kolmapäev, 11. august 2010

Kuumast ja suurtest äikesetormidest

7.-8. augusti ilmaolud olid igal juhul ühtpidi harvaesinevad, kuid mitte siiski päris ainulaadsed. Kui juuli lõpus kuumalaine Venemaalt Eestisse õieti ei jõudnudki, vaid läks Soome, siis 8. augustiks jõudis. Kuuma õhumassiga saabus ka somp, mida Ida-Eestis peeti otseselt Venemaa põlengute suitsuks. Päris suits see ikkagi ei olnud, vaid suits oli jõudnud juba tugevasti hajuda ja seguneda lõunapoolsetest laiustelt pärit tolmu jmt mineraalse osakestega, moodustades kokku sombu, mis oli muutunud õhumassi omaduseks ja vähendas nähtavust 5-10 km-ni ja pilved olid väga halvasti nähtavad. Võib öelda ka, et suits jõudis Eestisse sombuna. Suitsuosakesed jmt saasteained muutsid õhu organoleptilisi omadusi ning põhjustasid mõnedel inimestel ka enesetunde halvenemist, silmade kipitamist jne.
Meteoroloogias tehakse vahet kuivadel ja niisketel sumestustel. Viimased on udu ja hägu (uduvine), mis koosnevad kondensatsiooniproduktidest. Kuivadeks sumestusteks on sombud ja need koosnevad tahketest osakestest. Eristatakse veel sompude liike, mille aluseks on tekkimispõhjused ja -tingimused. Antud juhul oli tegemist siiski põuasombuga, mis tekib põlengutest. Suitsusomp, mis koosneb otseselt suitsust, ei jõudnud kohale, vähemalt mitte kui õhumassiomadus, kuid lokaalselt mõnes kohas võis muidugi olla, sest põlenguid on ka piiri lähedal. Mitte uduvinet ja udu sombuga segamini ajada! Sombu tunnuseks on see, et kaugemad objektid näivad olevat sinaka vine sees.
Tulekahjude kaarte on mitmelt poolt veebist saadaval, üks võimalikest:
http://maps.geog.umd.edu/website/Activefire_HTML/viewer.htm?MAP=RUS-ArcIMSparam&DATALIST=,wc,wco,mafd24,ER,&BANNER=RUS_banner&ele_fire=fireAims&requiredMap=Russia
Kasulikuks osutub Soome ilmateenistuse mudelprognoosi suitsupilvede kohta: http://silam.fmi.fi/fires_forecasts/v0_99/PM2_5_fire.html ja õhukvaliteedi seireandmed ning graafikud: http://mail.klab.ee/seire/airviro/index.html
Ka õhumass oli selgelt troopiline, näiteks 1,5 km kõrgusel oli sooja üle 20 kraadi. Üldse selline olukord, nagu on Venemaal ja mille mõju ulatub meilegi, on põhjustatud atmosfääri blokeeringust, mille tõttu ilmamustrid püsivad pikka aega samasugused. Selliseid blokeeringuid on mitut tüüpi, kuid antud juhul on tegemist tulerõnga-tüüpi blokeeringuga, mis tähendab, et püsib pikka aega kuum ja väheliikuv, tavaliselt võimas kõrgrõhkkond, mille ümber tiirutavad äikesepilved, sest seal on konvektsioonivoolusid takistav õhukiht nõrgem. Tulerõngas on maateaduse-, täpsemalt geoloogiaalane mõiste, kuid žargoonina kasutatav ka meteoroloogias, kus tuli tähendab äikest või äikesetorme.
8. augustil oli äikest, ülevaade on siin: http://www.ilm.ee/?47736. Mõnest huvitavast tähelepanekust ka siin. Näiteks pimenemine äikese ajal. Kui ulatuslik ja võimas äike saabub hommikul või õhtul, kui päike pole horisondist kuigi kõrgel, siis avaldavad paksud pilved valgustatusele olulist efekti, läheb väga hämaraks kuni tänavavalgustuse süttimiseni, näib saabuvat öö. Põhjus seisnebki madalas päikeses - valgus peab läbi läbi pilvede palju pikema teekonna kui siis, kui valgus tuleb väiksema nurga all. Pikemal teekonnal nõrgeneb valgus pilvedes hajumise, peegeldumise ja vähemal määral neeldumise tõttu. Samuti on ulatusliku pilvesüsteemi puhul valgust väga vähe tulemas pilvemassi servaaladelt, kus on märksa heledam ning nii tulebki pea kogu valgus märgatavalt nõrgenenuna läbi pilvemassi. Keskpäeval on vastav efekt palju väiksem, kuigi võib samuti ulatuda suure hämaruseni.
Teine huvitav tähelepanek on seotud müristamise kuuldavusega. Võimsate ja ulatuslike äikesetormide puhul on müristamist kuulda sageli väga varakult, nii ka seekord - juba siis, kui kiudpilvisuse serv jõudis seniidi lähedale. Seda on korduvalt juhtunud ka minevikus. Ekstreemseim juhtum oli juulis 2001. a., kui müristamist oli kuulda enne pilve silmapiirile jõudmist (seda kuulsid teisedki inimesed), kuid ka 2002. a. 31. juulil, kui pilv oli Soomes ja mingit pilve polnud õieti näha (ikkagi enam kui 80 km kaugusel + vine), kuid müristamine oli kuulda ja see ajas rannalised närvi (olin siis Stroomi rannas). Sarnaseid juhtumeid on vähemalt kümmekond ette tulnud ja kindlasti tuleb edaspidigi. Väikese ulatusega äikeste puhul müristamist kaugemal kui 20-30 km enamasti kuulda pole. Veel oli 8. augusti äikesetormi puhul huvitavaks asjaoluks minu vaatluskohas (mujal võis hoopis teisiti olla), et kui müristamised tulid kuuldavale, siis need tugevnesid u 15-20 min jooksul veidi ja jäid kuni äikese lõpuni sama valjuks! Erandiks olid üksikud lähedased välgulöögid, mida oli ainult 5-6, kuid pilvesiseseid välkusid oli muidugi palju enam, kokku võis nende kuma näha kindlasti sadu kordi.
Oli arvamusi, et selle äikesetormi tulek oli juba paar tundi või rohkemgi ette teada. Jah, satelliidi-ja radaripildid näitasid arenevad süsteemi juba Leedu-Valgevene kohal (kui päris täpne olla, siis see äike sai juba 8. aug hommikul Ukraina põhjaosas alguse, liikude üle mitme riigi lõpuks Soomeni, läbides vähem kui ööpäevaga üle 1000 km), mis liikus Eesti suunas, kuid peab arvestama, et selle aja jooksul, kui see siia jõudis, oleks see süsteem võinud ju nõrgeneda või isegi liikumissuunda muuta. Iseasi, kui rääkida, et tõenäoliselt see jõuab oluliselt nõrgenemata Eestisse ja tõsiseks ilmaks peaks valmis olla, kuid veendunult nii arvata poleks päris õige olnud.

Uudis Vaindloo saarel registreeritud ekstreemsest tormipuhangust: http://www.epl.ee/artikkel/581678. Selle uudise kohta ei saa muud öelda, kui seda, et väga huvitav, sest pole ju teada, kuidas ja millega mõõdeti, rääkimata muust. Paari asjatundjaga arutades (Merilain, Kallis), kes võtsid Vaindloo saarel olnutega ühendust, selgus, et ilmselt tõepoolest võis tuulepuhang sellise tugevuseni küündida, kuid vähemalt praegu ei ole siiski see päris kindel, st otsesed kontrollitavad tõendid puuduvad. Vaindloo saarel on veel olemas Meresüsteemide Instituudi automaatjaam: http://on-line.msi.ttu.ee/aut_meteojaam/. Sealt võib vaevata võtta välja viimaste päevade tuuletugevuse graafikud ja näha, et maksimum 8. aug õhtul ei ulatunud isegi 18 m/s, mis on sellegipoolest päris vali tuul. Alguses tekkis mõte, et ülitugevad pagihood võivad ju olla lühiajalised ja kuna jaam mõõdab iga teatud aja tagant, mitte lauspidevalt, siis võis see metsik tuul sattuda just mõõtmiste vaheajale. Tegelikult, nagu selgus, jäi mõõdik 17 m/s juures seisma.
Mõned inimesed tõid välja huvitavaid mõtteid, et selgitada eksimust. Näiteks parallaktiline viga (ka termomeetri lugemi väärtus ju sõltub sellest, kas vaadata kraadiklaasile ülevalt või alt) või et esimene tuulehoog lõi tuulemõõtja lapaka korraks liiga kõrgele. Vaatamata põnevatele ideedele peaks selliste arvamustega ettevaatlik olema, sest on paljugi, mida me ei tea.
Juuli ekstreemsetest ilmastikunähtustest ja ilmastikust on globaalsel tasandil ülevaade siin: http://www.ncdc.noaa.gov/sotc/?report=hazards&year=2010&month=7&submitted=Get+Report Seal on juttu ka uuest rekordsuurusest rahetükist USAs. Suurtest jääkogumitest, mida taevast mõnikord tuleb, saab lugeda: http://tierra.rediris.es/megacryometeors/index2.htm
NB! Mõnedes arvutites on piltide kõrvalkirjad nähtavad kõik üksteise otsas, nii et sel juhul peab sellega paraku leppima.
8. aug. hommikune nõrk äike. Päike paistab läbi sombu ja hõreda vihmakardina oranžikalt.

Kõrgrünkpilved päikese ees. Äikeseni on umbes tund aega jäänud. Lisaks kõigele muule on veel seniidikaar ka näha!
 
See pilt ei paista vist mitte millegi erilisega silma. See on vahetult enne lähiäikese algust tehtud. Mulle pakub kõige rohkem huvi äikese-eelne ilm ja äikese algus, milletõttu ka see foto. Äikese ajal kaob tavaliselt suurem põnevus ära.

Fotol on näha maskeeritud rünksajupilved, mille maskeeringuks on kesk-ja kõrgkihi pilvedest kate.

Kommentaare ei ole: