pühapäev, 2. aprill 2017

Müstiline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel

Kommentaariumi link

Aeg-ajalt tuleb ette teravaid arutelusid teemal, milline on suvi, kui talv ja kevad on nii- või naasugune. Üks huvitav, kuid müstiline aspekt on suve iseloomu (kuiv või märg, soe või jahe, äikeseline või äikesevaene jne) ja aprilli äikeselisuse vahel. Kuna just nüüd, 1. aprillil, oli kindlalt Eesti pinnal äikest (vt ka lõpu poole), millega avati suvine äikesehooaeg, on paslik sellest seosest juttu teha.
Esimest korda liikus mõte selles suunas, et selline seos võiks olemas olla, 2008. a märjal suvel, sest eelnenud aprillis oli Eestis päris rohkelt ja isegi tugevaid äikeseid, millest kirjutas muuhulgas Svea Randmaa Tihemetsas. Lõplikult õnnestus hüpotees sellest seosest formuleerida 2015. a, kui oli tarvis minna Vilniusesse, et äikesevaatlusandmeid digitaliseerida (Leedu vaatlused olid enamasti digitaliseerimata Vilniuses sealse ilmateenistuse arhiivis, maja oli sel hetkel remondis ja töötingimused üpris ebameeldivad). 
Niisiis õnnestus Leedu vaatlusandmeid sirvides üsna ühemõtteliselt märgata, et kui aprill oli äikeseline (jaamas üle 2 äikesepäeva), siis suvi oli peaaegu alati väga äikesevaene ja tihtipeale lisaks veel jahe ja sajune. Kui mais oli palju äikest (jaamas üle 5 äikesepäeva), siis juuni kippus olema äikesevaene, kuid suvi siiski äikeseline, sageli ka palav. Juunis oli vastav seos nõrgem. Tegu on siiski kvalitatiivsete hinnangutega, st et mingit täpsemat statistikat vms ei teinud.

Andmete digitaliseerimine käis meil sellistelt lehtedelt. Need on atmosfäärinähtuste vaatlused, köidetud aastate ja jaamade kaupa köidetesse, sealt pidime otsima äikest märkivaid sümboleid ja nii läbi käima palju aastakümneid. Asi selles, et tollase seisuga oli Läti ja Leedu andmed täielikult paberkujul Riia ja Vilniuse arhiivides. 
Sven-Erik Enno foto ettekandest http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Enno2012.pdf (Regina fotod ei ole hetkel kättesaadavad).

Praeguseks on tekkinud arvamus, et vastavate seoste kindlakstegemine muutub põhja poole minnes keerukamaks ja see seos / seaduspära, kui see on ikka olemas, raskemini jälgitavaks. Tõenäoliselt saab seda seost kindlaks teha Lõuna-Eestini, aga mitte enam Soome lahe piirkonna või saarte alusel (nn meteoroloogilise / sünoptilise tollipunkti efekt). Seepärast, kui Eesti kohta teha vastav üldistus, peab arvesse võtma ka teatud hulga ümbritsevat ala ehk ligikaudu 100000 ruutkilomeetrit, nagu nt siin 8. slaidil http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/04/enno_ettekanne2009.pdf. See tähendab, et kui Hiiumaal või Harjumaal äikest aprillis pole, ei näita see veel midagi, vaid peab uurima, ega olnud Põlvamaal, lõunapiiril, mujal äikest.  
Mida siis lähiminevikust võib leida? Esiteks 27. aprilli äikestest, sest just 27. aprilli kuupäeval on huvitav äikese lähiajalugu. Tollal elas Sven Türil. Tema meenutused 27.04.1999 kohta: 27. aprillil 1999 oli Türil ka meeletu äike ja lõi pargis kuuse puruks - vaata mu artiklit Eesti Looduses [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/el0004.html, kättesaadav vaid trükis ehk raamatukogudest]. Äikese levik: http://www.wetterzentrale.de/archive/1999/sfloc/Rsfloc219990427.gif. Tollal oli detektorite võrk väga hõre, nii et juba pisike punkt näitab märkimisväärset sündmust.
27.04.2001 Sveni sõnadega: jajah, mäletan, siis hakkas geo olümpiaad lihulas. Türil oli soe, niiske, kerge vihm. Kui sinna saime, oli külm, jäine, lausvihm. Mingi hetk Rapla-Märjamaa kandis panime frondi alt läbi, meeletu Fractonimbus oli, ja edasi muutus ühtlaseks kihtsajupilvisuseks ja siis pärast kuulsin, et samal õhtul oli Türil kohutav äike olnud ja vist mingi 40 mm paari tunniga sadanud.
Asi algas nii, et Türil jtäkus selline +15 kraadi ja kergede vihmahoogudega ilm ja kui paps läks kell 9 tegema mu vaatlust, kuna ma olin Lihulas, siis oli selginenud niipalju, et mingi 8 palli oli pilvi, Cirrus ja muu kõrge sodi aint ja siis ta vaatas telekat, tuba oli pime, väljas oli juba pime, ja järsku kella 10 paiku kardinatel hele sähvatus. Hakkas pulli pärast sekundeid lugema, sai 10 umbes ja kõva müristamine, siis vaatas aknast välja - kõik oli paksu uttu mattunud, aga ei tilkaga vihma ja siis hakkasid järjest käima heledad sähvatused ja meeletud raksatused ja peagi kukkus kallama padukat ja udu kadus. Mingi 40 mm vist jah tuli alla. Samba uhas ka katuselt minema, nii ränk sadu ja siis tund paar möllas see äike ja taandus lõpuks loode suunas ja siis tuli külma lausvihma järgmise pärastlõunani. Türi eeslinnas lõi suure kuuse puruks, käisime järgmine nädal vaatamas. 
Äikese levik http://www.wetterzentrale.de/archive/2001/sfloc/Rsfloc220010427.gif, isegi tollase hõreda võrgu tingimustes on intensiivsus erakordne ja on näha, et äikesevöönd oli üsna ulatuslik. Tolleaegse ja ka praeguse suure ilmahuvilise Tarmo Hermanni haruldane salvestis sünoptiku ilmateatest: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBb3czT1EtT2VvaXc/view?usp=sharing.

