Kelvin-Helmholtzi lainepilved

31. mail võis Tõraverest jälgida kaht KH lainepilvede vormi, üks kõrgkihtpilvedega, teine kiudpilvedega. Kuigi need pakkusid palju elamust, ei saanud head fotot, sest esimene oli silmapiiri lähedal, teine aga kogenematule silmale mittemidagiütlev, seega häid fotosid ei saanud, aga midagi siiski.

KH pilved tekivad lõikavate tuulte piirpinnal, kui õhumassid liiguvad eri suundades ja kiirusega. Üsna hea analoogia on merelainetega: need tekivad keskkondade piiril, sest liikumiskiirused ja tihedused on erinevad.
P. Post kirjutab ühes oma konspektis: "Kui atmosfääris esineb üksteise kohal kaks horisontaalset voogu, mille kiirused on u1 ja u2 ning temperatuurid T1 ja T2 , kusjuures T1 > T2 (1 on alumine), võivad nende eralduspinnal tekkida lained. Alumise kihi 1 küllaldase niiskuse puhul võib laine harjadel toimuda kondensatsioon ja ja tekkida pilved, näiteks Sc või Ac. Selliste lainete teooria esitasid esmakordselt Kelvin ja Helmholtz, aga kokkusurutava õhu jaoks juhul, kui temperatuurigradient on γ = dT / dz Laihtmann 1947. a.V

Varem arvati, et lainelised pilved tekivad otse “Helmholtzi lainetel” inversiooni all, T1 ja T2 lahutuspiiril, kuid Laihtmann tõestas, et sellised lained on ebapüsivad ja nende harjad saavad lohud kätte ning lained lagunevad kiiresti, minnes üle reaks suletud rakkudeks, mis võivad pärast seda säilida tunde."

Lainete rida on näha siis, kui vaadata parempoolse aiaposti kõrval olevast kõrgemast puust pisut vasakule, selle kohale, kus on nagu siht põõsase-puude vahel.

Pildi keskel on puulatvade vahel madalam koht. Otse selle sisselõike kohal on lainetavad kiudpilved.

Mingi ebastabiilsus näib olevat ka seal, kui vaadata pildi paremasse serva männilatvadest kõrgemale, kus on lainete viirud.