teisipäev, 2. juuli 2013

Väike kuumalaine 4.-6. juulil

4. juuliks tugevneb Venemaa antitsüklon ja selle lääneservas jõuab 4. juuliks kuum õhumass Eesti kohale. Ilmselt püsib kuumalaine paar päeva, seejärel tuleb praegune ehk tavapärane soojus tagasi. Õhumassi vaadates on Eestis tõenäoline temperatuur päeval 25-30 kraadi, st veidi jahedam kui oli 26. juunil. Äikesevõimalus on 25. või 26. juuniga võrreldes oluliselt väiksem, kuid siiski olemas.
Pikemas perspektiivis on mudelid arvutanud juuli keskpaigaks lausa arktilise külmalaine, mis tähendab, et vaikse ja selge öö korral võib tulla öökülma. Kas see nii läheb, on veel vara öelda, aga kui Suurbritannia kohal tekib blokeeriv antitsüklon, siis peab selle variandiga arvestama.

123 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

'pulli pärast' võiks jah suve keskel öökülm tulla :D

Jüri ütles ...

Jah, viimati oli nii 2008. ja 2009. aastal.

Margus Arge ütles ...

Ka mingi 92 või 93 oli 3.. 4 juuli maapinnal Jõgeval -1..-2 kraadi. (ajalehe väljalõige kuskil olemas)
See sai võimalikuks tänu antitsükloni keskmele, mis meie kohale jäi.Päevane õhuniiskus 30 % + selge vaikne öö, päeval oli +22...+27 ikka. Nüüd on teine olukord. Antitsükloni äärealal on tavaliselt ka tuult ja mitte nii kuiv õhumass. Näis -haruldane saaks see olukord siiski olema !

Jüri ütles ...

Jah, kuivas õhumassis on ööpäevane temperatuurikõikumine suur.
Seekord oleks siis tegu antitsükloni kauge ida- või kirdeservaga. Kui Venemaal tekib tsüklon, siis on õhuvool põhjast või loodest küllalt tugev ja kannaks arktilise õhumassi Eestini. Antitsükloni teke Suurbritannia kohale on väga tõenäoline, kuid tsükloni teke Venemaal on veel ebaselge.

Anonüümne ütles ...

aga kas on lootust et see antitsüklon liigub venemaale ja soojad rannailmad saabuvad taas?

Anonüümne ütles ...

loodetavasti tuleb arktilise külma ajal öösiti rannikualadele merelt äikesekoldeid.

Anonüümne ütles ...

igaks-juhuks küsin, et mida selles väljendis antud temperatuurivahemikuga 'Õhumassi vaadates on Eestis tõenäoline temperatuur päeval 25-30 kraadi, st veidi jahedam kui oli 26. juunil. ' täpsemalt mõtlete? kas seda, et mandri-eestis on +25..+30 kraadi või hoopis saarte sisealadel kuni +25 ja mandri sisealadel kuni +30?

Jüri ütles ...

See läänepoolne antitsüklon on seotud Assoori maksimumiga ja vaevalt, et see Venemaale liigub. Pigem peaks ootama selle lagunemist või liikumist tagasi ookeanile; lisaks kui Venemaal tekib tsüklon, siis see peab kaduma, sest muidu ei tule sinna antitsüklonit.

Jah, täpsustus oleks siis selline, et sisemaal on kuni 30 kraadi ja saartel 23-27 kraadi.

Anonüümne ütles ...

ja see tänane äike, mis läänemere lõuna- ja kagukaldal oli, tähistabki fronti?

Jüri ütles ...

Jah, täpsemalt on tegu soojas sektoris oleva labiilse õhumassiga, mis on mõlemalt poolt frondiga piiratud, vt http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-02_14.pdf
Paistab, et see labiilne õhumass jõuab päevaks Eesti kohale, mistõttu on pärastlõunal äike üsna tõenäoline, sisemaal isegi üle 50%.

Margus Arge ütles ...

Assoori maksimumid on pigem laisad liikuma. Siiski on olnud, et tulevad vaikselt itta ja jäävad keskmega meie kanti või kesk-Euroopasse.
Sel juhul tuul vaibub ja õhumass soojeneb( suvel)
Öökülma põhjustab loodest ja/või põhja-Skandinaaviast tulev kõrgrõhkkond või selle hari.
Samas võib ju Assoori M kirdeservas liikuvas külmas voolus kujunedagi omaette kese ja siis ...

Jüri ütles ...

Suurbritannia kohale tekkiv antitsüklon on seotud Assoori maksimumiga ja blokeerivat tüüpi, seega väheliikuv. Selle idaservas saab ju külm õhumass lõuna poole liikuda.

Praegu on juba üsna korralik konvektsioon tekkinud.

Anonüümne ütles ...

meil täna küll äikest ei tule, kuna labiilsus on taandunud ööga soome kohale.

Anonüümne ütles ...

kas Tallinnas võib ka äikest tulla

Anonüümne ütles ...

ei, vaid ida ja kirde pool on suurim võimalus.

Jüri ütles ...

Virumaal (Rakverest idas) on äike juba tekkinud.
Tallinnasse vast ei ootaks äikest, kuigi päevase soojenemise tõttu suureneb labiilsus. Ei maksa olla nii kinni ilmakaartides - need ei võta kõike arvesse, võimalusel tuleb jälgida ikka hetkeolukorda.

Anonüümne ütles ...

täna pidi ju mitmel pool hoovihma sadama.

Jüri ütles ...

Kui üldistada üle Eesti, siis sajabki. Hommikul oli mõnel pool saartel, nüüd mandril, eriti põhja ja ida pool.

Anonüümne ütles ...

millal jälle äikest oodata on?

Jüri ütles ...

4. juuli on kahtlane, kuigi õhtul võib midagi Liivi lahele või lõunapiirile jõuda. Küllaga 5. juulil peaks arvestama äikesega, sest siis paistavad tingimused väga soodsad olema - kuum õhumass hakkab Eesti kohalt ära minema.

Anonüümne ütles ...

kui suur täna öösel ja homme päeval Põhja-Eestis äikesevõimalus on

Jüri ütles ...

Öösel on võimalus pigem väike, alla 50% kindlasti, 5. juulil aga päris suur, st tõenäoliselt tuleb äikest.

Anonüümne ütles ...

Kui suur on 5.juulil äikese tõenäosus Viljandimaal?

Jüri ütles ...

Praegu on äike juba Liivi lahel ja Võrumaal.
Õhtul ja öösel võiks Viljandimaal arvestada äikesega - võib tulla. 5. juulil püsib võimalus üle 70%.

Jüri ütles ...

Liivi lahele on jõudnud ülitugev äike, mida kinnitab nii radar: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1 kui detektor: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/
Endine EMHI teatas, et on palju äikest edelas: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php
See on kirjas selles teateosas:
SIGMET(WSEO31)
WSEO31 EETN 041228
EETT SIGMET 1 VALID 041300/041530 EEMH-
EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS S OF N58 AND W OF E024 TOP FL360 MOV NE 10KT NC=
Natuke dešifreerimist: antud koordinaatidel on tekkinud rikkalikult äikest (FRQ - frequent ehk sagedane; TS - thunderstorm; OBS - observed, N58, E024 - koordinaadid; TOP FL360 - pilvetippude kõrgus on lennukõrgusel 360, mis vastab umbes 11 km; MOV NE - moving northeast ehk äikesekobar liigub kirdesse).

Anonüümne ütles ...

mis seosed on radarikaja ja pilvede kõrguse vahel? kas punane näitab, et äikesepilve tipp ülatub 15 või enam km kõrgusele?

kas täna öösel on lootust põuavälke näha?

Jüri ütles ...

Radarikaja värvus näitab, kui tugev on peegeldus. Punane näitab, et tegu võib-olla rahe, allapuhke või ebatavaliselt tugeva vihmaga.
Kui juurde panna satpildi signatuur äikesekobarast, vt http://sat24.com/en/scan, kus näeb, et see on ümmargune või ovaalne, siis tähendab see seda, et välkude hulk peab olema väga suur, kogu pilvemassis mitukümmend tk/min kindlasti.
Siin teates http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php on öeldud, et pilvede tipud on lennutasandil 360, mis vastab umbes 11 km, mis pole midagi erilist.
Kaja tugevus ei ütle otseselt midagi pilvetippude kõrguse kohta, aga korrelatsioon kaja tugevuse ja pilvetippude vahel on küll olemas. Küllaga saab tippude kõrgust teada läbilõikest, vt näidist: http://www.upload.ee/files/3421073/Pilve_labiloige.pptx.html
Neid faile peab klienditeenindusest küsima.
Enne Sürgavere radarit olid Harku radaril nähtavad ka läbilõiked, siis nüüd enam mitte. EMHI või endise EMHI poliitika pole suunatud avalikustamisele, oluliseks peetakse teisi prioriteete, kui ilmateenistust saab üldse pidada prioriteetseks valdkonnaks Eestis.

Jüri ütles ...

Äikest on nüüd juba päris paljudes kohtades.
Positiivne energia paistab säilivat kõige rohkem Lääne-Eestis, seega võiks siis vähemalt mingit aktiivsust ka öösel oodata.
Kui madalaid ja parem kui ka keskmise kihi pilvi ees pole, siis võib näha ka põuavälke.

Anonüümne ütles ...

päris vastik ilm on järgmisest nädalast, ma vaatasin. seega nautigem seda viimast leitsakut juulikuus. (loodetavasti siiski mitte viimane)

Jüri ütles ...

Kui jah see antitsüklon jääb Suurbritannia kohale või lähedusse püsima ja Venemaal tekib tsüklon, siis on õhuvool loodest või põhjast ja kuuma ilma ei tule. Vähemalt esialgu jahedat ilma pole ette näha, päikeselise ilmaga tõuseb ikka üle 20 kraadi.

Anonüümne ütles ...

seletage palun, et millest see õhumass järsku nii labiilseks muutus? eile oli küll äikest tunduvalt vähem. ja sedagi enamasti soomes.

Anonüümne ütles ...

GFS näitab alates 17.juulist jõhkrat kuumalainet,mis läheb järjest kuumemaks,aga ajaline faktor veel liiga pikk.

Anonüümne ütles ...

mida sa selle 'jõhker' sõnaga täpsemalt öelda tahtsid?

+35 on juba liig. +30 kannatab veel kuidagi ära.

Anonüümne ütles ...

igaljuhul tundub sat24 järgi, et homme on äikest ja kuuma vaid ida-eestis, kuna õhumassi ebapüsiv sektor liigub ööga ida-eesti kohale.

Anonüümne ütles ...

näib, et ka öösel äikest ei tule.

Jüri ütles ...

Tegu on ikkagi mudeliga. Seega võis olla õhumass labiilsem, aga see ei tulnud kuskilt välja. Teine asi on kindlasti front ja briisi tõttu tekkinud konvergents, mis aitab õhumassi energia vabanemisele kaasa. Kuna praegu on niiskust päris palju, siis ilmselt juba tekkiv äike saigi sealt just selle jõu.

Praegu on juba öö, aga Pärnumaal siiski on veel äikest täheldatud. Eks muidugi konvektsioon väheneb öösel.
Kuna äikest oli õhtul ka Rootsis, siis pidi sealgi õhumass olema piisavalt labiilne. Ööga ei jõua see osa nii kaugele itta liikuda, et võiksime päeval Lääne-Eestis äikese välistada või väita, et seal midagi erilist ei toimu. Ilmselt vähemalt mandril on äikest ka lääneosas, mitte ainult idaosas.

Anonüümne ütles ...

Kuidas tundub, kas Tallinnasse on täna äikest oodata, ja kui on, siis mis ajal kõige tõenäolisemalt see olla võiks?

Jüri ütles ...

Jah, on tõenäoline, sest praegu on õhumass lääne pool veel piisavalt labiilne, seda näitab Sõrve lähedal äikese teke ja pragu läänes nähtav konvektsioon (radarilt jms ei ole näha.
Äike on tõenäolisem siis õhtu poole pärast kl 15.

Anonüümne ütles ...

Kas äikest on oodata igal pool? Või on mõned paigad, kus seda ohtu pole?

Jüri ütles ...

Saared jäävad teisele poole fronti, seal vast äikest ei tule. Kindlasti ei tule ka mandril äikest igal pool.

Anonüümne ütles ...

kas õhtul hakkab pilvisus hõrenema

Anonüümne ütles ...

olen täiesti kindel, et tallinnas ja selle ümbruses ei tule mingit äikest.

Jüri ütles ...

Ja millel see kindelolek põhineb?
Praegu liigub edelast Tallinna poole küll rünksajupilvede vöönd, kus on ka äikest täheldatud. Vaatlus näitas, et seal on suuri kasvavaid rünki. Seetõttu ei saa kuidagi seda põhjendatuks pidada, et ei tule, vaid tegu on lihtsalt eelarvamusega. Iseasi, et kindel äikeses praeguses olukorras olla ei saa, aga täiesti tõenäoline küll, sest rünksajupilvede puhul tuleb alati äikesega arvestada.

Anonüümne ütles ...

kindelolek põhinebki sellel, millest eile rääkisin - st ööga liigub õhumassi ebapüsivus joon eesti idaosa kohale. vaadates radareid ja sat24 siis nii ka oli/on.

oleks õhumassi lahkumine hilinenud 5 tundi, siis oleks äikest olnud päevasel ajal ka lääne pool. kuid hommikul oli see soodus aeg, kuid sajukoldeid tekkis seal vaid üksikuid. ka siis tallinnas mitte?

vabandan juhul kui mu jutus on vead.

Anonüümne ütles ...

ja vaatasin just radaripilti - tallinna poole pole küll rünksajupilvi tulemas.

Kalle in OZ ütles ...

Tartust käis ka äike kiiresti üle, mürts-sorts ja valmis. Aga loodetavasti tuleb veel lisa.

Jüri ütles ...

Nonii, äikest täheldati Matsalu lähedal, kuid oli nõrk, vaid paari pilvesisese müristamisena ja näha on siin vastav rünksajupilvede vöönd: http://www.upload.ee/files/3426574/SUR_CAP_07.gif.html. See oli jutus vale, et Tallinna poole ei liikunud rünksajupilvi, sest vastuse kirjutamise ajal need ju liikusid siiapoole.
Lisaks tekkisid rünksajupilved looderannikul, kust oli kuulda ka müristamist. See aga jääb juba Tallinna ümbrusesse. Tugevam äike oli Harjumaa idaservas, mille Tallinna ümbrusse kuuluvuse üle võib vaielda.

Anonüümne ütles ...

niiet seega võib ka rohelistes alades siiski äikest loota?

Anonüümne ütles ...

Ida pool on päris tugev äike

Anonüümne ütles ...

mõtlen juba pikemat aega kagu-eestisse kolimisest.

Jüri ütles ...

Jah, võib ka rohelistes alades olla. Tavaliselt on tegu kaduva äikesega, sest rünksajupilved on lagunemas.
Nõrgemaid juhtumeid ei pruugi detektorid tuvastada, eriti kui läheduses on tugevam äike, sest viimane varjutab nõrgemad signaalid. Seetõttu on kõige kindlam kas uurida vaatlusandmeid või helistada kohalikele, et selgust saada. Viimast ma siis ka tegin. Kui õnnestub leida vähemalt kolm sõltumatut tunnistajat, siis võib lugeda äikesejuhtumi kindlaks.

Anonüümne ütles ...

Kas õhtuks on oodata rahulikumat ilma?

Jüri ütles ...

Paldiskis on äike, vastavat sajuala on ka siit kenasti näha: http://testbed.fmi.fi/

Kuna õhumass on ikka veel Eesti kohal, siis peaks äikesega arvestama vähemalt sisemaal kuni öö hakuni. Ka Loode-Eestis on hakanud teatav aktiivsus tekkima. Aga saartel paistab olevat rahulik ilm käes.

Anonüümne ütles ...

millal järgmine palav ja äikeseline periood tuleb?

Kalle in OZ ütles ...

Tartusse jõudis ka uus äike, aga nagu tihti juhtub, jõudis pilv enne linnani jõudmist suurema osa energiast ära kulutada. Mõned korrad siiski välgutas-müristas, vihma tibab ka.

Jüri ütles ...

Juba 7. juulil saabub läänest väga soe õhumass, aga see on lühiajaline ega pruugi äikest põhjustada, kuid võimalus vähemalt sisemaal on olemas.
Edasine oleneb Suurbritannia antitsüklonist ja sellest, kas ja kus Venemaal on tsüklon. Nende püsimisel on õhuvool läänest või loodest ja ilmselt kuumalainet või äikeselist perioodi ei ole mõnda aega.

Anonüümne ütles ...

kas täna varahommikul kella 4..7 vahel oli saaremaal äike?

Jüri ütles ...

Ei paista olevat olnud.

Anonüümne ütles ...

küsisin selleks, et roomassaares oli kell 05:00 olnud tuuleiil 15 m/s ja eile mainitud ajavahemikul muutus tuulesuund üsna palju saaremaa lõunaosa ja liivi lahe piirkonnas.

Jüri ütles ...

Jah, see oli ilmselt frontaalne pagituul. Pagituul ei pruugi tingimata olla seotud konvektsiooniga ja kui ka on, siis ei tähenda see tingimata seda, et oli äikest.
Kahjuks ei leidnud äikesest tõendeid.

Anonüümne ütles ...

seletage palun frontaalse pagituule mõistet, kuna 'kuulsin' sellest alles 1. kord.

Jüri ütles ...

Definitsiooni kohaselt tähendab pagituul tuule järsku ja lühiajalist tugevnemist. See võib olla konvektiivse päritoluga, aga mitte tingimata. Pagituult iseloomustab tugevus, suund ja kestus.
Tõepoolest, eeskätt seoses külma tüüpi oklusiooni ja külma frondi üleminekul on üsna tüüpiline tuule suuna järsk muutus, kusjuures jahedama õhumassi sissetungi tähistab vahel puhanguline ja järsult tugevnev tuul. Konvektsiooni ei pruugi siis üldse olla. Sellise pagituule põhjuseks on õhurõhu suur gradient frondi ümbruses. Nii võibki tuul frondil või kohe selle tagalas järsult tugevneda ja kesta muuhulgas lühikest aega - mis muud see siis on, kui frontaalne pagituul.
Teine võimalus, kui pagituul võib konvektsioonita tekkida, on seotud briisiga. Pealetungil briis on nagu madal külm front, millega on samuti üsna suur baariline gradient seotud. Sellise briisifrondi üleminekul võib tuul järsult ja lühiajaliselt tugevneda, kusjuures taevas võib-olla selge. Vahel kevadel või suve esimesel poolel olen seda ranniku lähedal kogenud. Tegu on siis frontaalse pagituule väiksema ja lokaalsema variandiga.

Anonüümne ütles ...

tänan!

Anonüümne ütles ...

vaatasin sat24-st videot reedese ööpäeva kohta ja sealt oli näha äikest saaremaa juures enne päikesetõusu ja selle ajal.

http://www.youtube.com/watch?v=8I4WAOrx7oY

muidugi ma ei tea 100%, kui õiged need välguandmed on.

Anonüümne ütles ...

Tere!

Huvitav, et homse üsna valju loodetuulega lubab Tallinnasse 24-25 kraadi sooja. Kas meri ei jahutagi loodest õhku maha?
Täna on see päev, kus näeb ilusat kollast päikeseketast ilma valge vineta ja taevas on super ilus ja sinine. Ideaalne ilm.

Anonüümne ütles ...

Selle kohta teataks osa "tarku" sulle, et nüüd on lennukitelt sinist värvi puistatud.

