16. augustil hakkas palav õhumass viimast korda peale tungima. Kuna õhumassi valdused olid õige ahtakesteks tõmbunud ja see jäi osatsükloni sooja sektorisse, osatsüklon ise aga Eestile väga lähedale, siis ei olnud enam oodata temperatuuritõusu 30-ni, kuid meeldivalt sooja ilma küll. Arvata võis, et rohkelt on äikest oodata. Nagu ikka ebapüsiva ilmastiku puhul, võib mõni koht saada äikest ja sademeid enam kui küll, mõni koht aga jääda hoopis kuivaks. Eestis näivad tõepoolest olevat anomaalsed kohad, kust sajud ja äike lähevad mööda. Enda kogemuses tean, et üks on Laitses, teine aga Tallinnas Veerenni tänavas, kus näiteks juulis peaaegu ei sadanudki (teistest kohtades Tallinnas sadas vähemalt mõnel päeval piisavalt). August viis sajud siiski ka sinna.
16. augustil võis Põhja-Eestis märgata sooja õhumassi piiri, nagu esimesel fotol üsna horisondi lähedal võib näha. Päeval oli lõunataevas näha ka Ci uncinust, mis tõepoolest on üks kindlamaid ilma halvenemise näitajaid. Nagu äikest näitavatel kõrgrünkpilvedel, on ka uncinustel palju erinevaid vorme alates paksudest pilvevöötidest (Noa laev) kuni imepeente konksukesteni välja.
Õhtu oli hästi värvikas ja valgussambaga. Sageli kasutatakse mõistet päikesesammas, kuid tihti pole sel päikesega mingit pistmist, tekkides näiteks külmal talveööl autotulede kohale, mistõttu valgussammas on vast parem sõna. Igal juhul peavad selle tekkimiseks olema piisavalt sobiva kuju ja orientatsiooniga jääkristalle.
Äike 15. augustil:
Äike 15. augustil:
16. augusti ilm:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar