Kuvatud on postitused sildiga Sündmus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Sündmus. Kuva kõik postitused

pühapäev, 25. november 2012

Tsüklonaalsete tormide päev

NB! Uus algusaeg: kl 14
Seoses 8. augusti konvektiivsete tormide tähistamisega tekkis mõte tähistada ka tsüklonaalseid torme. See mõte tehakse teoks. Täpsemalt loe palun: http://ilm.ee/?510914
Uudiseid: lisandunud on kaks ettekande soovi ja see tähendab, et ilmselt tuleb teha päris konverents, sest 15 min + küsimused on iga ettekande kohta liiga vähe.
Kui tahate osaleda, siis saate märku anda Facebookis: http://www.facebook.com/events/459575824077656/ või siin kommentaariumis. Osalemissoovist teatamine on ainult soovituslik, kuid see aitab paremini ruume ja kohvilauda planeerida. 

teisipäev, 2. oktoober 2012

Pilvejahi lõpetamine

Lõpuks on kindel, et Pilvejahi pidulik lõpetamine toimub 26. oktoobril algusega kl 14 Tallinna Teletornis.
Kuigi huvi on iga aasta väga suur olnud (40-60 inimest reaalselt kohal, potentsiaalseid huvilisi üle 100), siis seekord on kohtade arv väga piiratud, mistõttu sinna saab tulla vaid kutsetega. Kutsed saavad muidugi tublimad pilvehuvilised, kes on palju pilte saatnud, neil liike määranud ja näitavad üldse teema vastu suurt huvi üles. 
Kui siiski juhtub, et näiteks kohti on 10 ümber, aga kutsetega huvilisi on näiteks 6, siis valitakse arvatavasti konkursil osalejate hulgast vabadele kohtadele veel inimesi. Põhimõtteliselt saaks sinna ka vabade kohtade jäägi puhul need, kes pilte pole saatnud, aga kel on tõsine huvi või kes sooviksid teha mingit normaalset ettekannet (huvitav ja õpetlik). Selleks tuleb teada anda, et saaks nö järjekorda lisada.

kolmapäev, 26. september 2012

Kodulehekülge on uuendatud!


Ettekanne tundus inimestele meeldivat, sest tekitas väga suurt entusiasmi. Kokku jätkus juttu 1,5 tunniks.
Slaidid on siin (viimane fail!): http://ilm.ee/kola/pildid/jyri
Hoiatus: laadige slaidid paremklikiga alla ja vaadakse seda TÄISEKRAANESITUSES, sest muidu tekivad kattuvad slaidid ja teil läheb info kaduma.
*************************************************************

Keeristorm Tallinnas? Vaevalt küll. Olukorda peaks selgitama see slaid ja väike kokkuvõte,
http://www.ilm.ee/index.php?510700


*************************************************************
Kes pole lähemalt uurinud või ei käi kuigi sageli, aga huvi oleks, siis teadku, et see on uuenenud ja uueneb ka lähiajal, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/, näiteks on uus sektsioon "Lugeja küsib". Seega, kui on vähegi millegi vastu huvi, mis ilma ja atmosfääri puudutab, küsige julgesti ja saab ka kodulehekülge täiendada. 
Mis liiki pilv on fotol? Selle kohta saab rohkem teada reedel kl 18 Paides.

esmaspäev, 24. september 2012

Pilvede tutvustus Teadlaste öö raames


Annan teada, et kel huvi ja võimalust, siis kutsuti mind rääkima pilvedest Teadlaste öö raames. Ettekanne on reedel (28.9.) Paides algusega kl 18 ajakeskuses Wittenstein: http://www.ahhaa.ee/paide.
Kui teate potentsiaalseid huvilisi, siis palun andke neile see teade edasi. 
Kui ei saa tulla, siis pole ka kõige hullem, panen ettekande http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ alla.



Valik pilvi

teisipäev, 7. august 2012

Kutse 8. augusti pagikuninga tähistamisele

Kokkuvõte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/konvektiivtormid.htm
Kokkuvõte on saadaval ka siit: http://www.ilm.ee/?510526, lisaks on plaan teha detsembris või jaanuaris analoogne infopäev tsüklonaalsete tormide kohta ja seda ka otse üle kanda.
Pagikuninga (ja teiste konvektiivsüsteemide) aastapäeva tähistamine osutus väga edukaks, kohale tuli 6 inimest, mis osutus ideaalseks, ettekandeid oli neli ja tähistamine üldse kokku kestis kl 15-19, muuhulgas sõime head torti, proovisime imelisi tee- ja kohvisorte, nautisime head seltskonda, väga huvitavaid ettekandeid ja jõime šampust. Kokkuvõtte teen täna õhtuks ja panen ka lingid.

8. augustil tähistame ilm.ee kontoris pagikuninga aastapäeva. Täpsem info on siin: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/08/8-augusti-tahistamine.html.
Kuna mõned inimesed tulevad Lõuna-Eestist, siis algusajaks määrati kell 15. Lisaks tulevad kohvi- ja teemeistrid pakkuma ja näitama huvitavaid ja haruldasi kohvisorte ning saab teada, mis asi on masinatee. Ettekande tegemiseks on avaldanud soovi kaks inimest, seega koos minuga on kolm ettekannet, kaks neist on seotud pagikuninga ja konvektiivsete tormidega, üks on kultuurilooline ja üldist silmaringi avardav. Kes ei tea, mis on pagikuningas, saab ülevaate siit: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm

laupäev, 4. august 2012

8. augusti tähistamine

Plaan on korraldada ilm.ee kontoris Tallinnas  8. augusti pagikuninga mälestus/meenutusüritus (sõna "üritus" mitte seostada millegi läbikukkunuga, sest see on minu jaoks väärseos). Plaanis on pakkuda kooki/torti ja šampust (või mahla, samuti on kohvi) ja siis esiteks seda tähelepanuväärset sündmust meenutada, vaatame pilte, jagame kogemusi ja tahaks ka vähemalt kolm ettekannet teha. Üks võiks olla huvliselt, teine teadlaselt, kolmas sünoptikult, midagi ütlen ka ise, nii et saavad kaetud erinevad vaatepunktid. Kui on soov esitada mingi ettekande enda poolt (võib ka konvektiivtormidest üldisemalt rääkida, niikuinii põnev teema ju), siis teada anda, et sellega arvestada.
Kogunemine on siis 8. aug. kl 14-15, võib ka hiljem, kui selgub, et nii vara ei saa, kuid päeva ei tahaks muuta, nv on niikuinii kõik laiali, pealegi pole siis ikkagi õige päev. 
Kui on veel neid, kes võiks asja vastu huvi tunda, võib teate vabalt neile edasi saata, ehk saavad kah kohale tulla ja osa võtta. NB! Kokku tulevad reaalsed asjatundjad ja teadlased.
Asukohast: Tallinn, Ristiku 10; kui ollakse ühistranspordiga, siis (kesklinnast) istuda nr 40 peale ja Telliskivi peatuses maha tulla - oletegi otse ukse ees.
Maja ees on ka tasuta parkimisplats, senimaani on ruumi seal alati jätkunud.

laupäev, 22. oktoober 2011

Uus meteoroloogiaraamat

Hiljuti esitleti uut meteoroloogiaraamatut. See on M. Jürissaare 1998. a. ilmunud "Meteoroloogia" täiendatud ja parandatud trükk. Hind on kõrge, isegi kõrgem kui oli 2007. a. ilmunud "Lennundusmeteoroloogial". Täna käin raamatupoes ja tutvun raamatuga. Kui raamat osutub piisavalt asjalikuks ja kasulikuks, siis peab selle ostma. http://www.apollo.ee/product.php/0998531

Ühe asja võiks veel ära mainida. Juba mõne nädala eest kuulutas Õhtuleht välja pilvede pildistamise konkursi, http://www.ohtuleht.ee/fotokonkurss/eestipilved/tutvustus. Mis asjaoludel selline konkursi mõte tekkis ja välja kuulutati, on mulle teadmata. See sarnaneb mõneti ilm.ee juba aastaid välja kuulutatud ja traditsiooniks muutunud pilvede pildistamise konkursiga. Hetkel käib ilm.ee-s juba uus konkurss, mille väljakuulutamisse septembris suhtusin üpris leigelt, sest eelmine alles lõppes ja kui selliseid konkursse liiga sageli, praktiliselt vaheajata teha, siis võivad inimesed lihtsalt sellest ära tüdineda ja pilte saadavad vaid üksikud inimesed. Õhtulehe konkursi puhul võiks olla pildi juures selgelt välja toodud pildistamise aeg ja koht. Minu jaoks on fotode väärtus palju väiksem, kui need asjaolud on teadmata.

reede, 23. september 2011

Pilvejaht 2011

11. septembriga lõppes 2011. a. pilvejahile fotode saatmine. Selle aja jooksul on pildid hinnatud, kommenteeritud ning täna (23.9.) toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Ahhaa telgis pilvenäitus ja auhindade kättejagamine. Kahjuks möödunud korrale jääb lõpetamine küll alla, aga pildisaak oli jällegi vastupidiselt parem. Tegin ka kokkuvõtte:

http://ilm.ee/kola/pildid/PILVEJAHT_2011/ (Pilvejaht_2011)

laupäev, 23. aprill 2011

Aprillikuumus 11 aastat tagasi


Kiudpilved 5.4.2011 Tallinna kohal

Praegu on ilmad aprilli kohta meeldivalt soojad, st temperatuur on vähemalt päeval üle +10°C. Suurem soojus jääb Euroopa kesk- ja lääneossa, sest soojust hoiab seal Hispaania kohal asuv ulatuslik madalrõhkkond. Tsükloniga seoses on Pürenee poolsaarel jahe ja ebapüsiv ilm. Kui sama tsüklon asuks Kesk-Euroopa kohal, saaksime sama sooja, mis oli 2000. aastal. Väljavõte M.Merilaini jutust http://www.ilm.ee/?48779:

Laupäevast kuni esmaspäevani tekib Läänemere ümbruses ja Skandinaavial mitu uut kõrgrõhukeset, mis peaksid kindlustama rahuliku ja päikesepaistelise ilma. Õhutemperatuur rekordilähedaste näitudeni ei tõuse, sest õhumass meie kohal 1,5 km kõrgusel on napilt positiivse temperatuuriga. Seega on kõige tavalisem maksimumnäit 14-15°C, lõunapiiri lähedal kraad või paar rohkem. Samade kuupäevade kõige kõrgemad näidud pärinevad lähedasest 2000.aastast, mil maksimum ulatus 20...25°C-ni, 24. aprillil koguni 27,6°C-ni Kundas. Sel päeval oli meie kohal juba tõeliselt suvine õhk lõunalaiustelt, sest 1,5km kõrgusel oli õhumassi temperatuur +10 °C ja enam. 11 aasta tagune soojalaine lõppes ränkade öökülmadega mai algul, kus Arktikast kohale rutanud õhumass andis 2m kõrgusel kuni -6 ja maapinnal koguni -10 kraadi.

Ka endal on see aeg meeles. 24. aprill oli rekordkuumusega päev, kui temperatuur tõusis üle 27°C. Ilm oli peamiselt selge ja mõõduka lõunatuulega. Juba kell pool 9 hommikul oli sooja 18°C! Päevaks muutus palavus ebameeldivaks. Südasuvel oleks selline temperatuur ehk muiduolemiseks jne hea, kuid õppetööks kindlasti ei sobinud. See on üldse üks kõige kuumemaid koolipäevi, mis olnud. Umbes sama palav oli ka üks maipäev 2003. aastal, sest siis jõudis Eestisse troopiline õhumass. Veel palavamaid koolipäevi võis kogeda 1995. aasta mais, kui vähemalt sisemaal oli temperatuur 30°C läheduses.

neljapäev, 31. märts 2011

Kodulehekülg

Tegin endale viimaks paar lehekülge, mille leiab siit: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.

2010. a. ilmastiku kokkuvõtet on veidi parandatud ning lisatud on fotosid: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2010.htm

Nii, nüüd on kodulehte veidi korrastatud. Enne olid lingid seal "nagu jumal juhatas", nüüd veidi parem. Kahjuks ei ole võimalust teha navigation-sektsiooni või link bar-i, mistõttu hetkel tundus kõige parem teha kaks veergu, millest üks jutu ja piltide, teine aga linkide jaoks.

Millegipärast oli see lehekülg veebis mittenähtav: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/halod.htm ja seda ilmselt mitu päeva. Nüüd peaks olema jälle nähtav.

Paar pilti ühe kodukajutu juurde, sest neid pilte ei saa sinna üles panna.





teisipäev, 22. märts 2011

23. märts on meteoroloogiapäev

Seda tähistatakse Eestis 23. märtsil koos veepäevaga EMHIs, rohkem: http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887.
Minu ettekanne räägib pilvejahi konkursist: http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1418,1419. Kahjuks on seekord võimalik teha ainult posterettekanne, sest kuna konverents on kahasse Eesti Veeühinguga, siis ei jätkunud ruumi esinejate rohkuse tõttu.
Poster on pdf-na kättesaadav siit: http://www.ilm.ee/kola/pildid/artprint/. NB! Alumises failis on info veidi korrektsem. Kuna failid on väga suured, siis aeglase ühenduse puhul võib katkestada laadimise serverist.
Meteoroloogiapäev oli tore ja kõigile meeldis. Paar ettekannet olid sellised, mis kütsid kirgi üles. Pärast ametlikku osa oli toidlustus praest kuni magusate suupisteteni ning joogiks pakuti teed, kohvi, vett ja veini.
Ilm muutus peaaegu äärmuslikult päeva jooksul. Päev algas säravalt selge ilmaga ja nõrga või mõõduka tuulega. Veel kl 10 oli selge ilm, kui konverents põhimõtteliselt algas. Aga juba lõunaks oli järgnevus jõudnud nii kaugele, et kiudkihtpilved asendusid kõrgkihtpilvedega. Kiires loodevoolus saabusid üha paksemad pilved ja õhtu poole sadas veidi lund. Vaheaja oli väga huvitav kõigil vaadata taevasse ja imestada selle üle, kui palju võib ikka ilm paari tunniga muutuda.
25. märtsi öösel õnnestus Tartus jälgida ebatavaliselt tugevat lumemöllu, ei teagi, kas midagi sellist ongi varem nähtud. Ehk saab varsti pilte ja vähemalt ühe video sellest ka üles panna.
Järgnevalt mõned pildid konverentsilt.
Doktorandid ja A.Järvet
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Hästi toredalt oli kujundatud aeroloogiline diagramm.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Posterettekanne pilveküttidest

pühapäev, 2. jaanuar 2011

Osaline päikesevarjutus 4. jaanuaril

Eestis saaks 4. jaanuaril jälgida suurevõitu osalist päikesevarjutust. Madala päikese ja pilvise aja tõttu on varjutust ebamugav jälgida ja võimalik, et midagi ei näe, kui ilm madal-lauspilves. Kõige huvitavam variant oleks kõrgkihtpilvedega lauspilvisus, mille puhul on päikeseketas küll nähtav, aga kiirgus nii palju pilvede tõttu vähenenud, et vaatlemiseks kaitsevahendeid pole vaja.
Päikesevarjutus võib mõjutada õhutemperatuuri, kuid mõju olemasolu ja suurus sõltub paljudest asjaoludest. Kui päikese maksimumkõrgus horisondist jääb alla 10 kraadi, siis sõltub õhutemperatuur enamjaolt pilvisusest ning õhumassidest ja nende vahetusest (advektsioonist). Kui ilm on detsembris ja jaanuaris väga rahulik, selge ja külm, siis võib päikese mõju olla märgatav ja temperatuur tõusta 5 ja enamgi kraadi. Sellisel juhul oleks ka Eestis võimalik märgata varjutuse mõju õhutemperatuurile. Praegusel ajal pole spetsiaalseid ja nö käsitsi mõõtmisi vaja teha, sest ilmajaamades jm mõõdetakse automaatselt temperatuuri. Kel võimalusi, viitsimist ja tahtmist, võib seda (käsitsi mõõta) sobiva ilma puhul muidugi teha.

http://www.ilm.ee/?48342

http://www.astronoomia.ee/vaatleja/3264/

neljapäev, 28. oktoober 2010

Tsüklon ja antitsüklon

Juba hulk päevi tagasi kirjutasin meie ilmastikule nii omastest ja olulistest süsteemidest nagu tsüklon: http://www.ilm.ee/?48020 ja antitsüklon: http://www.ilm.ee/?48026. Neid on viimastel päevadel pisut täpsustatud ja parandatud ning lisatud selgitavaid jooniseid. Suur tänu T.Tanilsoole ja M.Merilainile, kes lugesid need üle ja kinnitasid, et sisuliselt on asi korrektne. Kuna eesti keeles ei ole meteoroloogiaterminoloogia just kõige paremini välja kujunenud, siis paratamatult on seal ka suuremal või vähemal määral kohmakaid tõlkesõnu ja isegi paar mõistet, mis on jäetud inglisekeelseks.
Tallinnas toimub 28.-29. oktoobril põnev teaduskonverents, millest leiab rohkem infot siit: http://teadus.err.ee/teaduskonverents/index.php. Kes veel ei tea, võiksid tutvuda: http://teadvus.wordpress.com/.

esmaspäev, 11. oktoober 2010

Ebatavaline soojus Gröönimaal






.


.



Raske uskuda, et 10. oktoobril oli Gröönimaal, täpsemalt Nuukis kuni 20 kraadi sooja, mis ka registreeriti:
http://www.wunderground.com/history/station/04250/2010/10/10/DailyHistory.html?req_city=NA&req_state=NA&req_statename=NA
Isegi südasuvisel ajal on seal temperatuur heal juhul tavaliselt 10 kraadi ümber. Praegusel ajal on seal klimatoloogiliseks normiks -2...+4 kraadi. Õhumasside kaardilt võib näha, et soojus on saabunud ühe ulatusliku tsükloniga, mis on P.-Ameerika kirdeosa ja Atlandi ookeani kohal ja soe õhumass on jõudnud Gröönimaa keskosani, ainult päris põhjaosas on tavapärane külm õhumass.




.



.



.

.

Praegusel ajal 20 kraadi on isegi Eestis väga vähereaalne. Üks rekordiliselt soojadest sügisetest Eestis oli 2000. aastal, siis oli veel detsembris sooja kuni 10 kraadi, oktoobri esimestel päevadel aga veidi üle 20 kraadi, kuid 10. oktoobriks oli juba tavaline jahe sügisilm, maksimumtemperatuur vaid 8 kraadi, järgnevatel päeval oli sooja taas üle 10 kraadi.

Temperatuuri Gröönimaal saab vaadata Taani Ilmateenistuse kodulehelt siit:
http://www.dmi.dk/dmi/index/gronland/vejrobservationer_gron.htm

pühapäev, 25. aprill 2010

24. aprillil 2000. a. (10 a tagasi) oli Eestis kuni 28 kraadi sooja!

Kuidas olid ilmaga lood aprillis 2000?

2000. aasta aprill oli väga tavatu oma suvisuse poolest: kui kuu algus välja arvata, oli suurem osa kuust vähemalt sisemaal täiesti suvine – enamikel päevadel oli vähemalt 15-20º sooja, isegi Tallinnas tõusis mitmel päeval temperatuur üle +20º.
Juba märtsis algas kevadine ilm, sest kuu lõpus oli mitmel päeval 5-10º sooja. Aprilli algus oli jahe ja sajune, temperatuur enamasti alla +10º, kuid 4. aprillil saabus soojalaine ja temperatuur tõusis üle +10º, järgmisel päeval samuti (vt meenutusi aprillis). Seejärel oli paar päeva üsna jahedad, kuid siis läks jälle soojemaks ja kuni kuu keskpaigani oli mõni kraad üle või alla +10º, seega suhteliselt soe. Kuid juba 17. aprillil lubati kuni 15º sooja ja äikest, edaspidi kuni 20º või enam sooja ja nii läks kuni kuu lõpuni. Isegi pärast kuumalainet 23.-25. aprillil lubati 29. aprilliks Lõuna-Eestisse kuni +25º ja mujal oli +20º ümber, vahepeal oli veidi jahedam, alla +20º, kuid ikkagi 12...17 kraadi. Mitmel aprilli päeval lubati äikest (tavalisel aastal kas ei lubata aprillis kordagi äikest või maksimaalselt kuni 2 päeval, 2000. aastal oli neid päevi vähemalt 5). Päris jahedaks läks alles mai alguses, kui mõnel päeval oli sooja ainult 4-6º ja sadas lund või lörtsi. Seegi oli siiski ajutine, sest edaspidi oli jälle mais mitmel päeval sooja 20-25º, oli niiske, sadas tihti hoovihma ja oli äikest.
Kogu suvi oli aga keskmiselt soe (juuli keskmine oli +16,3 kraadi), ent sajune. Väga sageli sadas hoovihma ja palju oli äikest ning paljud inimesed pidasid suve läbikukkunuks. Ainus „päris“ kuumalaine (see mõiste on väga suhteline, tinglikult võiks näiteks ju +10-15º märtsis või +20º aprillis ka kuumalaineks pidada) oli juunis jaanipäeva eel, kui temperatuur ulatus +30, edaspidi temperatuur nii kõrgele õieti ei ulatunudki, siiski mitmel päeval oli +25º ümber sooja.

Enne kui pöördume 2000. aasta kuuma aprillipäeva juurde tagasi, teeme esialgu põike ilmateadetesse. Ilmateateid hakkasin esimesena jälgima televisioonist ja just ETV õhtustest uudistest. Juba 1996. aastast on mälestus külmalainest, kui Lapimaal oli -50 kraadi. Keegi oli vist seda spetsiaalselt filminud ja uudistes näidati ka, kuidas selline pakane välja nägi. Õhtul tegi Peep Taimla ETV ilmateates sellest samuti paari sõnaga juttu, Skandinaavia keskossa oli kirjutatud külmakraadideks 46 kraadi. Eesti pääses siiski õige kergelt, sest minimaalne temperatuur oli umbes -31 kraadi (lõppenud talvelgi oli rohkem külma). Aga see selleks.
Aja jooksul hakkasin ka raadiost ilmateateid kuulama, kuid kooli tõttu eelkõige pärastlõunaseid, mistõttu sünoptikute pikemad jutud jäid tundmata. Nendeni jõudsin alles 2001. aasta suveks. Meeles on just eelmine päev (23.4.2000), mis oli samuti päikeseline ja väga soe (tavaliste toariietega hakkas väljas palav) ja siis õhtupoolikul öeldi ilmateates homse kohta, et sooja tuleb 22-27º. Kuigi mingit adekvaatset arusaama tollal polnud, kui soe või külm on aprillis normiks, tundus selline prognoos ometi hämmastav. Veel eelmistel päeval ei lubatud ühekski päevaks üle 24º sooja.
Lõpuks jõudis see soe päev kohale. Kuna käisin alles 4. klassis ja kool oli pärastlõunasel ajal, võis nautida sooja hommikut. Isegi hommik oli aprilli kohta ebatavaliselt soe – temperatuur oli päikesetõusu ajal kindlasti üle +10º temperatuur tõusis kiiresti. Taevas oli mõistagi väga hele soojavine tõttu, mõõdukas tuul oli lõunast. Koolimineku ajaks oli temperatuur juba +20º piiril.
Ka koolis räägiti ebatavalisest soojusest. Sel päeval on meeles/mulle teada ainus juhtum, kui inimest narriti meteoroloogilistel põhjustel: üks klassivend väitis, et sooja pidi tulema ainult 7 kraadi ja teda siis narriti. Ennast püüdis ta õigustada küll katkise termomeetriga, küll sellega, et ta kuulis ilmateadet valesti.
Alguses olid muidugi kõik sooja päeva pärast rõõmsad ja mängiti õues, kuid pärastlõunal siiski eriti välja ei tahetud minna, sest ilm oli liiga palav ja eelistati märksa jahedamaid siseruume.
Õhtuks tuli merelt briis ja temperatuur langes alla +20º, mis pakkus mõnusat leevendust ja värskust liiga kuumaks kippunud päevale. Siiski oli veel päikeseloojangu ajal Tallinnas umbes 18º sooja ja loodus lõhnas aroomide tõttu väga hästi. Lõunas ja edelas võis märgata üsna suuri pilverünki, kuid need olid silmapiiril ja midagi oodata ei osanud.
Järgmisel päeval üks inimene ütles, et öösel oli äikest olnud, sest sadas vihma ja korra lõi kõik valgeks. Kahjuks ma pole seda väidet püüdnud mingil põhjusel isegi mitte kontrollida (ilmselt tuleb see töö ette võtta).
Lehed olid aga uudiseid täis, kui kuum ikkagi oli olnud, näiteks Tallinnas oli 194 aasta kõige kuumem aprillipäev (Postimehe uudis, vt http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/25/), mõnel ajalehel oli see ka esikaane suureks uudiseks, nii et sellest ikka räägiti. Sõnumilehel (liitus 2000.aasta suvel Õhtulehega) oli uudistes toodud millegipärast õhtused „maksimaalsed“ temperatuurid suuremates linnades, kõige kõrgem oli +26,6 või 26,7º Võrus ja Valgas; Tallinna linna kohta oli kirjas vaid veidi üle +18º, märkusena toodud, et ilma muutis jahedaks ootamatu merebriis, online´s vt uudist:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=74423
Briisimärkuse kohta olgu öeldud, et vinutuule ehk briisi üheks eelduseks on piisava temperatuurivahe olemasolu mere ja maa kohal, see peaks olema vähemalt 8º, kuid 24.4.2000 oli merevesi vaid 2-3º soe ja kohati oli koguni jäätükke, nii et üllatuslik briis olla ei saanud. Et aga kõige soojem oli enne briisi siiski põhjarannikul (Kundas +27,2º), oli üsna ootuspärane, sest õhk ju soojeneb maa kohal liikudes ja saavutab Eesti puhul mererannikule jõudes maksimaalse temperatuuri. Siiski sõltub sellise olukorra väljakujunemine mitmest asjaolust, käesoleval aastal on soe maatuulele vaatamata olnud just Lõuna-Eestis, põhjuseks lumikate ja et tegemist on olnud sooja sissetungiga või sooja õhumassi asumine Eestist lõuna pool. Tol aprillipäeval oli kogu Eesti ühtlaselt „kaetud“ sooja õhumassiga ja selline olukord sai välja kujuneda.
25. aprillil lubati siiski jahedamat ilma ja kohati äikest. Vähemalt Tallinnas äikest ja vihma ei tulnud, kuigi endiselt oli väga soe, aga tuuline ning ilm läks päeva peale pilve. Valdavalt oli kihtrünkpilved, mis omavahel viimaks liitusid. Kuna aga päev oli kuiv ja väga soe, siis veedeti see võimalikult palju õues olles.

Mida kirjutati tolleaegsete ajalehtede ilmateadetes? Sünoptilise tagapõhja poolest oli kõige põhjalikum ilmateade Õhtulehel. Kuigi seal muidugi frontides jmt eriti ei räägitud, siis vähemalt baarilised süsteemid olid mingil viisil kirjeldatud ja üldine ilm Euroopas samuti. Kuna olen alates 1999. aasta oktoobri keskpaigast kogunud ilmateateid ajalehtedest ja need kõik arhiveerinud, siis need on mulle kättesaadavad (vanu ajalehti saab ka hästivarustatud raamatukogudest tellida, näiteks Tallinnas Akadeemilises Raamatukogus või TÜ Raamatukogus, haruraamatukogudes võib asi nii ja naa olla) ja tegin fotosid ning lisaks kirjutasin need tsitaatidena välja (seega kõik vead jne on säilitatud, samuti peetakse korrektsemaks vahemike väljendamiseks kasutada „kuni“ märgina kriipsu, mitte aga kolme punkti, kuid ilmateadetes on just kolm punkti kinnistunud):

Ilmateated sellest perioodist:
24. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Kevadsoojuses areneb tärkav loodus kiiresti. Metsatukad muutuvad Eestimaal järjest rohelisemaks ja tänane päev aitab sellele tublisti kaasa. Peaks olema üks aprillikuu palavamaid päevi.
Venemaa kohal laiuva kõrgrõhuala lääneservas peaks õhutemperatuur tõusma 20...27ºCni.
Enamvähem sama soe ilm on täna ka Poolast kuni Balkanimaadeni.
Saksamaa lõunaosas on teine kõrgrõhkkond, kuid meie omast jahedam. Üle 20ºC tõuseb temperatuur ka Vahemere ääres Hispaanias.
Pilves ja vihmane on ilm Briti saartel, Biskaia lahe ümbruses, Põhja-Itaalias, Aadria mere idakaldal, Türgis, Rumeenias, Lääne-Ukrainas, Taanis ja Lõuna-Rootsis. Lapimaal aga puistab siin-seal lund väi lörtsi.
Homme ülehomme on meil ilm vihmahoogude järel juba märksa jahedam ning nädala lõpp toob veelgi kargemat õhku.
Täna on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm.
Puhub kagu-ja lõunatuul 3...8 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 22...27 kraadini, kuid tuulepealsetel rannikualadel on sooja vaid 11...16ºC.
25. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Suviselt sooja ilma eest tuleb meil tänada kõrgrõhkkonda, mis mõned päevad tagasi Skandinaavia lõunaosa kohal tekkis ning sealt siis ida suunas liikudes eilseks Venemaa lääneossa jõudis. Ka täna on Eestis tunda selle kõrgrõhkkonna mõju, kuid seda vaid vabariigi idaosas, sest Läänemere kohalt läheneb saartele ja Lääne-Eestisse madalrõhulohk, mis kannab lähemale ka sajuala ning äikese.
Lohutuseks on see, et sajune on ka suurem osa Euroopast, sest valdavat valitsevad kontinendil madalrõhkkonnad.
Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Lääne-Eestis sajab paiguti hoovihma, võib olla äikest. Puhub kagu-ja lõunatuul 5...10 m/s. Sooja on 17...24, saartel 10...16 kraadi.
26. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Venemaa soe kõrgrõhkkond on lahkumas ja nädalalõpul läheneb loodest uus, külm kõrgrõhkkond.
Õhumassivahetusega võib kaasneda hoovihm ja äike.
Jahedamaks muutub ilm ka Skandinaavia maadel ja Soomes. Kesk-Venemaal püsib täna veel päikesepaisteline ja palav ilm. Soe on endiselt Ukrainas ja Balkanil, kuid seal tekivad päeval hoovihmad ja äikesepilved. Vihma ja kohati äikest on ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel.
Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma ja olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Sooja on 8-14, Kagu-Eestis kuni 21 kraadi.
Homme on muutliku pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2-8, päeval 7-14, kohati kuni 17 kraadi.
Reedel on muutliku pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub valdavat kirdetuul 3-8 m/s, päeval rannikualadel puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +6 kraadi, päeval on 7-14 pügalat sooja.“
27. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Ilma hakkab üha enam kujundama külm Islandilt pärit kõrgrõhkkond. Tänaseks jõuab see Skandinaavia kohale, tagades meile kuiva ja valdavalt päikesepaistelise, kuid senisest jahedama ilma. Olulist ilma muutumist pole ette näha ka lähematel päevadel, sest eelpool mainitud kõrgrõhkkond liigub meile veelgi lähemale.
Kui vaadata Euroopat tervikuna, siis torkab silma see, et kontinent on jagatud kahe väga erineva õhumassi vahel – idapool on soe ja läänepoolel külm. Nii tõuseb Venemaal, Ukrainas ja paiguti Kesk-Euroopas temperatuur 23...27 kraadini.
Traditsiooniliselt soojades piirkondades Pürenee poolsaarel ning ka mujal Vahemere ümbruses on sooja vaid 10 kraadi ringis. Samas soe kõrgrõhkkond nihkub üha kaugemale Venemaa idaossa, avades tee läänepoolt peale tungivale külmale õhule.
Täna on muutliku pilvisusega sademeteta ilm. Puhub valdavalt kirdetuul 2...6 m/s. Sooja on 7...14, kohati kuni 17 kraadi.
Homme ja ülehomme on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub idakaarte tuul 3...8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0...+6, päeval 12...17, rannikualadel paiguti 9 kraadi.“


Täna (24.4.) kõige soojem ja külmem
Tallinnas kõige soojem on olnud +27,2°C (2000) ja külmem -7,2°C (1955).
Tartus kõige soojem on olnud +27,3°C (2000) ja külmem -8,1°C (1981).
Rekordilised aastad
Tallinna kõige soojema rekordeid on enim aastal 2000 (13) ja kõige külmema rekordeid on enim aastal 1980 (12) . Tartu kõige soojema rekordeid on enim aastal 1990 (15) ja kõige külmema rekordeid on enim aastal 1867 (12). Allikas: ilmajaam.ee
Aastal 2000 kõige soojem ja kõige külmem
24. aprillil on olnud kõige soojem ja kõige külmem:
Tallinnas +22,4 kraadi 1921. aastal ja -7,2 kraadi 1955. aastal;
Tartus +24,8 kraadi 1995. aastal ja -8,1 kraadi 1981. aastal.
Allikas:
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/24/
25. aprilli 2000. a. ilmateade: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=74408

Tallinnas on kõigile vabalt kättesaadav enam kui 10 aasta jooksul TTÜ Mustamäel mõõdetud temperatuur (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm), millest saab soovitud ajavahemike kohta lasta genereerida graafikuid. Esimesena on toodud palava aprillinädala teisel aga 24. aprillil temp.graafik Tallinnas:



















.
.
.
.
.
.
.
.
.
Alljärgnevalt on toodud Tartus Tähe 4 katusel (http://meteo.physic.ut.ee/) mõõdetud ilmaelementide graafikud:































.
.
.
.
.
.
.
Mõned fotod tolleaegsetest ilmateadetest:

Sõnumileht, 17. aprill 2000









Sõnumileht, 24. aprill 2000










Õhtuleht, 24. aprill 2000
25. aprilli ilmateade Õhtulehes.

kolmapäev, 7. aprill 2010

Ilmapäev Rõuges

See toimub 17. aprillil (laupäev) kl 11-15 Rõuges. Avatakse ja tutvustatakse huvitavaid teemasid laiala kuulajaskonnale, boonusena on ilmapäev tasuta. Registreerumine on vajalik.

teisipäev, 30. märts 2010

Meteoroloogiapäevast 23. märtsil 2010

23. märtsil toimus EMHIs üleilmse meteoroloogiapäeva tähistamine (neid nimetati enne 2001. aastat EMHI teaduskonverentsideks).
Enamasti olen vastavatest tähistamistest ka mingeid kokkuvõtteid kirjutanud, kuid sel korral mitte, sest puudutati päris palju päästeteenistusega seotud teemasid ja mitu ettekannet oli okeanoloogia ja sellega seotud uuringutest, modelleerimistest jne. Kuna mul ei ole kuigi head ülevaadet sellisest temaatikast, siis on targem vast kokkuvõtet mitte kirjutada, sest pädevust napib ja võib muutuda lihtsalt ümberjutustamiseks või kirjelduseks. Nii et kes tahab ettekandeid näha, siis need leiab http://www.emhi.ee/index.php?ide=26,887,1285 (ettekande pealkirjast vasakul on väike nooleke, millele klikkides avaneb ettekande lühikokkuvõte ning saab vaadata pdf-na ettekannet). Meteoroloogiapäeva fotoreportaaži koos lühikirjeldusega leiab: http://www.ilm.ee/?47130
Kes tahab rohkem teada okeanoloogiast, limnoloogiast ja hüdroloogiast, see leiab küllalt mitmetahulisi materjale siit: http://www.msi.ttu.ee/~elken/

laupäev, 20. märts 2010

Ilmapäev Rõuges

Keda ilm ja kliima huvitab, neil soovitan kindlasti osa võtta:

reede, 12. märts 2010

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Meteoroloogiapäev 2010

Läheneb meteoroloogiapäev, mida tähistatakse igal aastal 23. märtsil. Käesoleva aasta teemaks on "60 aastat sinu turvalisuse ja heaolu teenistuses" (täpne pealkiri võib EMHI-l siiski erineda, sest seda pole veel otsustatud). EMHI korraldab praeguse seisuga meteoroloogiapäeva kasvõi juubeliaasta tõttu, st et kindlasti toimub. Hetkel pole veel EMHI alustanud korraldamisega, kuid kohe-kohe peaks hakkama - esimesed korralduslikud asjad pannakse veebruaris paika, sealhulgas, kes esinevad või vähemalt võiksid esineda.
Varasemaid meteoroloogiapäevi saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=26,887