pühapäev, 24. veebruar 2013

2012. a ilmastiku kokkuvõte

2010. a suvepostituste pildid olemas!

Lõpuks on valmis 2012. a ilmastiku fotograafiline kokkuvõte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2012.htm

Uudisvoog nädalavahetuse minilumetormi kohta: http://ilm.ee/?511181

Pilte 26. veebruarist:
Veel 26. veebruari keskpäevalgi oli vaade Puise ninal (Matsalu lahe ääres) härmas puudele vapustav!


Sellele järgnes väga sügavate toonidega loojang.


28. veebruaril kl 18 tehtud fotol on näha Tallinnale lähenemas äikest. Vähem kui poole tunni pärast märgati juba välke jne. Äike õnnestus mitme sõltumatu vaatleja abil kindlaks teha.


Äikeselörts

Umbes tund hiljem oli taevas selge ja kuu paistis.

Kokkuvõte 28. veebruarist: lohu eel langes õhurõhk kiiresti (3-5 hPa/3 h). Õhtul oli II liiki külmal frondil mitmel pool äikest (Tallinnas, Rakveres, Kundas, Kiviõlis jm), sadas paduvihma, padulörtsi ja seejärel tuiskas, kuid see ei kestnud kaua. Lõuna pool sadas 10 cm ringis lund. Tunniga selgines taevas (vähemalt põhjarannikul) ja tuul tugevnes, kuid õhurõhu kiire langus jätkus.

Foto: http://meteo.physic.ut.ee/

2. märtsi öösel tekkis sammas kuu alla.

ECMWF mudel lubab karmi külma juba pärast 7. märtsit:



43 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Suured tänud, Jüri :)!

Kuid mõndasid pilte ei näidatud miskipärast..

(EestiLoodus)

Jüri ütles ...

Aga palun. Palun loetle pildid, mis pole nähtavad. Ma ise näen kõiki pilte ja kontrollisin seda ka ühest teisest arvutist järele. Palun loetle pildid, mida ei näe.
Kui mõned pildid on ebaloogilise paigutusega, siis suumi välja, sest leht on kujundatud minu arvuti kuvarile vastavaks.
Kirjutan siis postitusse, kui olen 2010. a suviste postitustesse puuduvad pildid lisanud. Seda enne nädala möödumist ilmselt ei juhtu.

Anonüümne ütles ...

Vabandan hilinenud vastuse pärast!

Pilte ei näinud, kuna olin vanaema juures ning seal on internet aeglane ning ilmselt seetõttu ei laadinud kõik pildid ära.

Koduse ühendusega on kõike pilte näha.

Väga kenad pildid on kõik :). (Ka 26.02 härmas puude pilt)

Jüri ütles ...

Siis hästi, kui ikka näitab kõiki pilte.

26. veebruar oli üldse läänerannikul ebatavaline vaadete ja ilu poolest. Ka loojang oli väga intensiivsete värvidega.

Anonüümne ütles ...

kas reedel on tormi oodata?

Jüri ütles ...

Päris torm ei pruugi olla, aga tormine ilm küll (tuul 15-20 m/s).

Anonüümne ütles ...

kas veebruaris on +15 kraadi võimalik?

Jüri ütles ...

Kindlasti on. Kõige kõrgem ametlikult kehtiv temperatuur (12,4°C) veebruaris on mõõdetud 23.2.1990 Võrus. Vaja on mõnede soodsate asjaolude kokkulangemist: kiire õhuvool peab kohale tooma sooja õhumassi, nii et see ei jõuaks väga palju jahtuda; selline õhumass peaks kohale jõudma öösel, nii et päeval jõuaks vaikse ilma ja päikesega temperatuur selles õhumassis piisavalt tõusta; tuul ei tohiks sellisel päeval väga tugev olla, sest muidu segatakse õhumassid ja temperatuur ei pruugi piisavalt tõusta.

Anonüümne ütles ...

Kas ka jaanuaris oleks nii soe võimalik?

Anonüümne ütles ...

täna tuleb vist küll ligi +10 kraadi :).

Jüri ütles ...

Praegustes kliimatingimustes mitte. Kui oli aastatuhandeid tagasi atlantiline kliimaperiood, võis seda ette tulla.

Täna mitte, õhumass on liiga jahe ja ilm on pilves. Õhtul ja öösel liigub külm front üle, see toob sademeid.

Anonüümne ütles ...

Äärmiselt hea töö, et on viitsitud selline kokkuvõte kokku panna(piltide otsimine, siia laadimine jms). Kiitused Jürile! Pealekauba on hästi tehtud töö!
Kuuldavasti on lähiaja ilm talvine, ootaks tuisku ja lund suurtes kogustes, kuid mitte märga lund vaid kindlat miinust ja kindlat lund,

Anonüümne ütles ...

Täna, kella 16:00 ja 17:30 vahel oli näha selle aasta esimesi rünksajupilvi, kuid need asusid Soomes, aga siiski oli Eestiski need nähtavad :).