Äikese levik 27.04.2001 välgudetektorite andmetel (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/tkbeoblar.htm).

Need kaks juhtumit on silmapaistvad, sest justkui ei kinnita hüpoteesi, et äikeseline aprill tähendab äikesevaest ja ka jahedat, sajust suve, sest 1999. a suvi oli puhkajatele soodne – palju kuiva ilma, päikest ja soojust, ja 2001. a suvi oli soe, eriti kuum ja äikeseline oli juuli, kusjuures mälu järgi oli tollane juuli Leedu jaamades kõige äikeseküllasem, mõnes jaamas oli kuni 20 äikesepäeva. Samas peab siin mõtlema sellele, et aprillis oli tegu mõlemal aastal vaid ühe äikesepäevaga, kuid vastav seos võib-olla 2 ja enam äikesepäeva vs. mitte ühtki kuni 2 äikesepäeva. Samuti võis olla nii, et 2001. a oli juulis anomaalia, mis maskeeris muidu keskpärase suve, sest troopiline õhumass tõi suurema osa kuumust ja äikesepäevi, seda isegi suve lõikes.
Mäletatavasti oli äikest mitmel päeval 1998. a aprillis, kuid kahjuks algab arhiiv alles maist (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/tkbeoblar.htm), mistõttu kontrollida saaks seda ilmavaatluste alusel ja tõepoolest, 13. ja 23. aprillil oli mitmes jaamas äikest. Järgnev suvi oli enamasti väga sajune, kuigi äikest jagus, kuumust oli rohkem juunis. Ka 1999. a aprillis (28. märtsil oli äikest Kuusikul ja Sõrves) oli mitmel päeval äikest, sh Sõrves (15. aprillil) ja Kihnus (19. ja 20. aprillil), kuid suvi tuli keskmise inimese mõistes väga hea ja üsna pikk. 
Ja kuidas 2001. a-ga? Lisaks 27. aprillile (Ilmateenistuse andmetes Exceli tabelis on kirjas küll mingil põhjusel hoopiski 28. aprill) oli äikest veel 5. aprillil Vilsandil, 23. aprillil Virtsus ja Pakril ja 24. aprillil Ristnas; märkimisväärne oli 1. mai, mis oli ebatavaliselt äikeseline ja too päev jäi kõige soojemaks vist jaanipäevani (erandina Tallinnas oli esimene äike alles 17. juunil, uuesti järgmisel päeval ja seejärel alles 10. juulil). Suvi tuli äikeseline ja väga soe just juuli anomaalia tõttu, sest ilma troopilise õhumassi sissetungita oleks olnud parimal juhul keskpärane suvi, sest juuni oli suuremas osas jahe ja sajune, kuigi äikest esines Eesti piires vähemalt keskpäraselt nagu augustiski, kuid juulis oli vaid paar päeva, kui mitte kuskil Eestimaa kohal polnud äikest.
Võtame nüüd aprillid ja suved aastate kaupa. 
1996: aprillis ainult üks äikesepäev (29. aprillil Türil), järgnes jahe ja sajune suvi, august oli siiski päris suvine (Tartu-Tõraveres augusti keskmine koguni 17,6 °C);
1997: aprillis 2 äikesepäeva, täpsemalt oli äikest 29. aprillil mitmel pool ja 30. aprillil ühes kohas (Valgas), suvi oli soe, august kuum ja põuane;
1998: aprillis 3 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune;
1999: aprillis koguni 5 äikesepäeva, lisaks 28. märts, suvi oli soe ja kuiv, august siiski juba selgelt jahedam;
2000: aprillis 4 äikesepäeva, suvi jahe ja sajune;
2001: aprillis 4 äikesepäeva, suvi soe ja äikeseline, kuid peamiselt juuli tõttu;
2002: aprillis 1 äikesepäev, suvi palav ja kuiv, ainult juunis üks jahe ja sajune periood;
2003: aprillis polnud äikest, esimene äikesepäev kogu aastas alles 14. mail, suvi soe, kuid eeskätt juuli tõttu;
2004: aprillis vähemalt 1 äikesepäev, suvi jahe ja sajune, august siiski 1996. a sarnaselt soe ja suvine (ilmselt soojade ööde tõttu);
2005: aprillis vähemalt 1 äikesepäev, suvi mõõdukas, siiski sooja juuliga;
2006: aprillis 1 äikesepäev, kuid see võib kaheldav olla, vt http://web.zone.ee/eav/eav_andmed06.htm, sest detektorid ei märkinud http://old.wetterzentrale.de/archive/2006/sfloc/Rsfloc220060419.gif, siiski Soomes oli sel päeval äikest, suvi oli väga soe ja kuiv, eriti esimene pool;
2007: aprillis 5 äikesepäeva, millest mõni võib kaheldav olla (nt http://web.zone.ee/eav/eav_andmed07.htm vshttp://old.wetterzentrale.de/archive/2007/sfloc/Rsfloc220070415.gif), suvi oli soe, eriti august;
2008: aprillis 4 äikesepäeva, suvi jahe ja väga sajune;
2009: aprillis 1 äikesepäev, mis võib kaheldav olla (võrdlusandmeid detektorite või Ilmateenistuse andmetega pole võtta), suvi oli jahe, kuid eelmisest soojem, ja sajune;
2010: aprillis 2 äikesepäeva (27. ja eriti 30. aprillil), suvi oli tuline ja vesine (juuni keskpärane);
2011: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli väga soe, aga mitte nii ekstreemne kui eelnev;
2012: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, siiski sooja juuliga;
2013: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli väga soe, eriti juuni;
2014: aprillis polnud äikest, suvi oli väga soe, kuid väga muutliku ilmastikuga, märkimisväärselt jahe oli juuni;
2015: aprillis vähemalt 5 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, kuid siiski sooja augustiga (sarnane 1996. ja 2004. a suvega);
2016: aprillis vähemalt 4 äikesepäeva, suvi oli mõõdukalt soe ja väga sajune, kuid põuane loodeservas.
2017: aprillis on olnud juba üks äikesepäev, lisaks oli märtsis kaks äikesepäeva Soome lahe regioonis. Kas see tähendab midagi? See pole veel selge. Isegi kõigest 20 aasta andmeid ja võrdlusi esitades ei jää muljet kuigi selgest seaduspärasusest, ent peab arvestama, et jutt on Eestist, kus kehtib nn meteoroloogilise / sünoptilise tollipunkti olukord, mistõttu Lätis ja Leedus võib see kõik palju selgemini väljenduda. Kui selline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel on olemas, siis saaks seda seletada tsirkulatsiooni seaduspärasustega ja veelgi üldisemalt mingi füüsikalise mehhanismiga nagu nt Rossby ehk planetaarsete lainete asendi ja liikumisega jms.
Kokkuvõtlikult võiks sõnastada selle seose nii: kui aprillis on kuskil Eesti kohal 0–2 äikesepäeva, ei näita see suve kohta midagi, aga kui üle 2 äikesepäeva, võib see tähendada äikesevaest või jahedat ja sajust suve, ent uurima peaks olukorda selles osas ka Lätis ja Leedus.
1. aprilli piksega juhtus omamoodi naljalugu: keegi teatas siin https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=8035552159965752391, et Sauel meeletu äike hetkel.Sähvib vahetpidamata. ja sellest anti teada, kuhu vaja, ent õhtul selgus, et hoopis Virumaal oli äike. 

 1. aprilli äike satelliitpildil (http://en.sat24.com/en/bc/visual).

Ka radarpildil olid näha sajualad, mis võisid olla äikese tunnuseks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Uurisin Eestis aset leidnud tornaadosid, ning selgus, et kõige tugevamad keerised on meil küündinud F-3-F-4 kategooriasse vana mõõtmisskaala järgi. 2000. a Rakvere(F-3) - artikkel, 1872.a Lõuna-Eestis ja 1922. a Ida-Eestis (F-4) - artikkel. Kui nüüd võtta ette uus skaala(EF), mis tuli kasutusele 2007. a, siis selle järgi oli Rakvere tornaado EF-4 tugevusega, ning nood ülejäänud kaks EF-5 tugevusega, mida ei suuda kuidagi uskuda. Teatavasti oli 2013. a El Reno tornaado USA-s ajaloo kõige laiem (trassi laius 4.2km), kuid mis jäi kõigest EF-3 kategoorias. Vaadake sellest videot Youtube's ja kas kujutaksite nüüd ette, et sellest veel kaks kategooriat tugevamad keeristormid on Eestis aset leidnud? Nt nagu Moore tornaado USA-s, EF-5 tugevusega, mis oli ajaloo üks kõige laastavamaid, kahju 2 miljardi väärtuses. Jah, selle korduvusperiood võib-olla väga pikk meil, kuid mõelgem, kui selline tabaks eeloleval suvel mõnda Eestis linna.
Üks hea video, mis illustreerib väga lähedalt EF-4 tugevusega tornaadot.

Anonüümne ütles ...

Põltsamaal oli veel 10.30 täiesti pilves ja 5 kraadi sooja, aga vaid poole tunniga läks täiesti selgeks ja õhutemperatuur tõusis 11 kraadini.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et see aprilli äikeselisuse seos suvega on näitlikult samas kategoorias levinud ütlusega "Kuidas talv, nõnda suvi".
Ehk et tegelikult võib olla nii ja naa.
2010 kinnitab seda seost nii kuidas võimalik, aga samas juba 2014 lükkab selle jällegi ümber.
Seega õnneks loodusega ja ilmaga toimuv ei sõltu meie ütlustest, jne.

Jüri Kamenik ütles ...

Need seaduspärasused on ammutatud loodusest. Seepärast tulebki selliseid hüpoteese ja tähelepanekuid vaatlusandmete jms abil kontrollida.

Anonüümne ütles ...

Leedus korralik äike praegu, millesarnast viimasel 2 suvel Nõmmel polnudki. Ka Poolas juba hommikust saati äike tegutsenud. Novot, miks ma neis riikides elada tahaksin. Lisaks on seal suvised olud Eestist umbes 2 kuud pikemad, mõttetu suusailma arvelt õnneks.

Anonüümne ütles ...

Praeguse trajektoori järgi peaks see isegi Lõuna-Eestit riivama peale südaööd.

Anonüümne ütles ...

Tõsiselt räägid, et kaks suve pole mitte ühtegi korda korralikku äikest seal olnud? Kui praegu mõtlema hakkan, siis ausalt öeldes endal ei meenugi ühtegi sellist aastat siin Kagu-Eestis elades, mil poleks suve jooksul mitte ühtegi raju äikest olnud. Igal aasta käib siit üle vähemalt üks selline äikesetorm, mis põhjustab vähemal või suuremal määral kahju. Äikeseid, mis otse peale tulevad nõrgast tugevani, on natuke vähem kui pool kõigist äikesepäevadest, ehk ligikaudu kümme.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Nõmme ja vist ka Hiiumaa on selles osas erilised, et korralikke, st isegi mõõdukaid äikeseid, kui on ka lähivälke, pole vist olnud aastaid, võimalik et isegi 2013. a alates.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel jah pole, aga Hiiumaal just läinud septembris oli küll korralik äike:
https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160903

@ 2. aprill 2017 20:08
Pole jah, Harjumaa on Eesti äikesevaeseim piirkond.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider, et Hiiumaal siiski on olnud. Ja meenus seegi: https://www.youtube.com/watch?v=X-ZBZLv63a4

smey valentine ütles ...

Hello Guy
i like this page
Please Click here
if u want play casino online all games
thanks you!!!
บาคาร่าออนไลน์
บาคาร่า
จีคลับ