Jüri ütles ...

Tere, ma ei välista äikest tollel varahommikul Saaremaal, kuid ei leidnud piisavalt tõendeid, sest äikest ei kuuldud, vaatlusjaamades äikest ei märgitud, radariandmed jäid halli tsooni.

Läänest tulev õhumass on väga soe ja veetemperatuur avamerelgi üle 15 kraadi, nii et jahutav efekt on väike.

Jüri ütles ...

Muidugi on Läänemeri ka liiga väike, et see avaldaks paari päevaga õhumassile märgatavat mõju. Parimal juhul muutuvad vaid õhumassi alumise osa omadused (piirkiht - merel mõnesaja m paksune). Selleks, et õhumass hakkaks muutuma, kulub ikka päevi. Selle ajaga on läänest tulev õhumass ammu Venemaal.

Anonüümne ütles ...

aga kas te seda oskate seletada, et miks samal varahommikul oli põhja-eestis vaatamata lõunatuulele 18..19 kraadi, kui kesk- ja lõuna-eestis oli sel ajal +13..+16 kraadi?

rõhutan oma küsimuses tuult, kuna see puhus põhja-eestis seega nn külmade alade poolt.

Anonüümne ütles ...

Ka meil võib stabiilses õhuvoolus aeg-ajalt tunda anda nn. mäestikuefekt. See on kui lumiste mäetippude poolt alla tuhisev tuul jõuab orgu ja on +20´. Laskuv õhumass tiheneb ja temperatuur temas tõuseb. Lõuna-Eesti oma paarisajameetrise pinnatõusuga annab seega ka mõnekraadise efekti.

Jüri ütles ...

Sest Põhja-Eestis oli veel kuum õhumass, aga lõuna pool oli juba märksa jahedam õhumass. Temperatuuri esmane määraja on ikka õhumass.
Olenevalt õhumassist, aga teatud tingimustel ka muudel juhtudel võib kõige soojem olla näiteks saartel, kirdenurgas, Lõuna-Eestis jne.
Suurema osa ajast viimastel kuudel olen olnud Laagris ja siin küll ei anna eriti tunda see külm tsoon. Näiteks mai keskpaigas saabus juba suvi. Aga hoopis teised lood on Viimsis, kus küll kuni juuni alguseni suvest eriti rääkida ei saanud.

Eestis pole kohalikul adiabaatilisel soojenemisel erilist tähtsust (või on tõepoolest see mingitel mõõtmistel kindlaks tehtud?) Küllaga võib adiabaatiliselt soojenenud õhumass mõnikord Skandinaaviast saabuda.

Anonüümne ütles ...

Tere, miks taevas täna jälle vines on kui eile alles sügavsinine?

Ja miks tuul koguaeg loode ja edela vahet pendeldab?

Anonüümne ütles ...

Kas sellised vatitupse meenutavad pilved ka midagi eesoleva ilma kohta ennustavad?

Anonüümne ütles ...

Ja kas seda oskate öelda, et miks kuuma ilmaga õhumass alati vines on? Miks nt. Kevadel märtsis on +10 kraadiga põuavine, kuid suvel samade kraadidega mitte?

Vaatasin ka seda varahommikust EMHI kaarti 05.07.2013, kella 05:00-st. Mind paneb imestama, et Saaremaal tugev tuul, samas kui Ristnas täielik tuulevaikus.

Anonüümne ütles ...

Mis põhjustab kolmapäeva öist hoovihma ja äikese tõenäosust eelkõige Loode-Eestis?

Anonüümne ütles ...

eks külm front ja tuulte konvergents, ma arvan.

Anonüümne ütles ...

kas esmaspäeval ja teisipäeval jääb peale jahedus või kuumus ma mõtlen järgmist nädalat

Anonüümne ütles ...

Mida teeb NOAA? Kuidas see võimalik saab olla, et juuli tuleb kuni 2 kraadi keskmiset külmem? Mis mõttega tehakse hooaja prognoose, kui seda iga päev muudetakse? Inimesed vahetatakse arvutite vastu ja tulemus on igapäevane sigrimigri ilmakaartidel.

Anonüümne ütles ...

peale jääb jahedus.

noaa lähtub 'nn' tasakaalu printsiibist. kui mai ja juuni olid rekordiliselt kuumad, siis juuli ja august külmemad. ka wetterzentrale mingitki kuumalainet ei luba eestisse.

Anonüümne ütles ...

Ei jätku siin midagi jahedana.
Mõlemad mudelid näitavad sooja juuli jätkumist.Mitte küll 30 kraadi,aga 23-25 kraadi ,mis on ikkagi keskmisest kõrgem.

Margus Arge ütles ...

23...25 pole eriliselt kõrgemad näitajad kui arvestatakse ööpäeva keskmist. Tänavune suvi annabki tunda öiste, suht madalate, kraadide juures kui jahedavõitu- kurdetakse, et avamaakurgid ei kasva. Jälle miinus- on ilmad päikeselised, selged- jäävad ööd jahedaks. Eelmine aasta oli vihmane - aga ka enam pilves ja erinevus öiste- päevaste vahel väiksem. Statistiline "keskmine" näitas tavalisemast soojemaid temperatuure. NONSENS !ma arvan!- kas pole ?

Anonüümne ütles ...

võiks kuum ja öösiti seega soe olla - saaks telgis magada.

küsimus jürile, et millest tänane vines taevas, kuigi kraade vaevalt +20??

Anonüümne ütles ...

Jüri, miks sa enam kellelegi ei vasta?

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Kas Põhja-Eestis võib täna äikest tulla

Anonüümne ütles ...

ma mõtlen öösel

Anonüümne ütles ...

Jüri ütles ühes postituses, et ta 8. - 12. juuli Lätis.

Anonüümne ütles ...

Aa, ma polnud teadlik. Järgmine kord loogu postitus, kui kusagile läheb, et blogilugejad oleksid teadlikud :).

Liisa.

Kalle in OZ ütles ...

Ega Jürigi üliinimene pole, et jõuaks 24/7/365 netis istuda. Laskem ikka mehel vahepeal natuke puhata ka. Mis puutub küsimustesse à la kas täna Tallinnas äikest tuleb, siis ma ise panin üsna hiljuti siia blogisse terve lingikogu meteoroloogiaalastest netilehtedest, mille alusel igaüks, kes ilmateadusest midagigi jagab, võib omale prognoosi kokku panna.

Anonüümne ütles ...

Ega keegi polegi teda üliinimeseks tembeldanud.

Minuteada pole mitte keegi võimeline 24/7/365 arvutis olema :). Sellega ainult Jürit seostada oleks ääretult alandav.

Liisa.

Anonüümne ütles ...

ei saa aru, et mis jama see emhi sademetekaart näitab!?

siin põhja-eestis oli selline sadu ja sünged pilved 10.07.13 õhtul, mida pole nädal olnud!

Margus Arge ütles ...

Emhi sademeteprognooskaart on ühene Hirlami mudeliga, mis prognoosina end pidevalt muudab. Tihti on nii olnud, et kaart pakub lausa 30 mm vihma poole päeva jooksul aga ei tule midagi sest kaldub teel oluliselt ida( või lääne ) poole. Hoogsademete osas ei saa sellele kindel olla -küll aga ühtlaselt pealetuleva laussaju korral on lausa tunnise täpsusega.

Anonüümne ütles ...

ma mõtlesin seda sademetekaarti, mis näitab möödunud 24 tunni sademeid igapäevaselt kell 09:00 hommikul.

Anonüümne ütles ...

Даешь новые прогнозы! :D

Jüri ütles ...

I osa, vastused aegade kaupa
8. juuli 2013 17:54 – kohale jõudis niiske ja soe õhumass.

8. juuli 2013 19:55 – need on hea ilma ehk lamedad rünkpilved (Cumulus humilis) ja on iseloomulikud antitsüklonaalse ilma korral. Ilm on siis rahulik, sademeteta. Kui muud infot ei ole kui ainult sellised pilved, siis ei saa öelda, et hea ilm kindlasti püsib – võivad muutuda ka sajupilvedeks või tekkida nt enne järgnevust, mis viitab sajule.

8. juuli 2013 22:34 – see pole alati põuavine, ehkki vaatlusjaamades tõepoolest vahet ei tehta. Vahel, eriti kui niiskus (kastepunkt) on kõrge, on see hoopis vihma- ehk niiskusvine. Kui õhumass on väga niiske, siis on selles Mie hajumine ka tugevam kui jaheda ja kuiva õhumassi korral. Mie hajumisel hajuvad kõik nähtava valguse lainepikkused võrdselt ja nii näeme sinise asemel tuhmi valkjat taevast. Juhul, kui valguse hajumine on selektiivne (Rayleigh hajumine), siis näeme sinist, sest hajuvad eelistatult lühemad lainepikkused, põhjalikumalt vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lugeja.htm üsna lõpus.
Tavaliselt on niiskemad soojemad õhumassid. Seetõttu on siis ka vine tugevam. Kuna soojemad õhumassid tulevad meile suvisel ajal eeskätt edela, lõuna, kagu, ida poolt, siis on kaasas ka kõrbetest ja steppidest pärinev tolm, mis siis moodustab ka väikese niiskuse korral vine, mis ongi põuavine. Suurlinnades, metsapõlengute jms korral liituvad veel tahma- jm osakesed.
Võib öelda, et eeskätt niiskusevine on aastaajatundlik. Asi on selles, et kui nt märtsis tuleb nt ookeanilt väga soe ja niiske õhumass, siis see oma teekonnal jahtub. Selle tulemusena kondenseerub niiskus välja. Mie hajumine tekib just siis, kui hajutavad osakesed on palju suuremad valguse lainepikkusest. Kuna õhumass jahtub ja niiskus kondenseerub, siis sisaldab see palju veemolekulide klastreid, mis on valguse lainepikkusest märksa suuremad ja millega saab Mie hajumist siduda. Suvisesse konteksti pannes on tegu jaheda ja suhteliselt kuiva õhumassiga, mistõttu kondenseerumist pole või on märksa vähem ja Mie hajuminegi on vastavate osakeste vähesuse tõttu hulga nõrgem.
Tegu oli rünksajupilvedest pärit pagituulega (väljavool).

8. juuli 2013 23:51 – loodest saabus lohk (hiljem tekkis juba Läänemerel väike tsüklon) fondiga, millega oli sajuvõimalus seotud.

Jüri ütles ...

II osa, vastused aegade kaupa
9. juuli 2013 17:25 – sooja õhumassi külaskäigud on lühikesed. Põhiosalt on tegu praegusele ajale täpselt vastava õhumassiga, ei ütleks, et on jahe.

9. juuli 2013 18:45 – muutuvad lähteandmed ja muutub prognoos, sest atmosfäär on ju kaootiline süsteem – mida pikem aeg, seda enam määramatust. Hooajaprognoosid ei saagi olla pidevalt muutuvate lähteandmete korral püsivad, vaid muutuvad. Muide, NOAA prognoosid arvutatakse automaatselt.
Juuli esimene dekaad oli kuu pikaajalisega võrreldes soojem 1-1,5 kraadi.

9. juuli 2013 20:55 – tasakaalu põhimõtet vähemalt sellisel kujul ja ranguses ei ole, vaid lihtsalt usute sellesse. NOAA kasutab prognooside arvutamiseks võrrandeid, millesse lähevad sisse vaatlusandmed. Isegi kui selline põhimõte oleks olemas, siis ei ole see prognoosi arvutamisega üldse seotud.

9. juuli 2013 23:26 – ükski ilm ei sobi kõigeks. Seetõttu on alati neid, kes pole rahul. Viimased ööd on olnud suve kohta täiesti tavapäraselt soojad (valdavalt 7-15 kraadi miinimum).
Pikalt kestnud sooja perioodi taustal võib muidugi praegune ilm tunduda jahe.
Keskmine tähendab tasandamist ja iseärasuste kõrvaldamist. Seetõttu on lihtsalt keskmise andmine väheütlev.

9. juuli 2013 23:56 – Jätis olles jälgisime seda ka kõik huviga. Selgus, et tegu oli niiske õhu kihiga troposfääri alumises osas. See tugevdas Mie hajumist oluliselt.

10. juuli 2013 17:18 – ehkki see laager oli asustatud kohas (vt http://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=1556820202245678364), osutus see kohaks, kus ükski infokanal (telefon, Internet, ka netipulgaga jne) esialgu ei töötanud, hiljem aga ainult piiratult. Seetõttu osutus parem mitte hakata aega raiskama sellele, et olla arvuti taga ja proovida Internetti pääseda.

10. juuli 2013 23:35 – kui kommentaaridel silma peal hoida, siis saab vastava info kätte. Ei pea põhjendatuks ainult sellistel põhjustel postituste loomist, eriti kui eelinfo põhjal võis arvata, et vähemalt teatud ajal saab siiski kirjad jms üle vaadata. Teiseks, fotovõistluse teade peaks mõneks ajaks jääma esimeseks, sest mõned lugejad käivad siin vaid kord nädalas või kuus, eriti kui ilmaga ei toimu midagi märkimisväärset.

Jüri ütles ...

III osa, vastused aegade kaupa

11. juuli 2013 15:35 – kahjuks pole täpsemalt infot. Tegu võis olla lokaalse nähtusega, mistõttu see üsna hõredas vaatlusvõrgus ei pruugi kajastuda. Kui tegu oli lokaalse olukorraga, paluks arvestada sellega, et kaart koostatakse ainult vaatlusjaamade alusel.

12. juuli 2013 9:54 – silmas peeti vaatlusandmete alusel koostatud kaarti: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,328.
HIRLAM ei ole äikesesademete (konvektiivsademete) prognoosimiseks mõeldud. Selleks on HARMONIE, mis on alles arendamisel ja Eesti vähemalt tavakasutajale mittekättesaadav. Mõnedes Euroopa riikides on see eeloperatsioonilises kasutuses. Seetõttu ei tohiks HIRLAMi pakutud sajumulle (kui sajualad on konvektiivsed, siis näitab mudel neid ümmarguste või ovaalsetena) seostada ühegi konkreetse kohaga, vaid üldistada laiemale alale.

Anonüümne ütles ...

Kas on näha mingit soojalainet tulemas selle kuu jooksul, temp nii 28-30?

Jüri ütles ...

Jah, 20. juuli paiku on teatav võimalus kuumemaks ilmaks, kuid see pole kuigi kindel. Ka lähemad paar päeva on 25 kraadise temperatuuriga, paar kraadi siia-sinna, kuid kuumalaine see pole.

Anonüümne ütles ...

kas siis soojalaine?

Jüri ütles ...

Jah, soojalainest võib vast küll rääkida - päeval üle 25 kraadi, öine miinimum üle 10 kraadi.

