kolmapäev, 31. juuli 2013

Uus foorum/äike 1. augustil

Kuna huvi äikese vastu on tohutu ja blogi kommentaariumi võimalused on piiratud pluss kõik huvilised ei kasuta sotsiaalvõrgustikke, kui loetleda vaid mõned põhjused, siis loodi äikesehuvilistele eraldi foorum: 
http://aikesehuvilised.web44.net/
Kaaskiri Kaarelilt: "Hei, kõik äikesehuvilised! Liituge uue foorumiga, mis sai just tehtud minu ja Jüri poolt. Ootame kõiki, kes on huvitatud äikesest ja selle tekkest ja muust põnevast. Domeen on siis ajutine st, et alates järgmisest kuust kuskil augustis tellin domeeni kas .eu või .com, eks näis. Aga praegu liituge siis foorumiga!"

31. juuli õhtul jõudis äike juba mõnele poole saartele ja jõudis öö jooksul mandri lääneosa kohale. Päeval arenes üle Eesti rünksajupilvi ja mõnel pool oli äikest.
Satpilt 31.7. kl 13

Äikesele viitav konvektsioon 31.7. kl 16.40 Tallinna kohal

Õnnestus näha üpris erilise välimusega SLC-d (lühendi tähendusest: http://www.crh.noaa.gov/mkx/?n=scary-clouds).
31. juuli õhtul tekkis konvektsioon (Laagri)

Ei ole mingit kahtlust: “Mitte miski looduses ei ole võrreldav pilvede mitmekesisuse ja dramatismiga; miski pole samaväärne nende üleva üürikese iluga.” Nii alustas kuus aastat tagasi välja antud toreda “Pilvevaatleja käsiraamatu” autor Gavin Pretor-Pinney oma teost. 
1. augustil kl 19.35 Tartu mnt-l Paide lähedal

29 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kas äike kunagi veel jõuab tallinnasse ka sellel aastal??

Jüri ütles ...

Äikeselootus on mõtet maha matta alles oktoobris. Selleks ajaks on kindlasti vähemalt 4-6 korral äikest Tallinnas olnud.

Anonüümne ütles ...

nii vähe.

Jüri ütles ...

Eestis ei ole äikest suve jooksul tavaliselt rohkem kui 20-25 päeval.

Anonüümne ütles ...

aga mis rekord on olnud? (nii vähesuse kui rohkuse poolest)

Jüri ütles ...

EMHI ilmajaamade 1950.-2000. aastate andmerea põhjal on kõige vähem, ainult ühel päeval, äikest märgitud Vilsandil 1991. aastal ja kõige rohkem 38 päeval Väike-Maarjas 2010. aastal, 41 päeval Võrus 1972. aastal ning 42 päeval 1985. aastal Valgas.

Anonüümne ütles ...

aitäh!

kuid cape ja li kaardil värviks öisel ja varahommikusel kaardil eesti siniseks või helesiniseks ja vaid mere jätaks rohelist värvi.

Anonüümne ütles ...

leidsin radaripildid 05.07.2013 varahommikuse võimaliku saaremaa äikese kohta:

http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/radar_201307050500.jpg
http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/radar_201307050600.jpg

Jüri ütles ...

Jah, äikest võis ju olla, aga kinnitada seda ei saa, sest puuduvad andmed.

Ümber värvida ei maksa, sest indeks näitab vaid õhumassi potentsiaalset energiat, mitte aga seda, kas tegelikult on äikest (oodata) või mitte. Energia vabanemisel on vaja lisafaktoreid.

Anonüümne ütles ...

millal +30 kraadi teie arvates tulla võiks?

Kalle in OZ ütles ...

Huvitav, mis toimub? Blitzortung on maas, foorum kah. Õnneks radarid, teised välgudetektorid ja sat24 töötavad, seega pole tekkinud äikeseid vist mõtet pikemalt kommenteerida, igaüks näeb isegi.

Anonüümne ütles ...

ei näe, kuna sakust on rünksajupilved liiga kaugel.

Kalle in OZ ütles ...

Kui palja silmaga (veel) ei näe, siis näeb siit:

http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1

http://sat24.com/en/bc

http://ilm.pri.ee/%C3%A4ike-euroopas

Anonüümne ütles ...

jüri,või keegi teine, millal pilvede kõrgusel on oodata õhuvoolu sisemaa poolt?

homme pääseb tallinn ja saku kindlasti hoovihmast, kuna õhuvool ja tuul pöörduvad loodesse.

Anonüümne ütles ...

Kas loodevoolus on lootust öist äikest Tallinnas näha lähemal kui eile ja täna öösel?

