pühapäev, 23. juuli 2017

30. nädala ilm (24.–30.07.2017)

Kommentaariumi link
Kummaline mõelda, et juba aprillis oli selge, et suvi tuleb äikesevaene ja puhkajatele ebasoodne: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html.
GFSi kohta on huvilised välja töötanud järgmise kontseptsiooni: GFS on tabloid, mis annab üksnes kuulujutte labiilsuse kohta.
NB! Vihmauputus oli Tallinnas 28.–29.07.2004, seega täna suure saju alguse aastapäev (kirjaviis muutmata, st minevikuvormi panemata):

Ilmateenistuse arhiiv

30. juulil liikus väike kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, sellele järgnes öösel madalrõhulohk. Seetõttu alates saartest pilvisus tihenes ja kohati sadas ajuti nõrka vihma. Tuul oli valdavalt edelast ja nõrk või mõõdukas. Sooja oli päikesepaiste toel üle 20 kraadi, kuid pilvede ja sajuhoogude all vähem.
Lõunatsüklonite ohtlikkusest: kaugemal piiri taga tuli eile äikestega vihma 4 tunni jooksul 113 mm. Novgorodi piirkonnas sadas kõige enam. Kommentaarides on öeldud, et paljud inimesed pole oma elu jooksul sellist paduvihma Suur Novgorodi piirkonnas näinud. Keldrid olevat vett täis, palju maju on elektrita jne (Euroopa Ohtlike Ilmanähtuste Andmebaas, https://www.eswd.eu/).

Bogdan Parubok. Enam-vähem pilt tuli, telefoniga kah veel, sai rattaga kahe põllu vahelt sõidetud, korralik maastik ses suhtes ja avastasin ühe mooni nisu põllu ääres, ainult ühe. sellise põllu vahelt sai mindud: üks oli nisu põld ja teine ei teagi mis taim oli.

29. juulil liikus väike kõrgrõhuhari Läänemere lõunaosast itta. Nii oli ilm rahulik (hommikul oli kohati udune), nõrk tuul puhul lõunakaartest. 
Aktiivse lõunatsükloni mõjul alates lõunapiirist pilvisus tihenes ja kaguservast hakkas nõrka lausvihma sadama, kuid sajuhulk jäi väga väikeseks (ja mõnel pool, kus radar näitas sademeid, jäi ilm tegelikult kuivaks, nt Alaltskivil). "Kõrge sadu" levis põhja poole, jäädes idaserva, kuid taandus juba õhtuks idapiiri taha. Saartel püsis kogu päeva päikeseline (peaaegu pilvitu) ilm, tasapisi nihkus see selge ala ida poole, samas tekkis rünkpilvi, lääneranniku lähedal sadas ajuti sajuküpseks saanud konvektsioonipilvedest ka nõrka hoovihma.
Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi, tihedate pilvede ja nõrga saju all (peamiselt kaguservas) jäi madalamaks.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel tugevneb kõrgrõhuhari, päeval liigub läänest itta nõrk madalrõhulohk. Nii on ilm rahulik ja sajuta, kohati udune, päeval enamasti päikeseline, kuigi hoovihmu ei saa välistada, ja sooja enamasti üle 20 kraadi. 
Ilm järgmistel päevadel. Eesti kohale jõuab troopilise õhumassi serv, mistõttu päikeselise ilmaga võib sooja tulla üle 25 kraadi, aga on ka äikeseoht. See vajab siiski täpsustamist.

29. juulil määrab Ida-Euroopas ilma aktiivne lõunatsüklon (DWD).

Einar Laretei. Alatskivi taevas

28. juulil liikus väike madalrõhkkond aeglaselt üle Läänemere põhja poole. Nii selgines ilm hommikuks (sooja oli päikesetõusu ajaks 15...18 kraadi, üksnes kaguservas oli selge taeva all külmem) ja õhutemperatuur tõusis päikese toel keskpäevaks 25 kraadini. 
Alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas uduvihma sadama, tugevam oli sadu üksnes saartel, hiljem oli üksikuid hoovihmu ka mujal, peamiselt idaservas, kuid seal püsis valdavalt siiski päikeseline. Õhtuks hõrenes pilvisus ka lääne pool ja sajud lakkasid.
Idapiiri taga vallandus ebapüsivusjoonel joonpagi, mis tõi kohati äikeseraju ja rahet, teine tugevate äikeste vöönd arenes Edela-Soomes, liikudes mööda läänerannikut tasapisi põhja suunas.
Lõunakaartetuul tugevnes puhanguti kuni 15 m/s, alates saartest asendus edelatuulega, mille tugevus ulatus iiliti kuni 21 m/s, kuid õhtu jooksul tasapisi nõrgenes. Sooja oli idaservas veel õhtuni kuni 25 kraadi, pilvede ja saju all langes alla 20 kraadi, kuid õhtul päikese väljatulemisel tõusis taas pisut üle 20 kraadi.
NB! Aasta soojim ilm: Kundas mõõdeti täna sooja +27,6 kraadi, mis ületab 19. mai soojuse mõne kümnendikkraadiga, ja võrdluseks: sama palav oli 24. aprillil 2000, kui Kundas mõõdeti "kõigi aegade" aprillikuu kuumarekord. Einar: Täna Alatskivil tõeliselt suvine päev ,sooja oli 25,8 kraadi Eelmine selle aasta soojarekord pärines 19. maist ,kui oli sooja 25,6 kraadi. Tänane maksimum oli kella 14 paiku ,pärast on temperatuur tasapisi langenud. Praegu kell 17.18 on sooja 22,6. 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike madalrõhkkond liigub Põhjalahelt põhja poole ja Peipsi tagant liigub teine keeris ühes tiheda sajuga Viiburi suunas. See lõunalohk võib tuua tugevad sajud Eestini, aga pole välistatud ka see, et olulist sadu siia ei jõuagi, sel juhul kohati hoovihma ja äikeseoht (< 50%). Päikese toel on sooja ikka üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (30.07.) tugevneb lõunapoolse kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu võib ilm ajutiselt taas kuivemaks muutuda, kuid üksikuid hoovihmu ei saa välistada. Sooja on öösiti üle 10 ja päeviti üle 20 kraadi, kui päike paistab.
Sarnane ilmastik oli ka 2004. ja 2012. aastal (õhutemperatuuri fooni alusel), kui südasuvi saabus juuli lõpus kaheks nädalaks. Ilmselt on sel korral sarnane olukord.

Kairo Kiitsak. Ilus soe varahommik Lääne-Virumaal Kariväraval 28.07.2017.


Kairo Kiitsak. Suviselt soe ilm suurte rünkpilvedega Kariväraval 28.07.2017.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain:  Sel suvel, kus oleme nii vähesega leppinud, on esimesed ööpäevad, mil õhutemperatuur sai õige juulikuu keskmise näidu, peaaegu liiga soojad. Kõigega harjub: mäletan ammust pilti maikuuselt Islandilt, kus õhutemperatuur vaevu ületas +10 kraadi ja juba kõndisid noored särgiväel ja paljasääri. Eks meiegi oma siiani karmis suves oleme nii päikest kui suplust nautinud, kes külmetas ja põdes natuke, kes sai lihtsalt karastatud.
Kui õhutemperatuuri käiku möödunud aegadega võrrelda, on hetkel kõige sarnasem 2004.a suvi. Seegi sai hoo sisse alles juuli viimasel kolmandikul, soe tuli ägedate vihmadega. Tallinnas, kui mälu ei peta, oli kuskil 23-24. juuli paiku sajuhulk 130 mm. Augusti alguseks taastus aga normaalne suveilm, ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli paar kraadi üle normi ligi 10 päeva vältel. Ka september pakkus ilusaid päevi ja üsna sooja ilma. Loodame, et ka seekord ei lähe talvesse tühjade akudega. Loe edasi: https://ilm.ee/?516387.

Inge Alupere. 26. juuli loojang

27. juulil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosast põhja poole. Selle mõjul pilvisus tihenes aeglaselt ja lõuna poolt liikusid sajuhood tasapisi põhja, kuid igale poole sadu veel ei jõudnud.
Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi, kuid tihedate pilvede all ja saju ajal vähem. Idakaartetuul oli enamasti nõrk.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike madalrõhkkond liigub aeglaselt üle Läänemere põhja poole. Seetõttu pilves ja kohatiste sadudega ilm püsib, hommikuks tekib paiguti udu. Sooja on ööpäevaringselt 16...20 kraadi, kui päike pikemat aega paistab, võib tõusta 25 kraadini. On ka pisike äikeseoht.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (29.07.) püsib Skandinaavia kohal madalrõhkkond ja Peipsi tagant liigub teine keeris ühes tiheda sajuga Viiburi suunas. Seetõttu näib saju- ja äikesevõimalus olevat peamiselt idaservas. Õhutemperatuurifoonis pole olulisi muutusi oodata.

Gert Ekholm. Lehola, Keila vald, Harjumaa, 17.07.2017 õhtu 

26. juulil oli siin madalrõhuala põhjaserv. Selle mõjul oli ilm vähese ja vahelduva, kohati muutliku pilvisusega, lõunapiiril pilvisus tihenes, kuid püsis olulise sajuta. Tuul oli kirdest ja nõrk või mõõdukas (puhangutes). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi.
26. juuli öösel olid vaadeldavad tugevad mesod loodes, vähemal määral mujal põhjakaartes madalal horisondi kohal. Sellest tingituna tellimusel kirjutatud lugu (ei ole täismahus): http://m.rahvahaal.delfi.ee/article.php?id=78997602.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere lõunavete kohalt liigub aeglaselt Gotlandi poole madalrõhkkond. Selle mõjul pilvisus tiheneb ja läheb sajule, kuid sajuhulk ei pruugi olla suur. Idakaartetuul tugevneb. Sooja on ööpäevaringselt üle 10 kraadi. 
Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (28.07.) suundub madalrõhkkond Skandinaavia kohale. Õhumass on soe, mistõttu ööpäeva keskmine õhutemperatuur peaks ulatuma üle 15 °C ehk võimalik on see, et saabunud on (klimaatiline) südasuvi. Suur on vihmavõimalus ja pikseoht.
Edaspidigi peaks sarnane ilm püsima: sagedased sajud, sooja enimalt 25 kraadi, öösiti üle 10 kraadi.

Mesod Laagrist nähtuna (heledus oli vähemalt 4).



Kalmer Saar. helkivad ööpilved 26.07.2017 kell 0:40 Muhu

25. juulil oli siin madalrõhuala põhjaserv. Selle mõjul muutus õhk niiskemaks ja ilm muutus pilvisemaks, hommikul oli kohati isegi nõrka vihma. Päev oli muutliku pilvisusega, kuid sajuta. Tuul oli kirdest ja enamasti nõrk, sooja pikema päikesepaiste korral üle 20 kraadi, pilvede all madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala põhjaserv. Seetõttu on ilm rahulik, hommikuks mitmel pool selge. Vaadeldavad on tugevad mesod loodes, vähemal määral mujal põhjakaartes madalal horisondi kohal. Päeval võib pilvisus tiheneda, kuid püsib olulise sajuta, vajadusel täpsustame. Sooja on päikese toel üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (27.07.) liigub madalrõhkkond aeglaselt edasi põhja poole ja tihedam pilvekiht laieneb. Võimalik on vihm ja pikne. Suurem on võimalus siiski 28. juulil.

Eero Hermann. 26.07.2017

Inge Alupere. Emajõel

24. juulil nõrgenes Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari. Vaatamata sellele püsis ilm rahulik ja enamasti päikeseline, kuigi pilvisus õhtuks mitmel pool tihenes (sadu ei olnud). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi ja nõrk tuul puhus valdavalt põhjakaartest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari nõrgeneb. Seetõttu on ilm pilvine, kuid sajuta. Sooja on hommikuks enamasti üle 10 kraadi ja udu pole või vähestes kohtades. Päev toob vahelduva ja muutliku pilvisuse, kuid püsib olulise sajuta; päikese toel on sooja üle 20 kraadi, ja tuul on valdavalt kirdekaartest, ent püsib nõrk.
Ilm järgmistel päevadel.  Teisipäeval (25.07) püsib Venemaa põhjaalade kohal madalrõhkkond ja teisalt suureneb Poola poolt uue madalrõhkkonna surve, kuid Skandinaavias on ülekaalus Norra merel oleva kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu püsib sajuta ilm, kuid öösiti on üle 10 ja päeviti üle 20 kraadi sooja (kui päike paistab). Pikseohtu esialgu ei paista.

Pilveteater. Juuli 2017, Kibuna, Harjumaa.

Tuleb üsna soe ja kuiv nädal (vajadusel täpsustame).

Nädal algab Läänemere kohal oleva nõrgeneva kõrgrõhuharjaga. Selle mõjul on ilm enamasti rahulik ja olulise sajuta, kuigi üksik hoovihm pole välistatud. Päikese toel on sooja üle 20 kraadi, kohati mere ääres ja pilvede all vähem.
Idakaartetuul hakkab tugevnema ja ilm läheb soojemaks, sest lõunakaartest läheneb tsüklon. Pole välistatud, et kohati on sooja üle 25 kraadi ja tuleb pikset (äikest). 
Nädala lõpuks võib suurem palavus ja äikeseoht järele anda, ent on võimalik, et Venemaal resideeruv kuumus säilib ja soodustab Läänemere idakaldalgi üle 25-kraadiste ilmade jätkumist.

Bogdan Parubok. 4 hommikut oli Tallinnas udu. 23.07.2017

58 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Äike on Eestis justkui väljasurev ilmanähtus. Nõmmel sel aastal ainult 1 äikesepäev olnud, 4. juulil.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, äike kaob tasapisi ...

Anonüümne ütles ...

Huvitav, miks see äike kaob siis Eestist tasapisi?

Anonüümne ütles ...

Äsja ju lõppesid järjestikku aegade kõige kuumemad suved sagedaste ja võimsate äikesetormidega. Nüüd on äikesevaeste ja jahedate suvede kord, sest looduses valitseb tasakaal. Nagu siiani näinud oleme, siis ükskõik kui suurt labiilsust või kuuma ka ei prognoosita, jääb lõpuks see ikkagi tulemata. Seetõttu võib suht kindlalt arvata, et samasugune muster jääbki suve lõpuni kestma, mistõttu pole mõtet oma lootusi hellitada, kui mudelijooksud on paljulubavad, et hiljem taas pettuda. Kannatust, kuni tulevad taas ekstreemsed ja põnevad aastad, mis ootamatult ja meeldivalt üllatavad nagu 2010.

Anonüümne ütles ...

Täpselt nõus. 1960- datel oli kuumasi suvesi vähe siis tuli kuumasi suvesi ridamisi 1970 - datel ja siis jälle pikk paus. Kui varasemaga võrrelda olemegi viimasel ajal liigagi palju hellitada saanud. Nagu 2001,02,03,06,10,11,13,14. Olekski juba aeg ka teistsuguseid õhuvoolusi teha. Ei imesta kui lööb ühe kuuma suve vahele näiteks 2018 ja siis paneb veel mitu aastat tavalist 1960 -date suve.

Anonüümne ütles ...

Eks äike, kuumus ja muud huvitavad ilmanähtused tulevad ilmahuviliste kiusteks ju ikka siis, kui seda ei oodata või muude huvitavate/tähtsate sündmuste ajel, mil pole aega/võimalik ilma jälgida. Näiteks jalka mm'i aastatel on viimasel ajal pidevalt ülikuumad suved ja äikesed, mis alatasa vähemalt siin Kagu-Eestis mängu vaatamist segavad. Pole üldsegi harv olukord, kui äikesetormi pärast tuleb mängu vaatamine pooleli jätta. Saame näha, kas järgmine suvi ka nii läheb.

Anonüümne ütles ...

Ootan isegi seda. Juba talvel kirjutasin sellest ,et kuidas sel sajandil paarisaastad on üle ühe kordamööda soojad ja sajused või jahedad olnud. Kui rütm jätkub siis 2018 nii mõnigi ruuter ja telekas läheb ja kes kirub kuuma jne.

Anonüümne ütles ...

Tänavune talv peaks siis külm ja lumine tulema.

Anonüümne ütles ...

Täpselt ja kui ei tule siis saab rütm rikutud ja ka järgmine suvi tuleks ka jälle igav. Seega kui tuleb talv tuleb seekord ka suvi.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame siis parimat!

Anonüümne ütles ...

Juba praegu kisub sarnaseks eelmise aasta samale ajale. Lubati sooja aga tulid pilved ja jäid. Äkki on ka seekordne õhumass selline ,et otsene kuumus jääbki "taevasse" ?

Jüri Kamenik ütles ...

See on võimalik, sest niiskust on palju, nii ka pilvi ja inversioon küllalki tugev.
Õhumass näib juba praegu päris soe, mõnel pool on nullisoterm üle 3 km kõrgusel: https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET

Anonüümne ütles ...

Praegune GFS on jälle põnev augusti alguseks aga enne ei tasu isegi jääke loota kui õhtul sama näitab.

Anonüümne ütles ...

Liiga vara rõõmustasin. See kuumus on kadunud.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja nii see kaob ...

Anonüümne ütles ...

Vaadake Wetteri labiilsuskaarti 2. augustiks. Haha super! Kagu-Eestisse Li -12 antud! Wow. Ma ikkagi ei ole hästi aru saanud, miks nad ntx 5 päeva ette oma ennustused nii ülioptimistlikuks teevad. Pole ju mõttet süstemaatliselt värvilisi kaarte lambist trükkida kui 95% tõenäosusega läheb prognoos uppi.

Jüri Kamenik ütles ...

Sellega on nii, et GFS on nagu tabloid ehk siis palju kuulujutte, mis aga ei pruugi kaugeltki tõsi olla. Ilmselt tehakse labiilsusenergia arvutus kastepunktipõhiselt.

Anonüümne ütles ...

Olen ka kindel ,et see kaart veel muutub ja hea kui sussukate päeva saab.

Jüri Kamenik ütles ...

Ah et sussunaatorid tulekul?28. juuli on jah seda nägu: http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC12_45_11.png

Anonüümne ütles ...

Kastepunkt arvutatakse niiskuse ja õhutemperatuuri pealt. Seega teeb nende programm järjekindlalt vigu niiskuse ja eriti sooja temperatuuri koondumise kohta Baltimaades. Võin kinnitada, et umbes nädal tagasi oli see kaart (26-27-28) ka hoopis teist nägu. :)

Jüri Kamenik ütles ...

Veider, et neil selline süstemaatiline viga.

Anonüümne ütles ...

Jah, kuulake Keevalliku prognoose ja jutte, need on täpsed!

Anonüümne ütles ...

Olen nõus, Keevallik on meteoroloogia vallas kõige erudeeritum ja enam saavutanud inimene! Keevallik on parem kui GFS!

Anonüümne ütles ...

Mojah, aga radari andmel mul siin teispool maja (Viljandi) üks päris kõrge rünksajukas oodamatult valmis arenenud. Jälgin, mis see tegema hakkab. Äkki pakub mingit vaatemängu ka.

Jüri Kamenik ütles ...

Rauno:
Sürgavere radarit pole mõtet töös hoida enam, ainult mõttetu müra on, Harku radar näitab korralikult ka Lõuna-Eestis olevaid pilvi, mida Sürgavere ei taha kuidagi näidata, mis sest et hoopis lähemal asub. Nii on juba mõni nädal kindlasti, kui mitte kauem. Komposiitpildi mõte on täielikult kadunud hetkel.
Jah, olen nõus, et inimesed ei ole rahul ja on segadus, et mitu kuud on rike ja artefaktid radarpildil. Samas me ei tea tausta, see võib ju põhjendatud olla.Lätis olevaid sajualasid näitab Sürgavere muidugi hästi, ma tõesti loodan et rike saab ikka likvideeritud ja see megasuur artefaktide ala kaob ning saab lõpuks Eestis olevaid sajualasid ka mugavalt jälgida.

Jah, olen nõus, et inimesed ei ole rahul ja on segadus, et mitu kuud on rike ja artefaktid radarpildil. Samas me ei tea tausta, see võib ju põhjendatud olla.

Anonüümne ütles ...

Eks neil mingi tarkvara kala sees või radar lihtsalt peegeldab lähedalasuvat maapinda. Kuna softi analüüs ja rikke kõrvaldamine on arvatavasti päris kulukas, mis kahjuks Ilmateenistuse aasta eelarvesse ei mahu.
Viljandis ilm pilves, tuulevaikne ja soe. Kas esmaspäevaks ootame äikest ja saame jälle üle?

Anonüümne ütles ...

Minu pakkumine Esmaspäevaks. Joonest Märjamaa - Rakvere loodepool sussukad. Joonest kagupool hoidke oma kodutehnikat. Õhus on elektrit.

Anonüümne ütles ...

If you have data from more than one radar, AP and false echoes are easy to identify because the neighboring radars generally won't see the same thing. If you have just one radar but can look at different angles, you will find that AP and false echoes tends to be confined to the lowest elevation angles. When the radar is pointed higher in the sky, it's unlikely that the beam can be bent backward all the way to the ground.

Anonüümne ütles ...

If these false returns are showing on one display, but not another, it's very likely the one not showing the false returns is also not showing data to a lower DBZ (a measure of how much of the radar pulse is being reflected back to the transciever) and/or is using their own algorithm to remove them from the raw data.

Ilmateenistusel lihtsalt pole kohalikku radari operaatorit, kes probleemiga aktiivselt tegeleks.

Jüri Kamenik ütles ...

Kunagi oli radaril Krista Odakivi, pärast tema surma on vist mantlipärijaks saanud Tanel. Kahjuks lähemalt ei oska midagi öelda.

Anonüümne ütles ...

https://books.google.ee/books?id=XFv-CAAAQBAJ&pg=PA63&lpg=PA63&dq=how+to+remove+cappi+Ground+Clutter&source=bl&ots=1ktUsV6Tf6&sig=FaU3QQAHDydu2qjMoptev6CvdEQ&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj4hYvZwa7VAhXoYZoKHcqBDzwQ6AEIPzAD#v=onepage&q=how%20to%20remove%20cappi%20Ground%20Clutter&f=false

65 euriga peaks saama poest hea raamatu, kus on kirjas, kuidas CAPPI "ground clutter"it seadistada. Mind see säbrune kaja eriti ei häiri, kuid ma usun, et tegemist ei ole inversiooni nähtusest põhjustatud anomaaliaga, sest valepeegeldus kestab juba pikemat aega ja hõlmab suhteliselt kitsast ala radari enda ümber.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et radar saab korda siis, kui äikesehooaeg on lõppemas või lõppenud. ;)

Anonüümne ütles ...

Aga eks nad ise teavad paremini, mis viga ja millal korda teha on mõistlik. Esmaspäev ja eriti kolmapäev tõotavad tulla äikselised. Loodaks see aasta ikka Viljandis ka ühte äiksepäeva kogeda.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas võimas rünkpilvisus, aga tundub kihtrünkadeks muutuvat.

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas see ümarapoolne pilv Venemaa lääneosas täna õhtul on/oli hiidpagi?

Jüri Kamenik ütles ...

Vist ei ole, kuigi andmeid oleks tarvis kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.
Hiidpagi (derecho) on organiseerunud rünksajupilvede süsteem, mis liigub kiiresti frondina edasi, kusjuures selle esiosa võib-olla sirge või kaarjas (radaripildil kaarkajana) ja sellega kaasnevad väga tugevad tuuleiilid süsteemi esiosa tagalas. Sellise nimetuse pani 19. sajandil Iowa Ülikooli professor Gustavus Hinrichs. Derecho tähendab hispaania keeles sirgjoonelist.
Et konvektiivtorm oleks hiidpagi, selleks on Johns ja Hirt (1987) järgi järgmised kriteeriumid:
konvektsiooniga seotud tuule põhjustatud kahjustuste või pagituulte puhangutega üle 26 m/s ala pikem telg peab olema vähemalt 400 km pikkune; jälgitav peab olema selliste kahjustuste või tuulte ajaline järgnevus, mitte aga juhuslik esinemine; sellisel alal peab olema vähemalt kolmes, üksteisest vähemalt 64 km kaugusel asuvas kohas registreeritud konvektiivse tuule või selle puhangute kiirus 33 m/s ja rohkem või kahjustused, mis vastavad F1 tornaadole; selliste kahjustuste tekkimise või tuulte registreerimise vahe ei tohi olla kolmest tunnist pikem.
Kõiki neid kriteeriumeid täitis 8.8.2010 üle Eesti liikunud konvektiivtorm. See kujunes 8. augusti varahommikul Valgevene kohal ja jõudis hilisõhtuks juba Soome, põhjustades kogu oma enam kui 1500 km pikkusel teekonnal palju purustusi. Too hiidpagi liikus polaarse ja troopilise õhumassi piiril.
Hiidpagi tüüpe on kolm: seriaalne, progressiivne ja hübriidne. Esimene ja viimane on seotud mõne väga sügava tsükloniga ja tõenäoline on ka tornaadode teke. Progressiivne hiidpagi tekib väheliikuval frondil ja on mõõtmetelt kõige väiksem, kuid selle tornaadode potentsiaal on madal. Viimane tüüp liikuski 8. augustil 2010 üle Eesti.

Anonüümne ütles ...

Arvan - taaskord puht kogemuste põhjal - et homne ja kolmapäevane ning võimalik reedene äikeseoht piirdub sussakatega, kui sedagi. Kogemused seisnevad selles, et kui mudelid näitavad suurt labiilsust, on äikesed tagasihoidlikud ning kui labiilsus on väike, siis tuleb korralik äike.

Jüri Kamenik ütles ...

Samas edelast tormab siiapoole äikesemasse https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/, mis näitab, et õhumassi labiilsus võib adekvaatselt olla arvutatud.

Anonüümne ütles ...

Nagu Jüri on ka öelnud, õhumassi omadused jäävad samaks (selle kohta oli mingi eraldi mõiste, aga kahjuks ei mäleta), seega ma ütleks, et Kunda Viljandi joonest ida pool on võimalikud selle suve tugevaimad äikesed.

Anonüümne ütles ...

Mina seekord sussukaid ka ei toeta. Homme on midagi õhus. Kusjuures statistika näitab ,et kui 31 juuli on äikest siis tavaliselt korralikult.

Jüri Kamenik ütles ...

Õhumassi omaduste muutumist nim transformatsiooniks, üldiselt on õhumasside omadused konservatiivsed ja muutuvad alles mitme päeva möödumisel.

Anonüümne ütles ...

Kahju, et võimalik äike ikka-jälle Viljandi joonest idapoole pakutakse. Kuigi labiilsuskaart on ka nüüd iga päevaga tunduvalt nõrgemaks muutunud, noh nagu ikka need asjad käivad.
Kas keegi teab, kust saaks eestikeelse tõlkega Inside The Mega Twister (linastus ETV2 vist juunikuus).

Jüri Kamenik ütles ...

Edelast kihutab äikesemass üha lähemale. Näib, et sooja frondi piksed http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png.

Anonüümne ütles ...

Kui suur on homme äikesevõimalus Tartus?

Anonüümne ütles ...

Seda uurige Keevalliku käest, ta on kõige täpsem.
Vaadake ta CV-d!

https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/526f86c8-ce67-4cba-a96a-e3dcbf46f82f

Kui tema arvamust avaldab, siis seda võib usaldada!

Jüri Kamenik ütles ...

No kui teha lihtne jäme hinnang, siis vaadata siit https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tartu_estonia_588335 mitu mudelit kõikidest äikest näitab ja saabki mingisuguse tõenäosuse. Tegelikkus on muidugi hulga keerulisem.

Anonüümne ütles ...

Muljetavaldav, ilmateenistus on väljastanud eelhoiatuse homseks.

Anonüümne ütles ...

Kolmapäeval uuel nädalal on hea ports äikest ja vihma meie poole teele. Küsimus on nagu ikka, kus see keskus täpselt üle läheb.

Anonüümne ütles ...

Mille järgi seda saab kindlaks teha, et see on sooja frondi äike seal? Kas sooja frondi äikesed mitte laialdasemalt ei paikne? Joonpagi on minu arusaamist mööda rohkem nagu külma frondi teema. Loodame, et siis öö jooksul soojem sektor sulguma ei hakka.

Anonüümne ütles ...

This forecast has few limitations that during the next 2 days may strongly modify the scenario. These concern:
1. Timing and the amplitude of the shortwave which will be crucial in terms of CI, its placement and convective mode. This is probably the most important factor which should be carefully followed in the next model updates.
2. CIN values that may inhibit convective activity
3. LL moisture that may be overestimated in NWP models and result in a lower instability.
4. Cloud cover in the morning hours, which may limit diurnal heating, decrease instability and complicate CI.

Nii, et eks aeg näitab.

Anonüümne ütles ...

Minu teada külma frondi äikesed ööpimeduse saabudes nõrgenevad, aga praegune äike Läänemere kohal pigem intensiivistub- järelikult soe front.

Jüri Kamenik ütles ...

Seda saab vaadata siit http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png, võrreldes frondi asukohta aktiivse äikesega, ja siis ka juba mainitud aktiveerumise tunnus pimedal ajal jne.

Anonüümne ütles ...

Sel juhul on see front kummaline, kuna just Läti-Leedu piiril on joonpagis paarisaja km-ne järsk nihe - Läti osa on juba maabunud, Leedu-Poola osa alles avamerel.

Anonüümne ütles ...

Ühel juhul on sooja frondil harva esinev äike võimalik aga ma ise küll ei ole sel joonpagi varem täheldanud. Soe merevesi sobib praegu toiteks hästi. Pange tähele see äike kaob, kui jõuab maismaa kohale.

Anonüümne ütles ...

Aga kuidas Poola maimaal see siis püsib/püsis kaua?

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse hoiatus läheb veel täiega vett vedama. Esmaspäeval pritsib seenevia pool päeva ja siis jälle mõitleme oi miks nii läks. Labiilsete õhumasside peale tungist jääb väheks see aasta, vaja on korraliku kuumust, et modagi toimuma hakkaks.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider, aga mis siis saama hakkab!?

Anonüümne ütles ...

Lihtsalt pilves igav päev tuleb