Uuendatud 30.12.2021. kl 17:00
Aasta viimane nädal ja uue aasta alguse ilm tuleb äärmiselt muutlik. Vahelduvad kiiresti pluss- ja miinuskraadid, sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Lisaks puhub tihti tuul.
Esmaspäev (27.12.) möödus enamasti pilvisena, nii mõneski kohas sadas mõõdukas-tugevat lund.
Tuul vaibus ja õhutemperatuur püsis miinuspoolel, välja arvatud saartel (kuni +2°C).
Teisipäeval (28.12.) möödub idapoolse kõrgrõhkkonna servas sajuta, vaid rannikualadel võib tulla mõni nõrk lumehoog.
Põhja poolt läheneb aga madalrõhkkond, mille tõttu tõuseb tuul tugevamaks ning pöördub lõunakaarde. Puhangud siiski üle 16 m/s õhtuks ei ulatu.
Öö on krõbe eelkõige Tallinn - Pärnu joonest idas, lus langeb -8...-17°C ni, lääne pool on soojem ja saarte rannikul ei tarvitse -1...-2°C st madalamale langedagi.
Kolmapäeval ja neljapäeval (29. ja 30.12.) jõuab meieni seesama survet avaldav madalrõhkkond. Selle lumepilved jõuavad kolmapäeva öösel saartele ja päevaks laienevad üle maa. Kuna lõunakaare tuule puhangud ulatuvad kolmapäeva öösel 20 m/s-ni, siis teeb ka tuisku, päeval tuul rahuneb veidi, kuid sadu kestab edasi, kuid on mõõdukas. Neljapäev jätkab lumesajuga ning tuul püsib mõõdukas ja pöördub õhtul saartest alates edelasse, siis tuleb juba lääne pool sekka ka lörtsi.
Õhutemperatuur on kolmapäeval ööpäevaringselt -1(saartel, läänerannikul) kuni -12°C ni mandri sisealadel. Neljapäeval algab soojema õhu sissevool ja saartel ja läänemaakondades tõuseb õhutemperatuur juba nulli, mandril püsib veel kindlal miinuspoolel, õhtul soojeneb sealgi tasapisi.
Aasta viimane päev (31.12.2021.) toob sula. Oleme sellesama madalrõhkkonna mõjusfääris, kuid õhuvool pöördub edelasse, meieni jõuab soe ja niiske õhk. Lumesadu läheb hommikuks kõikjal üle vesiseks ja laussadu eemaldub. Jäävad vaid lokaalsed hoogsajud vihmana, ida pool ka lörtsina.
Põhja poolt läheneb aga madalrõhkkond, mille tõttu tõuseb tuul tugevamaks ning pöördub lõunakaarde. Puhangud siiski üle 16 m/s õhtuks ei ulatu.
Öö on krõbe eelkõige Tallinn - Pärnu joonest idas, lus langeb -8...-17°C ni, lääne pool on soojem ja saarte rannikul ei tarvitse -1...-2°C st madalamale langedagi.
Kolmapäeval ja neljapäeval (29. ja 30.12.) jõuab meieni seesama survet avaldav madalrõhkkond. Selle lumepilved jõuavad kolmapäeva öösel saartele ja päevaks laienevad üle maa. Kuna lõunakaare tuule puhangud ulatuvad kolmapäeva öösel 20 m/s-ni, siis teeb ka tuisku, päeval tuul rahuneb veidi, kuid sadu kestab edasi, kuid on mõõdukas. Neljapäev jätkab lumesajuga ning tuul püsib mõõdukas ja pöördub õhtul saartest alates edelasse, siis tuleb juba lääne pool sekka ka lörtsi.
Õhutemperatuur on kolmapäeval ööpäevaringselt -1(saartel, läänerannikul) kuni -12°C ni mandri sisealadel. Neljapäeval algab soojema õhu sissevool ja saartel ja läänemaakondades tõuseb õhutemperatuur juba nulli, mandril püsib veel kindlal miinuspoolel, õhtul soojeneb sealgi tasapisi.
Aasta viimane päev (31.12.2021.) toob sula. Oleme sellesama madalrõhkkonna mõjusfääris, kuid õhuvool pöördub edelasse, meieni jõuab soe ja niiske õhk. Lumesadu läheb hommikuks kõikjal üle vesiseks ja laussadu eemaldub. Jäävad vaid lokaalsed hoogsajud vihmana, ida pool ka lörtsina.
Kuna maapind on lumine ja külm ning jõuab soe ja niiske õhk külmale aluspinnale, on päeval ja õhtul laiadaselt küllaltki tihedat udu oodata.
Tuul pöördub kõikjal lõunasse ja edelasse, puhangud ei ületa 10 m/s.
Õhutemperatuur tõuseb hommikuks kõikjal plusspoolele ja püsib kogu päeva vältel 0...4°C vahel. Õhtul aga põhjast alates algab taas langus.
Tuul pöördub kõikjal lõunasse ja edelasse, puhangud ei ületa 10 m/s.
Õhutemperatuur tõuseb hommikuks kõikjal plusspoolele ja püsib kogu päeva vältel 0...4°C vahel. Õhtul aga põhjast alates algab taas langus.
Uusaastaöö (1.1.2022.) jätkub vihmahoogude, mõõduka edelatuule ja plusskraadidega.
Hommikuks aga pöördub õhuvool taas loodesse, jätkub külmema õhu sissevool ning päeva jooksul langeb temperatuur kõikjal miinuspoolele.
Suurem osa sajupilvedest aga eemalduvad.
Tuul pöördub põhjakaarde ning tugevneb puhanguti 20 m/s, kuid õhtul siiski nõrgeneb ja taevas selgineb. Algab kiire temperatuurilangus.
Teed ja tänavad muutuvad erakordselt libedaks!
Pühapäeval (2.1.2022) laieneb üle baltimaade kõrgrõhkkond. Taevas mitmel pool selgineb ja sademeid oodata ei ole.
Põhjakaaretuule puhangud ei ulatu üle 12 m/s. Õhtul pöördub tuul alates saartest edelasse ja veidi tugevneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -2...-11°C, öösel selgema taeva all ka -15st madalam.
Õhtul aga jõuab taas soojem õhumass, nii algab läänest taas temperatuuritõus ja saartel jõuab juba õhtuks nulli lähedale või isegi plusspoolele.
Edasi jätkub tõenäoliselt pluss- ja miinuskraadide tihe vaheldumine, mistõttu on liiklusolud rasked ja tuleb olla ettevaatlik.
Hommikuks aga pöördub õhuvool taas loodesse, jätkub külmema õhu sissevool ning päeva jooksul langeb temperatuur kõikjal miinuspoolele.
Suurem osa sajupilvedest aga eemalduvad.
Tuul pöördub põhjakaarde ning tugevneb puhanguti 20 m/s, kuid õhtul siiski nõrgeneb ja taevas selgineb. Algab kiire temperatuurilangus.
Teed ja tänavad muutuvad erakordselt libedaks!
Pühapäeval (2.1.2022) laieneb üle baltimaade kõrgrõhkkond. Taevas mitmel pool selgineb ja sademeid oodata ei ole.
Põhjakaaretuule puhangud ei ulatu üle 12 m/s. Õhtul pöördub tuul alates saartest edelasse ja veidi tugevneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -2...-11°C, öösel selgema taeva all ka -15st madalam.
Õhtul aga jõuab taas soojem õhumass, nii algab läänest taas temperatuuritõus ja saartel jõuab juba õhtuks nulli lähedale või isegi plusspoolele.
Edasi jätkub tõenäoliselt pluss- ja miinuskraadide tihe vaheldumine, mistõttu on liiklusolud rasked ja tuleb olla ettevaatlik.
94 kommentaari:
Harjumaal ainult -2 kraadi. Loodetavasti täna veel sulale ei lähe.
Sula jäi õnnelks ära ja ilma selginedes kraad langes, hetkel -5,5 juures.
GFS näitab sula juba 4. jaanuarini.
Olen endiselt arvamusel, et aastavahetuse öö tuleb paksu uduga, sest nüüd on lisaks soojale õhule ka tsükloni kese Eesti kohale arvutatud, mis tähendab tuuletust ja see omakorda uduks ju väga soodne tingimus soojas niiskes õhumassis.
Hee. See kustkuhast just selle oodatava tsükloni kese üle käib, pole veel sugugi selge. Ning tundub ka, et selle (suunalt vist kagusse) liikumise kiirus on ka päris suur, pole siin aega udutada midagi. Sadu ilmnselt saab, oleks see ometi pms lumi!
GFS 18 näitab sedapuhku igavese sula algust 6.jaanuaril, ehk eksib jälle nagu alati. Vahepeal 2. või 3. jaanuaril olla ka sula. Ehk ei tule.
GFS 00: Parimal lükkub igavese sula algus 7.jaanuarile.
Meil Haanin hummok pilven väh selgüst, taivaviir punõtas üteldäs et lät saolõ ja nakkas tuiskama, eks tu nätä um külmä um -11 tuul mõõdukas kagost.
Meitel oo sii paergus jälle lumine, külma on nelja kantis. Tuul oo süüdi pöörand.
GFS 06 ei tagane: talv lõpeb akuraat 7.jaanuaril!
Nüüd on see pask ikka eriti räigelt igavesena sisse toodud.
Ja see tänaseks siia lääne ja põhja Eestisse lubatud tuisk on ka ei tea kus..
Ära murtse. Jäävuse seadused kehtivad. Kui sula lubatakse, tuleb see-eest see suure lisprotsendiga. Nii kestuse kui kraadide osas.
Statistik siin:
Ärge muretsege. See lumi jääb alles kuigi need korraks sulad teevad heasti libedust. Sellist sula pole näha ,et lumi läheks. Näidaku need GFS või mõni muu mida iganes.
Statistik veel. Pigem tuleb selline pikk periood kus korra nagu sulatab aga siis külmetab ja tuleb uut lundki. Seega pikemad planeerijad peavad arvestama ,et libeduse õudus algab.
Väga kurb teada. Seda kauem see jääjama kevadel ju sulab, kui poole meetrise lume asemel on pool meetrit jääd.
Kurb on hoopis see, kui juba 9. aastat järjest talve asmel tatipidu tuleb.Selline sula-külm lumesadu, eriti kui seda palju ka on, annab lumikattele suure karastuse suurema soojajama vastu!
Aga GFS 12 koos 7. jaanuari suvega on murettegavalt järjekindel.
Ma ei tea kas ma vaatan valest kohast aga mina näen GFS 12 7.01 hoopis -17 kirdenurgas. ..
Jah... Kirdenurgas on algul külmem jah.. Edelanurgas küll paraku nii pole. Ehk ju siis minma vaatan viltu. Olen hobusega ja kesklinnast...
Päris suvest siiski rääkida ka ei saa.
Täämbä hummok Haanin pilven, lõuna tuul mis üüse viil päris kõva oll om vaibunu -10 uduvinet kah, vanarahvas ütel et kui utu om pääle jõulõ siis tulõ kate nädäli päräst kõvva külmä, õks tu nätä olõ. Lummõ parhilla uma 25sm vai esiki rohkõm.
Oleks meitel ometi ka lumi maas.
Kus see meitel on ? Lätis ?
Suundu Kuramaalt õtse põhja.
Kui veab, siis sedapuhku saame aegapidi tõeliselt karastunud lumikatte. Ehk annab isegi selle peal seista viimaks.
Aga kas keegi tark inimene teab paugupealt öelda, kuskohast saaks mingi tasuta arhiivi juurde, kus leidub Euroopa ilmakaarte varasemast ajast. Nt. 16. jaanuaril 1940 olnust. Või 31. dets. 1978. Kuigi arusaadav, see oli juba arvutieelne ajastu. Aga ma olen selliseid "ekstrapoleeritud kaarte varem juhtunud nägema.
Need kuupäevad on muidugi suvalised ehkki äärmuslikud näited. _Mind huvitab asi nii muidu üldiselt.
https://www.wetterzentrale.de/reanalysis.php?map=1&model=noaa&var=2&jaar=1940&maand=1&dag=16&h=0&nmaps=24
Pole paha. Tänud. Midagi sellist ma umbes mälu järgi otsin.
Eile näitas yr Harjumaale täna hilisõhtust kuni 1. jaan varahommikuni sula ja uduvihma.
Nüüd näitab sula homme hommikul ainult mõneks tunniks ja pärast seda päikest ja miinuskraade kogu päeva.
Vaat sellised muutused siis aastal 2021 vasta 2022. aastat moodsa tehnika ajastul ühe päeva ette ennustamisel!!
Muutuda jõuab veel umbes 3-4 korda. 5. jaanuaril jooksed juba mööda rohelist muru:D
...Või siis murrad väljahingatavat CO2 auru tükkideks.
Aga kokkuvõttes kogu selle muutliku ennustuse taustal õiget talveilma vist ikka ei tule. Peab jälle aasta aega ootama ja lootma...
GFS 12 on jälle omadega aprillis või okoobris...
Tundub jah, et talve kõrgaeg oli nüüd detsembris ära sel korral. 7. detsembril mõõdetud -27,6 kraadi pakun jäävat selle talve miinimumiks.
Teisi variante on muidugi ka. Nagu 2006. aasta jaanuaris. Plöga ja pori pidevalt. Siis kukkus ühe ööpäevaga +2 pealt -27 peale. 5 ööpäeva oli pidevalt alla -20. Talv jäi üldiselt pea märtsi lõpuni pidama.
Oleks mahtra mässu osaliste karistamine olnud peale 1987. aastat, siis oleks suure tõenäosusega vähemalt ilm olnud "mitte 8 kuni 10 kraadi külm" vaid n.ö inimsõbralikum, ikka kõvasti üle nulli, olgugi jaanuar või veebruar.
Ausalt öeldes ei tule alates 1989. aastast ÜHTEGI korda meelde, kus see "kiire muutlikkus" ei tähenda lõppude lõpuks porisodipidu.
GFS 18Z endiselt soojakursil 7. jaanuarist.
Kuna nii järjepidevalt sellest kuupäevast sooja näidatakse, siis ilmselt sellest soojast pääsu pole ka.
Varajane talv oli see kord. Vene ennustuses järjest soojemad numbrid.
Harjumaal räästad tilguvad ja sula käes, eks näis mitme tunni pärast miinusesse pöörab.
2010 oli ka varajane, aga siis miskipärast olid küll kõik talvekuud külmad.
Noh, seltsimehed, talveilma ennustajad, mist nüüd ütlete??? GFS 00 toob igavaese suve juba 6. jaanuarist. Pool aega enne seda on kah juba plöga. Nagu tänagi.
Kaivo siin ka tegi tegi nädal tagasi kokkuvõtte, et aasta lõpuni ei tohiks sula tulla. Aga ta kurat on kohal ja kuidas veel! Ja juba homme tuleb tänase pildi järgi palju vähem külma kui eilse järgi!!!
Puust ja punaseks: juba nädal aega, isegi vahel 1 päev ette EI SAA ilma ennustada! See on kusjuures ka ainus lootus, millega igikestva p.sa kohe-koheseks mittetulekuks lootust anda.
EMHI avaldas 1997. aasta 13. jaanuaril pikaajalise talveprognoosi: tuleb väga külm, kogu läänemeri või jäätuda. Järgmisel päeval, 14. jaanuaril ... sai talv otsa! Õigus, veebruari keskel korra oli veel 4-5 päeva suht külm.
Kui miski sind nii närvi ajab selle juures, et siin blogis üllatus üllatus ka ennustamisega tegeletakse, siis ei sunni sind keegi seda lugema.
Anmu on teada, et Eesti ilm on keeruline prognoosida, aga seetõttu tulla siin süüdistama ja mistahes moodi end välja elama ei ole nagu kuigi asjalik tegu minu hinnangul.
Harjumaal oli sula, aga õnneks see kestis vähe ja lumi kooriku all taas kohev nagu jahu. Ilmselt päästis vihmast ilmajäämine hullemast, kuna see teeb lume olenemata +kraadide arvust läbimärjaks, mis siis külmudes jääks muutub. Kokkuvõttes võib öelda et lumi sai vähem rikutud kui kartsin.
Kaivo, ma ei tea Sinu tundliku meele põhjust, kuigi seda võib aimata, kui kasvõi viimatise kuu lõikes üht-teist meenutada... Olen ka jõudumööda püüdnud vahel (eks neid ole teisi ka loomulikult siin) ilma kohta kasvõi minevikust näiteid tuua, et keegi minust targem inimene sellest ehk miskit abi saab tuleviku ennustamisel. Välja elamine... jah, vahel kiruma võtab, kui ilmakaardid ikka jälle ennustavad ilma, mis siia selliste koordinaatidega kanti ei tohiks sobida. Teised jälle las rõõmustagu, mind see küll ei pane end solvatuna tundma. Mida uueks aastaks soovida? Ehk seda, et ka Sina ja kes iganes ei tunneks end ülikergesti süüdistatuna, kui keegi pole seda kavatsenudki. Igatahes mitte ilmaga seonduvalt,
See kõlab ehk absurdina, kuidma soovin just seda, mida minult soovitakse: tolerantsust, Muidu oleme ka siin vaktsiinipassides ja maskides. Ja irdume vaikselt teistele jahimaadele...
Lootes jälle kedagi MITTE pahaandada: ikka see 6-7., jaanuar. Loom ei pööra... Aga nädal on veel aega!
Sa ise kirjutad ühes ja samas postituses, et Eestis ei saa ilma isegi üks päev ette ennustada ja siis kirjutad igast GFSi uuendusest ?!
Lootuses, ikka rumalas ja naiivses lootuses, et ehk ei lähe läbi see GFS uuendus...
Samas võin lohutada, et 1-3 päeva enaam-vähem nagu saab ennustada. Erandid pole just sagedased. Sealt edasi läheb aga üha enam lappama. Nojah, leidub juhtumeid, kus tagantjärgi vaadates on harukordelt pikalt asi sobinud.
Head uut aastat!
Vallatlevat ja sensuaalset uut aastat, mehikesed ja neiud! :) Juhuuuuu
Jan.. NNV..VVE jm.
Head uut aastat! Muideks, kätte jõudis 4 aastase tsükli 4. aasta, mil peaks taas tulikuum põuane suvi tulema. (2002, 2006, 2010, 2014, 2018 ja nüüd 2022)
Täiesti uskumatu ikka, et GFS ikka veel nii järjekindlalt 7. jaanuarist poritralli näitab.
Statistik siin: Head uut ilmaaastat !
Sellele loodan minagi ,et 4 aastase rütmi järgi peaks vähemalt ühe suvekuu korralikult kuumaks rebima kui mitte rohkem. Samas ka nendel samadel aastatel on vähemalt kas jaanuar või veebruar olnud talvised. 2002 oli jaanuar. 2006 olid vist mõlemad kuud külmad või oli see veebruar. 2009/10 talvel uppusime üldse lumme. 2014 oli talv umbes 10 jaanuarist kuu aega. 2018 jälle üldse talvemoodi jaanuar, veebruar. Seega ma küll ei võta eriti tõsiselt siis seda juttu ,et GFS pnaneb sopast ilma ja jääbki. Vot mis saab siis kui ülehomme juba näiteks 11.jaanuarist jälle talvine see GFS ?. Ise arvan küll ,et see miinimum kuu aega tuleb veel. Ah jaa detsembrid ei lähe arvesse. Need kompenseerivad veel seda aastat milles nad on. Nagu ütlesin uus ilmaasta 2022 algas nüüd...
Statistik veel: Ja juba hakkab minema. Kui ECMWF 8.jaanuari tsükloni ka lõunapoolt mööda minema kallutab ongi talv peale 4.jaanuari püsivam.
Kas need tsüklud üldse enam on arvestatavad, loodan ka, et tuleks veel püsivat lund ja mõõdukat külma. Hetkel ennustusi vaadades väga head loota pole.
Head uut aastat kõigile selle blogi tegijatele ja lugejatele! Tartus on hetkel tõeliselt ilus nääriilm, lund sajab ja kõik on valge nagu piltpostkaardil.
Hääd uut aastat ka siit Haanist, vasta hummokut tul paksu lummõ nigu kasuka käusest, uma 15sm maan um tõnõ säne pehmekene külmä es olõ üüse nüüd vast puul kraati, vaiknõ tõnõ puudõl ossa kõik loogan. Tulkõ suusatama, ajagõ pää selges.
Ka minu poolt kõigile head uut ilmaaastat ja rohkelt põnevaid ilmasündmusi :)
Mina ka neisse tsüklitesse ei usu. 2002 miinus 4 on 1998. Ei mäleta küll kohe kuidagimoodi, et see oleks "väärt suvi" olnud.
GFS kinnisidee 7. jaanuarist hakkab viimakjs siiski murenema. Kuid kindlalt ollakse ikka 10. või 11. jaanuaril algavas sopaajastus. Aga see on tõesti juba liiga kaugel.
Statistik siin: Tean ,et näiteks 1998 ei klapi aga millegipärast toimuv kehtibki ainult käesoleval sajandil. Muuseas hiljemalt 2032 (2032 kattub 11 aastane 4 aastase sajusega ja tagajärg on ettearvamatu) peaks see rütm kaduma - tähendab viimane kuum suvi 4 aastase rütmiga on 2026 või 2030. Pärast seda on mõneks ajaks segadus nende rütmidega.
Statistik siin: Selline tabel närimiseks - nagu näha möödaminekuid on aga üle 50% peab paika. Arvestada tuleb sellega ,et arvestatud on suvede sajuhulkasi aga mitte temperatuure - seega kui suvel sajab palju aga on põrgukuum siis tundubki ,et mööda ju läks. (Tegemist 12 aastase rütmiga - muide järgmine suvi tulebki sajupoolne aga soe ja ka äikest on palju)
Sajune 1904 1916 1928 1940 1952 1964 1976 1988 2000 2012
Kuiv 1905 1917 1929 1941 1953 1965 1977 1989 2001 2013
Keskmine 1906 1918 1930 1942 1954 1966 1978 1990 2002 2014
Kuiv 1907 1919 1931 1943 1955 1967 1979 1991 2003 2015
Sajune 1908 1920 1932 1944 1956 1968 1980 1992 2004 2016
Kuiv 1909 1921 1933 1945 1957 1969 1981 1993 2005 2017
Kuiv 1910 1922 1934 1946 1958 1970 1982 1994 2006 2018
Keskmine 1911 1923 1935 1947 1959 1971 1983 1995 2007 2019
Kuiv 1900 1912 1924 1936 1948 1960 1972 1984 1996 2008 2020
Keskmine 1901 1913 1925 1937 1949 1961 1973 1985 1997 2009 2021
Sajune 1902 1914 1926 1938 1950 1962 1974 1986 1998 2010
Kuiv 1903 1915 1927 1939 1951 1963 1975 1987 1999 2011
Statistik - sa tõesti oma nime väärt.
Ma ikka ja jälle hämmastun, kui palju andmeid sul on - suur kummardus minupoolt ! :)
1988 - sajune oli suve teine pool alates juuli viimasest nädalast, enne seda oli väga kuiv.
1989 - seda nimetaks küll kleskmiseks heal juhul.
2002 - oli nii kuiv kui veel saab olla. Umbes paar nädalat parimal juhul - juni viimane ja juuli esimesed päevad oli sadusid.
1991 - täitsa keskmine
1992 - keskmine. Oli nii kuiva kui ka sujuist ilma.
1993 - raudselt sajune (arvestamata et ka jahe oli).
2005 - keskmine
1982 - keskmine. Väga sajusele juunil ejärgnesid kuivad juuli ja august.
1994 - keskmine. Väga sajune juulki, kuiv juuli ja keskmine august.
1995. - Üldiselt kuiv
1996 - keskmine. Sajusele juunile ja eriti juulile järges kuiv august.
2020 - keskmine. Jätkus nii seda kui teist.
1997 - Kuiv. Raudselt. Kõik 3 kuud.
1986 - keskmine. Sajuse mälestuse ehk jätab 11-13. juulil olnud 3-päevane vihmasadu, mille tõi lõunatsüklon Peipsi taga.
2010 - parimal juhul keskmine, pigem kuiv.
1987. Kokkuvõttes nii sajune kui veel saab olla. Noh, juuli oli keskmine.
Neid kaugeid aastaid, mida ma ise ei mäleta, ma ei kommenteeri.
Nende suvalise pikkusega tsüklite kokku panekuga on nii,et mängida saab igaüks oma viisijupi järgi. Ise püüan sellest hoiduda, peatselt leiaksin, et olen iseenda ideega vastuolus.
Täna oli Harjumaal päeva teine pool lausselge, ei mäletagi, millal siin loojang nii tühi oli, et ainsatki pilve pold.
2017 küll ei mäleta, et kuiv oleks olnud. Viljad uppusid ja koristada ei saanud. Aga vb see oli rohkem augusti-septembri teema.
Ega olnud kuiv küll see 2017.
Kuidas kusagil. Harjumaal läks tollal sajuseks alles 2. augustil.
Eks ,kuivemaid perioode oli ka. "Mõni selgem päev juhtus ka sekka" - seda võib tõlgendada mitte just üheti...
Noh, 4. jaanuaril siis jälle mingit edelatuule paska oodata. Ainus pluss on see, et sellega kaasneb ka selgema ilma võimalus.
Kas juba mitte homme. Ainult et selgema ilma võimalus on rohkem nagu selle tänase ilma puhul.
Statistik siin:
Vastuseks kl.17:55
Jah nagu ütlesin kõik aastad ei pea paika. Meil Harjumaal oli ka 2002 nii kuiv kui veel olla sai.(nagu hiljem välja tuli algas siis see uus 4 aastane kuiv rütm). Või nood samad 2015 ja 2017. Meil olid mõlemad suht kuivad aga külmad.
Statistik siin:
Nagu ütlesin 08:44 paistab minevatki. See tsüklon ei lähe mitte ainult lõunapoolt vaid valgub üldse laiali. Seega 08:54 sul saab sellest lumest veel millalgi siiber.
Kellelgi kuskil sajab/sadas (hetkel vist mitte eriti) arvatavasti palju lund, õnnitlused nendesse kohtadesse, kuid... peaaegu 2 ööpäeva oli plöga, max peaaegu +5, nüüd on ideeliselt lumikate alles, aga nii õhuke, et karastumine on juba mõttetu. Juurde ei tulnud mitte midagi! Homme samal ajal tundub jälle pori olevat. Paar päeva järjest jälle. Kui homme enne ehk korraks lundki juurde sajab, siis et kohe sulama hakata.
Sa 22:01 kommija elad Saaremaal vist. Harjumaal küll on lund oma 20 cm jagu ja sellest 5 cm tuli läinud ööga.
Ja siia Harjusse näitavad mudelid homseks veel kenasti miinuseid. Saaremaale jah mitte. Mere võlud ja valud...
@ 1. jaanuar 2022 21:19
Hea teada. Jaanuaris võikski ja peakski talv olema, nagu juulis suvi.
Mis ma nüüd elan või... Hetkel lihtsalt olen ja hingitsen kuidagi... Aga selline kurb hetkeseis sellest kandist jah. Kui väga tahta, siis ehk suusatada isegi saaks. Kuigi pigem Kohati.
AK kuulutas küll, et homme kõva lumesadu siinkandis enne õhtust ülenulli. Tahaks nii väga seda uskuda, aga kui ise uurida, siis... Aga viimatise ööpäevaga pidi ka lund juurde sadama. Kuid pidi nagu öeldud enne juba, piimapütti kukkus aga...
Harjumaal kraade -15 juba.
Peaasi,et päike käib järjest kõrgemalt-ärme hirmuta talvega!Depressiivne terminaator nägi juulikuuski! lumesadu,samas kui Underi kevad algas"pääle jõulu" juba.
Juuklikuus... Hea kui jaanuariski lund sajab.
Jaanuaris lumi on maaas, lumi on maas,
minu jaoks see pole ime-ee!
Seisan keset eilset poriplatsi,
see täna valge on, nii kummaline!
Ilmateade lubab tänaseks mõõdukat lumesadu? Midagi ei ole ju!
Tartus on igati normaalne talveilm olnud, see pidev sula ja pori on vist pigem Lääne-Eesti probleem. Siin oli suurem sula 14.-19. detsembri paiku ja 31. ka sulatas veidi, aga eile tuli juba uut lund juurde. (ainult paar sentimeetrit, aga kohev lumi siiski).
Kuigi jah, pikemaajalised mudelid lubavad pigem soojemapoolset talve jätku. Siiski loodan, et see ennustus ei pea täielikult paika ja veebruaris tuleb veel nädal-paar pakast. Minu tähelepanekute järgi on külmaperiood veebruaris või märtsi alguses kõige olulisem kuuma suve jaoks.
Statistik siin: Õige tähelepanek sul - märtsis kaks külma nädalat võib väärt olla pool talve suve seisukohalt.
Mul on väga piinlik olla teisel arvamusel. Tühjade või täis viinapudelite suvaline asetus veebruaris või märtsis määrab suve ilma umbes sama palju.
Meil Haanin õks üteldi, et sääne mäne ilm om jaanuarin sääne tulõ ka hainakuul.Kui om sombun ja saonõ ja plusskraadõga jaanuar ega sis ka juulin häid hainailmu ei tulõ
2. jaanuar 2022 15:25
Su jutt on tõesti selline, nagu oleksid osad viinapudelid tühjaks joonud.
2013 märtsis või millalgi sinnakanti oli terve märts -15 kuni -20 öösiti, mis suvi peale seda tuli, kahjuks ei mäleta.
Pikk soe kuivapoolne suvi oli
2013. märts... viimase senise vastupidanud talve lõpukuu... Aprilli keskel alagas kevad, mai oli väga soe, suvi ka oli üldse nagu soe.
16.08.
Huupi pähe karanud näide. 1996. jaanuar oli nagu talvekuu muiste. Oli külma, seda neeetud sula oli õige vähe, seda ka vaid kergelt saartel korra kuu kespaiku, kerkisid lumememmed. Juulkuu aga oli ilma poolest nii hirmus, et heina tegemine läks suisa nurja. Augusti ilusad ilmad õnneks midagi päästsid. Kuigi jaa, siin võiks ju koreleerida: veebruar oli veel eriti hea: pakane pakus, vahel puistas kotiga lund. Sula ei mäleta üldse.
Statistik siin: Siin ongi üks point mille välja tõid. Olen märganud ,et mitte küll alati aga vahel kui jaanuari või veebruari keskmine ronib sinna -10 lähedale või veel madalamale on ka suvi ohus. See pidas rohkem paika veel eelmisel sajandil aga millegipärast enam mitte nii väga käesoleval. Kliima soojenemine piiri allapoole nihutanud ?
Rahvalikud ilmaennustajad on enamasti tihti seda meelt (ma ei tea miks), et korralikud talvisec talvekuud toovad kaasa soojad kuivad suvekuud 6-kuuse vahega siis. Ning vastupidi, suvest talve suhjnas ka.
Mis viitab, et ka sellist varianti on olnud, kas just sageli, aga siiski meelesolevalgt sageli...
Kui kuidagi tahta proovida seletada, miks, siis esineb olukordi, kus see neetud Atlandi suund ei ole eriti esindatud, seda kaunis pikka aega, et saaks selliseid 6-kuiseid ilma ennustusi teha. Samas sama tihti vist nii ei ole... Taas tuleb minu hinnagul vastu anarhia ehk... mitte sugugi pikk etteennustatavus.
4. jaanuaril siis "meteoroloogilise puuksu" ilm tulekul. Osad mudelid näitavad ka sisemaale 3 kraadi sooja.
Ei maksa muretseda, see rõve asi on mõnes kohas juba eile õhtust kohal.
Harjumaal oli hommikul kerge jäävihm, ilm miinuses, aga tunduks sula moodi juba.
Kiili vallas omajagu jäävihma tulnud. Jäite paksus 5 mm piires.
Postita kommentaar