Vähemalt pole ma see aasta veel Kiilis näinud.

(EestiLoodus)

Anonüümne ütles ...

Täna, kella 16:00 ja 17:30 vahel oli näha selle aasta esimesi rünksajupilvi, kuid need asusid Soomes, aga siiski olid Eestiski need nähtavad :).

Vähemalt pole ma see aasta veel Kiilis näinud.

(EestiLoodus)

Anonüümne ütles ...

Oih, topeltkommentaar..

Jüri ütles ...

Juhtub, ma ei hakka kustutama, kuna ütlesid seda ja siis tunduks ebaloogiline, et kus on topelt.

Tallinnas täheldati äikest (õnnestus mitme sõltumatu vaatleja abil kinnitada). Äike tekkis külmal frondil arenenud rünksajupilvedel ja tõi endaga kaasa vihmaseguse padulörtsi , hiljem lume.

Anonüümne ütles ...

Siin Lõuna-Eestis küll lumesulamisest mingit kasu polnud, juba praeguseks on see kompenseeritud.

Anonüümne ütles ...

Selle aasta esimene äike, jah?

Mis oli see soodne tegur, mis põhjustas rünksajupilvede arengu?


Kiilis oli enne pilvisuse tihenemist maksimum +6 kraadi. (13:00..14:00 vahel)

(Eestiloodus)

Jüri ütles ...

Inimesed on terve õhtu jooksul raporteerinud ülitugevat lume- ja lörtsisajust (padulörtsist), kusjuures mõnel pool Kesk-Eestis mõõdeti koguni pea 10 cm lumikatte juurdekasvu.

Jah, on küll esimene, sest ei tule ette, et oleks viimase kahe kuu jooksul kuskil äikest täheldatud. See oli II liiki külm front, mistõttu väga kiire liikumine põhjustas tormilisema õhu kerkimise, kusjuures taganev soe õhumass oli niiske ja eriti soe.

Anonüümne ütles ...

Oh, ma tulin täna Tallinna Tartust poole kaheksa paiku oli Balti jaamas täielik paduvihm.. lombid mullitasid nagu südasuvel.

Jüri, kuidas siis selle kevadega on? Marko Kaasik ei luba lume sulamist enne märtsi lõppu. Mudelid on hakanud aga loobuma külmast ning üha enam tundub et mingi 10. paiku läheb korralikuks sulamiseks. Vaatasin just Euroopa ja AMeerika mudelit ja need mõlemad lubavad järgmise nädala lõpus pööret kevadeks. Kas see on ennatlik või üsnagi reaalne?

Jüri ütles ...

Eks rünksajupilvedest tulevad sademed ongi intensiivsed. Paduvihmale järgnes padulörts ja siis juba tuisk, kuid kaua see ei kestnud. Äikest oli ka Rakveres ja Kundas ja ehk veel mujalgi.

Pärast 10. märtsit näitab küll märkimisväärset külmenemist. Aga ajaline mastaap on suur ja kuigi selline võimalus on tõsiseltvõetav, siis ennatlik. Soojenemist pärast lähemaid külmi päevi saab juba kindlamalt väita, kuid see on habras, sest pole näha, et mõni läänetsüklon liiguks itta ja kindlustaks selle, mistõttu külm õhumass jääb lähedale. Kui tuleb vastav rõhkkondade asetus, jõuaks see ööpäeva või paariga kohale.

Anonüümne ütles ...

Mina näen ka ,et mudelid on üleöö kardinaalselt muutunud ja näitavad 10.märtsist kindlameelselt totaalset sula.
Aga jah ajaline mastaap on päris pikk.

Anonüümne ütles ...

Miks tsüklonitel lohud on alati lõunapool. Kas midagi taolist saaks olla ka tsükloni põhjapoolses osas ja kuidas seda siis nimetatama peaks?

Jüri ütles ...

Ei ole siin mingit erilist sula näha, võib-olla üks või kaks päeva kõige rohkem: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

Lohud tekivad peatsükloni lõunapoolmikus (lõunapoolkeral põhjapoolmikus), kuhu taandub õhumasside vastasseis. Tuleb meeles pidada, et ühtlases soojas või külmas õhumassis pole tingimusi tsüklogeneesiks. Seetõttu on raske ette kujutada, miks peaks tsükloni pooluse poolses osas, kust aja jooksul on soe õhumass asendunud ühtlaselt külmaga, tekkima lohke, osatsükloneid jms.

Anonüümne ütles ...

Tõesti, suuremat sula pole enam näha.

Jüri ütles ...

Mõlemad mudelid näitavad pärast paaripäevast sula kuu keskpaigani külmenemist. Kui siin vahepeal näitas, et sula jääb püsima, siis on uus väljund jällegi hea näide, kui ebakindel on nii pika aja kohta midagi täpsemat öelda. Samas enam ei pakuta nii karmi külmalainet, kui mõned mudelijooksud tagasi.

