Kommentaariumi viide
Tuleb tasapisi soojenev, kuid üsna sajune nädal.
Uudiseid: Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek https://drive.google.com/file/d/1gtMQ49a8-t1FV_eWTPLq_oFrFMDR5M4i/view.
Einaril juhtus blogiga õnnetus, mistõttu http://einlar.simplesite.com/ asendus http://ilmauudis.blogspot.com/ ja jääb siinse hallata.
Meenutagem: 3.07.2016 oli erakordselt võimas joonpagi. Raju algas Lätist, tormas üle Valga- ja Tartumaa kuni Virumaani. Raju oli nii võimas olnud, et mõnes mõttes varjutas isegi 8.08.2010 hiidpagi, kuigi tuulepuhanguid üle 30 m/s ei mõõdetud. Vaatamata sellele laastas see raju ulatuslikult haudu, suutes isegi surnuid „välja juurida“, lisaks tekitas mitmel pool, eriti aga Tartus, äkküleujutusi, mõnel pool sadas kuni 3 cm läbimõõduga hiidrahet. Lähemalt: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/26-nadala-ilm-27063072016.html
Einaril juhtus blogiga õnnetus, mistõttu http://einlar.simplesite.com/ asendus http://ilmauudis.blogspot.com/ ja jääb siinse hallata.
Meenutagem: 3.07.2016 oli erakordselt võimas joonpagi. Raju algas Lätist, tormas üle Valga- ja Tartumaa kuni Virumaani. Raju oli nii võimas olnud, et mõnes mõttes varjutas isegi 8.08.2010 hiidpagi, kuigi tuulepuhanguid üle 30 m/s ei mõõdetud. Vaatamata sellele laastas see raju ulatuslikult haudu, suutes isegi surnuid „välja juurida“, lisaks tekitas mitmel pool, eriti aga Tartus, äkküleujutusi, mõnel pool sadas kuni 3 cm läbimõõduga hiidrahet. Lähemalt: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/26-nadala-ilm-27063072016.html
Tuleb tasapisi soojenev, kuid üsna sajune nädal.
[Korrigeeritud 3.07. ja 7.07. õhtul (alates reede).] Nädala alguses oli Läänemerel Valgevene kohal paikneva madalrõhkkonna loode-, hiljem selle lääneserv. Seetõttu oli pilves ilm ja mitmel pool sadas vihma, kuid sajud eemaldusid läände (õhtul liikusid idast läände uued sajualad, Soome lahel oli äikest). Puhus põhja- ja kirdetuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s, kuid pärastlõunal asendus peamiselt ida- ja lõunaservas idatuulega, mis järk-järgult nõrgenes. Õhutemperatuur oli 11...16 °C.
Teisipäevaks ja kolmapäevaks (4.07.) jääme Eesti kohal pöörleva, aeglaselt nõrgeneva ja Venemaale suunduvasse madalrõhkkonda. Seetõttu sajab Lõuna- ja Ida-Eestis hooti vihma (kohati võib sadu olla tugev ja olla äikest), seevastu lääneservas ja saartel on laussadu, mujal peamiselt sajuta ilm. Tuul on mandril nõrk ja muutliku suunaga, kuid rannikul mõõdukas põhjakaarte-. Õhutemperatuur on öösel 7...12, päeval 14...20 °C.
Neljapäeval (5.07.) on tsükloni lääneservas ilm hoovihmadega (hoovihma võimalus 70–90%). Puhub nõrk läänekaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 8...11, rannikul kuni 14, päeval 17...20, sajupilvede all 14...15 °C.
6.07.: Karjala kohal püsinud tsüklon saab energiat juurde ja tuleb lähemale. Nii on ilm tuulisem ja sajusem, mõnel pool on võimalik äike. Soojapiir jääb valdavalt alla 20 °C.
Äikeseoht tundub olevat suur iseäranis 7. juulil [äike oli kagupiiril, hoovihmu idaservas]; siis saabub põhjast ka südasuvine õhumass, mis kergitab õhutemperatuuri 25-kraadiseks.
6.07.: Karjala kohal püsinud tsüklon saab energiat juurde ja tuleb lähemale. Nii on ilm tuulisem ja sajusem, mõnel pool on võimalik äike. Soojapiir jääb valdavalt alla 20 °C.
Äikeseoht tundub olevat suur iseäranis 7. juulil [äike oli kagupiiril, hoovihmu idaservas]; siis saabub põhjast ka südasuvine õhumass, mis kergitab õhutemperatuuri 25-kraadiseks.
***
Selline tsirkulatsioonitüüp, et Läänemere idakallas jääb madalrõhuala lääneserva, jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima. Sel juhul tulevad madalrõhulohud ja osatsüklonid põhjast või loodest ja sademeid võib sisemaal olla väga palju (peamiselt hoovihmad). Äikeseoht jääb kõikidel päevadel alla 50% ehk et mõnes kohas nädala jooksul ilmselt äikest siiski tuleb. Õhumass on aastaajale vastava soojusega, aga selline tsirkulatsioonitüüp ei soosi üle 24-kraadist õhutemperatuuri, isegi kui korraks võib sattuda väga soe õhumass, samas ööd on suhteliselt soojad ja öökülmaohtu pole.
Lõunatsükloni saabumisel on päikeseloojang värviküllane ja võib näha loojanguaegset vikerkaart (tavaliselt on punetav õhtutaevas ilma paranemise tunnuseks, sest keskmiselt liigub õhk läänest itta).
Veel 1. juulil ja 5. juulil oli Jõgevamaal tuleohuindeks üle 10000 ühiku. Paistab, et tuleoht küll väheneb, aga ei pruugi kaduda – oleneb, kuhu ja kui palju sademeid satub. Uuendus 5. juulil: peamiselt Peipsi ääres jätkus erakordne tuleoht, mida kinnitasid ka paar kohalikku elanikku.
Lõunatsükloni saabumisel on päikeseloojang värviküllane ja võib näha loojanguaegset vikerkaart (tavaliselt on punetav õhtutaevas ilma paranemise tunnuseks, sest keskmiselt liigub õhk läänest itta).



















