pühapäev, 16. juuli 2017

29. nädala ilm (17.–23.07.2017)

Kommentaariumi link
NB! 16. juuli ööl 2001 algasid kurikuulsad suvetormid. Sellest on põhjaliku ülevaate teinud Sven-Erik Enno ja Kairo Kiitsak, vt http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html, mälestusi http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/meenutused.htm.

23. juulil nõrgenes Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari. Selle mõjul oli öö rahulik, udune ja sarnase temperatuurifooniga nagu eelmisedki ööd ehk sooja oli valdavalt alla 10 kraadi.
Päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega, üksikutes kohtades sadas vähest hoovihma. Päikese toel oli sooja üle 20 kraadi, kuid pilvede all ajuti pisut vähem. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest.

Suur kuumus on koondunud Vahemere regiooni ja Põhja-Jäämere lähedale ehk Põhja-Venemaale, kus on sooja kuni 30 ja öösiti kuni 20 kraadi. Skandinaaviamaid katab külma õhumassiga antitsüklon, Soomes avaldab mõju Loode-Venemaa tsüklon oma pilvede ja sadudega (FMI).

Inge Alupere 22. juuli. Täna jälle käis mingi sudu üle ja huvitav,nagu sulatab pilvi....  Siin saadetises ka see Ufo sõnum. Vihmapilv,andis tiheda saju.

22. juulil oli Läänemere kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Selle mõjul öösel ilm selgines, kohati oli udune, ja sooja oli 5...10, mere ääres kuni 15 kraadi.
Päeval pilvisus tihenes ja kohati hakkas hoovihma sadama, üksikutes kohtades oli äikest. Päikese toel oli kohati sooja üle 20 kraadi, saju ja pilvede all madalam. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. Selle mõjul on ilm rahulik ja olulise sajuta; öösel on kohati udune ja õhutemperatuur sisemaal 5 kraadi, rannikualadel kuni 15 kraadi, päeval vähese ja vahelduva pilvisusega, paiguti sajab hoovihma, sooja on päikese toel enamasti üle 20 kraadi, pilvede ja saju all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (24.07) suureneb hoovihma võimalus lõuna poolt läheneva madalrõhuvööndi tõttu. Idakaartetuul hakkab tugevnema. Tasapisi muutub ilm soojemaks.

Äike Virumaal nähtuna Harjumaalt (Saue lähedalt).

21. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Nii oli päikesetõusu ajal vaikne ja enamasti selge, kuid kohati udune ilm, sooja oli 5...10 (Lätis mõõdeti uusi kuupäeva külmarekordeid, Kairo teade https://twitter.com/KairoKiitsak/status/888315206509760513), mere ääres kuni 15 kraadi.
Päeval pilvisus tihenes ja hakkas hoovihma sadama, Virumaal oli äikest, mere ääres oli selgem ja sajuta. Tuul oli enamasti nõrk ja muutliku suunaga, kuid rohkem esines põhja- ja läänetuult. Sooja oli päikese toel kuni 21 kraadi, saju ajal langes 14 kraadini.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on külma õhumassiga kõrgrõhuala.  Nii on ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt põhjakaartest ja nõrk. Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all ja sajuhoogude ajal vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (24.07) suureneb hoovihma võimalus lõuna poolt läheneva madalrõhuvööndi tõttu. Idakaartetuul hakkab tugevnema. Teisipäeval (25.07) võib tekkida Poola lõunapiiri lähedal tsüklon, mis kiiresti süvenedes Läänemere poole liigub ja toob tormise idatuule, ilm on peamiselt sajuta.


Ott Tuulberg. Võrgutav loojang. 21 juuli Mustamäel tehtud.

20. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Samal ajal pöörles kõrgemates õhukihtides Soome ja Loode-Venemaa kohal väheliikuv madalrõhuala, mis hoidis taevas pilvi. Nii oli ilm pilves selgimistega, hiljem vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kuid äikest polnud (siiski üks välk).
Tuul oli valdavalt loodest, hiljem nõrk ja muutliku suunaga, ja sooja 15 kraadi, päikesepaistega tõusis lõpuks 19 kraadini.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuala. Nii on ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk või mõõdukas. Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all ja sajuhoogude ajal vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb Skandinaavia põhjaosas oleva kõrgrõhuala lõuaserva mõju. Samal ajal pöörleb kõrgemates õhukihtides Soome ja Loode-Venemaa kohal väheliikuv madalrõhuala, mis hoiab taevas pilvi ja sajuvõimalus Eestis püsib, ulatudes idaservas ~50%.

Kairo Kiitsak. Helkivad ööpilved Papsaare kohal Pärnumaal 19.07.2017

19. juulil oli siin jätkuvalt madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, kohati sadas hoovihma ja Virumaal oli äikest. Õhtul läks alates Soome lahest pilve, kuid püsis sajuta.
Tuul oli edelast ja nõrk või mõõdukas, päeval tugevnes Soome lahel ääres läänetuul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja oli päikese toel kuni 20 kraadi (Ruhnus ja Võrus isegi rohkem), mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal on madalrõhkkonna edelaserv. Nii on ilm muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk või mõõdukas (tugevam Soome lahel). Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuvöönd (antitsüklon Norra merel), mis veidi ida poole nihkub. Sajuvõimalus väheneb, kuid on Ida-Eestis jätkuvalt ~50%.

Antitsüklon Norra merel ja tsüklon Loode-Venemaal hoiab suve harju keskmise piires, kuid Venemaa põhjaservas, siinpool Uuraleid, on 30-kraadine leitsak (FMI).

18. juulil oli siin madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli hoovihmade ja äikestega ilm, kohati sadas rahet, oli vesi- ja maapükse (https://www.youtube.com/watch?v=KAqHCsnLnRM). Õhtuks ilm selgines, kuid merelt jõudis saartele uus saju- ja äikesevöönd. 
Tuul oli valdavalt edelast ja puhanguti mõõdukas või vali (iiliti kuni 13 m/s). Sooja oli päikesepaistega kuni 19 kraadi, sajuhoogude ajal langes 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma määrab madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja võimalik on äike. Sooja on päikese toel kuni 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuvöönd (antitsüklon Norra merel), mis veidi ida poole nihkub. Sajuvõimalus väheneb, kuid on Ida-Eestis jätkuvalt ~50%.

Inge Alupere. Äike-2. Pilvest tuleb nool välja.

Inge Alupere. Selline padukas tuli,mingi 15 min.ja korra üritas äike veel keerutada.

17. juulil liikus madalrõhulohk Läänemerelt itta. See tõi pilves ja sajuse ilma, mõnel pool oli laussaju järel hoovihma, kuid äikest polnud. Õhtuks ilm selgines, kuid edelatuul püsis puhanguti vali (Soome lahel üle 15 m/s). Sooja oli pilvede ja saju all 15 kraadi, selgematel hetkedel ja päikesepaiste toel kuni 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lõunaserv, päeval edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, alates Soome lahest on hoovihma oodata, äikese võimalus on Soome lahe lähedal < 50%, mujal madalam. Õhtuks koonduvad hoovihmad ja võimalik äike Peipsi äärde.  Sooja on päikese toel kuni 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Ilma määrab madalrõhuala edelaserv, mis päev-päevalt nõrgeneb, kuid samal ajal tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd, mis veidi ida poole nihkub. Seetõttu sajab vähemalt kohati hoovihma, kuni lõpuks on ilm sajuta.

Inge Alupere. Tartus

Tuleb muutliku ilmaga, kuid mõõdukalt soe nädal.

Nädala algul liigub madalrõhulohk Skandinaavialt Läänemerele. See toob pilves ja sajuse ilma, kuid sadu ei pruugi olla märkimisväärne ega igale poole jõuda. Lõunakaartetuul tugevneb ja sooja on kuni 20 kraadi (päikeselise ilmaga võib enamgi olla).
Teisipäeva (18.07.) ööl suureneb alates saartest hoovihma ja äikese võimalus. Päeva jooksul liigub madalrõhulohk ühes hoovihmade ja piksetega itta (Soome lahe ääres on saju-pikse tõenäosus suurim).
Kolmapäevaks ja neljapäevaks sirutub üle Eesti kõrgrõhuala ja vihmavõimalus on väike, ent kohatist hoovihma päris välistada siiski ei saa. Sooja on päikese toel valdavalt üle 20 kraadi, öösiti langeb kohati alla 10 kraadi.
Harja seis kaua ei püsi: juba reedeks (21.07) ulatub Läänemerele madalrõhulohk, mis toob järgmistel päevadel pilvi ja vihma. Kuid neid asjaolusid täpsustame järgmiste päevade jooksu. Suurt külma ega sooja pole ette näha.

Janek Pärn kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa. Täna siis selline pilv .15.07.2017.

106 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tundub et 19. mai soojus jääbki tänavuse aasta tipuks. Kui ei, siis 4. august trumpab napilt üle. ;)

Anonüümne ütles ...

Päikesetõus võib täna varahommikul tulla jälle lõõmav - piirkondades, mis jäävad kella nelja paiku pilveserva ja sajuala vahelisele alale.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, päris veidrad asjad toimuvad.

Anonüümne ütles ...

Nüüd antakse lootust ,et kuu lõpus on ka heinailma.

Jüri Kamenik ütles ...

Vat siis! Loodame, et mudelites ei hakata seda idakakku taandama.

Anonüümne ütles ...

Tundub et Tallinnas seekord sellist luksust homme ei tule nagu 4. juuli hilishommik/lõuna olid, kuna tuul ja juhtvool tunduvad liiga vara läänest olema.
Hetkeolukord peaks päikeselõõsas olema, kuna taevas selge ja tuul edelast.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider, samas loodest ju läheneb hoogsadu!

Anonüümne ütles ...

Äike puhkes aga alles siis kui pilv enamuse Tallinnast ületanud. Aga päev alles algab.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus mainis hommikuses ilmateates ,et äikesed on täna pigem Põhja - Eesti mure aga tundub vastupidi olema.

Margus Voitk ütles ...

Äike vist lõi sürgavere radari tummaks.

Anonüümne ütles ...

Hmm, ei oodanud sellist aktiivsust täna.

Anonüümne ütles ...

@ 18. juuli 2017 10:38
Seega mu eilne loogiline kartus läks täkkesse, sest läänevoolu korral polegi põhjas enim äikest oodata. Kui Soome lahe asemel oleks maismaa või õhuvool edelast, lõunast või kagust, siis aga küll.

Anonüümne ütles ...

@ 18. juuli 2017 10:47
Väga hea tegelt, kuna radaripilt nüüd puhas nagu olema peab. Kuna endine EMHI probleemiga ei tegele(nud), tegeles sellega nüüd äike!

Anonüümne ütles ...

Siiski on täna pigem sussukad, aga ärkavad paar korda veel üles, enne kui täielikult hajuvad.

Jüri Kamenik ütles ...

Et siis sussunaatorite päev? Samas inimesed teatanud aeg-ajalt korralikematest. Rahe ja vesipükste oht sai prognoosi kirjutatud.

Kalle ütles ...

Tartus sadas just äsja rahet, aga äikesest oli kuulda vaid ühte kaugemat müristamist.

Anonüümne ütles ...

Tartu külje all juba mingi 10:30st saadik vahelduva eduga müristab. Vahepeal oli paus, nüüd paugutab jälle tihedamini. Sellise "sügisilma" kohta isegi suhteliselt korralik äikesepäev.

Jüri Kamenik ütles ...

Laagris on küll 20 kraadi ja päikesevõtu ilm. Samas loodest on äike lähenemas.

Anonüümne ütles ...

Aga see hajub ära ja looderannikule ei jõua.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus võiks homsesse prognoosi teha sellise lause: Harjumaal sademeteta. Muu Eesti osas jääks selleks mis kirjas neil.

Jüri Kamenik ütles ...

Soovitus edastatud! Jah, isegi kaua pidas see äike merel vastu.

Kalle ütles ...

Tartus ka vahepeal mõned kaugemad müristamised olid, otse pea kohale äike ei tulnud. Aga Sürgavere radar näib maas olevat jah, Harku omalgi tulevad uuendused suure hilinemisega. Tea, kas radar on tõesti äikese suhtes nii tundlik? Igatahes pole see kaugeltki mitte esimene kord, kui äikese ajal radaripilt kaob.

Jüri Kamenik ütles ...

Äikesega seost ei tea, pigem arvaks, et radaril rikked, mida pole õnnestunud kõrvaldada ja korda teha, äikesega kokkulangevus võib juhuslik olla.

Anonüümne ütles ...

Gismeteo peal juba sűgisemärke. Peale 7 augustit hakkab trend juba allapoole minema temperatuuri osas.

Anonüümne ütles ...

siin Ida-Virumaal juba kolmas äike pilv lähenemas, ja paugub korralikult

Jüri Kamenik ütles ...

Vat siis! Laagri ja Maru päikeselised.

Anonüümne ütles ...

Kas mingil hetkel kuumemat ilma ka oodata on (üle 25 kraadi)? Tahaks randa minna ja ka telkida, aga ööd on hetkel ikka üpris külmad.

Anonüümne ütles ...

Ei paista ja juba mainisin ka gismeteo sűnget prognoosi. Võimalik ,et paar üksikut 25 kraadist päeva ongi üldse ees kogu suve peale.

Anonüümne ütles ...

Ranna ja telkmise ajad üle 25-kraadise temperatuuriga lõppesid 2014. a suvel.

Anonüümne ütles ...

Ei tea, eelmine aasta sai küllaga telgitud ja isegi 30 piir sai ära nähtud. Tänavune suvi pole veel isegi 25 piiri näidanud.

Kalle ütles ...

Tartus välgutab üsna mõnusasti, vihma sajab ka. Aga mis suvesse üldisemalt puutub, siis kas mitte 1978. aasta suvi tänavusega samalaadne polnud? Ja pärast talvel tuli 40 kraadi külma. Üsna masendav, kui paarikümne aasta pärast on Eesti ilm selline permanentne +10 kraadi ja vihmane nii jõulude ajal kui suvel.

Jüri Kamenik ütles ...

Tore, kui oleks vihmane! Täna tuli jälle kastmisring ette võtta.

Anonüümne ütles ...

Kes telkida tahtnud on, siis sel aastal mõned soojad ööd ikka ju olnud on - vähemalt siin Tallinnas 29. mai, 30. juuni, 12. juuli. See vist kõik ka. Kagus vist palju rohkem maheöid olnud.

Jüri Kamenik ütles ...

Ei usu, et kagus rohkem, pigem isegi vähem.

Anonüümne ütles ...

@ 18. juuli 2017 17:26
On. See oli juba ammu, 19. mail.

Anonüümne ütles ...

Läänemerel hetkel mõõdukas äike.

Anonüümne ütles ...

Jah, täitsa hoolega pillub nooli keset merd. Kassiküüned ka juba Viljandisse Pärnu poolt näha, tuulenime on järelikult olemas. Muud ümberkaudsed rünksajupilved on juba lagunemis staadiumis omadega.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, merel paugutab kõvasti ja varsti see saartel.

Anonüümne ütles ...

Täna arenevad alasikujulised pilvetipud üllatavalt hästi. Millest see tingitud on? Viljandi lähedal on hetkel taevas kaks pmst surnud rünka, millel on ainult alasi aga kogualumine osa puudub. Kolmnurk.

Jüri Kamenik ütles ...

Mhmh, pilved aurustuvad ikka sealt, kus õhk on kuivem. Ja kui muud tingimused on võrdsed, aurustub veetilkadest koosnev osa kiiremini kui jääkristallidest osa. Viimasel põhjusel jäävad äikesest sageli lõpuks alles kiudpilved.

Anonüümne ütles ...

Saarte lääneosad saavad nüüd ka oma särtsu kätte ja nii jääbki Eestis tänase kuupäeva äikesevaeseimaks piirkonnaks jälle Harjumaa.
Saartel on ikka uskumatult hea äikesekliima, ega Lapimaalgi vilets pole.

Anonüümne ütles ...

Viljandimaal ka kesine äiksehooaeg - sa ei ole üksi.

Anonüümne ütles ...

Siia Kagu-Eestisse on Saartel olevate äikesepilve tipp vabalt paista.

Anonüümne ütles ...

Saared ööseks isegi äikesehoiatuse saanud.

Anonüümne ütles ...

to 18. juuli 2017 23:28

Ei suuda uskuda! Mul on Viljandist laitmatu vaade Pärnu poole ja siit paistab hetkel vaid kihtpilvisus ja mingisugune niiskuse kondenseerumine suurtel kõrgustel (mitte jäätunud tipp), mille sa ilmselt segi ajad praegu selle konkreetse äiksepilvega.

Anonüümne ütles ...

Lätis hakkas ka välku lööma.

Anonüümne ütles ...

Nüüd on vist kutu ka see pilv.

Jüri Kamenik ütles ...

Üllatus saartel, eksole. Hommikuks võib veel Soome lahel midagi areneda.

Anonüümne ütles ...

Täna on siis põhjapoolkera kõige soojem päev kui uskuda Nat.geo. saates räägitut. Nimelt termilisi nihkeid jne arvestades saadi tulemus ,et külmim päev on 19 jaanuar ja soojem päev 19 juuli.

Anonüümne ütles ...

Mis kuupäevadel need äärmused enne olid?

Anonüümne ütles ...

Seda ei räägitud aga nüüd olid teadlased sellise arvutuse teinud. Kanaadakad olid vist. Eks ta vist ole koguaeg samal kohal olnud aga mainiti ,et piirkonniti on ka erinevusi. Kus varem ja kus hiljem aga see 19 kuupäev oli terve põhjapoolkera keskmine

Anonüümne ütles ...

Ainuke teade, mis ma GFS uuenduse kohta leidsin: July 19: As of the 12Z run on Wednesday, the GFS model will be upgraded. Unlike the recently upgraded ECMWF, the new GFS behaves a bit differently in the tropics compared to the previous version.

Anonüümne ütles ...

Oi kuidas tahaks praegu Taani läänerannikul äikeseootel olla :D.

Jüri Kamenik ütles ...

Nii jõhker ja huvitav! Loodame parimat!

Anonüümne ütles ...

Delfis oli artikkel sellest ,et tuumaplahvatused õhus ja eriti maapinnal jahutavad kliimat üllatavalt kergelt kui nii öelda. Aga sealseid kommentaare kontrollides avastasin ,et tõesti ,et alates Hiroshimast kuni pea kümme aastat keelustamise lõpust polnud Eestis ühtegi korralikult kuuma suve ja eriti see ,et mitte ühtegi sooja juulit (1946 - 1972 ). Plahvatusi korraldati siis Hiroshimast kuni 1963 aastani õhus. Muidugi ei tähenda see seda ,et kuskil nüüd lõhatud oleks aga äkki on mingi vulkaan kuskil kõrvalises kohas pursanud mis pole meediasse jõudnud aga tuhk on stratosfäärini jõudnud ? Näiteks Pinatubo 1991 aastal tõmbas mitmeks aastaks keskmised suvel alla. Loo mõte oli selles ,et ilmselt on alahinnatud stratosfäärini jõudva peenosakeste jms. mõju kliimale.

Anonüümne ütles ...

No Eesti puhul see vist ei kehti, siin määrab ilma ikka õhuvoolude suund. Kui praegu oleksid kaguvoolud domineerivad, siis +30 kraadi oleks kindlasti ületatud ka sel suvel.

Jüri Kamenik ütles ...

Kagu jah tooks kuuma siiagi, isegi kui päikesekiirgus oleks kuidagi varjutatud.

Anonüümne ütles ...

Seda muidugi ja 1992 oligi vulkaanijärgsel aastal kuumarekordki aga kuidagi hästi kajastub langus just keskmistes mitte äärmustes ülespoole.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider, ju siis äärmusele mõjub vähe, aga keskmisele eelkõige.

priit retsep ütles ...

Marult muudkui käivad vihmahood üle,7,2 mm sadanud juba tänase päeva jooksul .

Anonüümne ütles ...

to 20. juuli 2017 07:21

Osakeste tihedus õhus tähendaks aga seda, et nende omavaheline hõõrdumine tõusvate õhuvooludes tekitab elektrilaenguid. Kui sa oled tähele pannud, siis vulkaani purske ajal tolmupilvedes tekivad alati intensiivsed välgud. Arvan, et igasuguste aktiivsete osakeste õhkupaiskamine on pigem soodne äikestele ja ka soojusele, mis avaldubki temperatuuri tõusuga.
Viljandi ümber jälle lehvikud liikvel aga pauku pole üldse teinud. Kurb.

Anonüümne ütles ...

Vaatasin järgi ja ühe halva rekordi on küll ilm minu kodukohas teinud ( Harjumaa lõunaserv). 20 juuliks on kirjas ainult 3 närust äikesepäeva. Senist esikohta hoidis 1994 aasta 5 päevaga kuu pärast suvist pööripäeva.

Kairo Kiitsak ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Kairo Kiitsak ütles ...

Ma olen sel suvel mööda Eestit ringi rännanud ja nüüdseks on koos juba 11 äikesepäeva.

Anonüümne ütles ...

Mis viga sedasi kui rändad pilvedega kaasa.

Anonüümne ütles ...

Arvan et samapalju ootab veel eesgi, isegi kui ei rändaks.

Jüri Kamenik ütles ...

Siiski öeldakse, et suvi algab alles 20. juulil ja ehk ongi sel korral nii. Mõnikord on tohutud äikesed ju alles augustis ja septembris olnud.
Välkude teke pilvedes on salapärane protsess. On arvatud, et määravat rolli mängib vesi, seega lihtsalt mehhaaniline hõõrdumine ehk staatiline elekter vett mitte sisaldavate osakeste vahel ei ole kuigi tähtis. Vulkaanipursete puhul on esiteks tegu konvektsiooniga, teiseks veeauru kondenseerumisega, sest v.-purskega vabaneb väga palju veeauru [Maa parameetrid veest lähtuvalt: katva vee hulk: 1,4-1,5 mldr km3, massist 0,02%, sellest 1–1,3 mldr km3 vett maakoores (mineraalid, kivimid) ja 13–15 mldr km3 vahevöös] – niisiis on asi v.-pursete korral välkude tekkimisel ikkagi ilmselt veeaurus ja sellega toimuvates protsessides.

Anonüümne ütles ...

Võimas konvektsioon läks käima. Huvitav, kas äikest ka tuleb?

Jüri Kamenik ütles ...

Juba Peipsi lähedal kuuldi kõminaid.

Anonüümne ütles ...

26. ja 27. juulil tuleb röögatu äike ja seda kiuslikult ka Tallinnas vist. Põhjus on lihtne, sest neil kuupäevadel olen hõivatud, mil pole ilmale viisakalt võimalik pühenduda. Piinlikust tekitades siiski on.

Anonüümne ütles ...

Lõpuks ometi on sel suvel esimest korda mõtet nädala aega ette hõisata kuuma ja labiilsuse osas, ilma et peaks muretsema möödaminevate prognooside või taandamise pärast, mis selle kasutu edalavoolu korral nii tavapärane on. Seekord siis õhuvool kindlalt kagust, mis peaks labiilsuse olemasolul alates kolmapäevast siia Kagu-Eestisse ka selle aasta esimesed võimsad äikesetormid ja kuumalaine tooma.

Anonüümne ütles ...

No 27 juuli kaart ongi üsna punane ka Harjumaal

Anonüümne ütles ...

Ma usun samuti, et 26nast edasi ja ka august tulevad juba päris huvitavad ilmad äiksehuvilistele.

Anonüümne ütles ...

@21. juuli 2017 20:21

Jah, eks ka Harjumaale ole ju kõige soodsam ikka kaguvool, mil pole muret mere pärsiva mõju pärast, kui peaks tekkima näiteks pagiliin või ülivõimsaks arenev äikesesüsteem. Ilmselt te seal Harjumaal saategi seekord olema laastavate äikesetormide sihtpunktiks.

Anonüümne ütles ...

Nagu ütlesin, on tänu kaguvoolule mudeliprognoosid ülistabiilsed labiilsuse ja kuuma osas - Euroopa mudeli viimane väljund on praktiliselt identne eelmisele.

Anonüümne ütles ...

@ 21. juuli 2017 19:38

Mis edelavool, mõttetumast mõttetum loodevool pidevalt.

Jüri Kamenik ütles ...

Hämmastav, samas näib, et kõik särisevad põnevusest. Joonpagide ootel ...

Anonüümne ütles ...

Tundub ,et 26 ja 27 kuupäev tasub võtta töölt vabaks ,et äikeseid jälgida. Võimatu pole ,et teeb ka öist äikest.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, peab tuttavatega samuti rääkima, et olgu vaba päev ja äikesejaht.

Anonüümne ütles ...

Äikeste osas on prognoospilt suurelt muutunud aga soe ilm on alles.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti oli GFS mudeli täiustamisest ka midagi kasu, sest Euroopa mudel küll nii pikalt kestvat kuumalainet ei näita.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et kagutsüklonist ei saa siiski asja, kuna viimase GFS'i jooksu järgi peaks Briti saarte läheduses olev tsüklon esimest blokeerima hakkama, mistõttu võib oodata jällele totaalset prognooside muutumist ning kuuma ja labiilsuse kadumist.

Anonüümne ütles ...

GFS sama mõttetu endiselt nagu selle uuenduski. Varahommikuse ja lõunase väljundi lühivõrdluskokkuvõte: Blokeerivast antitsüklonist sai tsüklonite seeria. Seega vastandid.

See tähendab pmst seda, et ennustatakse suve, aga tuleb talv - kah ju vastandid.

Anonüümne ütles ...

Tundub jah, et GFS jätkab vanaviisi ja kuumast asja ei saagi. Seega kolmas aasta mil peab tühjade akudega minema plägasele talvele vastu.

Anonüümne ütles ...

Tuleb meelde ,et eelmine aasta oli ka juuli lõpus kus GFS näitas kuuma aga kui kuumani oli ainult mõni päev kadus see äkki ära.

Anonüümne ütles ...

Aga möödunud aastal oligi juuli lõpp ju lämbe.

Anonüümne ütles ...

Nüüd lubab vaid neljapäevaks 27+ ilma, jääb ära vist.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti jääb jah, sest 19. mai aasta soojatipuna oleks erakordne.

Anonüümne ütles ...

16:31 vastuseks ,et juuli lõpp oli hiljem küll soe aga mitte nendel päevadel mida pikalt algul näidati.

Anonüümne ütles ...

Euroopa mudeli viimane väljund näitab uue kuumalaine saabumist juba 30. juuliks.

Anonüümne ütles ...

Küll näete et see 30. juuli tehakse ka pihuks ja põrmuks.
-----------------------
Eile kuulsin esimesi ritsikaid siin Harjumaal - soojad suveõhtud võiksid kah tulla ja meeleolu laes.

Jüri Kamenik ütles ...

Päris õudne mõnes mõttes ju!

Anonüümne ütles ...

Labiilsus on nüüd sisuliselt ära kaotatud 26/27. Viis pluss! :)

Anonüümne ütles ...

Täiesti koomiline, isegi uuendatud GFS teeb kohutavad tööd eesti ilma prognoosimisega.

Anonüümne ütles ...

Seega mu isiklik prognoos osutub GFSist isegi täpsemaks, et Harjumaal ja eriti Tallinnas algas ca nädal tagasi põud ning sel kuul sademeid ei näe enam. Nüüd juba on ka küsitav, kas 10. augustini ka siin sademeid üldse tuleb.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siin on suur põud ja liigselt päikesepaistet: jälle tuleb aiamaad kasta.

Anonüümne ütles ...

Praegu jooksev GFS on vist tsipa parem, kui eelmine, eks näis.

Anonüümne ütles ...

Küll see kuumalaine millalgi ikka tuleb sellel suvel. Ma olen selles veendunud. :D

Anonüümne ütles ...

Kuumalaine tuleb juba 26/27 aga labiilse õhumassi kohta pole otsusele jõutud.

Anonüümne ütles ...

Eks ta siis tuleb, millal tööl enamus taas on - ehk augustis siis.
Kuigi ise arvan, et suvel ei tulegi, vaid pigem detsembris.

Anonüümne ütles ...

No palju õnne siis !

Anonüümne ütles ...

Aitäh.

Jüri Kamenik ütles ...

Täname, ja oleme rõõmsad!

Anonüümne ütles ...

Kas täpselt vastassuunalist tuulenihet ka esineb ja kui harva seda juhtub?

Anonüümne ütles ...

Esineb küll. Väga tihti lõunatsüklonite tagalas.

Jüri Kamenik ütles ...

See on siis, kui tsükloni kese liigub üle, näiteks läänest itta liikuv tsüklon, kese on Harjumaal ja põhjarannikul on selle eel tuul idast, aga pilved tulevad läänest.