Margus Arge ütles ...

On ju praegustes mudelites 5,ndast märtsist pikemalt toimiv lõuna -põhjasuunaline advektsioon, millest varemalt rääkisin.
See kisub siia vahemerelisi õhumasse, mis küll alul paar päeva soojenemise efekti ei anna, kuna külm on praegu laskumas üsna lõunasse ja sealt tagasitulek võtab omajagu aega.
Siinkohal on hea mäletada rahvaütlust:- puhugu põhjatuul kust kandist tahes, külm on ta ikkagi !

Jüri ütles ...

Pärast 10. märtsit on võimalus loode- või põhjavooluks, mis praegusel ajal küll sooja ei too.
Suvisel ajal võib põhjast sooja tulla, eredamad näited 2000. a juunis ja 2005. a juulis.

Anonüümne ütles ...

Tere,

vaatasin neid suvepostituste pilte - väga ilusad! Aitäh :)!

Kuna ma sain endale kvaliteetse kaamera alles juunis 2011, siis on 2010. aasta suvest mul pilte telefoniga pildistatud, kuid need pole kuigi hea kvaliteediga. Näiteks on värvid üsna ebaloomulikud.

(EestiLoodus)

Jüri ütles ...

Siis hästi. Panen üles alati originaalsuuruses failid muutmata kujul.
Ma ise kahetsen näiteks seda, miks hakkasin süstemaatiliselt pildistama alles 2007. aastast. Aga ega aega tagasi ei keera.
Kui on mingi konkreetse päeva/sündmuse kohta suurem huvi, võin panna lisapilte või kui on tegu päeva/sündmusega, millest pole pilte, siis teada anda, et pildid üles panna.

Anonüümne ütles ...

Olgu nii :).

Peaaegu kella 02:00-se seisuga on mere kohal näha üsna võimsaid pilvi.

Jüri ütles ...

Tallinnas midagi erilist kahjuks ei paista, ainult kihtrünkpilved (või pidasid silmas Norra merel toimuvat?). Kuid näha oli huvitavat sammast kuu all. Panin pildi üles.

Anonüümne ütles ...

Kas ikka raiute,et mudelid näitavad külma jne.Pime peaks olema,et mitte näha kolmapäevast algavat pikemat sulaperioodi.

Margus Arge ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Margus Arge ütles ...

Pidin paari sõnastust muutma...
Külm ähvardab kuu keskel küll. Kujunev lõunavool käändub aeglaselt idavooluks ja 15. paiku põhjapoolse karmi kõrgrõhkonna toel tuleb valmis olla kirdest arktilise külma sissetungiks.
Niikaua vaatame ära homse tuisumõllu.
Leidke seniks päike endis !

Jüri ütles ...

Jah, juba 7. märtsist lubatakse tõsist külmenemist. Panin fotode järele mudeli väljundi.

Anonüümne ütles ...

No vaata uuesti.Nüüd on pilt jälle sootuks teine.

Anonüümne ütles ...

imelik, mitmel pool näen aeg-ajalt, et inimesed kasutavad 'ö' asemel 'õ'-d.

inimesed kirjutavad sageli: 'lõrts', 'mõlisema'.. nüüd ka 'tuisumõll'.

on see eestlase psühholoogiline eripära?

aga see selleks..

ilmast rääkides: tuisk jääb seegi kord oodatavast nõrgemaks. tuul paisub rannikul tormiks küll, kuid lumesadu ei ole tihe.

selle talve 4 tuisku on olnud ennustatust kõvasti nõrgemaks, ega seegi kord erand pole. 4. ei jää 5.-ndata.

Jüri ütles ...

Kl 13 seisuga pole mudel muutunud: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
Eksimused võivad minna ka teises suunas: sel talvel on vähemalt üks tuisk prognoositud nõrgemaks kui see oli ja sellest loogikast lähtudes on selliseks ka eelolev, sest asjad peavad olema ju tasakaalus.

Anonüümne ütles ...

http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Kas see on siis mingi muu kaart,mida mina jälgin?

Jüri ütles ...

Jah, see on USA mudeli oma. See on Euroopa mudelist (ECMWF) palju pikema ulatusega, kuid see ei õigusta end minu meelest, sest iga väljundiga muutub viimane ots tugevasti, mistõttu me ei saa sealt sisuliselt infot. Viimase jooksu järgi pakutakse jälle pärast 10. märtsit tugevat külmenemist. Aga huvitav on ikka vaadata ja spekuleerida, mis võib ja mis mitte olla.

Anonüümne ütles ...

millest see sammas kuu alla tekkis?

Jüri ütles ...

Õhus hõljusid jääkristallid (pärinesid kihtrünkpilvedest), millelt peegeldus valgus. Rohkem infot: http://www.ilm.ee/index.php?46912