esmaspäev, 15. jaanuar 2018

3. nädala ilm (15.–21.01.2018)

Kommentaariumi link
Einar täiendas blogi (lõpus): http://einlar.simplesite.com/
17. jaanuar on eriline:
• mälestame rämedat külmalainet: https://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf;
• õhutemperatuuri absoluutne miinimum –43,5 ºC 17. jaanuaril 1940 Jõgeval (Petseris olevat olnud –50 °C). Palju õnne!

21. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kuid lääne pool ja õhtul oli selgem. Kohati sadas vähest lund ja oli udune (peamiselt saartel ja idaservas). Puhus põhjakaartetuul 1–7, põhjarannikul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C.

20. jaanuaril ulatus Baltimaade kohale nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, kohati sadas vähest lund, lääne pool on udune. Puhus valdavalt muutliku suunaga või kirdetuul 1–5, põhjarannikul kuni 8 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4, õhtul lääne pool kuni –12 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Baltimaade kohale ulatub nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, lääne pool on selgem, kohati sajab vähest lund ja Lääne-Eestis on paiguti udu. 
Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s, põhjarannikul põhja- ja kirdetuul kuni 10 m/s, päeval loode- ja läänetuul 1–7, põhjarannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –12 °C, kuid päeval 0...–5 °C.

Enamasti oli pilves, vaid lääne pool oli selgem ja udune.

19. jaanuaril oli Poola kohal tsüklon, mis liikus nõrgenedes itta, ja Eesti jäi selle rahulikku põhjaserva. Nii oli pilves, selgimistega ilm, hommikul sadas mitmel pool lund, Pärnumaal oli tugevat hooglund, hiljem oli olulise sajuta, kohati püsis udu. Puhus idakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, vaid Liivi lahel oli esialgu üle 0 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev tsüklon liigub aeglaselt Valgevene kohalt kirdesse. Seepärast on enamasti pilves ilm, kohati sajab veidi lund (saju võimalus on suurem põhjarannikul). Puhub valdavalt kirde- ja idatuul 1–6, põhjarannikul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (21.01.) kaugeneb madalrõhkkond Peipsi järve tagant Kesk-Venemaa poole ja hääbub. Siin tekib vaid mõnes kohas pilvekihti selgeid laike ja saju tõenäosus on väiksem, kuid põhjarannikul võib kerget lund sadada. Tuul on nõrk ja põhjakaartest. Õhutemperatuur on öösel –4...–9 °C (kus sisemaal taevas mõneks tunniks selgineb, siis langeb alla –10 °C), kuid päeval –2...–7 °C.
Esmaspäeval (22.01.) on Eesti kahe rõhuala piirimail. Siin-seal / kohati sajab kerget lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kuid selgineva taeva all võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, seevastu päeval –4...–7, saartel ja läänerannikul võib-olla 0...–2 °C.
Pikemalt loe: https://ilm.ee/?516789.
19. jaanuaril tasub meenutada rekordvõimsat märja lume sadu, millest tollane jutt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2008/01/torm-19-2012008.html.


Ebatavaliselt võimas märg lumi 19.01.2008 Laagris

18. jaanuaril liikus hääbuv madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja, kuid aktiivne tsüklon liikus Taani kohalt itta ja nõrgenes aeglaselt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sadas lund (Pärnumaal oli õhtul tugevat hooglund), õhtu oli mitmel pool udune. Puhus lõunakaartetuul 4–10 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–6 °C.
Järgmiste päevade ilma kohta siin sissekandes infot pole!


Laagris oli ajuti selgimisi, kuid seejärel läks pilve ja arenes udu.

Ele Pedassaar · FRIEDERIKE

Samal ajal kui meie saame täna (18.01.2018) Läänemerelt aeglaselt põhja suunas leviva ja hääbuva madalrõhulohu servas üle hulga aja Eestis lund mõõta (1 kuni 9 cm-ni) ja mõtleme juba kapis seisvate suuskade peale, maadleb Lääne- ja Kesk-Euroopa väga raskete ilmaoludega.
Atlandilt öösel Briti saartele jõudnud äge pööris FRIEDERIKE tõi sinna orkaanitugevusega tormituult kuni 36 m/s ning puistas mägistele teedele 20 cm paksuse lumekihi. Hommikul jõudis tsüklon Põhjamerele ning kihutas kagu suunas üle Madalmaade ja Põhja-Saksamaa. Täisjõus madalrõhkkond jätkab oma hävitusmustrit Kesk-Euroopas: lisaks tormituulele ja lumehoogudele paugub Saksamaa sisealadel äike*. Hilisõhtuks jõuab pööris Poola kohale ning rahuneb.
Edasine tee viib FRIEDERIKE homseks (19.01.2018) Leedu aladele ning selle kirde- ja põhjaserv küündib Eestini. Endisest tormitsüklonist on saanud aga leebe madalrõhkkond, mis edasi kirde suunas liikudes lähipäevadel Baltimaadele lund juurde toob. Eestisse on oodata märgatavat lumelisa laupäeval (20.01.2018).


Lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Parasvöötmele iseloomulikult lööb Eestis kõige enam välku suvel, maksimum esineb juulis. Äikesehooaeg algab meil tavaliselt aprilli lõpus või mais, kui esimesed äikesed on pigem sisemaa kohal, kuna see soojeneb palju kiiremini kui meri. Äikesehooaja lõpus septembris ja oktoobris lööb seevastu enamik välkudest just merel. Siiski, äike või välgud keset lumesadu või tuisku esineb kusagil Eestis siiski peaaegu igal talvel. Viimastel talvedel on välgutanud-müristanud koguni mitu korda.
Talvine äike võib tekkida (atmosfääri)frondil, võimalusi on seejuures kaks. Esimesel juhul on tegu kiiresti liikuva külma frondiga. Sel juhul sunnitakse frondi ees olevat õhku kiiresti kerkima, mistõttu tekivad rünksajupilved ja isegi äike. Teine võimalus kujuneb siis, kui õhumasside omadused, eriti näiteks (potentsiaalne) temperatuur, on väga erinevad, näiteks külma frondi ees on õhk suhteliselt soe, aga järel eriti külm. Sel juhul suureneb õhumasside eralduspiiril temperatuuri vertikaalne gradient, tekivad tõusvad õhuvoolud ja vahel ka äike. Konvektsiooni ja äikese arengut soodustab frondi suur liikumiskiirus.
Teisel, frontidega mitteseonduval juhul soodustab äikese teket soe ja niiske aluspind, nagu näiteks meri, mille kohal on väga külm õhumass, pikemalt vt allpool mereefekti selgituses (17. jaanuari sissekandes). Kui nendele tingimustele lisandub näiteks madalrõhkkonna mõju, võibki tekkida äike. Selle silmapaistvaks näiteks on 23.10.2010 öö Loode- ja Põhja-Eestis, kui tsükloni tagalas arenes miinuskraadide juures tugev äike.
Talvist äikest võib näha ka sulailmaga. See on seotud tavaliselt mõne sügava okludeeruva läänetsükloni keskme ja selle lähiümbrusega, kus konvergentsi ja väga madala õhurõhu tõttu arenevad konvektsioonipilved. Sellise tekkega äikest võis kogeda Tallinnas 2007. aasta 18. jaanuari õhtul.
Viimaks võib talvist äikest ette tulla lumetormides. Kas seda ikka äikeseks pidada, on iseküsimus, sest lumetormis tekkivad välgud ei pärine ilmselt rünksajupilvedest, vaid tuule ja jääkristallide omavahelisest hõõrdumisest. Sobivad tingimused toob sageli sügav lõunatsüklon, sest nende lääne- ja põhjaosas on talvel ilm väga tuisune. Samuti võib äike tekkida tsükloni keskme läheduses, kui erinevate omadustega õhumassid segunevad, soosides õhu vertikaalset liikumist. 2010. aastal täheldati välkusid 10. detsembri lumetormisel ööl eelkõige Lääne-Virumaal. Toonane tsüklon pärines Atlandi ookeani 40. laiuselt, kus see tekkis polaarfrondil. Tsüklon polnud küll väga intensiivne, lumetormi põhjustasid peamiselt suure temperatuurikontrasti alusel tekkinud võimsad pilvemassid ning suur õhurõhukontrast, millest just viimane sattus Eesti kohale.
Tähelepanekud näitavad, et talvist äikest lihtsalt ei panda tähele või siis aetakse see millegi muuga segamini. Sageli polegi kahe-kolme kilomeetri kaugusel midagi märgata, eriti päeval, sest madalad pilved ja tahked sademed varjavad välgud. Veel üks oluline tegur, miks talvist äikest ei märgata, on lume omadus neelata heli. Kuna äikeselumi on tihti intensiivne, neelatakse müristamine juba mõne kilomeetri jooksul.
Äärmiselt harva registreerivad talvel äikest ka välgudetektorid. Põhjus on selles, et talvine äike piirdub tavaliselt ühe või mõne välguga ja needki on enamasti pilvedes.


Äikeseline öö 23.10.2010 Loode- ja Põhja-Eestis. Pildid on küll kehva kvaliteediga, eriti teine, kuid välke tekkis nii palju, et suurema vaevata ja pika säriajata võis välgukuma pildile saada. 

17. jaanuaril täitus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohal. Seetõttu oli enamasti pilves ilm,  lumesadu ja tuisk levisid edela poolt üle maa, mõnel pool, näiteks Peipsi ääres, oli sadu isegi tugev, kuid sajuhulk polnud suur. Mereefekt* tõi Rootsi ja Soome rannikule enam kui 20 cm lund.
Puhus kagu- ja idatuul 5–10, rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul tuul nõrgenes. Õhutemperatuur tõusis õhtuks –3...–8 °C-ni.
*– Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.
Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks. 
Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:
  • kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi. 
  • Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
  • Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 
Einar Laretei. Alatskivi looduspildid.

16. jaanuaril oli Islandi juures väheliikuv madalrõhkkond, mille aktiivne lohk liikus Taani kohalt Läänemerele. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, vaid üksikutes kohtades sadas veidi lund, kuid päeva jooksul ilm selgines.* 
Puhus kagutuul 8–12, puhanguti 15–17, rannikul 15–20, merel puhanguti 22–27 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saartel ja läänerannikul –2...–6 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk laieneb Taani kohalt üle Baltimaade, päeval tekib Leedu kohal uus osatsüklon. Seetõttu pilvisus tiheneb. Saartel hakkab sadama lund ja tuiskab. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24, öö hakul kuni 27 m/s, kuid hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –9...–12 °C, kuid saartel on soojem.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja kandub vööndina Eesti kohale. Tuul puhub öösel idakaartest, päeval lõunakaartest ja jääb nõrgemaks, ainult Soome lahel on veel kagutuule puhanguid 15 m/s, ent pärastlõunal tugevneb Liivi lahel lõunatuul. Pole välistatud lühiajaline lumesadu. Õhutemperatuur on öösel –2...–6 °C, päeval –1...–4, vaid saarte ja mandri edelarannikul tõuseb 0 °C lähedale.
Reede (19.01.) öösel jõuab Põhjamere äärest Läänemere lõunarannikule uus aktiivne madalrõhkkond ning selle kirdeserv tuleb Eesti kohale. Kagu- ja idatuul tugevneb uuesti. Lumehooge on kohati, hiljem (päeval) liigub madalrõhkkond Leedu kohale ja selle põhjaserva mööda jõuab lumesadu pärastlõunaks Lõuna-Eestisse ja õhtu jooksul edasi põhja poole. Puhub võrdlemisi tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–5 °C.
*– Madalaid pilvi ei osata eriti prognoosida, kuid need on vahest kõige määravad selles, millisena ilm meile tundub. Lahendust pakub Poola mudel: palun mine siia leheküljele: http://www.meteo.pl/index_en.php, seejärel vali -> WEATHER FORECAST MODEL UM  Grid: 4km. Forecast lenght 60h. Avaneb kaart, kliki kaardil soovitud kohta või sisesta koordinaadid ja avaneb meteogramm, Tallinna kohta näiteks: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2018011618&row=199&col=297&lang=en. Legend: mida tumedam hall, seda madalamad pilved, mida vähem sinist tausta, seda pilvisem, mida kõrgemad kollased / oranžid tulbad, seda udusem / suurem udu tõenäosus.

Tantsivad ja lindjad joonpilved 16.01.2018 Laagris.

Kairo Kiitsak. Härmas kaskede varjus. Lääne-Virumaa, Tammiku 14.01.2018

Ele Pedassaar · Tormi järel tuleb lumi

Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Tuulekoridoriks on kahe võimsa rõhkkonna piiril praeguseks Läänemeri, mille avavete kohal puhus kagutuul keskmise kiirusega 20, iiliti üle 25 m/s. Lained tõusid üle 5 m, üksikud ka üle 9 m. Eesti rannikuvetes ulatusid iilid 20-23 m/s ja peatasid laevaliikluse väikesaarte vahel. Sisealadel oli olukord leebem, kuid 14-17 m/s ulatuvate tuulepuhangute tõttu mitte mugav. Samas Norra rannikul puhus möödunud ööpäeval sama pöörise ees tuul iiliti 40-50 m/s ning ka Shotimaa rannikul registreeriti orkaanitugevusega puhanguid (kuni 36 m/s). Tormi järel on pääsenud arktiline õhk Euroopasse ning ilmaoludki on võtnud talvisema jume: lund on lisandunud kuni 5 cm, mägisemates piirkondades mitukümmend sentimeetrit.
Meie Eestis oleme samuti lume ootel. Võimsa madalrõhkkonna lohus, mis täna Taanist üle Poola Baltimaade suunas on laienemas, areneb homme (17.01.2018) tõenäoliselt Leedu kohal uus osatsüklon ja võtab suuna põhja poole. Esimesed lumepilved jõuavad madalrõhuala servas meie saartele juba öösel. Uue tsükloni sadu laieneb päeva jooksul lõunast põhja suunas. Lisanduva lume hulk ei ole esialgu suur, kõigest mõni sentimeeter, kuid maapind peaks hilisõhtuks valgeks saama üle terve maa. Saartele, kuhu sadu jõuab kõige varem, on homsega lisandumas lund kuni 5 cm. Kagutuul on öösel veel tormine ning ulatub sisemaal 15-17, rannikualadel 22-25 m/s, hommikuks annab järele. Päeval pöördub tuul enam itta ning nõrgeneb järk-järgult. Ka külm laseb meist vähehaaval lahti. Öösel on külma mandril veel alla 10 °C, saarte rannikul 5 °C ümber, päev tuleb mõne kraadi jagu kõrgema õhutemperatuuriga.
Järgnevatel päevadel saame lund juurde, kuid tuult jääb vähemaks ning õhk läheb pehmemaks.

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2).

15. jaanuaril oli kõrgrõhkkonna lääneserv. Niisiis oli  enamasti pilves ilm ja mitmel pool sadaskerget lund, õhtul pilvisus hõrenes, kuid muid muutusi polnud. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saarte rannikul kohati –3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Seepärast on selge või vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, eelkõige saartel 25 m/s, õhtul pole välistatud ka 28 m/s. Õhutemperatuur on –6...–10, saartel ja läänerannikul –5 °C. Laevad jäätuvad.*
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaossa, tuleb edasi Läänemere lõunavete kohale ning selle servas on öö meil veel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 18, rannikul üle 20, saartel üle 25 m/s, kuid hommikul hakkab tuul nõrgenema. Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, kuid sajuhulk on tõenäoliselt väike. Õhutemperatuur on öösel saartel –3...–6, mandril –8...–11, päeval –3...–8 °C.
Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja venib vööndina Eesti kohale. Tuul rahuneb, puhudes öösel idakaartest ja päeval lõunakaartest. Vahete-vahel sajab lund. Õhutemperatuur on –2...–7 °C, päeval tõuseb saarte ja mandri edelarannikul 0 °C lähedale. 
Kuigi ilm praegu soojeneb, näib, et õhutemperatuur ei tõuse üle 0 °C, samuti ei paista suurt lumesadu ega tuisku. Tundub, et talv on praeguseks kindlustunud,  ent elame-näeme!
– See tähendab, et lainepritsmed külmuvad laeva kere külge ja kui jääd liiga palju koguneb, siis võib laev ümber minna. Vaata ka: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/laevad-jaatuvad-lummavalt/

Einar Laretei. Esimest korda selle talve jooksul on tekkinud Peipsi järvele jää. Samas ei mäleta ma, millal nägin viimati nii kõrget veeseisu Peipsis. Vesi ja lained on hävitanud suurema osa kõrkjastikust, mis vohas Rootsiküla küla ja Nina küla vahelisel rannaalal. Vesi on suurtel aladel tunginud maismaa poole ja suur osa liivarannast on jäänud vee alla.

Ott Tuulberg. Shotley Gate 14/01

***

Tuleb tormine ja külm nädal.

Nädal algab kõrgrõhkkonna lääneservas pilves, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilmaga (öösel ja hommikul on siiski mitmel pool kerget lumesadu). Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, saarte rannikul kohati –3 °C.
Eriti karm on teisipäev (16.01.), kui madalrõhkkonna serv tuleb üle Läänemere: jätkub kagutuule eriti tugevnemine: sisemaal on puhanguid 17, saartel ja rannikul 2227 m/s. Seetõttu on tuulekülm kuni –35 ja tajutav temperatuur koguni kuni –40 kraadi, kui koos mõjuksid –17 °C, 27 m/s ja 70% (niiskus tajutava temperatuuri arvutamisel oluline), vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/kuidas-moota-kulmatunnet/ ja https://ilm.ee/index.php?42288
On vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel 8...15, kohati langeb sisemaal 17, saartel ja rannikul 4...7 °C, päeval saartel ja mandri läänerannikul 3...9 °C.
Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaosa kohale ja selle servas on ilm öösel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 17, saartel ja rannikul 2025 m/s. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja asendub ida-. 
Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, sajuhulk on aga tõenäoliselt võrdlemisi väike: pilvisus tiheneb ja edela poolt alates hakkab sadama lund ja tuiskab. Õhutemperatuur on 3...9 °C.
Ilm soojeneb, kuid veel on ebaselge, kas läheb üle 0 °C või siiski mitte, ent sademeid tuleb veel. Seda täpsustame jooksvalt!

Ain Vindi · Tartu· Taevasel kunstnikul annet jagub. Täna sadas lund veidike ja tuli mõte macrotoru katsetada.

Katrin Tarand. Kl.14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...

46 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas tänaseks tuult rohkem ei lubatud kui on ?

Anonüümne ütles ...

Hetkel küll jah nii. Aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis on selleeest sademeid lubatust rohkem.
-------------------------
Mis tajutavasse temperatuuri puutub, siis seda 35-40 kraadist külma ei tule, kuna 27 m/s tuule alas ehk Roomassaares, Sõrves ja Vilsandil, on -17 kraadi täielikult välistatd.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see oligi kõige äärmuslikum variant, aga eks fantaasiana mõjus huvitavalt ja harivalt. Madalam kui -14 kraadi ei tundu usutav, isegi kui on selge.

Anonüümne ütles ...

Jah seda mõtlen minagi. Tuul takistab jahtumist.

Mulle isiklikult ei tundu ilma selginemine ka usutav, sest mitteennustatud lumesadu kestab Tallinnas eileõhtust siiani.
Seega on homne ilm tormine ja pilves.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see näib nii, ja sai ka täpsustatud prognoosi sisse kirjutatud.

Anonüümne ütles ...

Aga ikkagi läks selgeks !

Jüri Kamenik ütles ...

Ainult Poola mudelis oli selginemibe näha. Peatselt saab see postitusse ka.

Anonüümne ütles ...

Eilne soome yle tv ilmateade näitas ka ,et täna selge ja HIRLAM näitas ka seda eile juba.

Anonüümne ütles ...

Hetkel mudelid täesti erimeelt edasise suhtes.Euroopa näitab külma püsimist ja GFS vastupidiselt sooja peale 24.ndat

Anonüümne ütles ...

No soojaks läheb juba ju 18. jaanuaril.
Saartel ja Pärnumaa rannikul peaks minu hinnangul ka +2 kraadi ära tulema, kuigi Ilmateenistus nii sooja ei näita (nende max 0). Arvestades tuule suunda (keskmiselt edel) siis ei tundu usutav, et üle nulli ei lähe.

Tallinn-Pärnu joonest läänes peaks ka sisealadel kõikjal sula olema, aga see ilmselt siis +0,5 kraadi lähedane sula.

Õnneks on tänane karge torm merele jahutava mõjuga olnud ja seetõttu rajusid sulasid (vähemalt +5 kraadi) vist enne kevadet oodata pole.

Lisaks kehtib eelpoolmainitu ka 20. jaanuari kohta, kui prognoositav läänetuul tõesti tulemas on. Selgi juhul ei piirdu maksimum mitte nulliga, vaid +2-ga.

Anonüümne ütles ...

Mina arvan ,et sisemaal jääb miinustesse. Saartel ehk tuleb see +1 korraks.

Anonüümne ütles ...

Tänane torm jäi prognoositust veidi nõrgemaks - max puhang 23,8 m/s Roomassaares. Minevikuvormis seepärast, et tugevamat vaevalt et enam tuleb, sest nüüd on tuul tasapisi juba nõrgenemas.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2018 22:12
Just vaatasin, et huvitav, neil nädalaprognoosis on 18.01 kohta ülempiir 0, aga 4 ööpäeva omas +1.

Ja see ei ole neil esimene kord, kui nädala- ja 4 ööpäeva prognoos erinevad.

Jüri Kamenik ütles ...

Aga neid teevad ju erinevad inimesed - muidugi on need prognoosid siis ka erinevad.

Anonüümne ütles ...

No HIRLAM on 18.01 prognoosi osas temperatuure allapoole korrigeerinud. Kui siin oodati homseks sula siis unistage edasi.

Jüri Kamenik ütles ...

Nii on. Ja mereefekt on võimsalt käivitunud: Stockholmis 20 cm lund ööpäevaga ...

Anonüümne ütles ...

Soomes oli ka hommikul mereefekt, mille suured rüngad paistsid Tallinnassegi, kuna siis polnud muid pilvi nähtavust takistamas.

@ 17. jaanuar 2018 08:41
Ei ole oodanud ega unistanud. Just väga hea et see tobe ühepäevane sula ära jääb.

Anonüümne ütles ...

NOAA koorib ka tasapisi veebruari sooja vähemaks nagu juba 10 jaanuari kl.12:55 kommis mainisin. Samas GFS pakub sooja jaanuari lõppu. Millegipärast arvan ,et see soe on väga ajutine.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ilm võtab huvitavaid pöördeid.

AwesomeThundercloud ütles ...

Tundub et see eilne sula tuleb siis täna... Isegi mandril vaid paar külmakraadikest järel. Loodan et nullini siiski ei lähe.

Anonüümne ütles ...

Jah, lõpuks ometi läheb soojaks, mis kajastub nüüd ka Ilmateenistuse nädalaprognoosis. Loodevasti jääb -15 piir ületamata.

Anonüümne ütles ...

Ei ole häid uudiseid suvele mõeldes. GFS näitab tõsist soojalainet kuu lõppu ja NOAA on ka hoopis veebruari keskmist veel ülespoole kerinud (vahepeal oli ,et 2 - 3 kraadi üle normi). Kui nii läheb lõhnab aina enam rütmi katkemisele ja see jalkasuvi ei tule kuum.

Anonüümne ütles ...

Ah jaa Tartu maratonile ka sellised prognoosid head poleks. Muidugi pole välistatud ,et sinna piirkonda (ajalises mõttes) lühike külmalaine ei satuks.

Anonüümne ütles ...

Kiire ülevaade käesoleva kuu keskmistest temperatuuridest tänase seisuga:

Võru -2,3(norm -4,6)
Vilsandi -0,1(norm -0,7)
Tartu -2,4(norm -4,6)
Tallinn -2,2(norm -3,3).

Võttes arvesse, et kuni kolmapäevani on veel väga külmad ilmad, mil keskmine temperatuur jääb tavapärasest tunduvalt madalamale, siis enne soojalainet peaks päris kindlasti Eesti keskmine vastama pikajalisele keskmisele. Ja kui ka tuleks see soojalaine kuu lõpus nädalaks ajaks, siis oleks muutused keskmises temperatuuris võrdlemisi väikesed. Igatahes praeguse seisuga(võttes arvesse eesootavat soojalainet) peaks jaanuar tulema normilähedase temperatuuriga või keskmisest veidi soojem, aga kindlasti mitte tunduvalt soojem nagu alguses prognoositi.

Anonüümne ütles ...

Mingit miinus kaheksat kraadi täna öösel ei tule. Pigem hoidke alt et sulale ei läheks.

Anonüümne ütles ...

Kus sul see sula siin öösel tuleb. Homme päeval võib tõesti põhjarannikul nominaalse sula lähedale minna, aga lumi vaevalt sulab, sest maa ju "õhkab külma".

Anonüümne ütles ...

Päris masendav, et varsti jälle soojaks läheb. Seega SOOVITAN talvesõpradel KINDLASTI veeta nädalavahetusel võimalikult palju aega õues, kuna arvata on, et sellist pikka külma enam ei tule.
2014 oli ju täpselt samamoodi, et tõeline talv piirduski vaid umbes 3 nädalaga ja oligi kõik.

Anonüümne ütles ...

@ 19. jaanuar 2018 21:11
Ei õhka ta niipalju midagi.
Kusjuures Pakril juba ongi kraadid plussis.

Arvestades tuule suunda ja pilves ilma püsimist, siis tundub sula homme põhjarannikul vägagi tõenäoline.
Teine, ja palju ulatuslikum sula saabub ilmselt ööl vastu esmaspäeva.

HIRLAMi prognoositust on ilm praegu umbes 5 kraadi soojem.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, võib minna küll päris soojaks, sest ilm on pilves ja jahtumist ei kuskil. Siin https://www.wunderground.com/weather/ee/tallinn näitab juba hulk aega üle 0 ºC, kuid oleneb, mis jaam valida (menüüs CHANGE).
24. jaanuariks siis seailm tagasi!?

Anonüümne ütles ...

Jah, aga kui selle saabuva seailmaga ka rohkelt vihma sajab, siis polegi nii hull, sest palju vett vastu põuast maid kulub marjaks ära.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, loodame, et läheb nii!

Anonüümne ütles ...

Paistab, et -15 kraadi piir jääbki jaanuaris ületamata, ning kui seda ka veebruaris ei juhtu, siis saab sellest tõenäoliselt aegade kõige soojem talv minimaalse temperatuuri osas. Võimalus aegade soojemaks talveks keskmise temperatuuri osas on ka veel olemas, kuna oodatud külma järgnevateks päevadeks on kõvasti leebemaks prognoositud, seevastu kuulõpu soojalainet võimsamaks.
Igatahes eelolev suvi selgitab välja lõpliku tõe kuumade suvede osas. Enam võimalusi pole, see jääb otsustavaks suveks. Kui ka tänavu kuumalaineid ei tule, siis võib kindlalt väita, et need seaduspärad on kehtetud ning sagedased ja kuumad jalkasuved ajalugu. Loomulikult tulevikus aeg-ajalt neid esineb, aga mitte mingil juhul midagi võrdväärset viimase paari kümnendiga, kui need esinesid iga paari-kolme aasta tagant ja nii võimsal kujul, et neid võis võrrelda Vahemere omadega.
Mis aga erakorselt külmasid talvesid puudutab, siis nende saatuse üle otsustab juba detsembris algav järgmine talv, kuna praegu on järjestikku juba viies erakordselt soe talv käes, mida on minevikus ainult ühel korral olnud - 1989-1993.
Seega tänavune ja järgmine aasta saavad olema põnevad ja otsustavad.

Anonüümne ütles ...

Kui eelolev talv tuleb tõesti soe ja kui kuuma suve ei tule siis loomulikult rütm katkeb aga väga hästi peab siis seaduspära ,et kui pole õiget talve jaanuaris ,veebruaris ,märtsis siis ei tule ka õiget suve. Aga väga vara on ka veel hõisata. Ise kardan küll ,et NOAA veebruari prognoos võib veel ilusti võssa minna. Päikese aktiivsus on nii madal kui saab ja see paneb pidureid tõeliste tormitsüklonite jadale Atlandil. Näiteks mida mäletan oli 1985 ja 1987 talv külm ja päikese aktiivsus madal. Uuesti 1994 ja 1996 oli krõbedaid külmanädalaid ja jälle aktiivsus madal. 2006 jälle külm (millest ka siin meenutused) ja jälle aktiivsus madal. 2009/10 külm talv ja ka veel isegi 2010/11 talve võib madalseisu ajale kirjutada. Muidugi erandeid on mis oli mäletamist mööda vastavalt 2001 või 2002 jaanuaris või 2012/13 talv. Nüüd aktiivsus uuesti põhjas ja ainult aja küsimus millal see soojade talvede jada katkeb. Siis ilmselt uus häda. Paari talve pärast kirutakse hoopis külma. Samas suvede osas on seos päikese aktiivsusega ebamäärasem.

Anonüümne ütles ...

Jah, see seaduspära on alati paika pidanud, et väga soojale talvele ei järgne väga soe suvi. Aga juhul kui tänavu järgneb väga soe suvi, siis on sellega ühel pool, mida aga suure tõenäosusega ei juhtu, vaid järgneb hoopis jahe suvi. Igatahes kumbki neist seaduspäradest peab tänavu lõppema, sest praegu on väga soe talv.

Anonüümne ütles ...

Aga kui järgneb veidi jahedapoolne suvi, kuidas siis seaduspärasusega jääb?

Anonüümne ütles ...

Ei saa päris küsimusest aru aga vist mõtled olukorda ,et veebruar tuleb külm ja vaatamata sellele suvi pigem jahe. Selline võimalus on alati olemas aga tõenäosusega sinna 10% kanti. Näiteks 1996 oli viimati selline jama. Enne seda kas 1983 või 1984. 2016 oli ka küsimusi tekitav olukord. Soe ja kuiv tuli aga natuke liiga vara (mai ja juuni).

Anonüümne ütles ...

Ei saanud samuti küsimusest aru.

Väga sooja talve ja veidi jahedapoolse suve vahel pole igatahes mingit seaduspära, mistõttu viimase järgnemine esimesele on täiesti normaalne.
Kui tuleb jahedapoolne suvi, mil esineb pikki kuumalaineid, siis säilib ka kuumade suvede seaduspära.

Jüri Kamenik ütles ...

Äkki mõeldi keskmiselt sooja suve, mis võib tunduda veidi jahe, sest iga teine päev pole ju 25+ kraadi.

Anonüümne ütles ...

Mitmed mudelid viitavad päris tugevatele mere/järveefekti lumesadudele alates homsest, eelkõige Saaremaa ja Pärnumaa regioonis. ARPEGE näitab Häädemeeste piirkonda kuni 30cm lund.

Anonüümne ütles ...

Ka sellel poleks väga sooja talvega mingit pistmist.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ei olegi seost. Kuid sündmused toimuvad ja kõik on muutuses ...

Anonüümne ütles ...

Hetkel tundub ,et öösel võib Raplamaal -15 piir ületatud saada

Anonüümne ütles ...

Kas mitte juba Virumaal eelmisel nädalal juba ületust polnud? Jüri tollases posituses loen välja et 13. jaanuaril kuni -16 kraadi oli.

Tsiteerin:
"13. jaanuaril oli siin Venemaal asuva kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega sajuta ilm, mõnel pool oli päev päikeseline, eriti ida pool, ent õhtul tihenes pilvisus. Oli härmatist ja teedel libedust, õhtul kohati udu.
Puhus lõunakaartetuul 1–7 m/s (mõnel pool valitses tuulevaikus). Õhutemperatuur oli –3...–9, saarte rannikul pilvede all kuni –1 °C, ent hommikul ja õhtul, kus oli selgem, isegi –10...–13 kraadi, hilisõhtul selgema taeva all kuni –16 kraadi (Virumaal)."

Anonüümne ütles ...

Ja tundub, et saabuv öö ja järgmine määravadki vist tänavuse jaanuari miinimumi paljudes jaamades.

Anonüümne ütles ...

Siit on ka hea kraade jälgida:
http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t.png

Tallinna külmarekord (-10,x kraadi) tänavusel talvel peaks selle järgi siis juba löödud olema.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siit vaatasime, et Sämis oli küll kuni -16 kraadi http://laguja.meteo.net.ee/obs.html.