Reede, 5. märts 2021

9. nädala ilm (1.–7.03.2021)

Kommentaariumi viide

Tallinna tuled vaadatuna Helsingist 01.03.2021 õhtul
Foto : ERIK SAHLSTRÖM

Hea meel on teatada, et Kaivo on oma tegude eest vastutuse ära kandnud, mõistuse pähe võtnud ja on meie seas tagasi.
Vähemalt esialgu hakkan ka koostama iganädalaseid postitusi nii üldise ilma kui ka võimalike erisündmuste puhul.
Kõikvõimalikud küsimused saab jätta kommentaariumi või meilida : kaivoloppe9@gmail.com

Nädal algas kevadiselt, kuid lõppeb talviselt.

HOIATUSED : Pühapäeva, 07.03. õhtul on oodata rünksajupilvedest tugevaid lume- ja lumekruubihooge.
Loodetuul on vali, kuid puhangud ei ületa enam 22m/s, nõrgeneb tasapisi.
Nullilähedane õhutemperatuur ja tihe lumetuisk toovad kaasa keerulised tee- ja ilmaolud.
Varugem aega ja olgem ettevaatlikud liikumistel.

Esmaspäevast neljapäevani (01.03.-04.03.) valitses üsna kevadine ilm. Vahetevahel sadas vihma, lörtsi ja sisemaal ka lund. Mitmel pool oli ka päikeseline.
Esmaspäeval sai löödud ka mitu päevarekordit, nt. Tallinnas +8,3°C (senine rekord +6,8°C, 01.03.1887). Teatati kohati suvisest ilmast, mille tingisid päike, tuulevaikne ilm ja soojus.
Edasistel päevadel jäi õhutemperatuur samuti plusspoolele, kuid rekorditest kaugemale.

Esmaspäeva õhtupoolikul ilmnes Soome lahel ka haruldane vaatemäng - Helsingist paistsid Tallinna tuled nii, et need sai edukalt jäädvustada kaameraga.

See oli põhjustatud nähtusest nimega miraaž ehk terendus ja selle põhjuseks on rekordiliselt soe õhk külma vee kohal - kevadiselt soe õhk jõudis talvest külma ja kohati jääkattega mere kohale, mistõttu tekkis tugev inversioon.
Pikemalt miraažist : miraaž on optiline nähtus, mis tekib valguskiirte paindumisest ehk refraktsioonist väga ebaühtlase tihedusega õhukihtide läbimisel – miraaži korral tunduvad kauged objektid lähemal või teises kohas paiknevana, kui nad on "tegelikult", nii ka juuresoleval pildil.

Miraaži tekkimisel murduvad valguskiired erinevate murdumisnäitajatega keskkondade piirpindadel, kuid õhus on see murdumine sujuv vastavalt õhukihi tiheduse muutumisele, mida valgus läbib, mistõttu saab rääkida paindumisest. Erineva temperatuuriga õhukihtidel on erinev tihedus ja vastavalt sellele ka erinev murdumisnäitaja. Näiteks: päikeselise ilmaga võib vahetult maapinna kohal olev õhukiht olla palju kuumem selle kohal olevast õhust. Seetõttu toimub maapinna suhtes peaaegu paralleelselt liikuva valguskiire paljukordne ülespoole murdumine ehk paindumine, mille tõttu võivad kaugel paiknevad tegelikult eksisteerivad objektid ilmneda märksa lähemana tegelikust. Üks sellistest olukordadest on asfaltteedel: päikeselise ilmaga (ka veebruaris ja märtsis) soojeneb tume asfaltpind tugevasti, soojendades selle kohal olevat õhukest õhukihti samuti tugevalt, aga see intensiivne soojenemine ei ulatu kõrgemale mõnest cm-st – seega selle kohal on märksa jahedam ja tihedam õhukiht. Selle tulemusena tundub olevat maantee märg ja veeloike täis, kuid tegelikult on see vaid sinise taeva peegelduse. Ka autotuled pimedas võivad niimoodi maanteel terendada, kui päevast on asfalt veel väga soe, aga õhk selle kohal jõudnud jahtuda.

Ilmamuutus toimus aga reedel (05.03.) - Jäime Briti saartel oleva kõrgrõhkkonna ja Venemaal oleva madalrõhkkonna piirimaile. Õhuvool avanes külma põhjakaarde ja nii läksid sajud üle lumiseks. Öösel sadas mitmel pool, päeval nii idaservas kui saartel - läänerannikul. Kusjuures lume- ja lumekruubisadu oli kohati tugev(rünksajukad). Samal ajal sisemaal oli laialdaselt päikeseline.
Öösel oli külma -3...-9°C, päeval nullist saartel -4...-6°Cni mandri sisealadel.

