Ilmaprognoosimisest ja ilmaportaalid

5. juuli Eesti Ekspressis ilmus Eesti sünoptikute ja üldse EMHI tööd kaitsev artikkel. Muuhulgas öeldakse, et välismaiste ilmaportaalide täpsus, nagu yr.no, on vaid linnalegend või müüt. Enda kogemusest võin öelda, et ei ole küll põhjust välismaiseid saite rohkem usaldada kui EMHIt, kuid parim variant on viia ise läbi sõltumatu analüüs ja alles siis vaadata, mida mudelid ja erinevad kohad Internetis näitavad, et vältida analüüsi mõjutamist. Kindlasti õigustab sellise iseseisva analüüsi tegemine umbes kahe lähema päeva kohta, kaugemas tulevikus ei anna see rohkemat kui mudelid.
Artiklis kommenteeritakse välismaiste portaalide täpsust, kusjuures ütleb, et kuna norralastel on sama ilmamudel, mis Eestilgi, siis ei tohiks need kuigivõrd erineda, mida kinnitab ka A. Männik, viidates statistikale. Samas peab ikkagi ütlema, et kui statistiliselt analüüsida, siis erinevused tasanduvad (hästi lihtsalt öeldes, oleneb muidugi kasutatavast analüüsimeetodist ja statistikutest). Tavainimese seisukohast on siiski erinevused suured, sest selgelt on meeles 2010. a., kui yr.no järepidevalt prognoosid juulis Tallinnale umbes 20kraadist soojust, mõnel päeval paar-kolm kraadi enam ja vist vaid kahel päeval oli pakutud 30°C ringis, ent EMHI lubas sageli 25°-30°C, mis oli tegelikkusele palju lähemal. Talvel oli olukord analoogne. Selliseid lahknevusi yr.no ja EMHI vahel võib leida sageli ja need pole pelgalt paar kraadi vms. Seega tavatarbija jaoks on suur vahe, kas ta vaatab EMHI, yr.no või muud prognoosi, sest mudel võib ju sama olla, aga väljatulev prognoos on vägagi erinev.
Artiklis on esitatud ka väike tabel, kuidas erinevad portaalid nö hakkama saavad prognoosimisega ehk kui hästi õnnestuvad prognoosid mingi konkreetse aja kohta. Päevaks valiti 26. juuni. Sel päeval liikus tsükloni kese üle Baltimaade itta ja päeval arenes laialdaselt rünksajupilvi, sadas hoovihma, mitmel pool oli äikest, mõnel pool tuli ka rahet. Suureks erinevuseks on peetud seda, et sadu prognoositi õhtusele ajale, kuigi tegelikult oli lõunasel ja pärastlõunasel ajal. Ma arvan siiski, et kui tegemist on rünksajupilvedega ja hoogsademetega, siis ei ole õigustatud kellaajaline prognoos ja seetõttu ei saa seda ka nii analüüsida, et näiteks kl 15 lubati kuiva, aga sadas hoovihma, kl 17 oli vastupidi, järelikult ebatäpne. Õnneks seal artiklis seda otseselt veaks ei peeta, küllaga suureks lahknevuseks tegelikkusest. Artiklis sees selgitatakse pisut, et labiilses õhumassis, st kui tekivad rünksajupilved ja hoogsademed seoses nendega, on situatsioon juba väikese ala kohta väga varieeruv ja prognoosida, kus konkreetselt sajab, kus mitte, niisama lihtsalt ei saa.
Viimase kohaga on seotud ka viga või vähemalt küsitavus: artiklis öeldakse, et sügisel, kui sademed liiguvad suurte rünksajupilvedena, on lihtsam öelda, kus hakkab sadama. Siin on silmas ikkagi peetud ilmselt kihtsajupilvi, rünksajupilved põhjustavad tüüpiliselt hoogsademeid.
Siiski, tõepoolest, kui on tegu suurte rünksajupilvede kogumikega (MCS, MCC), siis võivad need anda kestvat laussadu, kusjuures sadu ei pruugi üldsegi tugev olla. Asi on selles, et sajutüübid on defineeritud ikkagi sadamise iseloomu ja intensiivsuse, mitte aga pilveliikide kaudu. Seetõttu ei saa väita, et laussademeid ei võiks tulla rünksajupilvedest. Kui 11. juunil oli Tõraveres pilveõpe, siis üks vaatleja ütles, et ta on kogenud seda, kui äikesega sadas 3 tundi ühtlaselt nõrka vihma – kahtlemata oli tegu laussajuga, kuid äike viitas ilmselgelt rünksajupilvedele. Sarnaseid juhtumeid olen ka ise kogenud, aga eriti pole sellele mõelnud, kas tegu on laus- või hoogsademetega.
Siin postituses on sobilik kõnelda veel paari sõnaga inimeste ebareaalsetest ootustest suve kohta. Viimased kaks ebatavaliselt sooja suve on inimestes tekitanud ja/või süvendanud müüti, et normaalne suvi tähendab sagedasi 30-kraadiseid temperatuure (seda on puudutatud siingi artiklis: http://www.ilmajaam.ee/896978/kuhu-jaab-soe-ilm/). Samuti ei ole õigustatud pahameel, et mitmeid aastaid on juuni olnud keskmisest (pigem) soojem, kuid nüüd oli juuni keskmisest pigem jahedam. Asi on selles, et kogu aeg ei saa oodata positiivseid anomaaliaid, vaid paratamatult tuleb ka negatiivseid kõrvalekaldeid. Kui üht tüüpi kõrvalekaldeid tuleb ette piisavalt sageli ja pika aja peale, saame rääkida juba kliima muutumisest. TÜ klimatoloogid ongi seda näiteks talviste ja kevadiste sademete ja temperatuuri kohta näidanud, kuid suve kohta midagi sellist väita veel ei saa, täpsemalt saab seda vaadata siit ettekandest: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/jaagus_ettekanne2008.pdf. Muide, kliimamuutustest rääkides ei tähenda kliima muutumine üksnes ilmastiku jahenemist/soojenemist või niiskemaks/kuivemaks muutumist, vaid ka varieeruvus võib suureneda, seegi on üks kliima muutumise vormidest.
Kokkuvõtteks olgu öeldud, et normaalne Eesti suvi ongi kahekümnekraadise päevasoojaga, küllaltki sagedaste vihmadega ja ainult üksikutel päevadel võib temperatuur üle 25°C tõusta. Tundub, et selline suur anomaalia (üle 25°C) ongi kohe ukse ees ehk siis praeguse nädala lõpp. Normaalne on seegi, et kõrvalekaldeid on mõlemale, mitte vaid ühele poole.

Üllatav kolmapäev - kas ikka?

Kolmapäeval (29.6.) selgus "tavatute" ilmaolude tõttu huvitav tõsiasi. See seisneb järgmises. Öö jooksul tekkis Eesti kagupoolmikus madal lauspilvisus, mis ei hajunud enne õhtut. Seetõttu oli seal veel päevalgi õhutemperatuur samasugune nagu öösel või hommikul (15˚...17˚C). Õhtul pilvede hajudes temperatuur tõusis veidi üle 20˚C. Samal ajal oli Lääne-Eestis hommikust saati ilm selge ja temperatuur tõusis kiiresti üle 20˚C. Nii oli pärastlõunal õhutemperatuurierinevus üle Eesti enam kui 10˚C, kusjuures jahedaim oli Kagu-Eesti. See ei ole asjaolusid arvesse võttes üldse üllatav ega midagi iseäralikku, lihtsalt Venemaalt läheneva lõunatsükloni toel saabus kagust niiskust, mille arvelt tekkis madal pilvisus ja mis suure niiskuse tõttu püsis päevalgi. Lääne-Eestisse ei jõudnud kuni õhtu saabumiseni madalate pilvede tekkeks piisavalt niiskust.

On ootuspärane, et suvel on ilm pilves ilmaga palju jahedam kui selge ilmaga sama õhumassi tingimustes, eriti aga sooja õhumassi puhul. Kui taevas on tihedalt madalate pilvedega kaetud, siis võib-olla õhumass kuitahes soe, aga temperatuur ei pruugi olla 15˚C-st kuigipalju kõrgem ega tõuse päeva jooksul, kui pilvisus püsib. NB! See peab olema madal pilvekiht, keskmise või ülemise kihi pilvede puhul võib ilm olla siiski hulga soojem ja temperatuur tõusta päeva jooksul. Lisaks on eelöeldu kehtimiseks vajalik, et pilvekiht tekiks hommikuks, et õhk jõuaks jahtuda. Kui see pilvekiht tekib või saabub mujalt päeva jooksul, siis võib soojas õhumassis säilida kaua aega kõrge õhutemperatuur. Meeles on üks juhtum, vist oli 2002. a. juuli, kui hommikul tõusis kl 10ks temperatuur 27˚C-ni, kuid siis läks ruttu lauspilve ning pilvekiht asus vaid paarisaja meetri kõrgusel aluspinnast. Temperatuur langes üsna ruttu 25˚C-ni ja püsis siis sellisena päris õhtuni. Niisiis, kolmapäeval oli kagu pool jahe pilvede tõttu, kuid õhumass oli kogu Eesti kohal väga soe.

Üllatav oli aga inimeste teadlikkus/arusaamine sellest. Nii internetikeskkonnast kui tutvusaringkonnast selgus, et väga paljud ei suutnud mõista, et kuidas siis nii juhtus. Ei saadud sellest aru, et ilm jäi jahedaks pilvede tõttu ning olukorda, et rannikualadel või Lääne-Eestis on väga soe, peeti anomaalseks, isegi väga. Kuidas intenetikeskkonnas arvamust avaldanud inimestega, ei tea, aga tutvusringkonnas ei uskunud paljud, et asi on pilvedes, vaid arvati kindlalt ja veendunult, et Venemaalt saabus idatuulega külm õhk. Kuid nii see ilmselgelt pole, seda näitavad juba Venemaal mõõdetud õhutemperatuurid, mis olid paljudes kohtades 25˚ ümber ja enamgi. Kuuldavasti sai EMHI kõvasti sõimata, miks nii valesti prognoositi sooja jne. Samal ajal aga ei vaevutu üldse uurima põhjuseid, miks selline olukord tekkis (esimeses lähenduses, mis teemat mittevaldavale inimesele võiks täiesti piisata, antud jutuks oleva teema puhul on vastuseks madal pilvisus, kuid sügavamale minnes peaks uurima, miks see pilvisus tekkis jne, st lahendama juba mitmesuguseid küsimusi, mille lahendus ei pruugi kerge olla).

Tallinnas ja mujal põhjarannikul oli kõige soojem kolmapäeva hommik, kuid päeval jahenes. Selle jaheduse päritolu oli teine, põhjuseks jahe veekogu (Soome laht), millelt puhuv tuul tõi lahe kohalt jahedat õhku. Kui veekogu on jahe, on selle kohal ka väga sooja õhumassi ajal õhk jahe, seda just suurte veekogude puhul.

Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest

Sama lugu pisut täpsustatud-parandatud kujul: http://www.ilm.ee/?48686

Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu. Sellel aastal on märts kahtlemata talvekuu, kuid mõnel päeval on olnud ka kevadist soojust. Erakordne oli 2007. aasta märts, siis meenutas mitu märtsi päeva suve ja sooja oli mõnel pool üle 20 kraadi. Hetkel on troposfääri ülaosas laine (Rossby laine), mis hoiab siin ilma külmana, aga Siberisse (idaosas) on toonud sooja. Osoonikiht on väga õhuke (UV-kiirguse tase pärastlõunal päikesepaistega kuni 4,5, mis on tegelikult suvine tase) ja vähese osooni areaal langeb täpselt kokku külma õhumassi areaaliga, vt järgnevat.

.

Väga põnevad olid 1923./24. ja 1930./31. a. talved. Näiteks 1924. a. märtsis oli lume paksus mitmel pool üle 100 cm ja seda ka saartel. Maksimaalne lume paksus ulatus 165 cm-ni märtsis, ka aprillis oli lund veel üle 100 cm. Lumi sulas mais. Ka 1931. a. alguskuudel oli lund üle 100 cm. Paraku pole need andmed avalikkuseni jõudnud, kuid on kindlalt meteoroloogiliste vaatluste tulemusena dokumenteeritud. Kel huvi, vaadaku mainitud aastate meteoroloogia aastaraamatuid. 97 cm 1924. a. märtsis Pagaril on väga kahtlane info, sest jaamast pole midagi praktiliselt teada ja ametlikes andmeallikates seda ka enamasti pole. Seega pole lõppeva talve lumerohkus midagi rekordilist ega ainulaadset, lund on kaks korda rohkemgi olnud, kuid seda üsna kauges minevikus.

Mis lähipäevil juhtub? Talv püsib 1. aprillini. Enne seda toob üks osatsüklon Eestisse veel lund juurde ja ilmselt ka tuiskab. 1. aprillil toimub väga tõenäoliselt muutus ilma soojenemise suunas. Kas see on talvine sula või midagi kevadisemat, saame näha. Sademeid võib tulla üsna palju ja alguses lumena.

Järgnevalt mõned huvitavad prognoosid. Kõik on Tallinna kohta, ülemised kaks on Windgurust, alumised kaks aga NOAA mudeli väljund ilm.ee-s.

Üks ammune juhtum

Raamatust "Peipsi järve mõistatus" (autorid Karajev, G; Potressov, A., kirjastus „Eesti Raamat“, Tallinn 1969, lk 178-179) võib leida ühe väga huvitava, kuid tõestisündinud loo ilma kohta.

See juhtus arheoloogilisel ekspeditsioonil, et uurida ja koguda tõestusmaterjali Jäälahingust. Selleks oli tarvis läbi uurida Pepsi-Pihkva koos jõgikonnaga. 1962. aastal toimus sellealane noorteekspeditsioon. Lämmijärve kaldal, Podborovje Krutšas täheldasid noored üht eriskummalist nähtust. Õhtu oli vaikne ning taevas peaaegu pilvitu. Päike oli laskumas Eesti ranniku poole. Noored olid töö juba lõpetanud ja viitsid aega niisama vees sulistades ning liivalosse ehitades.

Äkitselt algas järvel tõus ning vesi kerkis üpris kiiresti. Vesi ujutas üle laiud kindlustega ning hakkas ka tõusuriba enda alla matma. Järvest eemal olevad süstad läksid liikvele. Kõik toimus täielikus tuulevaikuses ja miski pealtnäha ei ennustanud halba ilma, kuid päike värvus järsku tumepunaseks.

Täiesti ootamatult paiskus järvelt rannale 7-8 palli tugevune tuuleiil. Järv läks keema ning tuul rebis vahutorte lainetelt ja heitis pritsmeid kõrgele rannale. Kaldamüürile lähemal olevaid telke hakkas tuul lahti rebima, ülejäänud paisusid pallidena. Laager tuli metsa sisse viia.

Metsa tagant, idakaarest, hakkasid rasked pilved vastutuult järve poole roomama, kuid neil ei õnnestunud kõrgele taevasse tõusta. Läänest sööstsid tugevad paginad nende kallale, pilvede piirjooned muutusid iga hetk ning tuul rebis need räbalaiks ja kandis minema. Öö möödus rahutult ja isegi metsas laperdasid telgid tuule käes ning puud õõtsusid tugevalt. Hommikul ei saanud järvele minna, mis oli muutunud väga tormiseks.

Ei osatud selgitada, kuidas jõudis tõus tuulest ette. Kalurid teadsid rääkida, et selline järsk veetaseme muutus tähendab alati tugevat tormi. Järelikult oli seda varemgi juhtunud. Alles hiljem selgitasid Moskvas hüdroloogid, et selline vee puhetumine on tingitud järsust kohalikust õhurõhu langusest. Paraku ei teadnud sündmuse ajal keegi õhurõhku märkida, millest oli autoril kahju.

Loeng tormijahtimisest

1. oktoobril pidin ühes Tallinna koolis esinema ettekandega, et räägiksin noore inimese võimalustest enda ja mõne teise inimese näitel, keda ma tunnen. Ettekanne on peamiselt äikesest ja tormijahtimisest. Paraku lükati keskkonnanädal, mille raames pidanuksin rääkima, teadmata ajaks edasi ja selles konkreetses koolis seetõttu rääkida ei saanudki. Otsustasin, et lasen ettekande pdf-vormingusse ja seejärel Interneti teel avalikult kättesaadavaks teha:
http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Noore%20inimese%20voimalused.pdf (suur tänu ilm.ee meeskonnale!). NB! See on otselink failile, mis tähendab seda, et ettekanne ei avane enne, kui fail on üles laetud, vähemalt on see üldjuhul nii. Faili ennast saab alla laadida siit: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/. Faili maht umbes 14 MB.

Kuigi ettekanne on väga pikk, moodustavad suurema osa sellest fotod. Fotod olen enamasti ise teinud, kui mitte, siis on autorlus kas fotole märgitud või ettekandes öeldud, ka 26. ja 27. slaidil ning mullapuurimisest ei ole minu fotod, samuti viimasel slaidil olev videoke (kujutis on hüperlingiks, paraku on Internetist see fail maha võetud) on mujalt võetud.

Ettekandega on seotud mitu selgitavat slaidiesitlust, millele on ettekandes hüperlingid, kuid need ei tööta, mis on slaididele, sest pole Internetti üles pandud. Hüperlingid (ka veebipõhised) on väga halvasti nähtavad (vähemalt mulle), nii et kus on näha, et midagi peaks nagu olema, siis on need hüperlingid (näiteks 28. slaidil).

Slaidiesitluse esimeses pooles on rohkem teoreetilist ja selgitavat materjali (selgitusi), et fotodel olevat paremini mõista. Kes valdab teemat vähem, siis neile võib tunduda, et materjali on tohutult ja seda pole võimalik esimese hooga omandada, siis tegelikult on ikka nii, et teemakäsitlus on kokkusurutud ja väga üldine, tugevasti lihtsustatud, subjektiivne (peegeldab minu arusaamu) ja väga pinnapealne (slaididele ei saa ju pikki jutte, artikleid jne panna), siis võib ette tulla, et teadjamad lugejad ei nõustu kõigega, mis seal on, kuid põnev peaks kogu asi siiski olema.

Huvitav nähtus

Mõnikord võib lihtsasti seletatav nähtus ja protsess palju segadust põhjustada. Ühte listi saabus järgmine kirjeldus ja küsimus, mis tundub esmapilgul väga mõistatuslik:

"Tere!

Tahaksin teada mis see võis olla? 24.06.2010.a. kukkus midagi alla. Nägin aknast jälge. Ülevalt poolt oli valge saba, aga allpool oli must saba, mis väga kiiresati haihtus, lausa alla minuti. Siis kui jõudsin pildi teha oli must(tahmane) osa haihtumas, aga vaevalt on nähtav. Mis paistis olevat kahe metsa vahel. Kuskile Iru ja Loo väljale.Või Maardu järve metsa juurde.

Vaatlus toimus Sinimäe 3 kolmeteistkümnendalt korruselt."

Juurde oli lisatud järgmine foto:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Sellisele kirjale järgnesid sellised vastused:

"Tervist!

Mul sehuke loll idee, et valge osa on mudelraketi kütuse põlemisjäägid (suht kui efektiivne töö on tehtud, järelejäänud kütus visiseb põlemiskambris), tume on raketi kere tossamine, mis enne põlemisjääkide jälje sisse ära kadus. Samas, see oleks siis üks pirakas mudelrakett. Mõni lendav kosmoseobjekt vast nii graatsilist atmosfääri sisenemist ei teostaks, kildude jäljed oleks näha. Kas küsija ehk oskab täpsustada, kui kiiresti too asi liikus (ca. mitme sekundiga ta selle nähtava jälje tee läbis?)"

ja "Tere!

Võib-olla oli tegemist meie kaitsejõudude eksperimendiga?"

ning lõpuks

"Tere,

See on vist näide sellest, kuidas müüdid sünnivad. Kirja autor on pannud sündmusele pool juurde. See saba ei tekkinud minutiga, vaid hoopis pikema aja jooksul. Tegemist on tavalise reisilennuki reaktiivmootorite põlemisjääkide nn. sabaga, mida väga tihti taevas näeme. See must saba, millest juttu oli on natukene haruldasem. Nimelt on see päikse poolt tekitatud vari, mida inimene juhtus nägema. Kuna see vari on nõrk saab seda jälgida ainult saba ja päiksega nn. ühel joone olles. See tõttu see saba ka kiirelt kaob (päike liigb edasi).

P.S. Olen ka ise sellise pildile kunagi saanud. Must osa oli mere kohal ilusti horisondini välja jälgitav. Vaatlus kestis ka ehk minuteid 5. Siis oli vari kadunud."

Esimese kahe seletuse tõsiduse üle võib vaielda, kuid arvatavasti on pakutud seletusi ja ideid ikkagi tõsiselt mõeldud. Viimane seletus on igal juhul tõsine ja enam-vähem korrektne.
Võib norida väite kallal, et tegemist on tavalise reisilennuki reaktiivmootorite põlemisjääkide nn. sabaga. Täpsustuseks olgu öeldud, et see on ikkagi pilv, mis tekib seetõttu, et põlemisprotsessi tõttu lisandub õhku veeauru ja heitgaasides olevad tahma-jmt osakesed sobivad kondensatsioonituumadeks. Nendele tekib sobivatel tingimustel kohene kondenseerumine ja tekkinud veepiisakeste jäätumine, mille tagajärjel moodustub kitsas pilvetriip. See võib sobivatel tingimustel püsida isegi tunde ja laieneda tugevasti, näiteks siis, kui õhk on troposfääri ülaosas niiske ja kaldub tõusma (tsüklonite ja frontide idaservas). Nähtav jälg võib tekkida veel tiivakeeriste ja lokaalse õhurõhulanguse tõttu. Kondensjäljed on tihti ülemise kihi pilvedega koos. Kuna kondensjäljed on üpris teravalt piiritletud ja hajutavad ning peegeldavad piisavalt valgust, siis saavad need heita hästijälgitava varju, mida sobiva vaatepunkti korral, nagu viimases vastuses seletatud, võib näha kas enamasti kiud-ja kiudkihtpilvedel või siis, kui õhumass on vinene. Selline vari on nii mõnigi kord ruumiline, sest vari ei teki tasapinnale, vaid pilvekihile või vinesele õhule, millel on paksus ja mis on samuti vähemalt osaliselt läbipaistev.
Harva tekib hajujälg (distrail) ja see juhtub siis, kui lennuk lendab läbi õhukese pilvekihi, kus juba väikesest temperatuuri lokaalsest tõusust piisab, et pilv selles kohas hajuks. Järele jääb peaaegu pilvevaba kanali-või tunnelitaoline joon või triip. Hajujäljed tekivad sageli seoes lennuki laskumise või tõusuga, mille käigus sõidetakse läbi pilvede. Üht näidet hajujäljest vt http://www.hot.ee/her/taevas.html
(foto leiab, kui Ctrl+F otsida Suure lennuki). Sealselt leheküljelt leiab palju huvitavat ja põnevat.
Kondensjälgedega on seotud vandenõuteooriaid.

Viimases seletuses on väidetud, et pool on juurde pandud. Selle üle võib küll vaielda, ent ilmselt see ikkagi nii pole. Nähtus oligi vaatleja arvates selline, nagu ta seda kirjeldas. See, kui adekvaatne on mingi nähtuse, sündmuse vms kirjeldus, sõltub kirjeldaja eel(taust)teadmistest, eelarvamustustest, emotsioonidest jpm asjaoludest.

Ilmajutud

Aeg-ajalt on avaldatud mõningaid ilmajutte. Juba mõni aeg tagasi ilmus jutt ilmaennustamisest kohalike tunnuste järgi Naistelehes: http://www.naisteleht.ee/node/7991. Toorintervjuu on siin: http://www.looduskalender.ee/node/7952. Paraku on sinna jäänud hoolimatusest mõningaid tobedaid vigu, peamiselt lausestust puudutavaid.

Hiljuti oli ilm.ee kontoris intervjuu Mnenie.ee ajakirjanikuga (mnenie tähendab arvamust ja sait on siin: http://mnenie.ee/). Lugu kirjutati intervjuu põhjal: http://mnenie.ee/novosti-estonii-rus/obshestvo/nesmotrja-na-trend-k-potepleniju-klassitseskie-zimi-ne-istseznut/#mnenie

Arusaamiseks võib lasta venekeelse teksti google-translaatoris inglisekeelseks - saab üsna rahuldava tulemuse. Paraku on sealgi (loos) ebatäpsusi jne, aga eks see olegi ajakirjandulik. Olgu siin mõned kommentaarid loo kohta ära toodud:

1) Tugevate, st sügavate tsüklonite hulk on suurenenud. Sügavas tsüklonis on õhurõhugradient suur ja seega ilmselt tuul tugev. Aga tuul ei ole igal pool tsüklonis tugev – torm on ikka tsükloni lõuna-ja edelaosas, ka tagalas, st lääne-ja loodeosas. Kuna tsüklonite trajektoorid on uurimuste alusel (näit. Sepp 2009) nihkunud põhja poole, siis järelikult oleme sagedamini nende tormistes ja soojades lõunaosades. Sellest ka siis rohkem torme ja soojem ilmastik samal ajal.
NB! Talvine õhutemperatuur on seotud Atlandi ehk läänetsüklonite hulga ja trajektooriga (liikumisteekonnaga).
Suurem osa soojusest, eriti talvel, on tsüklonite imporditud. Aga see, kui palju soojust imporditakse, sõltub tsüklonite trajektoorist.

2) Tuulte kohta. Suvel on muutused enamasti mitteolulised, kuid siiski täheldati tuulte suunas nihet lõuna suunas – järeldus Vilsandi kohta. Sisemaal oli nihe pisut lääne poole.

3) Lõpu poole on juttu kohalikest tunnustest. Olgu rõhutatud, et parasvöötmes ja troopikas on ilmatunnused või -märgid vähemalt mõneti erinevad.

Ilmarindel taas kassi ja hiire mäng; tuulenihkepilved ja Ac virga

Taas on ilmarindel tõeline kassi ja hiire mäng, nagu oli see 8. mail ja 11. juunil, kui väga sooja ning jaheda õhumassi piir läks just üle Eesti. Viimastel kordadel kaasnes ka äike, eriti 8. mail, aga kuidas nüüd, eks see selgub. Tundub, et vihma on rohkelt oodata, äikest aga pigem algaval nädalal, st 21. juunist alates.

18. juuni hommik pakkus Tartus vaatamiseks nn tuulenihkepilvi. Nendeks on tavaliselt kiud-jt sajujoontega pilved, antud juhul aga kõrgrünkpilved, mis transformeerusid kiudpilvedeks. Kuna sajujooned läbivad vertikaalselt vähemalt mõnedsajad meetrid, siis annavad need informatsiooni õhuvoolude kiiruse ja suuna kohta. Tavaliselt teatud kõrgusest alates väheneb märgatavalt tuule kiirus. Selle kõrguse piiril asuvadki sageli kiudpilved. Sajujooned jäävad enamasti nn pilvepeadest tunduvalt maha, sest nagu öeldud, õhuvoolude kiirus väheneb kiiresti laskudes. See on ka põhjuseks, miks kiudpilved on tihti pikad pilveviirud - kuna sealt langeb enamasti pidevalt jääkristalle, millest need pilved koosnevad, siis madalamale laskuvad kristallid jäävad maha, kõrgemal asuvad liiguvad õhuvooludes kiiresti edasi ja nii tekivadki pikad kiudpilvetriibud taevasse.

Kui õhuvoolude suund on kõrgusega erinev, siis on langjooned või kiudpilved sakilised, nagu murtud või volditud. Ka seda võis 18. juunil näha.

Õhtu pakkus teel Tallinnasse imelisi vaatepilte, kuid fotot neist ei saanud läbi bussiakna. Näha olid kõrgrünkpilved vähemalt kahel kõrgusel (Ac duplicatus), Tyndalli efekt (videvikukiired lehvikuna), mõned huvitavad, peaaegu kärjekujulised kiudpilved (Ci lacunosus) ja kondensjälg, millel ilmnes Crow ebastabiilsus (lennukitiibade põhjustatud keeriste interaktsioon kondensjäljega). Viimase tunnuseks on rõngaste teke või kondenjälje deformeerumine, olles kohati märgatavalt kitsam, teisalt aga laiem.

Kõrgrünkpilved, mis on jäätumas ja sealt langeb juba jääkristalle (Ac virga).

Progresseeruv jäätumine. On näha, et sajujooned on hakanud maha jääma.

Seniidi lähedal asunud kõrgrünkpilved. Need koosnesid tugevalt allajahtunud veepiisakestest, mis kaldusid jäätuma.

Kiudpilvedeks transformeerunud kõrgrünkpilved. Kui transformatsioon on täielik, kasutatakse liidet -mutatus, kui on säilinud veel lähtepilve tunnuseid, siis -genitus.

Sellel fotol on kohati Ac tunnuseid, seega võiks nimetada Ci altocumulogenitus, aga kohati oli transformatsioon täielik, siis võib nimetada Ci altocumulomutatus.

Märgata on tuulenihe, sest sajujooned (või kiudpilved) lohiseksid nagu järel.

Nende pilvede puhul on õigem öelda Ci altocumulogenitus, sest lähtepilve tükke on veel näha.

