Kiudpilved ja helkivad ööpilved 2. augustil

2. august oli soe ja taevas pakkus taas päris palju vaatemängulist. Pärastlõunal ilmusid taevasse Noa laevad, mis kujutavad endast suusa-või noolekujulisi kiudpilveribasid. Tavalislt liiguvad need üsna kiiresti ja vähemalt nurga alla tuule suunaga, viidates peatsele ilma halvenemisele.

Õhtul oli taevas väga mitmekesiseid kiudpilvi ning varane öö üllatas tugevate helkivate ööpilvedega. Ei ole kunagi augustis nii eredaid helkivaid ööpilvi ja nii hulgaliselt näinud. Kiudpilved segasid esialgu nende vaatlemist ja pildistamist, kuid hiljem muutus olukord soodsamaks. Umbes südaöö paiku kadusid järsku helkivad ööpilved, tõenäoliselt jäid lihtsalt Maa varju.

Mis on aga saanud pilvemäärajast (see on hüüdnimi, tegemist on siiski raamatuga pilvedest)? Käsikiri on valmis, kokku on umbes 120 lk, fotosid on saja ümber. Hetkel on nn vaikne periood, st et kirjastus pole märku endast enam kui nädal aega andnud ja ega seda hetkel ei tahagi, sest vaja nüüd rahulikult ja mitu korda käsikiri läbi lugeda, et halvad kohad paremaks teha või välja jätta. Samuti tegelevad sellega kaks konsultanti (Ü. Kestlane ja A. Kallis). Hiljem, kui see aeg saab ümber, on vaja kirjastusega siis arutada läbi, mida nemad käsikirja parandamiseks ette panevad ja see siis ära teha. Sel aastal on vähetõenäoline, et raamat jõuab ilmuda, sest isegi kui minu ja konsultantide poolt olekski kõik täiesti valmis, siis on kirjastusel veel väga palju tööd teha ja selleks kulub kindlasti mõni kuu.

Nüüd aga 2. augusti piltide juurde.

Pärastlõunane aeg. Taevasse on ilmunud Noa laevad (nende lad k nimetus on Cirrus uncinus radiatus).

Õhtu. Kiudpilved heidavad varjusid (mida arvata õpikutes, näit http://www.emhi.ee/?ide=29,720,868 kirjas olevast, et on varjudeta? - Vähemalt tihedad kiudpilved - Ci spissatus- võib seda teha, kui õhumass on vinene).

Ci uncinus. Uncinusel on tegelikult palju vorme, neist vahest kõige robustsem on Noa laev, teine äärmus on hästi peened ja õrnad, kuid lühikesed "küüni-sed".

Kiudpilvemaastik. Jääkristallidele on iseloomulik, et need saavad kasvada nii suureks, et ületavad õhu takistust nii palju, et hakkavad sajujoontena laskuma. Veepiisakesed niipalju kasvada ei saa.

Päikeseloojang.

Läbi kiud-ja kiudkihtpilvede on näha helkivaid ööpilvi.

Viimaks muutusid ööpilved väga eredateks.