23. detsembril oli õhtul Eesti jagatud justkui kaheks: sajuala piir kulges Lahemaalt põiki üle Eesti Pärnusse. Sealjuures sajuala servas sadas vihma, kuid kaugemal lund. Mõnes kohas oli lumesadu tugev. Seal, kus ei sadanud, nõrgenes tuul õhtu jooksul ning uduvine tihenes uduks (Mandri-Eesti loodeosa). Lõpuks pöördus lõunatuul ning hakkas läänest puhuma. Udu nõrgenes ja kadus. Lumesaju piires langes temperatuur kuni -3°-ni, sajuta alal püsis nullis või veidi kõrgemal.
Sajualast mõni EMHI radaripilt:
.
.
.
.
.
.
Sula tõi Eestisse 23. detsembri öösel EUMETSATi satelliidipildil (http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3) valge pilvemassina Eesti kohal paiknev aktiivne lohk:
.
.
.
.
Selle järgnes edelast tsüklon, mis liikus üle Eesti. Arenevale pilvemassiivile on iseloomulik teravalt piiritletud servad ja sajualad:
.
.
Niisiis, kuna tsüklon oli arengufaasis, siis oli vähemalt sajupilvemassiivi serv täpselt määratletav ja samuti ka sajuala piir. Hiljem toimus pilvemassi hajumine (sajuala serv muutus hambuliseks). Nõrk tuul on aga sageli tsükloni loodeosas, eriti aga keskme lähedal, kus õhurõhugradient on väike. Seetõttu oli Eesti loodepoolmikus tuul nõrk ning 23. detsembri öö lohu kaasatoodud niiskes ja soojas õhumassis võis rahulikult areneda udu. Kuna tsükloni keskme lähedus hilisõhtuks eemaldus ja satuti seega siis suurema õhurõhugradiendiga piirkonda, siis tuul pöördus ja tugevnes, mis põhjustas udu hajumise.
Temperatuur langeb tavaliselt sajuga (eriti soojal suvepäeva, kui hakkab näiteks hoovihma sadama), sest sademete temperatuur on enamasti madalam kui maapinnalähedase õhu oma, sest maapinnast kõrgemal on enamasti külmem õhk. Vastupidi võib-olla olukord eelkõige külmal poolaastal. Kui külmem õhk on talvel pilvede kõrgusel (alla null kraadi), pilvedes on temperatuur alla nulli ja saab seega lund hakata sadama, kuid maapinna lähedal on sula, siis sajab tihti alguses vihma või vesist lörtsi, mis on sulanud lumi, kuid õhutemperatuur siiski langeb sademete madalama temperatuuri tõttu ja peatselt muutub sadu lumeks. Sellega on seletatav, miks sajuala servas sadas 23. detsembril vihma või lörtsi, kuid kaugemal, kus oli kauem ja tugevam sadu, lund ja miks temperatuur saju piires langes kuni -3 kraadini. Selline olukord on võimalik vaid siis, kui pole advektsiooni. Külma advektsiooni puhul küll võib põhimõtteliselt kirjeldatud olukord tekkida, kuid oma osa on selles külma õhu pealetungil, sooja õhumassi puhul muidugi lisanduv soe õhk ei lase sademetel temperatuuri eriti langetada. Ka enne sooja fronti, kui varem valitses kerge sula, võivad sademed õhku veidi jahutada ja vihmana algav sadu muutuda tugevaks lörtsi-või lumesajuks, kuid hiljem muutub sadu uuesti vihmaks (sooja frondi üleminekul - soe advektsioon). 2007/08. a talvel juhtus korduvalt nii, näiteks 19. jaanuaril.
Kl 22.30 paiku langes temperatuur Tallinnas järsult (+0-lt -2-ni). Sealjuures kadus udu ja tuul hakkas läänest puhuma ja tugevnema. Ei juhtu just sageli, et talvel toob läänetuul külma. Samas Rootsis oli kl 20 külma kuni 5 kraadi (Stockholmi ümbruses) ja pole ime, et temperatuur langes. Sellist olukorda võib siiski pidada ebatüüpiliseks.
Lõpetuseks üks snapshot Soome Rahvusringhäälingu õhtusest ilmateatest, kus pange tähele Lõuna-ja Edela-Soome vahel valitsevat suurt temperatuurikontrasti (diktori käe juures, läänes on külmem; kaart õhtul reaalselt mõõdetud temperatuuride kohta):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar