Väike tsüklon 6.3.2010

6. märtsil läks üle Eesti idaosa väike tsüklon (baarilisel reljeefil oli küll eristatav vaid lohk).
EMHI ilmakaart 6. märtsi kohta

Väiksuse tõttu ei olnud tsüklonit "palja silmaga" võimalik näha isegi mitte hommikul - taevas oli selge, kuigi selleks ajaks oli see jõudnud Soome lahe idaosa kohale.

Lõuna paiku oli kirdetaeva silmapiiri lähedal näha kiudpilvetompe, mis meenutasid pisut rünksajupilve hajumisstaadiumis alaseid (orphan anvils). Aja jooksul tuli pilveväli lähemale, ka põhjakaarest lähenesid pilveviirud ja kõrgrünkpilved.

Aja jooksul pilvisus tihenes, kuni põhjast liikus rünksajupilvealasi taoline tihe kiudjas pilvemass. See kattis taeva, kuid sadu sealt esialgu ei tulnud. Enne pilvemassi võis ka rünklikkust siin-seal märgata - eks päikesesoojus andis mingi tõuke konvektsiooniks, mida väike tsüklon ka soosis (kevadtalvistest konvektsioonist tuleb eraldi postitus).

Küllaga võis märgata pilve tumedusmuutlikkust, kui see oli taeva katnud, ilmselt mingite kõrgemate pilvede varjud või oli pilvemass seal tihedam. Pilveservas olid kiudpilvede ja virga (langevate jääkristallide) viirud.

Viimaks võis ida-ja kirdetaevas sajujooni ka näha ja alles päris õhtupoolikul tuli esialgu kerge hoog lund. Hiljem siiski hakkas rohkem lund tulema ja tuli isegi päris tihedalt, siis korraks nõrgenes ja hakkas väga laiu helbeid tulema. See kasvas jälle peeneks ja tihedamaks lumesajuks, mis hakkas vaikselt hõrenema, sest pilvisus vähenes. Üldiselt oli edelataevas pidevalt heledat taevast, sest tsükloni pilvemassiiv ei jõudnuski eriti lääne ja edela poole.

See tsüklonike andis võimaluse jälgida, kuidas on lood erinevate pilvede vahekorral, et kuidas on kiudkiht-, kõrgkiht-, kuitsaju-või kihtrünkpilvedega ja nende sadudega, sest näha võis pidevat üleminekut ja kõiki mainitud pilveliike + veel teisigi. Nii mõnelgi hetkel oli visuaalsete vaatluste järgi üheks või teiseks pilvliigiks nimetamine vaid maitseasi!

Lõuna paiku oli kirdetaevas näha kõrgeid pilvi.

Põhjast liikusid peale kõrgrünkpilved, oli näha konvektsioonihakatisi.

Viimaks liikus üle kiudpilvemassiiv. See meenutas rünksajupilve alasit. Pilvemassiivi ilmestas virga.

Pilvemassiivi serv.

Pilvede heledus või tumedus varieerus, sajujooned andsid samuti oma osa.

Tipphetkel sadas korralikku lund, ent lumikattele lisas see siiski vaid vaevalt 1 cm, sest lumi oli kohev, tuul puhus minema ja intensiivne sadu kestis lühikest aega.