Külalispostitus Sander Elbilt, kes kirjutab oma huvi äikese ja fotograafia vastu järgmiselt.
Äike on mulle alati huvi pakkunud. Eriti on mulle meelde
jäänud äike 2006. aastast, kui olime perega ühes Tšehhi järveäärses kämpingus.
See on kõige võimsam äike, mida ma näinud olen. Sellel ajal olin ma veel noor
ning fotograafiaga ei tegelenud. See vaatemäng oleks ka huvilistele väga palju
naudingut pakkunud. Äikese juures olen ma enim huvitatud piksenooltest. Nad on
ohtlikud, kuid ilusad. Samuti loovad nad ka ilusaid kujundeid.
Alates ajast, mil hakkasin fotograafiaga tegelema, olen proovinud ka välke
pildile saada. Vahel tundub see lausa võimatu. Eriti päevasel ajal, kus valgust
on liiga palju ning välgu pildile saamisele võib tõmmata võrdusmärgi
kalapüügiga, täielik õnnemäng. Kuid peale välgu pildile saamist on koheselt
olemas lisamotivatsioon, et edasi proovida. Pimedamal ajal olen välgu saanud
pildile 2012. aasta maikuu õhtul. Kindlasti loodan, et ka tulevikus on mul
võimalus välgupilte ka pimedas teha.
Äike 6. mai õhtul 2013. a Tapal
Äike 10. juunil 2013. a Tapal. Fotod: Sander Elb
Suureks abiks välgu pildistamiseks oleks välgupäästik, mille abil saaks ka
päevasel ajal välgunooled korralikult pildile. See nõuab suurt investeeringut,
sest need päästikud ei ole just odavad. Praegu kasutan päevasel ajal neutraalhall
filtreid. Päevaseks kasutuseks pean ostma veel tugevama filtri, mis väga palju
valgust ära blokeeriks.
Muidugi ei saa tänapäeval üle ega ümber oma meedia jagamisest teistega. Muidu
olen ma seda teinud ainult oma Facebooki seinal ning Flickeris, hiljem tegin ka
Facebooki grupi, kus inimesed saavad mu fotograafiliste tegevustega kursis
olla.
Ühel päeval sattusin Äikesehuviliste Facebooki gruppi, kus sain oma pilte
jagada. Sain sealt head tagasisidet. Samuti sain grupist palju infot äikese
kohta ning just eriti enda ohutuse kohta. Välkude pildistamisel on enda ohutus
alati prioriteet!
Lõppsõnaks soovin kõigile edukat ning ohutut äikesejahti!
Kes on Sander Elb ja kuidas ta blogiga on seotud, selgub lähema kahe päeva jooksul, sest lugejatele on valmistatud üks üllatus.
12 kommentaari:
youtube.com/watch?v=iC-q2Z6wamE
see oli kõige võimsam äike mis ma kunagil oli näinud, vaadake videot!!! loodan,et Eestis kunagil siukest ka saab!
Jah, see on Eestis võimalik, on õnnestunud näha nii 2001. kui 2011. a juulis. Sellise äikese korral peavad pilvede tipud olemas iseäranis kõrged, üle 12 km.
Jüri, kas võiksite öelda millised andmed peaksid olema ülal toodud video kohta, diagrammil
www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5
äitah
ma pole eelmised anonüümsed.
küsin,et milline näeb äike välja kui pilve tipp ulatub 17 km kõrguseni? on kusagilt meenunud, et ka eestis on seda olnud. on teil pilte või videosid sellisest äikesest/rünksajupilvest? kui kaugele on sellist pilve võimalik näha ja ka põuavälku?
Jah, on küll, 28. juulil 2011 oli selline pilv, foto Türilt: http://www.upload.ee/files/3421072/20110728_5535.tif.html,
pilve läbilõige: http://www.upload.ee/files/3421073/Pilve_labiloige.pptx.html,
satelliidifoto: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/AERONET_Toravere_2011209_aqua_250m.jpg
Põuavälgud paistavad juba 12 km kõrguselt üle 300 km kaugusele, kui on piisavalt avatud maastik. Sven-Erik Enno on kirjeldanud üht sellist juhtumit Kihnu saarelt, kuhu paistsid Venemaal asunud välgud ära.
Diagrammi näidis on siin: http://www.upload.ee/files/3421075/Vilnius_d24.7.2009.png.html
äitah!!!
Üht elu ägedamat äikest vaatlesime Värskas 6...8 aastat tagasi kokkutulekul. Olime vihmavarjus moodsas võrkseintega kilealuses (söömalaua ümber) ja kõik toimuv oli nagu vabas looduses ikka.
Nii 11 ..12 öö hakul mõllasid välgud vahetpidamata ja sähvatused tundusid erakordselt sinised, vett tuli tuulega pihustatult läbi võrgu kui "ududuššist". Väga lahe oli !!
Jüri, väike küsimus veel, et miks 02:00 utc Tõravere diagrammil on kaks helesinist joont?
ma räägin diagrammi 03.07.2013 kohta
Sinine joon on olekukõver, mis iseloomustab tõusva õhu temperatuuri muutust kõrguse suunas. Selle joonistamisel lähtutakse lõikepunktist, mis tehakse nii: temperatuurikõvera alguspunktist tõmmatakse abijoon paralleelselt kuiva adiabaadiga kuni lõikumiseni sellise isogrammini, mis on tõmmatud kastepunktikõvera alguspunktist.
Kui selline ristumiskoht on olemas, siis tõmmatakse sealt olekukõver paralleelselt märja adiabaadiga. Inversiooni korral joonistatakse olekukõver inversioonikihi ülemiselt pinnalt.
Muidugi antud juhul on programm selle vastavalt mudelile automaatselt genereerinud. Ilmselt on seekord selle inversiooniga mingi viga sisse sattunud ja õige on parempoolne sinine joon.
Kui kõrgele võib ulatuda äikesepilve tipp nii Eestis kui ka mujal maailmas?
See oleneb konkreetsest õhumassist. Eestis võib see varieeruda 4-5 km-st (Cumulonimbus humilis, vt http://www.ilm.ee/client/failid/galerii67451.jpg) kuni 17 km-ni (vt fotot http://www.upload.ee/files/3421072/20110728_5535.tif.html).
Kõige kõrgemad tipud on registreeritud troopikas, kuni 23 km, sest seal on tropopaus ka kõige kõrgemal.
Muidugi võivad rünksajupilvede tipud tungida ka stratosfääri, selleks piisab keskmistel laiustel tavaliselt juba 15-17 km kõrgusele kerkimisest.
Postita kommentaar