Märgata on suunaline tuulenihe, sest sajujooned (või kiudpilved) on kohati nagu murtud või volditud.

Ilmaarhiiv

Ilm.ee-l on olemas juba õige palju nädala kokkuvõtteid (koostab Ele Pedassaar). Nüüd on astutud mõned sammud edasi ja lisandunud on agrometeoroloogiline kokkuvõte käsikäes fenoloogilise ja *parafenoloogilise kokkuvõttega (viimast on vähem, enamasti mainitud), vahel muudki huvitavat. Neid teevad Jõgeva inimesed (Laine ja Vello Keppart). Viimaseid kahte lugu näeb: http://www.ilm.ee/?47131 ja http://ilm.ee/index.php?47149

Lisaks on alustad nn ilmaarhiivi loomisega: http://www.looduskalender.ee/node/6976, mida huvilised ja eriala inimesed teevad vastavalt kuidas neil on aega.

*parafenoloogia - põllutööd ja nende toimumisajad (põllutööde sesoonsuse, tegemiste reeglipärasuse ja ajalisuse uurimine). Klimatoloog Andres Tarand on parafenoloogilisi päevikuid kasutanud kui ühtesid kliimauurimiseks vajalikke algmaterjale.

Arvamusblogi Vaatepunkt

Kihtsajupilvede probleemsuse jutu sain pisut muudetud kujul avaldada ka ühes uues arvamusblogis, millel on kümmekond kaasautorit: http://vaatepunkt.eu/

Vanemat versiooni samast artiklist ja arvamusest saab lugeda ka siit: http://www.ilm.ee/?47056

Edaspidi. Kahjuks on aega napilt olnud ja pärast reedest eksamit on mõni päev ehk rohkem aega, et seda blogi täiendada. Enamik kui mitte kõik sissekanded on ilmselt juba vananenud, aga las nad siiski avaldada. Jääme ootele!

Uus ilmablogi!

Tekkis uus ilmablogi: http://eestiilmaelu.blogspot.com/ See on meeldiv, et inimestele ikka ilm ja ilmastik huvi pakub. Jälgime huviga, kuidas uus ilmablogi hakkab edenema. Jõudu tegijale!

23. veebruari tsükloniga ennustatakse päris suuri lumesadu, sest tegemist on areneva ilmasüsteemiga, ja endiselt kerget sula Lõuna-Eestisse. Näiteks Accuweather ennustab Tallinnasse 10-20 cm lund, ülejäänud prognoosid annavad enamasti sademed mm-tes, st kui "palju sajab vett".

Tundub, et alanud nädal ongi kriitiline, sest üsna kindlalt ennustatakse nädala lõpuks sula, mis aga lund ilmselt kuigipalju ei võta vähemaks, sest sula lõpeb paari päevaga ja tuleb ka lund, nagu ka sulale minnes.

Huvitav on märkida, et pärast nädalavahetuse lumesadu ja tuisku saavutati Peipsi põhjarannikul lumikatte paksuseks 76 cm. Tallinnas mõõdeti 51 cm 22. veebruari hommikuse seisuga (varieeruva intensiivsusega lai lumesadu jätkus Tallinnas ka 22. veebruari päeval).

Selles uudises (http://www.ilmajaam.ee/?id=228277) ollakse arvamusel, et Tallinna lumerekordit (62 cm, mõõdetud 3. jaanuaril) ei õnnestu lüüa. Kui ennustatud sajukogused osutuvad tõeks, siis miks mitte, ainus probleem võib-olla tuul, mis puhub lume ära ja võib tekkida nn varjatud lumerekord. Olgu lõpetuseks esitatud 22. veebruari EMHI lumekaart, sest vananenud kaardid "kaovad kuhugi" ja neid enam ei saa, kui just ei salvesta pidevalt kuskile arvutisse:

Kuumaverelise külaskäik

Veebruar algab kuumaverelise ehk lõunatsükloni taktikepi all. On kuulda mitmeid arvamusi, isegi seda, et lund võiks võimalikult palju tulla. Miks mitte - talv ju senini suurepärane olnud.

Lõunatsüklon on sündinud Itaalia põhjaosas (Aadria meri, Itaalia põhjaosa, kuid ka Balkan on need kuumavereliste põhilised tekkekohad) ja liigub jõudsalt Eesti suunas, vt animatsiooni: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Mõned pildid ka, sest animatsioon ju uueneb ja näiteks 50 aasta pärast oleks tore jälle vaadata, mis kunagi oli:












































.
.
.
.
Ida-Euroopas on näha heledat pilvemassi. See on ala, kus õhumass tõuseb, tekitab pilvi ja sademeid. Seal süveneb ka siis lõunatsüklon. Kui palju lund tuleb, eks see selgub.
Lisainfot ka. Postitustes nn pikk paus olnud. Õnneks nädala jooksul peaks aega olema ja saab tagantjärele, alates jõuludest, täiendada olulisematest ja huvitavamatest ilmanähtustest ja sündmustest. Veebruari teisel nädalal ilmub ajakirja Loodusesõber uus number, kuhu kirjutasin mere jäätumisest, madalast veetasemest ja jääpurikate tekkest ning füüsikast. See on hästi laiale lugejaskonnale mõeldud, aga ehk huvilisele ikka midagi annab. Eks siia täiendan nende teemade kohta ka.
M. Jürissaart peetakse teenekaks lennundusmeteoroloogiks. Ta on kirjutanid kaks õpikut. Praeguse info järgi tuleb varsti kordusväljaanne tema esimsele õpikule, "Meteoroloogia" (1998, Tartu).

Ilma omapärast 23. detsembril 2009

23. detsembril oli õhtul Eesti jagatud justkui kaheks: sajuala piir kulges Lahemaalt põiki üle Eesti Pärnusse. Sealjuures sajuala servas sadas vihma, kuid kaugemal lund. Mõnes kohas oli lumesadu tugev. Seal, kus ei sadanud, nõrgenes tuul õhtu jooksul ning uduvine tihenes uduks (Mandri-Eesti loodeosa). Lõpuks pöördus lõunatuul ning hakkas läänest puhuma. Udu nõrgenes ja kadus. Lumesaju piires langes temperatuur kuni -3°-ni, sajuta alal püsis nullis või veidi kõrgemal.

Sajualast mõni EMHI radaripilt:

.

.

.

.

.

.

Sula tõi Eestisse 23. detsembri öösel EUMETSATi satelliidipildil (http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3) valge pilvemassina Eesti kohal paiknev aktiivne lohk:

.

.

.

.

Selle järgnes edelast tsüklon, mis liikus üle Eesti. Arenevale pilvemassiivile on iseloomulik teravalt piiritletud servad ja sajualad:

.

.

Niisiis, kuna tsüklon oli arengufaasis, siis oli vähemalt sajupilvemassiivi serv täpselt määratletav ja samuti ka sajuala piir. Hiljem toimus pilvemassi hajumine (sajuala serv muutus hambuliseks). Nõrk tuul on aga sageli tsükloni loodeosas, eriti aga keskme lähedal, kus õhurõhugradient on väike. Seetõttu oli Eesti loodepoolmikus tuul nõrk ning 23. detsembri öö lohu kaasatoodud niiskes ja soojas õhumassis võis rahulikult areneda udu. Kuna tsükloni keskme lähedus hilisõhtuks eemaldus ja satuti seega siis suurema õhurõhugradiendiga piirkonda, siis tuul pöördus ja tugevnes, mis põhjustas udu hajumise.

Temperatuur langeb tavaliselt sajuga (eriti soojal suvepäeva, kui hakkab näiteks hoovihma sadama), sest sademete temperatuur on enamasti madalam kui maapinnalähedase õhu oma, sest maapinnast kõrgemal on enamasti külmem õhk. Vastupidi võib-olla olukord eelkõige külmal poolaastal. Kui külmem õhk on talvel pilvede kõrgusel (alla null kraadi), pilvedes on temperatuur alla nulli ja saab seega lund hakata sadama, kuid maapinna lähedal on sula, siis sajab tihti alguses vihma või vesist lörtsi, mis on sulanud lumi, kuid õhutemperatuur siiski langeb sademete madalama temperatuuri tõttu ja peatselt muutub sadu lumeks. Sellega on seletatav, miks sajuala servas sadas 23. detsembril vihma või lörtsi, kuid kaugemal, kus oli kauem ja tugevam sadu, lund ja miks temperatuur saju piires langes kuni -3 kraadini. Selline olukord on võimalik vaid siis, kui pole advektsiooni. Külma advektsiooni puhul küll võib põhimõtteliselt kirjeldatud olukord tekkida, kuid oma osa on selles külma õhu pealetungil, sooja õhumassi puhul muidugi lisanduv soe õhk ei lase sademetel temperatuuri eriti langetada. Ka enne sooja fronti, kui varem valitses kerge sula, võivad sademed õhku veidi jahutada ja vihmana algav sadu muutuda tugevaks lörtsi-või lumesajuks, kuid hiljem muutub sadu uuesti vihmaks (sooja frondi üleminekul - soe advektsioon). 2007/08. a talvel juhtus korduvalt nii, näiteks 19. jaanuaril.

Kl 22.30 paiku langes temperatuur Tallinnas järsult (+0-lt -2-ni). Sealjuures kadus udu ja tuul hakkas läänest puhuma ja tugevnema. Ei juhtu just sageli, et talvel toob läänetuul külma. Samas Rootsis oli kl 20 külma kuni 5 kraadi (Stockholmi ümbruses) ja pole ime, et temperatuur langes. Sellist olukorda võib siiski pidada ebatüüpiliseks.

Lõpetuseks üks snapshot Soome Rahvusringhäälingu õhtusest ilmateatest, kus pange tähele Lõuna-ja Edela-Soome vahel valitsevat suurt temperatuurikontrasti (diktori käe juures, läänes on külmem; kaart õhtul reaalselt mõõdetud temperatuuride kohta):

2009. aasta jõulud on valged

Kuigi ilm läheb jõuludeks nii mõnelgi pool sulale, ei jõua sadanud lumi ära sulada - seda tuleb rohkelt nii 20. detsembril (EMHI lubas millegipärast nõrka sadu - isegi samal päeval) kui lähipäevilgi juurde. Ka pole sula kuigi tugev, vaid tulemas on ilmselt üsna piiripealne olukord. Uueks aastaks läheb jälle külmemaks, kui ennustused lähevad täppi.

Huvitav on see, et talv on haaranud lausaliselt suurema osa Euroopast enda alla ja lund leidub hetkel paljudes kohtades. Isegi Suurbritannias oli suur osa maad lumega kaetud ja temperatuur alla nulli. Ka õhumassi kaardid (EMHI) 20. ja 21. detsembril näitavad talvist ilma kogu arvutatud alal:

Lume-ja pilvedeteemaline loeng 9. detsembril Tartus

Kolmapäeval, 9. detsembril loen Tartus, Tähe 4-170 laiale kuulajaskonnale. teemal "Lumi ja lumikeskkond". Loengu algus kell 18.00
Varuks on üllatusteema pilvede tekkest ja nende arengust.
Juttu tuleb sellest, mis see lumi õigupoolest on;

kuidas lumi tekib ja millised on lume vormid;

mis juhtub lumega siis, kui see on maha sadanud;

kuidas saab lume järgi ilma ennustada;

kas päriselt on ka kõik lumehelbed kordumatud ja sümmeetrilised;

millest tuleb see, et lumehelbed on kuueharulised;huvitavad optilised nähtused seoses jääkristallidega ja kuidas nende järgi ilma ennustada;

lume kasulikkus ja imelised omadused;

talvine äike;

ebatavalised ja väga haruldased loodusnähtused lume ja jääga seoses.
Üllatusteema pilvedest käsitleb seda, miks ja kuidas üldse pilved tekivad, milliseid pilvi on olemas ja kuidas nende järgi ilma ennustada, imelikke ja haruldasi pilvevorme.

Teade on ka siin: http://www.ilm.ee/?46721

Kindel tõend, et kliima soojeneb

Kliimamuutuseid ei saa ilmselt eitada (atmosfääri energiahulk suureneb, Browni liikumine ilmselt kasvab). Vaieldakse, mis seda põhjustab, kas ja kui suur on selles inimese osa (mingi osa kindlasti on, sest kuulume ju ühtsesse süsteemi Maa, mille süsteemiosad paratamatult mõjutavad üksteist) ning kas ja mida saaks ette võtta, et kliima enam ei muutuks. Vaidus käib seetõttu, et tegelikult pole ju piisavalt ja kindlaid andmeid täpsete põhjuste osas, samuti raskendab olukorda teema tugev politiseeritus.

Ain Kallis on päris palju propageerinud üht toredat tõestust (on ka Tõravere Observatooriumi peahoone teadetetahvlil, vähemalt hiljuti veel oli), mis on ilmselge kliimasoojenemise tõestus:

Pilt pärineb: changing-climate.co.uk

Ilma-ja kliimateemaline loengutesari ja mailitest

23., 24., 26. november Tartus Tähe 4 õppehoones.

See loengutesari on juba välja hüütud mõnes kohas, kaasa arvatud siin: http://www.ilm.ee/?46650, aga olgu siingi sellest lühidalt.

Loengutesari kutsutakse ellu teema olulisuse tõttu. Palju rõhku on pööratud esinemiste atraktiivsusele ja sellele, et igaüks leiaks sealt endale midagi uut ja huvitavat. Suurt huvi temaatika vastu näitas osalejatega vestlemine GLOBE õpetajate seminari kohvipausidel 14. novembril (vt: www.globe.ee/globe/seminar2009/) ja mailitest.

Mailitest tähendab suvalisest mailide nimekirjast (näiteks mõne kursuse või ülikooli listidest maililoend) juhuslikult väljavalitud mailidele toimuva ürituse info saatmist, et uurida, kui paljud kindlasti on asjast huvitatud. Nii kevadel toimunud äikeseteooria loengule kui toimuvale loengusarja puhul valiti 20 juhuslikku maili, kuhu saadeti info ja paluti tagasisidet kindla huvi kohta. Äikeseteooria vastu tundis huvi üks, loengusarja vastu aga 8 mailiomanikku. Selline tulemus on ka oodatav, sest äike on palju kitsam teema kui ilm või kliima laiemalt. Kui tuntakse huvi mõne toimuva ürituse (see sõna võib-olla mõnele ei sobi, sest tähenab justkui läbikukkunud üritust, aga hetkel paremat mõistet ka ei oska kasutada) puhul huvi, kui suur võiks oodatav huvi olla, siis kindlasti soovitan seda meetodit kasutada.

Igal juhul loengutesari on tulemas ja loodetavasti on huvilisi palju. Loenguruumi mahui veidi üle 100 inimese. Saab küsida, mõtteid avaldada, diskuteerida. Soovitan seda võtta kui võimalust, sest üldiselt on ikkagi sarnased loengud jne väga akadeemilised ja erialased, mitte suunatud nö kõigile.

Jugavoolust ja temperatuuridest

Jugavoolud ja kliimafrondid (meile on nendest olulisim polaarfront) on need, mis kujundavasd aastaaja ilmastiku, võivad tuua ja viia ühe või teise aastaaja ning nendega seostub sageli ka väga muutlik, isegi heitlik ja ohtlik ilm (tornaadod on sageli jugavooludega seotud).

Juuli külmalaine, mis põhjustas öökülma, tõi Eestisse polaarfront. Hiljem läks lausvihmaga soojaks, jällegi polaarfrondis põhjus ehk teiste sõnadega, suves oli katkestus sees. Kuna päike käib veel kõrgelt ja soojuse juurdevool on suur, siis päevad tundusid enam-vähem normaalse soojusega (15-18 kraadi).

Hetkel on Eestis ilm normikohane. Mõned sajad km idas, st Venemaal, on väga soe ja seda kuni Põhja-Jäämereni välja (vt ka http://ilm.ee/?46131 ning http://ilm.ee/?46134). Seda soojust eraldab läänepoolsemast parasvöötmelisele tavapärasest ilmast tihe tsüklonite kett. Nende lääneosas asub ka nõrk jugavool, mis kuumuse suunabki idas kaugele põhja. Teine, märksa võimsam jugavool asub Saksamaa ja Madalmaade kohal ning suunab nädala teisel poolel niiske ja sooja õhu Baltimaile. Paraku ilmselt ei jää soe uueks nädalaks püsima.

http://www.meteo.uni-koeln.de/meteo.php?show=En_We_We

http://fmi.fi/saa/saaulkom.html

.
.
.
.
.
.
.
.
.

Paremini tuleb Kesk-Euroopa jugavool siit välja:

http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20090714.gif

Vabandus

Vabandan lugejate ees, et viimasel ajal pole eriti sissekandeid olnud, sest seoses praktikumidega pole olnud ligipääsu Internetile. Tegelikult on pea iga päev juhtunud piisavalt huvitavat, et sellest saaks raamatu kirjutada, kasvõi juba käesolev jaan - ilmataat oskab pinget hoida, sest põhjapoole kerkida üritanud lõunatsüklon hoidis viimase hetkeni saju vähemalt Lõuna-Eestis küsimärgi all. Näiteks Tartus tuligi vihma. Tsüklon kannab endas suurt sooja, kuid meieni see ei jõua.

Lähipäevadel tuleb juttu kindlasti helkivatest ööpilvedest, mida on juunis olnud võimalik näha korralikult vähemalt kahel korral ning 13. juuni äikestest ja selle päeva äikesejahist ning paljust muustki. Ka Horisonti peaks üks artikkel lähiajal ilmuma. See ilmaennustamise jutt sai küll valmis ja kaks osa on juba veebis avaldatud, kuid linke veel ei anna.