Õhtu ja kuu 3. novembril Tartus

3. november pakkus kiudpilvede tõttu väga värvikat päikeseloojangut ning kuuhalosid. Samuti oli võimalik häid pilte teha veekogude ääres näiteks Kuu jne. Üle Kuu liikusid kondensjälje osad, mis tekitasid väga omapärast varjuefekti, ent ei jõudnud pildistada, sest pilved liikusid väga kiiresti ja sel hetkel polnud koht sobiv pildistamiseks.

.

.

.

.

Loojangu ajal muutus ümbrus vastava valguse tõttu roosaks.

Kuuhalo 31. oktoobril ja 3. novembril

Kuu ümber tekib halosid harva, sest see on liiga nõrk valgusallikas. Kuna nüüd oli täiskuu, siis võimalused halodeks on märksa suuremad. Halod tekivad kiud-ja kiudkihtpilvede olemasolul, kui valgus murdub jääkristallides ning peegeldub sobivalt. Ka meedias oli sellest juttu, kusjuures saadi väga ilmekaid pilte (http://www.virumaateataja.ee/?id=182555 ja http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=182364 ) Endal midagi sellist vastu pole panna, aga midagi siiski.

Nendes ajaleheartiklites on A. Kallist ilmselt valesti interpreteeritud: kuurõngas näitab ilma soojenemist, läheb pilve ja hakkab sadama ja oli lisatud, et tõepoolest ennustatakse mõne päeva pärast sademeid jne. See on samaväärne väitega, et ükskord läheb ilm ikka soojemaks või et kunagi hakkab sadama. Tegelikult tuleb vaadata antud olukorda, et sellise üldistamisega võib väga kergesti eksida. Artiklites on ilmselt asjatundmatu inimene võtnud ühe suvalise lause kuskilt mujalt, sest läheb teemaga hästi kokku. Selline seostamine on tore, kuid alati tasub uurida pisut tagamaad, et mis ja kuidas, sest on arusaadav, et erialaseid teadmisi ei ole ega saagi kõigil olla.

31. oktoober Tartus:


















.
.
.
.
.
.
1. novembri vahepala:









.
.
.
.
.
.
3. november:

Selge ilm novembris

Novembrit peetakse kõige pimedamaks kuuks. Ilm on pilves ja hall, lund sageli ka veel pole jne.
2009. aasta 30. oktoobrist kuni 4. novembrini (v. a.) on ilm üllatavalt selge olnud küllaltki tugeva kõrgrõhkkonna tõttu, mille kese on hetkel Venemaal, kuid päikest pole olnud kõikjal. Näiteks 2. novembril oli mitmel pool Eestis siiski ilm ka lauspilves. Tartus oli kuni õhtuni selge, siis kattus taevas kihtpilvedega ja ööks selgines taas. Tallinnas oli ilm kord nii, kord naa. Ka päikeseloojangud on väga värvikad olnud, kui vaid on jagunud kiudpilvi. Lennuki kondensjäljed on pilvemaastike vaid ilmestanud.
Esiteks Tartu taevast 2. novembi keskpäeval:













.
.
Kuid mis juhtus siis? Taevas kattus kihtpilvedega ja temperatuur langes kohe null kraadilt -2-ni:































.
.
Milles asi? Eks ikka meie vana tuttav inversioon. Tegelikult on lausa ime, et ilm vaatamata inversioonile niigi selge on olnud. Diagrammid (allikas: EMHI)
Näeme, et Tõraveres on asi 1. novembril maapinnalähedal normis.







3. novembril on asi juba käest ära.

Harkus on asi veelgi hullem. Pole siis ime, et Tallinnas oli pilvisem (küll mitte 3. novembril).

.

.

.

.

.

.

.

.

Inversioon on sügisestele ja talvistele antitsüklonitele väga iseloomulik, sest maapind jahtub tugevasti, ent selle kohal olev õhk mitte. Päeval, kui on päikest, võib olukord pisut ühtlustuda. Sageli tekivad inversiooni alla pilved ja seetõttu ongi hilissügisel ja talvel isegi väga kõrgu õhurõhu korral ilm udune või lauspilves. Antud juhul jääb niiskusest ilmselt vajaka ja pilved eriti ei moodustu vaatamata tugevale inversioonile.

Lõpetuseks foto värvikast päikeseloojangust Tartus 1. novembril:

Väljavõte ühest kliimat puudutavast loengust

Tavaliselt on akadeemiline tekst tarbija jaoks küllaltki kuiv. Ent rääkida võib ka atraktiivses stiilis. Esitan algjärgnevalt ühe selliselt esitatud loengu.

unepe, üro, ametlik suund kliimamuutustest 1992 Rios, kliimamuutuste konventsioon, Kyoto saab 2012 läbi. Ametlikult on teema kergelt roheline.

Jahutavad faktorid: vulkaanid, metsatulekahjud, aerosoolid, liivatormid, pilved, liustikud.

Kasvuhoonegaasid: CO2 on ekvivalendiks. veeaurust ei räägita, sest ei oska bilanssi kokku panna. Veel kliimat mõjutavad tegureid: päike ja selle kaugus, CO2 ajaline ja ruumiline varieeruvus on väga suur. NB: CO2 eraldumise kogusesed sõltuvad sellest, kas vaatame tööstust või maakasutuse muutumist. Euroopas on mõjud väiksed, sest siin tehti 1000-2000 a tagasi asi ära – loodust enam pole. Kas hulkasid vaadata inimese kohta või absoluutselt? Hokikepi nähtus – keegi tundis graafikul ära :) Kui on üks aga: taga on näha CO2 sünkroonsus, kuid temperatuuri osas pole hokikeppi. Miks?

Ookeani C voode viga on sama, mis inimtegevuse vood maismaal. Igast teooriaid on. Vetikakasvude provotseerimine ja õigesse kohta viia, et need settiksid. Geograafiaharidus: võtame kõrgusmudeli ja vaatame, mis juhtub. Timo Palo on üks lahe doktorant - tahab käia mingi jalgsi poolustel ära jne.

Permafrost võiks nagu näidata, et läheb soojemaks. Muutub taimede levila, mägedes lähevad liigid kõrgemale ja mõned kaovad ära. Pinnastemp. muutused ja muutused sademetes. Kaudsemad mõjud: soe kliima levib ekvaatorilt kaugemale (NB! Minu kommentaar siia: Hadley tsirkulatsioon laieneb, mida peetakse halvaks tendentsiks), sääskedele soodsam ala levib samuti. Jääminek on varasem.

A.Tarand on näidanud kahe asjaga küllaltki veenvalt kliima muutuseid kaudseilt või et midagi on muutunud: uurimus Tallinna sadama jäätumine. Huvitav koht, sest vahel jäätub, vahel mitte. Mingi hansaajast on märgitud. 1990-2000 oli periood, kui 6 talve järjest polnud jäätumist, mida ei juhtunud 400 a, ent siis (2002/04 jne aastal) oli probleem jääga, polnud jäälõhkujaid jne. Jõle imelik, kas pole? No on. Seda võib teatud määral võtta argumendina, sest 400 a on päris pikk aeg. Teine tema näide on rukki vahaküpsus. On teada, millest sõltub, olulisim kasvu kraadpäevad. Mida varem rukkilõikus algab, seda varem saadi summa täis. See lõikus on liikunud mingi 2 nädalat varasemale.

Eesti oleks võinud 1990. keskel välja valida Aafrikast oma lemmiklooma ja teda hooldada, mitte jääda valele poole.

Kuni 1980. oli lihtne kindlustada igasuguste maailmahädade vastu.

Britid ei ole keskkonnasõbralikud, aga miskipärast on Kopenhaageni põhivedajad.

Geoloogid ei usu kliimamuutust. Naljakas, kas pole? Need on tõsiseltvõetavad teadlased. Mõned on vait, kes ei viitsi vaielda, kuid vaikimine on jah. Lippmaa ütles, et kliimamuutust pole. Tegelikult ta seda ei tahtnud öelda, vaid inimtekkelist kliimamuutust pole.

Klimatsükkel on minimaalselt 30 a, kuid neid tuleb võtta vähemalt 2. Seega alla 60 a kohta tehtud uurimused ja värgid pole tõsiseltvõetavad.

r

Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal

Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis. Loomulikult müstifitseeriti nähtust jne, kuid selleks pole mingit põhjust. See võib tekkida siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest ja vähesest hulgast jääkristallidest (faasiline ebastabiilsus). Kõrgrünkpilved on kõige sagedamini just sellised. Juba väike häiring võib vallandada doominoefekti ehk veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Seetõttu jääb tihti kontsentriline ring või auk pilvedesse. Häiringuks on sageli lennuki lendamine läbi kõrgrünkpilvede (või mõne muu allajahtunud pilvede) kihi.

Seletus on antud ka siin: http://www.meteorologynews.com/2009/10/12/hole-punch-cloud-not-ufo-spotted-over-moscow/

Kuna iga sissekane võiks olla teemakohaselt illustreeritud ja endal vastavaid fotosid ei leidnud, siis on näited toodud ilm.ee pilvepiltide galeriidest. Nähtuse haruldusest annab aimu, et kõikidest pilvegaleriidest õnnestus leida vaid 2 fotot, üks neist mitte nii hea näide, teine palju parem. Näib, et mõlemad on "looduslikult" tekkinud.

Elis Koor, Pilved 2008

Merle Poll, Pilved 2006