Anonüümne ütles ...

kas Tallinnas on öösel äikest oodata

Anonüümne ütles ...

eh, mis te nüüd, mingit äikest te seal ei saa. äikest saate lõunas, kagus ja idas.

Anonüümne ütles ...

seda, et öösel mitmel pool hoovihma sajab, ei usu üldse.

Jüri ütles ...

Huvitav on see, et 1. augusti öösel sadas mitmel pool hoovihma. Aga nüüdseks on sünoptiline olukord juba muutunud ja õhumass muutunud kuivemaks, mistõttu mõnel pool võib tulla hoovihma, äike pole tõenäoline.
Merelt tuleb äike siis, kui õhumass on päris jahe või sünoptiline sund tugev. Kumbagi pole lähiajal oodata.

Antitsükloni telg võib juba 4. või 5. augustil Eesti ületada, siis on juhtvool jälle edelast või lõunast. Euroopa mudel pakub selleks alles 7. augustit.

Anonüümne ütles ...

mis on taani abs.kuumarekord?

Anonüümne ütles ...

Huvitav on see, et 30. juulil oli Eestis maksimumtemperatuur vaid 0,3 kraadi soojem kui Gröönimaal.

Delfist hiljuti lugesin uudist uuest Gröönimaa rekordist, milleks on +25,9 kraadi.

Liisa.

Anonüümne ütles ...

jüri, miks sa nii harva oma blogi viimatistel päevadel kasutad. korra päevas vastad või annad infot ja see ongi kõik.

vabandan, juhul kui oled vahepeal haigeks jäänud.

Anonüümne ütles ...

ennustan, et äikest tallinnas augustis ei tule.

Anonüümne ütles ...

Mida te norite. Ehk on Jüril ka muud teha kui siin korduvatele ja kohati ka totakatele küsimustele vastata.

Anonüümne ütles ...

16. o5`le. -Muud pole teha kui lollusi ennustada.

Anonüümne ütles ...

on küllmuud teha. näiteks hommikust süüa.

Jüri ütles ...

Eilsel päeval oli vaja olla Paides, et tegeleda raamatu kirjastamisega; palju probleeme, mis tuleb lahendada, on ka uue foorumiga, lisaks kodulehel vaja teha uuendusi, nt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/noctilucent.htm; samuti on asjaajamisi kas ajakirjadega (Horisont, Eesti Loodus jt), keeletoimetajatega (oli nt arutelu, kas rünksajupilvede organiseerumine on hea mõiste või ei ja mis oleksid alternatiivid) või Tartu Ülikooliga.

Taani rekord on 36,4°C, mis mõõdeti 10. augustil 1975 (Holstebro, Midtjylland).
Gröönimaa kohta on jah siin uudis: http://www.washingtonpost.com/blogs/capital-weather-gang/wp/2013/08/01/greenland-soars-to-highest-temperature-ever-recorded/
Tõenäoliselt on Tallinnas augustis 2-5 äikesepäeva. See, et ühtegi pole, on äärmiselt ebatõenäoline, aga muidugi mitte välistatud. Äikesepäev on selline ööpäev, kui on vähemalt ühte müristamist võimalik kuulda.

Anonüümne ütles ...

Isegi kui mürin või välk on 50 km kauguselt tajutavad, on äikesepäev?

Siis oli viimati nii 01. augusti öösel.

Jüri ütles ...

Ametliku standardi järgi on äikesepäev siis, kui vaatleja kuulis meteoroloogilise ööpäeva jooksul (kell 18 UTC kuni kell 18 UTC) vaatlusjaamas (või laiemalt mingis kohas) vähemalt ühte müristamist. Kui ööpäeva jooksul nägi vaatleja ainult põuavälku (välkudele või nende kumale kuuldavat müristamist ei järgnenud), siis seda meteoroloogilist ööpäeva ei loeta äikesepäevaks.
Kuna müristamise raadius on tavaliselt 20-30 km, siis on see piisavalt hea, et kasutatakse senini. Kui määrata äikesepäev detektoriandmete järgi, siis tuleb seada piirid, kui lähedal peab registreeritud välk olema, et oleks tegu äikesepäevaga. Sellise määratlusega pole kokku puutunud.
Tõenäoliselt on see inimestele, kes pole kokku puutunud vaatlusmetoodikaga, suure üllatusena, et kuidas nii, müristamise järgi. Ometigi on see osutunud senini optimaalseks lahenduseks, eriti kui arvestada, et äike pole üksnes välk ja müristamine, vaid ainult äikese väliseks tunnuseks, mille alusel saab teha äikesevaatlusi.
Võib-olla kunagi hakatakse teistsuguseid standardeid kasutama.