Äikese meenutus

Hetkel on nädalane puhkus ajateenistusest. Sel aastal polegi ühtegi lähedast öist äikest näinud ja kauget viimati augusti keskpaigas. Praegu on aega ja võib ühe meenutuse ammusest ajast kirja panna. Võimalik, et see konkreetne juhtum on kuskil juba kirjas, misjuhul lisa ei tee kindlasti paha.

See oli üpris iseäralik äikesepäev. Tugev ja rohke äike seostub kindlasti vaiksema tuule ja sooja või palava ilmaga, kuid tol korral oli kõik risti vastupidi. See juhtus 28. augustil 2005. aastal, kohaks Laitse.

28. augusti hommik oli niiske, väga jahe ja üsna tuuline. Päeva jooksul tugevnes tuul märgatavalt, juba kl 9 hommikul olid tuuleiilid tormised, kuid ilm selgines veidi. Tekkisid keskise arenguga rünkpilved, kuid need jäid kihtrünkpilvede sarnaseks ega arenenud edasi. Kella 10ks läks ilm uuesti pilvisemaks, oli nii kihtrünkpilvi kui kõrgkihtpilvi, kaugemal läänes oli müristamist kuulda. Järgmistel tundidel oli ilm üsna pilvine ja vahetevahel tibas veidi vihma. Samuti oli läänes müristamist kuulda. Ilm oli samal ajal tormine ja külm (maksimumtemperatuur +14°C), tuul puhus edelast.

Kell võis olla 13 ja 14 vahel, kui hakkasid kiiresti tekkima võimsad rünkpilved. 14 paiku tekkis ühte lähedasse pilve ka äike, peatselt liikus edelast äikesega pilv üle. Tuul oli väga tugev, puhangud ilmselt üle 20 m/s, hooti sadas vihma. Peatselt hääbus pea kohal olevas pilves äike, veidi aega sadas veel vihma, kuid see nõrgenes tasapisi. Edelataevas oli näha paksemaid ja ühtlasemaid pilvi, mis katsid peagi terve taeva. Pilved tumenesid kiiresti ja mõnes kohas olid huvitavad sakilised pilved näha. Peatselt oli ka müristamist ja edasi juba välkusid näha. Tormine tuul vaikis kiiresti, nii et tekkis tuulevaikus. Samal ajal kasvas kiiresti välkude sagedus, kusjuures kõik välgud oli pilv-maa tüüpi ja mitte kaugemal kui 5 km. Välkude sagedus oli 2-5 tükki minutis. Arvestades ilma iseloomu sel päeval, siis tuule vaikimine tähendas eriti intensiivse äikese saabumist. Nii ka oli, madal pilveserv lähenes kiiresti lõuna suunast ja peagi oli kogu loodus haaratud tormist ja paduvihmast, mida ilmestasid sagedased välgud. Mingit erilist pagi madala pilveservaga ei kaasnenud, vaid tuul saavutas äkitselt oma endise tugevuse, nagu see oli paar tundi varem olnud ehk puhangud oli arvatavasti 20 m/s ümber, keskmiselt aga 14-17 m/s. Vihma aga ei sadanud ühtlaselt, vaid aimata võis pilvesüsteemi rakulist ehitust.

Aeglaselt äike nõrgenes, välkude hulk vähenes, rohkem olid need pilvede sees, vihm kaotas oma raevukuse ja ka tuul nõrgenes. Kuna temperatuur oli juba enne äikest erakordselt madal, siis see enam palju ei muutunud, langedes siiski 12 kraadini. Edasise õhtu jooksul sadas pisut vihma juurde ja ilm oli üpris rahulik, pimeda saabudes taevas selgines.

See juhtum näitab, et intensiivne äike võib ette tulla ka külma ja tuulise ilmaga. Arvatavasti peab siiski temperatuur olema 1,5 km kõrgusel 0°C või kõrgem, sest külmemas õhus pole piisavalt niiskust selliste jõuliste konvektiivsete nähtuste tarvis. Mida külmem õhk, seda väiksem on selle maksimaalne võimalik absoluutne niiskus. See äike oli ilmselt seotud külma tüüpi oklusioonifrondiga, vt

http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20040828.gif

Nüüd, 19. septembril, oli päris paljudes kohtades äikest. Seda ei saa siiski väga üllatavaks pidada, sest siia jõudis väga soe ja niiske õhumass. Seda piiritlevad frondid aitasid labiilsusel realiseeruda ning äikesel tekkida. Septembril on äike Eestis siiski üpris sagedane nähtus, rääkides muidugi siinse ilmastiku ja kliima kontekstis. Ulatuslikud äikesed suve lõpus ja sügisel on ikka seotud sooja õhumassiga (lokaalsed külma õhumassiga sooja vee kohal), üks selliseid, mida võib ilmselt tavapäratuks lugeda äikeste rohkuse, ulatuse ja tugevuse mõttes, oli 2006. a. 1. oktoobril, foto sellest võib leida:

http://alces-alces.blogspot.com/2006/10/ike-1oktoobril.html

See päev oli muide 2006. aasta kõige äikeserohkem päev. Üks ulatuslik äike oli ka 1998. a. oktoobris, kuid sellest on kahjuks ainult ähmane mälestus. Äike algas juba õhtupimeduses, kestis mitu tundi ja põhjustas paduvihma.

Kui äikest on näiteks talvekuudel, siis paneb see kindlasti paljusid imestama, sest sellega ei olda harjunud. Midagi veidrat või kummalist see tegelikult pole, lihtsalt harjumatu. Kui äike tekiks selliste tingimuste ja protsesside tagajärjel (näiteks laskuvad õhuvoolud), siis see juba oleks midagi väga veidrat.

Paduvihm Keilas

Keilas sadas 17. septembril kella 6 ja 11 vahel maha umbes 50 mm sademeid, seega tõeline paduvihm (olin tunnistajaks). Sademeid põhjustas kitsas ja statsionaarne rünksajupilvede süsteem. Äikest polnud. Sademetehulk kajastub ka EMHI sademetekaartidel (sademeteööpäev vahetus just paduvihma ajal, seetõttu kaks kaarti):

Allikas: EMHI

Konvektsioonipilve jäätumine

Kui konvektioonipilv jäätub, siis selle teravad tipud lamenevad, mida võib väga ilmekalt näha 16. septembri õhtul tehtud fotol:

See näitab, et pilves on tekkinud märkimisväärselt palju jääkristalle ning sademetetekke protsess saab täiel määral käivituda. Sademeid saavad anda olulisel hulgal vaid need pilved, mis sisaldavad korraga suurel hulgal nii jääkristalle kui vedela vee tilkasid (pilvepiisad). Sellised pilved on tavaliselt väga paksud (vähemalt paar km).

Kui sajab uduvihma, siis tasub teada, et vähemalt soojal ajal ei ole selle sademeteliigi tekkes jääkristalle osa võtnud. Uduvihma sajab soojadest pilvedest, mis koosnevad vaid veepiisakestest ja seetõttu võivad need pilved asuda väga madalal ja olla üpris õhukesed. Uduvihm moodustub seega hoopis teisiti kui tavaline vihm või lumi.

Öine konvektsioon

1. juuli öösel jätkus konvektsioon. Sooja oli üle 20˚C. Öösel näeb sellist vaatepilti üsna harva, kuid sobivates tingimustes on kõik võimalik.

Välk lähenevates pilvedes.

Laitse lähedal. Pilved on kohal.

Pärast äikest. Väga kõrged pilvetornid.

Vasemal eemalduv äikesepilv. Aktiivsus jätkus Soomes.

Äike 30. juunil

30. juuni on eriti soe ja tõi ka äikest. See kujunes alles õhtul ja jätkus Pärnumaal ja loodenurgas ööselgi. Õhus oli niiskust palju, kastepunkt oli kuni 20˚C. Mõnel pool oli see madalam, näiteks 17˚C, kuid see on absoluutses mõttes ikkagi väga niiske õhk. Kastepunkti tuleb võrrelda samal päeval samas õhumassis, siis saab hinnata, kus on konvektiivsete nähtuste potentsiaal suurem. Mõnel teisel päeval või teises õhumassis võib näiteks äike tekkida, kui kastepunkt on 13˚C, aga kolmandal juhul, kui see on näiteks 18˚C. Omavahel võrreldes on neil suur vahe, kuid tähendust omab see vaid samal päeval sama õhumassi piires. Muide, öö muudab teatud määral õhumassis valitsevaid tingimusi, seetõttu ei pruugi olla näiteks kastepunkt võrreldav üksteisele järgnevatel päevadel, isegi kui õhumass jmt on kõik sama. Vine on heaks niiskuse indikaatoriks - mida rohkem on õhus niiskust, seda suurem on vine, kuid see peab olema õhumassi omadus, mitte lihtsalt näiteks kõrge suhteline õhuniiskus maapinna lähedal (kirka taevaga pole udu tekkimine midagi haruldast). Vine on tundlik aastaajale - näiteks aprilli alguses on tugev vine tõenöoline siis, kui maksimumtemperatuur on üle 10˚C, mais, kui üle 20˚C ja südasuvel, kui 30˚C lähedal või rohkem.

30. juunil oli niisiis niiskust palju ja juba lõunaks tekkis hulgaliselt madalaid räbaldunud rünkpilvi. Mõned muutusid väga kõrgeteks pärastlõunaks, aga edasi siiski ei arenenud. Siin on raske öelda, kas tegu oli ikka inhibeeriva inversiooniga (CIN) või mitte. Et oli tegemist, seda toetas asjaolu, et rünkpilved ei arenenud oluliselt kõrgemale veel õhtu saabudeski, aga siis äkitselt toimus kiire äikesepilvede teke õhtul. Need tekkisid küll alguses Lätis ja lõunapiiri lähedal, aga hiljem ka Lääne-Eestis. Järgnevalt mõned pildid.

Veel õhtul olid enamus pilvedest väikese vertikaalse arenguga.

Pärnumaal. Läänemaale liikusid potentsiaalsed äikesepilved.

Esimene kohatud äikesepilv, mis oli pisut Pärnust põhja pool. Pilve välimus ei näita, kui tugev võiks äike olla. See põhjustas vähemalt keskmise tugevusega äikest, kuid välkude hulk oli väga suur. Välimuse poolest oli pilv hele ja mittemidagiütlev, aga see ei tähenda, et äikest pole või see on nõrk.

Üks teine tekkiv äikesekolle heitis tipu varju madalamal asuvale pilvekihile. Oli ka irisatsioon, kuid see ei jäänud ereda päikesepaiste tõttu fotole.

Kagust lähenes uus süsteem. Tori lähedal.

Toris. Kagu-Eestist lähenev pilvede süsteem. See liikus väga kiiresti loodesse, kuid hääbus kohale jõudes ja peale ühe välgu ning paari müristamise ja nõrga vihma muud ei juhtunudki.

Pärnu külje alt möödus samal hetkel tugev äike. Vaade edelasse, 30 km kaugusel asub üsna tugev äike, müristamist oli palju kuulda. Pilved aga on tagasihoidliku välimusega.

Päikeseloojang Ääsmäel. See on loodenurgas tegutsenud äikesepilvede alasi.

Kahjuks ei saanud Torisse jääda ööseks, kuna kõht läks väga tühjaks. Päeval oli vaja tööd teha ja õhtul Pärnu poole kiirustades polnud aega midagi kaasa osta, rääkimata toidu valmistamisest. Seetõttu tuli päikeseloojanguks tagasi tulla. Nimelt juhtus nii, et Lätis tekkis intensiivne äikesekolle, mis liikus kiiresti Pärnumaale ja sealt loode suunas. Välkusid oli nii palju, et üpris suvaliselt klõpsides sai enamikele fotodele välgu või selle kuma. Polnud isegi pikka säritust vaja kasutada.