EMHI lumekaart

Kuigi sel aastal jõudis lumi Eestisse väga hilja, siis ometigi on lumikatet juba olnud. Esimesed lumekaardid ehmatasid igal juhul ära, näide:

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Andmeid tuli nimelt liiga vähestest jaamadest ja seetõttu osutus programmi pakutud interpoleerimine ebasobivaks. Kui andmed tuleksid ka nendest jaamadest, kus lund ei ole, siis saaks pildi paika. Igal juhul on asi hetkel väga jama, sest isegi ilmast (meteoroloogiast) mõnevõrra teadlikud tuttavadki ei saanud aru, milles on probleem, näiteks seda kaarti vaadates olid nad kindlad, et lund oli ka saartel, kuid tegelikult ei olnud. Ka teistel detsembri lumekaartidel ilmnes see probleem, vt tänast kaarti: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253
EMHIst öeldi selgituseks vaid seda, et viga tekkis interpoleerimisel ja kuna kaart koostatakse automaatselt, siis kipuvad vead sisse tulema, lisati veel, et püütakse kaardid paremaks teha, aga see võtab aega. Ikkagi jääb arusaamatuks see, et kuidas siis möödunud talvel kõik töötas suurepäraselt (automaatne kaardi genereerimine, andmed jne), kuid nüüd järsku mitte? Programm peaks lihtsalt need jaamad, kust saabuvad andmed, et lume paksus 0 cm, lihtsalt arvesse võtma ja ongi kõik.
Maiuspalad vandenõuteoreetikutele: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=s_ATdELe5hY ja http://www.alabamawx.com/?p=55225. Teisele juhtumile on selgitust lihtne leida, see on Kelvin-Helmholtz, kuid esimene on hetkel mõistatuslik, millega täpselt tegu.

Teadusuudis lumest

Kuna Eesti jääb nii külma piirkonda, kus isegi väga soojadel talvedel, nagu praegune, on lumi tavaliselt nähtuseks, siis peaks lumega seonduvaga kursis olema: http://www.usatoday.com/tech/science/story/2011-12-18/snowflakes-form/52049686/1?csp=34weather&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+usatoday-WeatherTopStories+%28Weather+-+Top+Stories%29

Kui laupäeval (17.12.) sadas lund, siis kõik helbed koosnesid nagu kokkukleepunud liivateradest ehk klappisid täpselt sellega, nagu uudises olev peategelane iseloomustab levinuimaid lumekristalle. Põhjuseks ikka see, et sademed moodustusid kihtsajupilvedes, mis on vertikaalselt väga ulatuslik pilvemass. Aga väga täpselt, miks just sellised, ei tea keegi. Igal juhul on maailma meedia hakanud selle temaatika vastu huvi tundma, sest mujalgi on sarnaseid uudiseid (physorg näiteks).

Pilvede kaart

Praeguseks on lühiatlas valminud, kuid vaja on lisada veel optiliste nähete osa: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaart

Kuna programmeerimisoskusi praktiliselt pole, siis piirdub elektrooniline pilvedeatlas hetkel sellega: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaart. Õnneks asus üks programmeerimist tundev inimene appi, kellega saab koostatud interaktiivne pilveatlas. Seal kasutatakse nii infoaknaid kui hüperlinkimist, et info jõuaks võimalikult efektiivselt huviliseni. Märkimisväärseid tulemusi ei maksa enne kevadet oodata, sest sellised asjad võtavad aega. Alguses peab programmeerija looma visiooni, mida tuleb hiljem täpsustada ja seejärel asub ta vastavat lehekülge looma. Selle juures kerkivad esile mitmed probleemid, mille lahendamine võtab aega ja lõpuks siis viimistlemine samuti.

Lumehelvestest

Jaanuari Horisondis ilmub artikkel lumehelvestest. Püütakse leida vastus küsimustele, kuidas lumi tekib, miks on lumehelbed kuueharulised ja kas tõesti on kõik lumehelbed ainulaadsed. Kui varem oli Horisondis ilmapiiri rubriik ainult 1 lk, siis nüüd laiendati seda 2 lk-ni, mis võimaldab rohkem selgitavaid illustratsioone kasutada ning paremini ja mitmekülgsemalt teema lahti seletada. Kaugemas tulevikus on plaan alustada pilvedeteemalist sarja, millesse saab haakida konkreetselt vaatluse all oleva pilvega seotud aktuaalseid nähtuseid, a la tihe udu või inversioon, jäävihm jmt - kihtpilvedega otsene seos jne.
Sellega seoses avastasin, et Met Office, mis on Suurbritannia ilmateenistus, kirjutas siin http://www.metoffice.gov.uk/learning/snow/how-is-snow-formed lumehelveste kohta. Seal antakse üpris primitiivne ülevaade lumest (NB! Kasutan lund sademete, paremini väljendudes hüdrometeoride, tähenduses, mitte aga lumikatte tähenduses, mille kohta kõnekeeles öeldakse ka lumi), ebatäpsusi on juba selle tekkimise kohta. Lume tekkimisel võib öelda, et see on kahetasandiline protsess. Esiteks peab veeaur kondenseeruma, mis on iseenesest päris keerukas (heterogeenne kondensatsioon, Raoult’i seadus on siin olulised mõisted), teiseks peab olema või tekkima jäätuumakesi, sest veeauru kondenseerumiseks vajalikud ja jäätuumakesed on omadustest erinevad, jäätuumakesteks sobivad juba olemasolevad jääkristallid, aga ka teatud saviosakesed ja bakterid, samuti pilvede külvistamiseks kasutatav kuiv jää (tahke CO2) ja hõbejodiid. See, kuidas pilvedes tekib jääkristall, mis saaks olla jäätuumakeseks, on juba omaette teema, sest veepiisakesed üldiselt ei külmu, kuigi temperatuur võib-olla -20°C ja madalamgi, see on vee üks omadustest. Seega on olulist sadu andvates pilvedes korraga nii veepiisakesi kui jääkristalle, mis on sademete tekkeks äärmiselt tähtis. Samuti peab olema märkimisväärsete sademete tekkeks veepiisakeste-jääkristallide suhe teatud piirides.
Met Office´i saidil lõppeb hariv jutt sellega, et lumekristallid on alati kuusnurksed või kuueharulised. Täna sadas Tapal päev läbi lund ja oli aega uurida pilvedest langevaid kristalle - mitte ükski neist ei olnud kuusnurkne ja sümmeetria või muu nähtav korrapära puudus täiesti. Seega ei saa olla sealne väide õige. Sadanud lumele vastab täpselt see foto: http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w050113a003.jpg. Samuti võivad olla lumehelbed 12harulised. Kristallograafiast teame, et kristallide tekke ja arengu juures võib tekkida kaksistumine. See tähendab kahe või enama kristalli sümmeetrilist kokkukasvamist. Erandiks ei ole ka jää kui mineraal - mõnikord võib leida 12harulisi lumehelbeid, mis kujutavad endast tegelikult kaksikuid, näited fotona: http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w031224d013.jpg ja http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w040220a039.jpg. Teisel fotol on kaksikud selgesti eristatavad - pealmine kaksik on terav, alumine aga hägune, sest pole fookuses.
Väide, et kõrgemal (ilmselt mõeldud 0°C lähedast) temperatuuril on iseloomulik keerukad tähekujulised (liit)kristallid, on selles suhtes ebatäpne, et ka -10°...-20°C juures on sellised väga tüüpilised, vähemalt olen ise seda korduvalt näinud. Klassikaline juhtum on intensiivne järveefekt, mille puhul on reeglina suured ja korrapärased kristallid, kuigi temperatuur võib-olla -10°C märksa madalam.
Horisondi loos annab kindlasti ka nii ühe kui teise asja kallal norida, kuid arvestama peab siiski lugejatega, sest kui kirjutada päris korrektselt, siis võib see enamike jaoks igav olla või väheneb arusaadavus. Siiski on võimalik kirjutada laiale lugejaskonnale elegantselt. Eks mõnes järgnevas artiklis saab sademetetekkeprotsessi pikemalt lahti seletada, hetkel jääb see kindlasti seal pisut müstiliseks.
Seega tuleb tõdeda, et desinformatsiooniga selle kõige laiemas tähenduses puutume iga päev kokku ja levitame seda ise ka, sageli küll enese teadmata.

Talv on ukse ees

Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Ka õhumasside kaardilt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html näeme seda, et tsüklonid pole lõuna poolt enam sooje õhumasse kaasa haaranud ja ulatuslik okludeeruv tsüklon jahtub, sest iga parasvöötmelise tsükloni saatuseks on lõpuks ikka oklusioon ja tsükloni jahtumine, eriti talvisel ajal ja suurtel laiustel, sest parasvöötme tsüklonis tõrjutakse soe õhk viimaks tagasi väiksematele laiustele ja domineerima hakkab jahedam õhumass.
Kui vaadata õhumasside kaarti, siis on hetkel näha, et Atlandi kohal, kus jookseb kollase ja rohelise piir, on kujunemas häiritusi - need on uued sündivad tsüklonid, mis sel nädalal rohkelt sademeid toovad. Kuna nende trajektoor on ilmselt märksa lõunapoolsem, kui möödunud ulatuslik tsüklon ja seega on loota talvisemat ilma. Kujunev talvisem ilm ei pruugi olla püsiv ja võib juhtuda, et jõuludeks on maa jälle must.
Hetkel tõotab terve talv tulla muutlik ja soe, mistõttu püsivat külma ei tule. Väga soe talv ei tähenda, et kevad tuleb soe, kuigi mudelid seda lubavad, sest tsirkulatsioon võib ikkagi mingil hetkel muutuda. Hetkel on jugavool ligikaudu piki kollase ja rohelisi piiri ehk Eestist lõunapoolsem ja see võimaldab talvisemal ilmal ka meie maile jõuda.
Täiendus 6.12.: 5.12. õhtul täheldati Raplas äikest, nähti välku.