Eestis mõõdeti 3 talvekuu keskmiseks positiivne temperatuuri. Varem pole seda juhtunud. Põhjust tuleb otsida Atlandi ookeanilt, seekord oli läänevool tavalisest tugevam. Talve jooksul oli kokku 3 suuremat külmenemist, kui nii võib öelda. Suuri torme polnudki, kuid sademeid oli palju. Eriti märkimisväärne oli 19.-20. jaanuari sademed, kusjuures Soome lahel oli ka äikest.
See talv paistis silma tavalisest suurema äikesepäevade arvuga. Täpset arvu on võimatu öelda, kuid see on umbes 10 päeva ringis. Talviseid äikeseid on äärmiselt keerukas avastada. Sageli juhtub, et seal, kus on äike, pole 4-5 km kaugusel märkigi äikese olemasolust. Talvel on äike tavaliselt pilve sees, mistõttu see jääb märkamata. Suurim talvine äike oli 2. veebruaril Lääne-Eestis ja Pärnus. Äike kaasnes tormiga.
Talv algas 3. novembril külmenemise ja lumesajuga ning lõppes lõunatsükloni põhjustatud lumesajuga, mis tõigi suurima lumepaksuse kaasa (kohati üle 40 cm), kuid saabunud sula tõttu kadus lumi kiiresti. Siitki tuleb talve iseärasus: seda aastaaega on seekord võimalik täpselt piiritleda eespool nimetatud sündmustega.
Äikesest loe veel S.-E. Enno artikleid:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar