laupäev, 13. märts 2010

Purikate ribilisus (3.3.)

Aktiivselt kasvavad purikad on enamasti ribilised. Ribid koosnevad värskest jääst, mis purika edasisel kasvamisel lamenduvad. Kui purikas on sileda pinnaga, siis võib väita, et see enam ei kasva, vaid on juba vähemalt mõned päevad seisnud "niisama".
Märtsi alguseks läks ilm sulaks, kui juba 2. märtsi õhtuks oli taas külm platsis. Sulavett oli paljudes kohtades jooksmas, nii ka Vanemuise teatri ees oleval kallakul. Seal on parkla juures müüritud umbes meetri kõrgune sein. Saabunud külma tõttu oli müüri servast allanirisev vesi purikaid moodustanud, mis olid reas nagu orelivired ja kõik olid selgelt ribilised:





.

.

.

.

.

Üle tee on mitme meetri kõrgune müür. Seal oli allanirisev vesi moodustanud lausa jääkilesid:

Purikad veerennidel

Külmade ilmade korral niriseb soojalekete, harvem päikesesoojuse mõjul sulanud lumevett katuseservadest alla. Võimalusel läheb see renne mööda alla, kuid külmub seal ja ummistab need ära. Kõigele vaatamata võib rennist ikka vett niriseda ja teinekord tekkida tohutu jääsammas renni ümber. Jääsammas tekib siis, kui jää surub rennipleki eemale ja jääummistuse tõttu hakkab vesi renni või jää välispinda mööda voolama, kuid külmub ja muudkui kasvatab samba jämedust.
21.2. Tallinnas
24.2. (teine koht)

Soojahärm (23.2.)

Kui pärast suuremat külma (-10 ja enam kraadi) läheb kiiresti soojaks või sulaks(temperatuuritõus peab vähemalt 7-8 kraadi 12 tunni või vähema ajaga olema), siis tekib tihti kividel, tellistel, kivimüüridel, ka puutüvedel valkjas härmataoline kiht, mida nimetatakse soojahärmaks, vanarahvas ütles selle kohta, et "kivid hakkavad valget välja ajama". See on ilmne märk sooja õhumassi päralejõudmisest. Temperatuur tõuseb kõrgemale kui -3 kraadi, võib ka sulaks minna.
Valge kiht on veeauru sublimatsiooniprodukt. Soojenemise või sula tõttu tuleb õhku veeauru tunduvalt juurde. Termilise inertsi tõttu on aga mitmed esemed veel külmad ja kui niiske õhk puutub vastu külma eset, siis sublimeerub osa niiskusest valgeks sademeks näiteks kivimüüridele. Ka lõppeval talvel on seda mõned korrad ette tulnud.
Soojahärm 23.2. Tartus

reede, 12. märts 2010

esmaspäev, 8. märts 2010

Tuisu ebaühtlus

Võib tähele panna, et kui tuiskab, siis tekivad enamasti nö tuisulained, ka paduvihma korral sajab vihma lainetades. Mida need tuisulained endast kujutavad?
Väga lihtsalt öeldes lükkab tuul lume ribadena kokku, mis liiguvad õhuga kaasa ning tekibki tuisu lainetamine. Lained ekraniseerivad mingil määral tuule (laine taga on tuul pisut nõrgem), samuti nõrgendavad tuisu tugevust. Nimelt teatud tuuletugevuse vahemikus on tuisu tekkimise tõenäosus väiksem, sest tuul lükkab lume kokku, kuid kui tuul on 16-20 m/s tugevam, on tuisu võimalus jälle oluliselt suurem.
Näide tuisu ebaühtlusest 20. veebruaril, kui oli veel tõeliselt külm (-16 kraadi):