööpilved, tõenäoliselt jäid lihtsalt Maa varju.

Mis on aga saanud pilvemäärajast (see on hüüdnimi, tegemist on siiski raamatuga pilvedest)? Käsikiri on valmis, kokku on umbes 120 lk, fotosid on saja ümber. Hetkel on nn vaikne periood, st et kirjastus pole märku endast enam kui nädal aega andnud ja ega seda hetkel ei tahagi, sest vaja nüüd rahulikult ja mitu korda käsikiri läbi lugeda, et halvad kohad paremaks teha või välja jätta. Samuti tegelevad sellega kaks konsultanti (Ü. Kestlane ja A. Kallis). Hiljem, kui see aeg saab ümber, on vaja kirjastusega siis arutada läbi, mida nemad käsikirja parandamiseks ette panevad ja see siis ära teha. Sel aastal on vähetõenäoline, et raamat jõuab ilmuda, sest isegi kui minu ja konsultantide poolt olekski kõik täiesti valmis, siis on kirjastusel veel väga palju tööd teha ja selleks kulub kindlasti mõni kuu.

Nüüd aga 2. augusti piltide juurde.

Pärastlõunane aeg. Taevasse on ilmunud Noa laevad (nende lad k nimetus on Cirrus uncinus radiatus).

Õhtu. Kiudpilved heidavad varjusid (mida arvata õpikutes, näit http://www.emhi.ee/?ide=29,720,868 kirjas olevast, et on varjudeta? - Vähemalt tihedad kiudpilved - Ci spissatus- võib seda teha, kui õhumass on vinene).

Ci uncinus. Uncinusel on tegelikult palju vorme, neist vahest kõige robustsem on Noa laev, teine äärmus on hästi peened ja õrnad, kuid lühikesed "küüni-sed".

Kiudpilvemaastik. Jääkristallidele on iseloomulik, et need saavad kasvada nii suureks, et ületavad õhu takistust nii palju, et hakkavad sajujoontena laskuma. Veepiisakesed niipalju kasvada ei saa.

Päikeseloojang.

Läbi kiud-ja kiudkihtpilvede on näha helkivaid ööpilvi.

Viimaks muutusid ööpilved väga eredateks.

Helkivate ööpilvede video

27. juuni öösel olid käesoleva aasta kõige korralikumad helkivad ööpilved (26. juuni öösel olid ka hästi näha, aga paraku ei saanud siis taevast head ülevaadet), kusjuures õnnestus salvestada Tähe 4 ilmajaama kodulehelt video helkivatest ööpilvedest, mis jäid ka kaamerasilma ning liikuvate piltide alt võis selle endale alla laadida. Panin ühe videotest ja paar fotot ka siia, samuti Youtube´s: http://www.youtube.com/watch?v=eE7MUxVIkXs

Videol on hästi näha helkivatele ööpilvedele iseloomulikud lained. Pikemalt on neist pilvedest juttu: http://ilm.ee/index.php?46393

Põhjataevas

 

Läänetaevas kuni peaaegu seniidini.

Veel helkivaid ööpilvi

Küllalt hästi olid helkivad ööpilved arenenud 27/28. juuli öösel ning pakkusid võrdlemisi efektset vaatepilti, eriti öö edenedes. Esialgu olid pilved üsna piiratud alal ning ühes kohas oli nagu pliiatsiga tõmmatud jutt. Öö edenedes muutusid pilved ühtlasemaks ja ulatuslikumad. Helkivad ööpilved olid nähtavad ka 30. juuli öösel kl 3 ajal, kuid vaid põhjas ja pilved olid üsna kahvatud.

Väga maalilised helkivad ööpilved 26. juuli öösel

Ööl vastu 26. juulit tekkisid taevasse järjekordsed helkivad ööpilved. Pimedama öö tõttu tundusid need ilusamad, kui varasematel öödel:

Udu 15/16. juulil Tallinnas; udude seosest äikesega

15. juulil oli päeval merel udu. See liikus ka rannikualadele, nii et näiteks päeval oli saarte läänerannik, kuid ka Pakril udune ilm või madal kihtpilvisus. Õhtu saabudes liikus udu sisemaa pool, samuti tekkis jahtumise tõttu udu sisemaal iseseisvalt. Tallinnasse jõudis udu südaöö paiku. See oli selge taevaga ja väga ebaühtlane, kohati äärmiselt tihe udu. Samal ajal võis taevas jälgida helkivaid ööpilvi. Järgnevalt pildiseeria sellest, kuidas udu jõudis Tallinnasse (ülejärgmisel pildil on näha lisaks helkivaid ööpilvi.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Udu on mitmel moel äikesega seotud. Sellest on juttu juba olnud, et udu ja äike pole kunagi koos, v. a. sooja frondi äikese korral, ka siis on see võimalus väga väike. Küllaga tähendab udu sageli seda, et järgneva päeva jooksul võib äikest tulla: õhus on piisavalt soojust ja niiskust pilvede arenguks. Sel aastal näib olevat see seaduspära eriti järjekindel.

Eredad helkivad ööpilved 14/15. juulil (NLC Storm)

Spaceweather nimetab seda sündmust helkivate ööpilvede tormiks! Küllaltki omapärane termin.

Käesolev aasta on helkivate ööpilvede poolest rikas, nagu eelminegi aasta. Seda põhjustab päikese väga madal aktiivsus. Populaarse idee järgi aitab rahulik päike mesosfääri ülaosal piisavalt jahtuda, et tekkida saaksid polaarmesosfääripilved. Loogiline justkui tundub, sest aktiivne päike saadab sageli välja osakesi, mis väga energiarikkad. Võimalik, et osa sellest energiast muutub siis ka soojusenergiaks, osa satub seega ilmselt termosfääri kaudu mesosfääri ülaosas, sest mõjutavad ju veelgi välimisem atmosfäär.

Helkivaid ööpilvi on vahepeal, s. o. viimase ja selle ning eelviimase ja viimase postituse vahel veel olnud vähemalt 4 korral, kuid need on jäänud nõrkadeks, ainult mõned laigud või triibud siin-seal. Seetõttu pole neid siin kajastanud, aga pildi peale on püütud!

Käesoleva aasta märkimiksväärsemaid helkivate ööpilvede fotosid saab vaadata: http://spaceweather.com/nlcs/gallery2009_page11.htm?PHPSESSID=3aivjq9n468puuks3gjrbp64c3

Igal juhul, kuidas ka poleks, oli taas üks väga vaatamisväärne öö. Mõned pildid helkivate ööpilvede arengust.

Taevas veel enne helkivaid ööpilvi

Veel helkivaid ööpilvi

Nagu arvata võiski, oligi õhtul nähtu (24. juunil) helkivad ööpilved. Öö jooksul muutusid pilved üpris märkimisväärseks, põhjataevas arenes tugev lainelisus, lääne-ja loodetaevasse tekkisid eredad pilvetombud.

Tuleks mainida mõningaid tähelepanekuid. Huvitav oli see, et pilved muutusid nähtavaks juba enne päikese loojumist (vt varasemat postitust). Teiseks ei näi kehtivat asjaolu, et nende ajal on maapinnalähedal temperatuur keskmisest 2-3° madalam. Muidugi võib-olla selline olukord tendents, aga järgmisel ööl võis pilvi jälle näha, kuigi palju nõrgemal kujul ja ainult lõuna-läänetaevas. Ilmselt on asi hoopiski seotud kõrgrõhuharjaga või antitsükloniga ja selle tugevnemisega (vastavates kirjutistes on rõhuasetus mõnikord vale).

Tuletan meelde, et helkivaid ööpilvi käsitlev artikkel on siin: http://horisont.ee/node/1132
Mõned pildid
24/25. juuni:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

25/26. juuni:

Helkivad ööpilved

Sel aastal on neid võimalik näha olnud vähemalt kaks korda. Pikemalt ja piltidega vt: http://horisont.ee/node/1132 ja http://www.ilm.ee/?46042

Ka 24. juuni õhtul päikeseloojangu ajal oli taevas huvitav:

Vaadata tuleb peeneid helkivate ööpilvede värvusega pilveviirge.