Anonüümne ütles ...

20.juuliks näitab Delfi päris madalat temperaatuuri

Jüri ütles ...

20. juuli on veel päris kauge tulevik ja seetõttu on prognoosid lahknevad - määramatust on ju palju.
Delfi ei koosta ise midagi, vaid ainult vahendab ilm.ee vahendatud prognoosi NOAA serverist. Seetõttu pole õige öelda, et Delfi pakub.
Kui analüüsida ilmakaarte ja erinevaid, kui tõenäolisi stsenaariume, siis võib tulla päris kuum ilm, aga võib ka olla tavaline soe, st 20-23 kraadi päeval, 8-12 kraadi öösel. Juhul, kui peaks olema sajune, on muidugi temperatuur päeval madalam.
See selgub nädala keskpaigaks, milline osutub tõenäoliseimaks.

Anonüümne ütles ...

arvan, et tavaline soe osutub, kuid samas võib kuumuse asemel ka hoopis arktiline külm tulla..

Jüri ütles ...

Arktilist külma sissetungi näitasid kuu algul mõned mudelid, kuna C-tüüpi tsirkulatsioonivormi (see tähendab põhjavool) pakuti tugevaks, aga tegelikult on õhuvool nõrk või lausa pea olematu, st oleme väheaktiivses rõhuväljas ja ilm ka tunduvalt soojem.
Soodsaid tingimusi arktilise õhumassi siiajõudmiseks lähiajal pole. Rohkem on hakatud pakkuma lühikesi sooja õhumassi sissetunge kirdest või läänest.

Margus Arge ütles ...

Siiski maa januneb vihma järele -vähemalt meil saarel. Kuu teine pool ehk tulebki sajusem, kohati liigagi. see oleks siis alates neljapäevast. Esmaspäeval lähen oma kartulimaad vihmutama. Muidu on kööga.
20 paiku arvan pigem jahedamaid ilmu kui kuumalainet !!!

Anonüümne ütles ...

Ega ei tahagi enam mingit kuuma. juba 2 kuud olnud. Nüüd las olla 2 kuud jahedamat, mida ka GFS-mudel pakub.

Anonüümne ütles ...

Tänane EMHI prognoos läheb küll mööda, Saaremaal juba pikemat aega sadu ja äike ning paistab, et ka Kagu-Eesti ei jää sajust puutumata. Poleks ikka vaja olnud eilset prognoosi muuta.

Anonüümne ütles ...

paras nüüd neile

Anonüümne ütles ...

pakun, et tänavusel suvel enim äikesepäevi saaremaal olnud

Anonüümne ütles ...

Selliseid eksimusi küll lubada ei tohiks, arvestades nii lühikest aega. Ja kui tehaksegi, siis peaks need viivitamatult ära muutma, seda enam, et praegu on tegemist äikesega.

Anonüümne ütles ...

aga kui nende kontori hoovis särab päike, ongi ju sajuta ;)

Anonüümne ütles ...

kas Tallinnas on kohe äikest oodata

Anonüümne ütles ...

ei ole

Jüri ütles ...

Äike jõudis Tallinnasse ja sadas ka 2-3 mm vihma.
GFS mudel pakub kirdest kuuma õhumassi jõudmist pärast 20. juulit Eestisse.

Kalle in OZ ütles ...

Tartust käis kerge pagi üle, kaugemal müristab, kerget vihma tibab samuti.

Margus Arge ütles ...

Tänane hoogsadu äikesega puudutas vaid osa kesk-Saaremaast. Minu kandis ei tulnud piiskagi. Ikka tuleb homme kartuleid kasta. Ka Kõljalas kus oli nii rahet kui tugevat vihma olla muld läbimärgunud vaid 5 cm. Altpoolt tolmab endiselt !!

Anonüümne ütles ...

jüri, kuidas seda võtta?

kui ma näen sakust 30 km kaugusel oleva äikesekolde välke ja kuulen mürinat, kas siis võib öelda, et jõudis äike sakku?

Kalle in OZ ütles ...

Tartus äike vol. 2.

Anonüümne ütles ...

kalle, keera vol. 10, siis kuuled rohkem.

Jüri ütles ...

Kui ma kuulen Laagris müristamist ka pea kohal, siis on äike kohal. Müristamist kuuldi päris linna seeski, näiteks Mustamäel.

Kalle in OZ ütles ...

Ja ongi vist tänaseks kõik. Vihma ikka niipalju tuli, et asfaldile veelombid tekitas, korralikumaks kastmiseks jäi muidugi väheseks. Äikese lõpus oli linna kohal erakordselt ilus ja selgete värvidega vikerkaar.
P.S. Sõnal "volume" on inglise keeles peale helitugevuse veel rida muidki tähendusi.

Anonüümne ütles ...

tänane äike Tartus, aga viideol on mingi pärast kitsas ekraan,tehke täisekraaniks siis on näha

youtube.com/watch?v=WnPbcin2o-A

Anonüümne ütles ...

tuleb teha originaaliks või 1080p Hd