17. augustil oli soojalaine eelõhtu. Eesti kohal oli osatsükloni sooja sektorina veel palav õhumass, mis jahtus. Ebastabiilsus oli suur ja äikest Eestis palju. Hommikul oli sooja frondi äikest paljudes kohtades, olles vali või väga vali, näiteks Tartus äratas äike unest paljusid inimesi üles.
Päeval läksin Hiiumaale, kus üks loodusfotograaf näitas enda töid ja tutvustas pilvejahi osalejate kööginurka. Hiiumaale jõudes läks ilm peaaegu selgeks, samas oli vine üha tihenev ja lähenes õhtul rekordile. Hiiumaale jõudes olid taevas mõned kõrgrünkpilvelahmakad, mis kasvasid alguses kiiresti, kuid hajusid mõne aja pärast. Õhtupoolikul oli küll kõrgrünkpilvi, kuid need olid lamedad (stratiformise-tüüpi). Õhtul enne äraminekut tekkis saare kohale hulgaliselt kihtrünkpilvi ja ilm oli tuulevaikne.
Päeval läksin Hiiumaale, kus üks loodusfotograaf näitas enda töid ja tutvustas pilvejahi osalejate kööginurka. Hiiumaale jõudes läks ilm peaaegu selgeks, samas oli vine üha tihenev ja lähenes õhtul rekordile. Hiiumaale jõudes olid taevas mõned kõrgrünkpilvelahmakad, mis kasvasid alguses kiiresti, kuid hajusid mõne aja pärast. Õhtupoolikul oli küll kõrgrünkpilvi, kuid need olid lamedad (stratiformise-tüüpi). Õhtul enne äraminekut tekkis saare kohale hulgaliselt kihtrünkpilvi ja ilm oli tuulevaikne.
Praamlaevaga teel olles oli siiski päris palju tuult, kuid see oli väga niiske, nii et tunnise väljas viibimisega läksid riided niiskeks ja kleepuvaks. Samal ajal oli Pärnumaa poolt tulemas oranžikas pilv. Selline nägi äge äikesetorm eemalt välja. See lähenes üsna kiiresti, pilvi ümbritses laineline kiudpilvedest krae. Selline oli ka enne 8. augusti tormi taevas. Kahjuks sai kaamera aku tühjaks ja foto sai sellest, kui pilv oli veel kaugel.
Mandrile jõudes olid esimesed välgud näha, aga veel ei müristanud. Pilvemass kattis katusetaoliselt taevast, selle alla tekkisid kõrgrünkpilved. Oli vaja leida sadama lähedal mõni vaikne, pime ja avar koht. Selle leidmine võttis ainult mõne minuti. Välgusähvatusi oli palju, kuid esialgu ei müristanud, ent üsna ruttu oli ka esimesi müristamisi kuulda. Välgud olid pilv-maa tüüpi ja üsna kitsas pilveosas. Aja jooksul tuli madalam pilveosa lähedale ja tekkis tuul. See oli üsna tugev, kuid tavapärane ja ohtlikust tugevusest jäi kaugele maha.
Seejärel, kui veel tuul oli, muutus järsku välkude tüüp. Kõrgrünkpilved kadusid, paljastus äikesepilve pind. Sellel oli nüüd igas minutis mitu, isegi kümmekond anvil crwalereid näha (välgutüüpidest ja -vormidest vaata: http://wvlightning.com/types.shtml) ja kõik ainult sellised. Sel ajal tuul vaikis, ilm oli endiselt kuiv ja soe. Müristas kogu aeg, kuid sagedaste praginatega. Mõne aja pärast see etapp sai samuti otsa, prevaleerima hakkasid eemal asuvad pilvesisesed välgud - näha oli vaid kuma. See tuli üha lähemale, hakkas kergelt sadama, tekkis uuesti tuul, aga eelmisest korrast palju nõrgem. Äikese aktiivsus oli nüüd suurim - igas minutis vähemalt 10-20 välku, kuid näha oli peaaegu ainult kuma, müristas väga nõrgalt. Kumade serv jõudis ka viimaks pea kohale, vihma sadas, aga väga vähe, nii et võis vihmavarjuta õues olla.
Südaöö paiku aktiivsus vähenes, lõpuks oli kord mitme minuti tagant üks eriti pikk ja nähtava välguga sähvatus. Viimaste välkudeni jõudes oli äike umbes kolm tundi kestnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar