Rünksajupilved ja lörts 4. detsembril

4. detsembril langes õhurõhk taas alla 980 hPa ning see soosis rünksajupilvede ja äikese teket. Ka 26.11. oli merel ja Lääne-Eestis üksikutes kohtades nõrka äikest, nüüd 4.12. taas, samuti rohkem merel ja rannikualadel. Nii nende kui eelnevate juhtumite alusel saab väita, et kui õhurõhk on ebatavaliselt madal (alla 980 hPa), siis peab arvestama ka talvisel ajal rünksajupilvede tekke ja võimaliku äikesega. Veidi rohkem talvisest äikesest: http://www.horisont.ee/node/1591.
Märga lund oli hommikul maas näiteks Narva-Jõesuus, õhtuks moodustus vesine lumikate näiteks Paides, kus sai ka lumepalle teha. Selle tõi üks rünksajupilvede süsteem. Muide, täpselt aasta eest oli samuti äikest ja õhtul rannikualadel paras lumemöll, ka see artikkel on aasta vana ja selle kirjutamine sai innustust just 4.12.2010. a. äikesest.

Tihedad kiudpilved, pärinevad rünksajupilvedest. See pilvesüsteem tõi Kesk-Eestisse lörtsi.
.
.
.
.
.
.
.
.
.

Sama pilvesüsteem edelataevas. Kiudpilvedega rünksajupilved (Cumulonimbus capillatus) koos äikese-kiudpilvede (Cirrus spissatus cumulonimbogenitus) ja kõrgrünkpilvedega (Altocumulus perlucidus).

Ümaratipuline rünksajupilv (Cumulonimbus calvus) Soome lahe kohal.

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Alasiga rünksajupilved (Cumulonimbus incus, kuulub alaliik kiudpilvedega rünksajupilvede alla) Soome lahe suudme kohal.

Ilus päikesetõus

3. detsembri hommik üllatas Tallinnas ilusa päikesetõusuga, mida näeme järgneval fotol.

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Need pilved on tekkinud meresoojuse mõjul (nõrk järveefekt). Pilvi ei pea liigiliselt defineerima kui ainult ühte või teise liiki kuuluvaks. Looduses näeme sageli pilvedesegusid, millel on kahe või enama liigi tunnuseid. Antud juhul oli nii rünkpilvedele kui kihtrünkpilvedele omaseid jooni, mistõttu võib öelda, et tegu on Cumulus-Stratocumulusega (rünk-kihtrünkpilvedega või rünkpilvede ja kihtrünkpilvede seguga).

Õhtul tekkisid kihtrünkpilved, mille alus oli muhklik.

Pilvede kiire muutumine või kas ikka?

30. novembril oli vaja Rakveres teha C-kategooria linnasõidu ARKi eksam. Pärast eksamit oli aega jälgida ka taevast. Veidi enne lõunat olid näha ideaalse välimusega kõrgrünkpilved, kuid juba mõned minutid hiljem taeva ilme muutus ja näha on kihtpilved. Kas pilved tõepoolest muutusid nii kiiresti ja nii ulatuslikult?

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Selle juures aitab meid teadmine, millised on võimalikud üleminekud pilveliikide vahel. Selle kohta on pilveatlases olemas ka tabel.
.
.
.
.
.
.
.
.
Sealt näeb, et Ac ja St ristumiskohas on lahter tühi. See tähendab, et vastavat üleminekut (Ac→St) ei saa toimuda. Seega on järeldus see, et kihtpilved liikusid üle taeva, varjates kõrgemalasuvad kõrgrünkpilved. Kui meil oleks ainult kihtpilvedega foto ja näitaksime seda näiteks ilmavaatlejale, et ta kirjutaks üles pilveliigid, siis ta kirjutaks ainult kihtpilved. Kõik ülejäänud kõrgemalasuvad pilved jääksid märkamata ja fikseerimata. Seega ei tähenda kihtpilvedega kaetud taevas seda, et kõrgemal pole teisi pilveliike. Ka vaatluspäevikutesse märgitakse muidugi vaid need pilved, mida vaatleja näeb. Ülejäänud pilveliigid saaks satelliidipiltidelt kätte.

Väärinfot pilvedest

Norra lehekülgedelt leiab palju ilusaid pilte pilvedest, kirjutatakse huvitavatest juhtumitest. Taaskord võib lugeda: http://met.no/Nyheter/%22Wall+cloud%22.b7C_w7DQWz.ips ja http://www.yr.no/nyheter/1.7897695. Siiski tuleb vaidlustada arvamus, et tegu on wall cloud´ga, vaid seal on tegu pagipilvega, midagi rullpilvele lähemal olevat (juba siit saab vihje: http://en.wikipedia.org/wiki/Shelf_cloud#Shelf_cloud). Wall cloud on ikkagi klassikalises tähenduses mesotsükloniga seotud ja samuti pole välimus Norras tehtud fotodel olevaga vastavuses.
See näitab kahjuks seda, et ei saa uskuda isegi asjatundjaid, mida nad ütlevad ja arvavad. Alati tuleb ise mõelda ja läbi analüüsida, kas öeldu on ikka õige või mitte (kriitika). Alati ei saa nii teha, aga antud juhtumi puhul pole see probleemiks.

Tormid viimastel päevadel

Pikaajaline ametlik nimepaneku traditsioon tsüklonitele on olemas vaid troopiliste tsüklonite puhul. Siiski pannakse ka parasvöötmelistele tsüklonitele nimesid, seda eelkõige Euroopas. Sakslased nimetavad kõik antitsüklonid ja tsüklonid, kuid norralased panevad vaid kõige ägedamatee tormidele nimesid. Siit http://www.dn.se/nyheter/sverige/darfor-blev-lill-berit-utan-namn selgub näiteks, et nimekiri tulevastele suurtele tormidele on olemas, kuid see on salajane. Nimeliste tormide nimekiri koos lühikirjeldusega on siin: http://met.no/Norske+ekstremv%C3%A6r+f%C3%A5r+navn.9UFRjO2L.ips. Esimene link annab võtme ka sellele, kas sakslaste Yoda on sama torm, mida Norras ametlikult nimetatakse Beritiks? Esiteks näeme, et Berit (vt ka list) oli Norras 25.11., samal ajal nimetasid sakslased selle Xaveriks, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20111125.gif, seetõttu mitte neid segi ajada. Sakslaste Yoda sai Norras mitteametliku nime Väike Berit (norra keeles Lille Berit), kuid ametlikku nime ei pandud, sest selle tuuled küündisid vaid äärmuslikkuse piirimaile. Beriti (sakslaste Xaver) ajal olid tuuled äärmuslikud, ka ilmakaartidel on näha, et selle baariline gradient oli Yoda omast suurem. Xaver-Beriti ajal alles formeerus Yoda. Seetõttu me räägime kahest täiesti erinevast tsüklonist. Seega, kui mingi uudis või kokkuvõte nendest tormidest peaks kuskil tulema, siis siinöeldud silmas pidada!

Kui uskuda prognoosi, siis on Bob laupäevaks oma servaga kohal, möödunud ööl oli veel kaugel Atlandil. Laupäevaks on see tsüklon juba kindlalt okludeerumisstaadiumis, kuid õhurõhugradient ilmselt säilib ja sellest ka tormine tuul. Kui põhitsüklon on Norra merel, siis peab valmis olema muidugi ka osatsüklonite või lohkude tekkeks, need toovad tihti just saju.