esmaspäev, 10. juuli 2017

28. nädala ilm (10.–16.07.2017)

Kommentaariumi link
Huvilistel on võimalus silma peal hoida alanud orkaanihooajal http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2.
2017. aasta suvel toimus juba kaheksandat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2017.htm (täiendatud info).
Vikerraadio eetris kell 10:05 – kuulab, kel huvi: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/5a42037b-f945-4230-ab02-1141d605fada/huvitaja-suveilm.

16. juulil liikus madalrõhulohk Skandinaavialt Läänemerele. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva pilvisusega, lääne pool enamasti päikeseline, ida pool pilvine, kuid olulise sajuta (kagunurgas siiski tuli ette vihmahooge – see oli Venemaal asuva madalrõhuvöönd ja frondi mõju).
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest, saartel edelast. Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi, kuid pilvede all ja kohati mere ääres vähem.
Lääne-Venemaal tekkis osatsüklon, mille soe front ühes võimsate piksetega hakkas suure kiirusega läände liikuma, vt ilmakaardil:

Osatsüklon ühes sooja frondiga Eestist idas (DWD).

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simunas 16.07.2017 pärastlõunal kell 15:50 

15. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Selle mõjul oli ilm enamasti vähese ja vahelduva pilvisusega. Ida-Eestit mõjutas Venemaal asunud madalrõhuvöönd ja front – sellest ka idaserva üsna tihe pilvisus, kuid püsis olulise sajuta.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või loodest. Sooja oli 19...23 kraadi (soojem oli päikeselises lääneservas). 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Selle mõjul on ilm rahulik ja sajuta, kuid Venemaa madalrõhuvööndi mõjul idaservas endiselt pilvine. Hoovihma võimalus on lõunapiiril < 50%, mujal madalam. Sooja on päikese toel 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all võib vähem olla.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhulohk toob uued sajud ja ka tuule tugevnemise. Äikeseoht on esialgu väike, kuid suureneb 18. juuli öösel mere kohal.
NB! 16. juuli ööl 2001 algasid kurikuulsad suvetormid. Sellest on põhjaliku ülevaate teinud Sven-Erik Enno ja Kairo Kiitsak, vt http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html.

Kairo Kiitsak. Kokkutulek 15.07.2017 

14. juulil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul ilm selgines: oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kusjuures kõige päikeselisem oli saartel, pilvisem aga idaservas, kuid sajuta. Tuul oli enamasti läänekaartest, hiljem loodest, puhangud kohati 10 m/s. Sooja oli 14...19 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. See toob rahuliku ja selge ilma. Hoovihma võimalus jääb idaservas ~50% lähedale, mujal ei tohiks sadu tulla, kuid vajadusel täpsustame. Sooja tuleb kuni 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (16.07.) on Eesti kohal kõrgrõhuhari ja ilm peamiselt sajuta. Sooja võib päikese toel tulla üle 20 kraadi. Uued sajud jõuavad kohale 17. juuliks.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Kuigi seitsmevennapäev oli kuiv ja päikesepaisteline, mis vanaraha ütluste järgi lubab kuiva heinaaega, ei ole järgnevate päevade ilmastik seda mitte kinnitanud. Lootust kuivale heinaajale ei maksa aga veel kaotada. sest Atlandi madalrõhkkonnad on leidmas oma tavapärast suvist rada, mis kulgeb piki Norra merd ja nende lohud ulatuvad järjest vähem üle Skandinaavia.
Nädalavahetusel tugevneb maapinnalähedases õhukihis küll kõrgrõhuhari, kuid kõrgemal atmosfääris on ülekaal veel madalrõhuala käes. Nii ei saa nädalavahetuseks päriselt sajuvaba ilma lubada. Pärast tugevaid vihmasadusid on niiskust piisavalt, et päevasel ajal rünksajupilvi tekitada, et see siis hoovihmana maa peale tagasi tuua. Samuti on uue nädala alguses veel ühel madalrõhulohul jaksu jõuda üle Läänemere ja Baltimaade. Eestis tähendab see taas sagedasi vihmahooge, aga need on juba nõrgemad ja harvemad kui juulikuu teise nädala vihmasajud. Kesknädalal saab ülekaalu taas kõrgrõhuhari, mida alates neljapäevast kasvab välja ka kõrgemale atmosfääri. Loe edasi: https://ilm.ee/?516362.

Inge Alupere. Tartus, Kalda tee,Ehituse ABC vastas, seda halot ma pildistamise ajal ei näinud,nii terav oli päike.

Kalmer Saar. 14.07.2017 Muhu

13. juulil liikus madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli kahe Eesti päev, sest kohale jõudis meridionaalne (põhja-lõunasuunaline) frontaalvöönd: lääne pool oli jahe ja sajune, sooja enamasti 10...15 kraadi, puhus läänekaartetuul, kuid ida pool oli vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega ilm, sooja oli 20...25 kraadi, Tõraveres 27 kraadi, ja puhus nõrk idakaartetuul.
Alates lõunapiirist ilmusid äikeseid, mis nõrgenesid, kuid uued tekkisid Võrtsjärve lähedal ja need liikusid üle idamaakondade viimaks kirdesse, tugevaim oli äike Jõgevamaal, kus kohati oli ka pagi ja rahet. Seetõttu soovitasime jälgida jooksvat ilmainfot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://en.sat24.com/en/bc/visual.
Ilmateenistus andis välja sellise hoiatuse (säilitatud arhiveerimise pärast):
Täna pärastlõunal   sajab Eestis mitmel pool äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. Pilved liiguvad Eesti lõunaosast ida-kirde suunas. 
Lisaks hoiatasime: Ettevaatust, kahe Eesti päev! Mis on kahe Eesti päev: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm.
Tartus nii Riia viadukti all kui ka Lõunakeskuses taas uputas: 10 minutiga ligi 20 mm, paneb ju uputama küll (intensiivsus oli pea sama mis aasta tagasi 3. juulil, isegi tuleku suund sama, aga sadu kestis lühemat aega ja välke oli palju vähem). Ka mujal oli päev väga sajune: Jõgeva ilmajaamas tuli 20,6 mm äikesevihma lühikese ajaga, Simunas 13 mm ja Marul 28,4 mm.
Päeval alates saartest pilvisus hõrenes ja sadu lakkas, õhtuks jõudis selge ilm läänerannikuni. Ida-Eestis läks uuesti sajule. Õhutemperatuur oli kõikjal pärast pikseid 10...16 kraadi ja tuul puhus valdavalt loodest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Eesti kohalt itta. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu pilvisus hõrenes lääne pool ja seal on sajuta, kuid idaservas sajab veel lausvihma, päeval lakkab sadu ilmselt sealgi ja hakkab selginema.
Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval kuni 20 kraadi. Tuul on enamasti läänekaartest. Hilisõhtul anti idaserva kohta välja hoiatus:
Viimati uuendatud: neljapäev, 13. juuli 2017 kell 23:26
Eesti hoiatused
14.07. Öösel sajab Ida- Eestis äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. .

Satelliidipildil oli kahe Eesti päev hästi näha (http://en.sat24.com/en/bc/visual).


Kairo Kiitsak. Rünkpilved Simunast nähtuna 13.07.2017 

Ain Vindi. Juba hommikul andis taevas märku,et on äikest tulemas. Tartu. 13.07.2017.


 Ain Vindi. Selline see uputaja oli. Tartu. 13.07.2017.


Ain Vindi. 18 mm: umbes 10 minutit oli tugev sadu, pärast tuli veel peenikest mingi aeg, aga see enam oluliselt juurde ei andnud.

12. juulil oli siin madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli hommikuni pilves ja kohati udune ilm, üle Eesti idaosa liikus tugev laussadu, Peipsi ääres ja Virumaal oli äikest. Sooja oli hommikul 14...19 kraadi.
Päev tõi ilma paranemise: laussadu eemaldus itta ja tugevnev läänekaartetuul aitas taeva pilvedest puhastada, st päike tuli välja. Kuna õhumass oli labiilne ja madalrõhkkonna mõju ülekaalus, siis alates Muhust sadas kohati hoovihmu, kuid äikest polnud (või siis välkudeta). Sooja oli saju all 16 kraadi, päikesepaistelistes kohtades enamasti üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, homme päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Seetõttu pilvisus hommikuks tiheneb ja läheb sajule. Päeval on pilves selgimistega, sajab tugevat vihma, äikeseoht on peamiselt Eesti idaservas. Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval sajuga alla 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on enamasti nõrk ja muutliku suunaga, hiljem ida- ja põhjakaartetuul, mis hakkab tugevnema.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel eemaldub madalrõhuvöönd Baltimaade kohalt aeglaselt kirdesse ja edela poolt tugevneb kõrgrõhuhari, mille arvel ilm reedel ja laupäeval paraneb. Nii tuleb öö idapoolses Eestis vihmane, kuid päeval sajuvõimalus väheneb ja hoovihma sajab vaid kohati. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul, aga põhjarannikul ulatuvad loodetuule puhangud 15 m/s. Õhutemperatuur jääb öösel 10 kraadi lähedale, päeval alla 20 kraadi.

Kairo Kiitsak. Võimsad rünkpilved Simunast vaadatuna 12.07.2017 õhtul 

11. juulil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohalt Soome suunas. Selle mõjul oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev, kuid mõni piirkond jäi siiski suurema sajuta. Õhtul oli äikest peamiselt Pärnumaal, Lätis aga arenes joonpagi.
Sooja oli 18...23 kraadi, kastepunkt oli kõikjal üle 15 kraadi; ida- ja kagutuul oli nõrk või mõõdukas.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemerelt Põhjalahe suunas. Seetõttu on ilm pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma, öösel on äikeseoht Eesti idaservas, päeval aga sisemaal, ehk isegi lääne pool. Sooja on öösel 15...20 kraadi, päeval valdavalt 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk, puhanguti mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (13.07.) liigub Läänemere lõunaosast meie suunas uus osatsüklon. See toob tugevad sajud ja äikeseohu. Sooja on 20 kraadi lähedal, kus päikesepaistet enam sellest rohkem, pilvede ja saju all aga vähem.
Kindlasti on juba tähele pandud, et mudelprognoosis http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext on idaosas kohati pruunikaspunast, mis võiks justkui padulörtsi (tugevat märga lund) tähendada, kuid palume vaadata skaalat: sajufaasist olenemata on skaala maksimum ühtmoodi pruunikaspunane. Seega tähendab see punakas toon eriti tugevat (ränka) sadu. Alatskivi kanti näitab 69 mm ja Ida-Virumaale 64 mm. Elame-näeme!

Eestini jõudis segatüüpi tsüklon, mis tõi kohale sajud ja lämbe õhumassi (FMI).

Infrapunaselt satpildilt on näha õhtul Läti kohal arenenud joonpagi, mis ulatus Ukrainani (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Tasub tähele panna skaala maksimumi ehk ülemist otstväärtust: kõikide sajufaaside puhul on selleks pruunikaspunane toon, nii et mitte pidada seda tugevaks märjaks lumeks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext).

10. juulil liikus kõrgrõhuhari Läänemere lõunaosa kohalt kirdesse. Selle mõjul oli öö rahulik ja vähese või vahelduva pilvisusega, edela pool olid pilved tihedamad, ja mitmel pool udune.
Päev jätkus vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta. Pilvede hulk ja kastepunkti temperatuuri tõus näitasid niiskuse lisandumist, samas mõnest kohast teatati taeva ebatavalisest kirkusest (Laagris küll oli pigem valkjas või nõrk somp). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi (esmalt Virumaal ja siis peamiselt Soome lahe ääres), pilvede all oli esialgu veel jahedam; tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Tugevad äikesed jõudsid Poolast Läänemere kohale. Kõrge ja läbipaistev pilveloor jõudis õhtuks saarte kohale ja see liigub edasi kirdesse.
10. juuli on seitsmevennapäev Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Sama kehtib kuiva ilma kohta. Kolga-Jaanis öeldi: "Kui seitsmevennapäev niipalju kuiva on, et mees saab obuse selga üpata, siis saab madalamaamees veel rukki maha teha". Sealse kandi rahvas on seda ka teisiti sõnastanud: "Kui seitsmevennapäevani on sadanud, aga sellel päeval niipaljugi kuiva on, et mees ratsahobusega saab risti üle tee minna, siis läheb pärast ikka niipalju kuivale, et saab heina teha" (osundid: "Eesti rahvakalender" IV, Tallinn 1985). Kuigi see õige päev alles tuleb (vana vs. uus kalender), ei seoks seda ilmaennet konkreetse kuupäevaga, vaid vaataks kogu nädala ilmastikku – see esindab võimalikku tsirkulatsiooni (ilmamustrit) paremini.
Palju vähem tuntud on seitsmemagajapäev, mis oli 27. juunil, kuid seegi on ilmaendelise tähtsusega: "Kui säitsmemagajapäävä müristas ja vihma satas, sis tulõ viil säitse viläterrä üles ja nakkas kasuma", ütleb vanasõna. Seitsmemagajapäev on Eesti rahvakalendris üsna vähetähtsal kohal, eelkõige ennustatakse selle päeva järgi ilma – kui seitsmemagajapäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Saksamaa kirdeservas asetsev madalrõhkkond liigub Läänemere suunas. See toob pilvi ja kohati tugevat sadu, on äikeseoht. Näib, et tugevam võib sadu olla Eesti lääne- ja lõunaosas, kuid ilmselt peab eeskätt jälgima jooksvat ilmainfot.
Ilm järgmistel päevadel. Labiilsus püsib. Seepärast võib ka ajutises kõrgrõhuharjas hoovihma tulla ja äikest olla. Uued tugevad sajud võivad kohale jõuda 13. juulil.
Päikese toel võib sooja tulla üle 20 kraadi, saju all on jahedam. Ööd on niiskuse ja madalrõhkkondade mõjul möödunud nädalaga võrreldes märksa soojemad, õhutemperatuur ei pruugi isegi alla 10 kraadi langeda.

10. juuli 2016. aastal Alatskivil: päev oli ebatavaliselt pikseline, mida ei saa just suve kohta öelda.

Nädal tuleb mõõduka temperatuurifooniga ("harju keskmine" suvi), kuid potentsiaalselt väga sajune. 

Nädal algab madalrõhuvööndiga Läänemere kohal. Seetõttu on ilm rahulik, hommikul udune, tuul on nõrk ja muutliku suunaga, olulist sadu pole oodata, päikesepaiste toel peaks valdavalt üle 20 kraadi tulema. 
Ilm muutub peagi: 11. juuliks liigub piki Läänemerd põhja suunas võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond. See toob uued ja võimalik, et tugevad sajud, on äikeseoht. 12. juulil ilm paraneb, kuid hoovihma tõenäosus on veel suur, pikseoht suurim Soome lahe ääres (vajadusel täpsustame).
Nädala teine pool võib kujuneda lõunatsüklonite meelevallas: kui frontaalvöönd satub Baltikumi kohale, on oodata heitliku ilma tugevate sadude ja piksetega. Selles osas nendime, et tuleb jälgida jooksvaid ilmaprognoose (https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409).

Andres Kunnus. Pühäpäivä! Poolõ  kuuõpaiku [Kalatsova külas]! 
Milvi Jürissaar: Kui õhus esineb laineline liikumine ja õhk samal ajal pikkamööda laskub, tekivad pilved, mida nimetatakse Stratocumulus mammatus. Eesti keelde võiks selle nimetuse tõlkida “näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved”. Niisugune nimetus on neil pilvedel sellepärast, et nende alumine pind on kaetud nagu suurte mullide või rippuvate kotikestega.
[Märkus]Üks teooria väidab, et mamma tekib õhu laskumise tagajärjel, kusjuures niiske ja kuiv õhk jahtub erineva kiirusega, millest tuleneb konvektiivne segunemine ja mullide moodustumine. Teine teooria põhineb hüdrometeoorsel jahtumisel, mistõttu õhk laskub kuni tasakaaluseisundini ja õhutaskute servad tõusevad uuesti üles, tekitades pilvedele mullilise välimuse. 

117 kommentaari:

Meoro ütles ...

Kas need pilved jäävadki täna taevast ilmestama või ikka hajuvad ära? (Kesk- Eestis?)

Anonüümne ütles ...

Tallinnas Nõmmel muudkui tihenevad. Varahommikul oli selge taevaga udu.

Jüri Kamenik ütles ...

Ei tundu selgemaks minevat, aga päris pilves ka pole.

Anonüümne ütles ...

Kas homme peale lõunat on mingit suuremat raju äikest oodata või gfs hoiatab pigem suurte sademehulkaade tõttu?

Anonüümne ütles ...

Võimalik, et Ida- Eesti saab suuremat raju, ma võin küll eksida, aga homsele sarnased situatsioonid on toonud Eestisse viimastel aastatel üpris tugevaid äikeseid.

Anonüümne ütles ...

Kas selline situatsioon nagu oli paar nädalat tagasi? Lõuna tsüklon tõi hulga sademeid (lausvihm) ja äikest ei esinenudki. Ilmateenistus ei prognoosi ka homseks äikest üldse. GFS on aga väga vastandlik ehk täielik kaledoskoop.

Anonüümne ütles ...

Sel hetkel ei ennustanud GFS Eestisse äikest ja ilmateenistus väitis vastupidist. GFS oli võidumees.

Anonüümne ütles ...

Ja samuti on vale väide, et Ilmateenistus äikest ei prognoosi
4 päeva prognoos homseks:
Hommikul alates Edela-Eestist pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Päeva jooksul levib sadu edasi kirdesse, on äikest ja sadu on kohati tugev.

Nädalaprognoos:
Teisipäeval (11.07.) liigub piki Läänemerd põhja suunas aktiivne madalrõhkkond. Öö on veel sajuta, sooja 10..16 kraadi. Hommikul alates Edela-Eestist pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Päeva jooksul levib sadu edasi kirdesse, on äikest ja sadu on kohati tugev.

Anonüümne ütles ...

Jep, minu viga, lugesin vist vanemat ilmaennustust, seal ei olnud sellest juttu. Aga siis on väga positiivne uudis, et homme on ka siin Viljandimaal vähe ärevam õhtupoolik.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, plaan ida poole äikesejahile minna. Eks siis näis, kas ja mis tuleb. Kell 18 paiku oli tugev äike Gdanski lähedal.

Anonüümne ütles ...

Võibolla tuled hoopis Viljandi ümbrusse. Siin tunduvad võimalused isegi paremad? Või on jälle ajastus nii, et Võrtsjärve kohal hakkab elu keema ja äike tekib alles Tartu lähedal. Taevas on selginemiste korral täna kuidagi teistsugune helesinine ja hästi kirgas, kas olete tähele pannud?
Meil siin paistab päike.

Jüri Kamenik ütles ...

Laagris on küll tuhm ja kahvatu, ilmselt tugevnenud sfäärilisest hajumisest niiskuse tõttu.
Viljandit on natuke risk võtta, see Võrtsjärve stsenaarium võib küll tulla. Kella 14ks hiljemalt tuleb otsus, kuhu minna.

Anonüümne ütles ...

Satpildilt tundub mulle, et tulekul on jälle mingi sota-pota lauspilves sajune koerailma tüüpi teema, mille sees areneb äike? Sellist kümnete kilomeetrite kauguselt vaadeldavat uhket cumulonimbust seekord arvatavasti ei näe. Õhumassi sisesed äiksed on seega palju huvitavamad, aga peab leppima, et üldse midagi saab.

Anonüümne ütles ...

Jahtuge seltsilised, homme peale tugeva lausvihma midagi muud erilist ei tule, sest läänest lähenev pilvekilp nurjab vist aluspinna kütmise. Kagu-Eestis võib jah paar sussakat teha.

Aga homme varahommikul minge lõõmavat päikesetõusu püüdma, kel puhkus, sest pilvede asend on soodne lõõmanguks. 30. juunil oli tõeline taevane tulekahju kella poole neljast kuni poole viieni siin Nõmmel.

Anonüümne ütles ...

Viljandist läänepool on taevas häguseks muutunud ja horisondi kohale tekkis halo.

http://static1.album.ee/files/1188/68/orig_29717063_9K6n.jpg

Jüri Kamenik ütles ...

Mõne tunniga on ilmselt kõik pilves ja ei näegi uhket päikesetõusu. Hea, et tugevat lausvihmagi tuleb, vähemalt jõuab sadu kõikjale, ja eks sajujahi võib ju ka teha.

Anonüümne ütles ...

Tartus oli kaunis päikesetõus. Algul, kui valgus alt langes, olid punased, üleminekuga kollasele, pilvevallid, sekka sinihalli horisonditausta.

Anonüümne ütles ...

Kõigepealt tuleb paari tunni jooksul sahmakas vihma siin lõunapool ja umbes kella 16 paiku on oodata ka juba äikest

Anonüümne ütles ...

Põltsamaal on hoopis selginema hakanud, mis värk sellega on.

Anonüümne ütles ...

Eks see värk selles ongi, et soe front saabub lauspilvisusega.

Anonüümne ütles ...

Veel eelmine GFS'i väljund näitas Kesk-Eestini punakas-pruuni tooni labiilsuse osas, mis nüüdseks vaevu lõunapiirini ulatub. Hea, kui järgmise jooksuga veel helerohelistki Eesti piires näeb. Igatahes Lätist on peatselt selge ala siia Kagu-Eestisse saabumas ja kui ka äike täna siin ära jääb, siis loodetavasti saab näha vähemalt Lätist paistvaid võimsaid alaseid ja põuavälku.

Anonüümne ütles ...

Ei tule siit seekord kah midagi..

Anonüümne ütles ...

Sellest pilvemassiivist küll ühtki piiksu täna ei tule. Samuti puuduvad hoiatused EMHI tänase äikse kohta, küllaga on ilmateates seda mainitud. Tuleb või ei tule?

Anonüümne ütles ...

Uue jooksuga õnneks midagi hullemaks ei läinud. Tänane seis on vähemalt siin Kagu- ja Lõuna-Eestis küll paljulubav, sest suurem labiilsus on arvutatud seekord pikki Liivi lahte Pärnuni, mis edelavoolu korral garanteerib korraliku show siin.

Anonüümne ütles ...

Oleneb kui hägune see lätlaste selgem ala on, siis seal on konv.võimalus olemas ja need liiguksid kagunurka küll. Ei ole välistatud ka joonpagi teke meist lõunas.

Anonüümne ütles ...

Leedus areng alanud, nüüd jääb ainult loota, et selge ala püsiks.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, lõunapiirile võib õhtuks möll küll jõuda.
Aga laussadu ei jõudnudki õieti igale poole.

Anonüümne ütles ...

Viljandis on laussadu lõppenud. Viimased madalad pilved lahkuvad, nende vahelt paistab sinist taevast, mis on väga sombune. Asi hakkab huvitavaks muutuma.

Jüri Kamenik ütles ...

Piksed juba Lätis ja levivad muudkui edasi.

Anonüümne ütles ...

Homne öö siis vist selle aasta esimene mil 15 või enam kraadi jäämas, aga möödunud aasta 3. juuli ööst jääb ilmselt siiski pika puuga maha.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kõik aastad pole õved. Mõni ilmselt ongi niru, teine keskpärane ja kolmas fantastiline.

Anonüümne ütles ...

Cumulos congestused hakkasid tõusma lõunapool. Poisid asi läheb tõesti põnevaks.

Anonüümne ütles ...

Ja huvitav kus see 15:20 kellane ootuselevil poiss ise asub.

Anonüümne ütles ...

Poiss asub ise lõuna eestis, oota mõni emhi radari uuendus ära, siis peaks juba näha olema ka seal.

Jüri Kamenik ütles ...

Nonoh! Ise teel kagu poole ...

Anonüümne ütles ...

Nõmmel oli just padukas, aga äikest polnud.

Anonüümne ütles ...

Umbes kella 21 ajal peaks lõunapiiril müristama hakkama, kui Läti äike vastu peab.

Anonüümne ütles ...

Läti äike ei oma praeguses olukorras mingit tähtsust, need liiguvad kirdesse ja ei puuduta Eestit. Lokaalsed pilved tekivad umbes 2h jooksul Pärnu - Viljandi vahele.

Jüri Kamenik ütles ...

Läti äike võib küll jõuda kohale, ei ütleks nii, et kindlasti mitte.

Kalle ütles ...

Hügromeeter rõdul (seda siis Tartus) annab õhuniiskuseks 91% ja kastepunktiks 19 kraadi. ESTOFEX on lõuna- ja ida-Eesti kohta andnud esimese taseme hoiatuse.

Anonüümne ütles ...

Kindlalt ei saa väita küll aga põhirõhk on ikka kohalikel pilvedele. Äikeste vöönd on lõunast põhja aga pilvede liikumine nende suhtes u 45 kraadise nurga all ehk kirdesse. Mõni tõesti puudutaks lõuna eestit ka oma vägevusega. Aga jälgida tasuks seda radarikaja küll, mis on moodustunud Salacgrivast lõunapool (põhja-läti rannikul).

Anonüümne ütles ...

Kas see HIRLAMi sajuväljund homme kella 12-ks on ikka õige, et homme võib Ida-Virumaal raevukas lörtsisadu tulla? Juulikuus lumi on maas saabki reaalsuseks?

Anonüümne ütles ...

Ups, kagus peaks ka homme paarkümmend cm lund maha tulema, kui ennustus õigeks osutub!

Anonüümne ütles ...

Vaevalt et lörts, skaaladelt näha, et sajuskaalad lõpevad kõik tumepunase värvusega, tugev vihm.

Anonüümne ütles ...

Pagijoon hakkab moodustuma.

Anonüümne ütles ...

Viljandis on taevas peaaegu selgeks löönud, lähen ringi sõitma.

Anonüümne ütles ...

Kesk- Eesti, Ida- Eesti, Lõuna- Eesti pange tähele, paistab, et Pärnumaal olev rünksajupilvede viirg hakkab ühinema Lätis tekkinud pagijoonega.

Anonüümne ütles ...

Loodi küla lähistel (Viljandist 10km lõunas) esimene kauge müristamine.

Margus Voitk ütles ...

Hummulis on 8st(20:00) saadik kolistamist kuulda.

Jüri Kamenik ütles ...

See on joonpagi (sõnaosad vahetuses). Oleme ootel!

Madis Puuraid ütles ...

Viljandis esimesed mürinad, pilved on vägevad....tulevad justkui lainetena.

Anonüümne ütles ...

Lähimad välgud ja müristamised olid Õisu kandis ja Kõpu küla lähistel (kaugused u 10km). Veel oli välke õrnalt näha Abja-Paluoja pool. Pilved ise olid halvasti vaadeldavad madalpilvisuse tõttu, ühtki konkreetselt välgunoolt ei märganudki, ainult kuma. Viljandis süsteem igaljuhul nõrgenes ja laguneb juba. Äikest pole enam esinenud. Vihma hakkas tibutama.

Anonüümne ütles ...

Aga võimalik, et lähitundide jooksul tuleb lisa, sest Lätis äikesteliin on hakkanud natuke pöörama ennast, tasub silma peal hoida.

Jüri Kamenik ütles ...

Jaa, Lätis hakkas hirmsasti paugutama. Kagunurk on vist ohus.

Anonüümne ütles ...

Vaevalt, tegemist on külma frondiga ja öö on saabumas, juhul, kui peaks tulema midagi, siis vaid kohalikud äikesed.

Anonüümne ütles ...

juba hajub

Anonüümne ütles ...

Kuidas tundub, et teine laine tuleb otsa?

Anonüümne ütles ...

http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606

No mina näe mitu külma-sooja fronti järestikku.

Anonüümne ütles ...

Siin Kagu-Eestis on hetkel täielik saun. Toas on 24 kraadi, kuid väljas 19, aga tuppa tulles oli selline tunne nagu astuks külma keldrisse.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas Nõmmel on/oli ka mõnus 18-kraadine aurusaun. Kella 22 ajal sadas ka hoovihma, kuid äikest ka sel korral polnud.
Esimene tõeliselt sume õhtu siin sel aastal.

Jüri Kamenik ütles ...

Tartust lõunas sähvib! Postituses selgitus Ilmateenistuse mudelprognoosi sademete kohta, et mida see pruunikaspunane toon tähendab.

Anonüümne ütles ...

See Läti äike on suuna otse põhja võtnud varasema kirde asemel.

Kalle ütles ...

Aga ära hajus, detektorid enam värskeid välke ei näita. Pilvemassiiv on küll endiselt radaripildil alles ja liigub aegamisi põhja suunas. Küllap sealt vihma tuleb, aga ei enamat. Elamusterohke ööäike jääb täna öösel olemata, vähemalt Tartus kindlasti. Õnneks muutuvad ööd järjest pimedamaks ja mida pimedam on öö, seda võimsamalt öise äikese pakutav valgusmäng esile pääseb.

Anonüümne ütles ...

Hetkel nõrk äike tegutsemas Peipsi kaldal.

Kalle ütles ...

Piki Peipsit kuni põhjarannikuni välja on pagijoon tekkinud. Tartus on igatahes endiselt nii lämbe ja niiske, et riided kleebivad seljas. Teab mis soe ei olegi, kõigest 17 kraadi, aga kastepunkt on hetkel samuti 17 kraadi ja õhuniiskus 100%. Ventilaator on öö läbi töötanud (esimest korda sel suvel!), muidu ei saaks toas enam eriti hingata. Terves korteris on selline duširuumi tunne.

Anonüümne ütles ...

Ida-Virumaa Kohtla nõmme hetkel, esimene äike

Anonüümne ütles ...

ja padu vihm algas ka, wow

Kalle ütles ...

Näib, et sajuala , mis eile läände-kirdesse ja öösel põhja liikus, hakkab tasapisi nüüd loode poole pöörama, nii nagu okludeeruma hakkavad frondid ikka "kerra keeravad" (kuidas seda nüüd meteoroloogiliselt korrektne öelda olekski...). See n.ö. Tartu anomaalia on hetkel radaril hästi näha - ümberringi sajuala, aga Tartu kohal hulga heledam laik. Ma ei ole siiani aru saanud, miks sajud ja eriti äikesed sedasi Tartust mööda kipuvad minema.

Jüri Kamenik ütles ...

Jõhker õhtu ja öö olid tõepoolest. Tartule on soodne põhjasuund, olgu selleks sadu või pikne. Aga see anomaalia on tõepoolest võimas.

Anonüümne ütles ...

Mida siis täna oodata on? Äikest ka kuskil sisemaal?

Anonüümne ütles ...

Pole kuumust, pole ka rajusid äikesetorme. Ohh 2010-2014 - kahtlemata parim ajajärk Eesti kliimas!

Anonüümne ütles ...

Ja mina kui juhmu arvasin, et selline (2010-2014) peabki Eesti kliima olema. Aga lihtsalt tekkis 2010. aastast puhtjuhuslikult ilmahuvi ja see jättiski sellise mulje.
Eesti oli sel perioodil kui Poola praegu.
---------------------------------------------------------------------
Kagunurgas jah äikesevõimalus täna, aga mujal pole uhava lauspilvisuse tõttu peale vihma muud loota. HIRLAMi sajuhulgad on minuarust ülepaisutatud.

Anonüümne ütles ...

Mina leian, et äike on hoopis edelanurgas hetkel?

Jüri Kamenik ütles ...

Täna on kahe Eesti päev ja sellest sai nüüd ka postitusse. Äikesed algavad ikka edelast.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et ei saa täna ka nendest äikestest asja.

Jüri Kamenik ütles ...

Eks ole näha, soojas ja niiskes õhumassis tekivad ju kindlasti uued äikesed.

Madis Puuraid ütles ...

"Paistab, et ei saa täna ka nendest äikestest asja."

?

Viljandis lähedal juba müriseb ja liigub linna poole!

Anonüümne ütles ...

Viljandile lähenes vallpilv, läks täiesti pimedaks õues, saab tugevalt vihma. Paar korda on müristanud ka, välku pole näinud. Mingit erilist äikest siin täna kindlasti ei tule, suurem disko algab ikka peale Peipsit.

Anonüümne ütles ...

Külm sai lihtsalt sooja enne Viljandit kätte jälle. Sajab hulk vihma ja sellega sündmus piirdubki. Radari pealt on ju ilusti näha, et rüngad läksid arenema soojasektoris, ehk idapoolsemas Eestis. Laussaju tsoonis ei teki sul küll enam midagi. Aga loota ju ikka võid. :)

priit retsep ütles ...

Marul äike alates 13:48,tugev sadu,24,8 mm sadanud juba.

Jüri Kamenik ütles ...

Laagris natuke sajab, ei midagi erilist.

Kalle ütles ...

Tartus tuli hirmsa pladinaga hoog jämedapiisalist vihma, küllap Riia tn. viadukti all jälle uputas. Vahepeal läks väljas üsna pimedaks. Äike oli nõrk, vaid mõned kaugemad välgud ja müristamised.

Anonüümne ütles ...

Lääne-Eesti jäi äikesest täna ilma lihtsal põhjusel - tsüklon asub prognoositust no-nii 100 km ida pool.
Tõestuseks kõrvutage HIRLAMi nt kella 17-ne väljund sama kellaaja vaatlusandmetega. Ilmaelemendiks valida sobib ilmekalt tuul.
Sealt näha, et front pidanuks umbes Türi pikkuskraadil olema, aga asub hoopis piki Peipsit.

Anonüümne ütles ...

Tartus taas uputus, vist 3. sel aastal.
Mind imestab, et seal koguaeg uputuab, aga muus Eestis mitte

Anonüümne ütles ...

Madal koht, mis seal imestada. Keegi ei hakka ju sinna 3m läbimõõduga kanalisatsioonitorusid paigaldama, et paar korda aastas võib pool meetrit vihmavett tänaval laiali minna. Tallinnas ka olemas, autodele mõeldud tunnel Järvevanas näiteks. Eks tänavad ikka ujutab vahest, aga Viljandis sellist spets kohta pole.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider jah. Aga nii ja naa selle frondiga, vt http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png (mobiilis hüperlingi asi ei tulnud välja).

Anonüümne ütles ...

Ida-Virumaal läks külmemaks, varsti hakkab pihta, pilved liiguvad üksteisele vastu, alumised pilved kõrgemate vastu

Anonüümne ütles ...

sajab nagu ma ei tea kuidas...uputab , müristamist ei ole

Anonüümne ütles ...

PUNANE TEADE!
Tänane loojang võib jätta põletusjäljed! ;)

Tallinnast läänes taevas lausselge. Kahju et kell praegu pool 22 pole, sest siis sajaks praegu tulipunast lausvihma.
Ma tegelt ei mäletagi, mil kogu päev oleks vihmas selliselt möödunud, et laussaju lõppedes juba sinitaevas paistab. Alati nagu mingi aeg ikka sajuta pilves ka olnud.

Anonüümne ütles ...

to 13. juuli 2017 18:40

Seda nähtust nimetatakse tuulenihe. Need ei liigu üksteise vastu aga erinevatel kõrgustel asuvad pilved liiguvad eri suundades.

Meoro ütles ...

Kui keegi on märganud, siis paljude erinevate mudelite sekka on tulnud ka "GFS parallel", algselt arvasin, et tegemist on katsejärgus testmudeliga kuni eilseni. Sai kuskilt leheküljelt loetud, et selline mudel on eksisteerinud üle aasta ja 19. juulil asendatakse GFS paralleelmudeliga, mis peaks tähendama täpsemaid ennustustulemusi. Kahjuks ma ei leia väga palju informatsiooni selle mudeli kohta, tekitab palju küsimusi. Praegu tundub, et GFS parallel on saadaval vaid USA-s.

Anonüümne ütles ...

Enne kui suur kuumus ja kõrgrõhkkond Venemaal võimust ei ole võtnud, pole ka Eestis mingeid äikseid. Aga päikseloojang on küll mõnusalt lõõmav ja topelt vikerkaarega.

Jüri Kamenik ütles ...

Kohutavalt lõõmav, ei julgegi enam aknast välja vaadata!

Anonüümne ütles ...

Kas paralleelne või asendus programm võib olla FIM-nimeline?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see näib usutav. Ehk teab keegi kinnitada. Aga postituses nüüd lähem info eilse kohta olemas.

Kairo Kiitsak ütles ...

Minu kokkuvõtlik video eilsetest ilmaoludest Simuna ümbruses: https://www.youtube.com/watch?v=M90ii3FbcSk

Jüri Kamenik ütles ...

Päris jõhker. Su pilte on ka postituses.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et kuupäevaliselt eilsest algas uus põuaperiood, mil sajuta ilm võib augustini kesta.

Jüri Kamenik ütles ...

Kahju, see üks vastikumaid aegu, sest põud muutub huvitavaks alles 30. päevast alates. Andke andeks võimalik meteoroloogiline sadism!

Anonüümne ütles ...

Pole hullu, ega ma ainuke meteosadist pole, piltlikult öeldes kõik äikesehuvilised + muude ekstreemsete ilmaolude laikijad on/oleks, kuna need nähtused kõik toovad kahju, ka (inim)ohvreid.

Anonüümne ütles ...

Mida see radar siis näitab. Viimased tunnid Tartu ümbrus SAJUNE... Peame väljas sünnipäeva, ei mingit vihma, hetkel isegi päike väljas. Oli küll suht sompus vahepeal.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, radar näitab sademeid alati teatud kõrgusel maapinnast (min kõrgus on 0,5 km). Natuke sellest http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/infoks/. Tegelikult aga, mida kaugemale radarist, seda kõrgemaid sademeid näitab, sest radarikiir on maapinna suhtes teatud nurga all ja Maa on teatavasti kumer. 300 km kaugusel radarist peaks see siis näitama juba ligi 10 km kõrguseid sademeid.

Anonüümne ütles ...

Vaielge nüüd sellele vastu, lapiku Maa pooldajad.

Jüri Kamenik ütles ...

Jäi selgitamata ikkagi see sajuasi. Sademed pidid jõudma radari vaatevälja, näiteks 2 km kõrgusele, aga mitte maapinnani. Seega sajune ilm oli 2 km kõrgusel, aga maapinnal oli sajuta.

Anonüümne ütles ...

Kas need venemaa äikesed võivad Eestisse jõuda? Liiguvad küll nagu otse siiapoole

Anonüümne ütles ...

ei

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, piksed kihutavad siiapoole: http://en.sat24.com/en/bc/visual. Ei saa välistada, et jõuavad Peipsini või Virumaale.

Anonüümne ütles ...

Eesti on antud lingilt nähtuna justkui kokkupressitav objekt kahe võimsa pilvemassi poolt. Ei tea, kas see idaäike võib lähenevale teravaservalisele lauspilvisusele põntsu panna siia jõudmisel.

Anonüümne ütles ...

See, mis praegu toimub, on täiesti uskumatu. Juuli keskpaik on käes ja siin Kagu-Eestis, kus elan, pole sel aastal veel kordagi äike üle käinud, on vaid eemal müristanud ja sedagi mõnel üksikul päeval. Samuti on juuli keskmine temperatuur vaid ühel päeval pikaajalisele keskmisele vastanud ja enamikel päevadel sellest tunduvalt madalamale jäänud, kuid mitte koradgi keskmisest kõrgemal olnud. Samuti ei näita praegu mitte ükski mudel, et lähiajal muutust tuleks. Ilmaprognoosimise ameti olen juba maha pannud, sest ükskõik kui kuum ka juuli lõpp või august ei tuleks, kuumaks suveks on juba liiga hilja ja seega mu kuuma suve prognoos täielikult mööda läinud. Edasisest ilmast sõltub veel see, kas kaob täielikult ilmahuvi, mis juba praegu kriitilises seisus, kuna see igavus ilma osas muutub väljakannatamatuks. Tänu troopilisele ja äikeselisele 2010. suvele tõsisem ilmahuvi üldse tekkis, mida suurendas jõudsalt ka 2011, 2013 ja 2014 Vahemerelised suved, arvates et selline ongi uus reaalsus Eestis. Oleks ainult teadnud, et sellised kuumad suved saavad peagi läbi, siis oleks kõik need erilised päevad jäädvustanud ja üles võtnud, mida praegu meenutada saaks.

Anonüümne ütles ...

Aa sina olidki see kes ameti maha panna lubas. No tänud ,et sõna pead. Aga jah mis suvesse puutub siis sel sajandil tuleb vist alles teine kord kus juuli keskmine jääb selgelt alla normi. Eelmine kord oli 2015

Anonüümne ütles ...

Lisan veel ,et kui 2018 kuuma suve ei tule (aastate rütmist juba mainisin talvel) siis kaob ka endal huvi prognoosimise vastu

Anonüümne ütles ...

Kesk- Eestis on äikest tänavu siiski olnud, 6 äikest, aga kohutavalt jahe. Praegu tuleb vaid mais üks päev meelde, kui tõesti õhtul sai väljas lühikeste riietega istuda ja juunis vist oli ka 1 või 2 päeva. Hetkel päikse käes on enam vähem nauditav, aga varjus on ikka külm. Tänavune suvi on häbiplekk.

Anonüümne ütles ...

Mis krdi suvi seltsimehed, selle häbipleki nimi on roheline sügis. Värviline sügis tuleb no-nii 2 kuu pärast, kui muidugi öökülmad augustis valla ei pääse.

Anonüümne ütles ...

Ahjaa, 19. MAI hoiab siiani aasta soojatiitlit!

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, veidrad asjad toimuvad ... Tallinnas on vähemalt üks äike otse üle läinud, isegi siin näha https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php. Mingis mõttes on ju äikesed olemas, ega need siis Euroopast kadunud ole, selline tsirkulatsioonitüüp on soosinud äikeserohkust Suurbritannias, Iirimaal ja Venemaal.
Ilmahuvi ei seisne ju üksnes prognoosimises, ja isegi kui seisneks, peaksidki ju sellised haruldased anomaaliad ja ootamatused põnevust ja huvi pakkuma, analüüsima, miks nii juhtus, välja töötama uue prognoosimise meetodi, mudeli või avastama uuele olukorrale vastavad seaduspärasused.
Laagris jaheduse üle väga kurta ei saa, aga eks siin ongi suvi jahedam. 12. juuli öö oli väga soe, isegi miinimum üle 15 kraadi mitmel pool, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/.

Anonüümne ütles ...

Selle soomlaste kaardi järgi ju tänavu olnud enim äikest Kagu-Saaremaal. Et siis saarlastel samuti just kagu see äikeselisim ilmakaar nagu mandrilgi...

Jüri Kamenik ütles ...

See Saaremaal pidi olema konkreetne sündmus. Blogisse sai sellest vist isegi pilte pandud – kümned välgud, lisaks kuni 2 cm rahe. Ja veel: loodevooluga peakski olema Saaremaa kaguosa pikselisim.