Otsustav pööre talve suunas tuli aga laupäeval (06.03.). Meieni laienes jõuliselt aktiivse madalrõhkkonna serv. Hommikul algas loodest lume- ja lörtsisadu, mis päeva jooksul tihenes ning laienes üle maa. Lääne pool tuli ka vihma.
Edelatuul tugevnes kiiresti jõuliseks : 5-12, sisemaal puhanguti 17, saartel - rannikul kuni 22m/s. See keerutas ka tuisku ja muutis teeolud raskeks !
Ilmateenistuse radaripilt 06.03.2021 kl 20:50.
Mitmel pool on sadu ja tuisk tugevad.

Öösel oli külma -3...-13, päeval tõusis nulli ümbrusse(ida pool kraad-paar alla, lääne pool kraad-paar üle nulli).

Pühapäeval (07.03.) tuisuilm eemaldus tasapisi, tagalas sadas veel rünksajukatest tugevat lund ja lumekruupe. 
Tugev tuisk Laupal kell 10:34.
Foto : Tarmo Hermann

Edela- ja läänetuul püsis tormine ja pöördus loodesse ning tugevnes veelgi : 7-12, sisemaal puhanguti 21, saartel - rannikul 24-27m/s. Päeval pöördus alates saartest loodesse ja tasapisi nõrgenes.
Öösel oli õhutemperatuur -1...+2°C, päeval külmenes : -1...-5°C, langedes esmaspäeva ööks ida pool alla -10°C.

37 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere tulemast tagasi Kaivo!

Anonüümne ütles ...

Kaivo jälle vanglast väljas!

Anonüümne ütles ...

Tere, Kaivo!

Anonüümne ütles ...

mul on Kaivo naasmise üle hea meel, loodame paugurodist ilma! rämetab täiega!

Kaivo Lõppe ütles ...

Tere kõigile :) Tänan sooja vastuvõtu üle :)

Anonüümne ütles ...

Vangla... Põhiteema muidugi...

Kuigi jah, vanglasse võib sattuda täiesti ilma põhjuseta.
Ning rasketel põhjustel võib sinna mitte sattuda. Kõik oleneb advokaadirämpsust ja sellega seoses olevast raske rahapaki olemasolust või mitte.

Põhiseadus, muide ei kehti siin absoluutselt.

Konkreetse juhtumi kohta kommentaare pole, ei tunne kedagi.

Anonüümne ütles ...

Aga viimatine talv tuleb taas korstnasse kirjutada. Ikka veel tuleb tõdeda, et viimane talve nimega talv, kusjuures KESKMINE talv, oli hooajal 2012/2013.

Anonüümne ütles ...

Kuna olen juba veits vihane, pöördun Jüri poole palvega: Kaivo kohta ei tea ma midagi, aga palun: kui taas mingi blogi pidamist takistav asjaolu ette tuleb, palun ära lase seda jätkama alaealist põngerjat, kelle eesti keele ortograafia on NULL ja kes kuulutab uhkusega, et ta raamatuid ei loe.

Ma olen rääkinud, hau!

Kaivo Lõppe ütles ...

To Anonüümne, 5.03 kl 12:51 :
Jüril on arvuti rikkis, uue saab neljapäevaks - siis ta ka ise siin tagasi. Telefoniga ta postitusi, kommentaare jm ei tee.
Edastasin talle telefonitsi selle arvamuse, kuid võib talle ka meilida : kamenikmeister@gmail.com

Ilusa ilmaga väljas jalutamine aitab tõhusalt pingeid maandada - omast kogemusest tean :)
NB! See ei ole etteheide, lihtsalt infoks :)

Blogipidamise osas - praegu jään hooldajaks, tegijaks mina. Vangi uuesti ei lähe, seega seetõttu ei ole ka karta, et tuleks arvamuses nimetatud isik tagasi.
Uue nädala postitus hakkab tulema eelneval pühapäeval, hiljemalt esmaspäeva lõunaks.

Anonüümne ütles ...

loodame et kaivo hakkab mõnusalt rämetama ja paugutama! paugurodi ja heatujurodi!

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Ei usu seda Jüri hommiku tv juttu ,et märtsis enam ühtegi päeva ei tule kus +9 või +10 ära tuleb. Kindlasti tuleb just nimelt siis kui nii lubad.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
kl.12:47 Miks sa talve korstnasse kirjutad. Kui arvestad kliima soojenemisest tingitud ka nö libiseva keskmise tõusu siis ju oli talv päris keskmine.
1991 - 2020 talve keskmine Harkus -2,46
Möödunud kolme talvekuu keskmine siin -2,56
Isegi 0,1 kraadi alla keskmise.
Enam ei ole aasta 1987 vaid 2021

Anonüümne ütles ...

Talv tuleb ikka korralikult veel tagasi alates homsest - kas võib olla, et Harjumaal ca 20cm lund järgmise nädala lõpuks maas?

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Mitte järgmise nädala lõpuks (siis juba uuesti sulab või sulanud) aga järgmise nädala alguses saame küll ehk mõne päeva nautida valget maad ereda päikesega. 20.cm ehk siiski mitte. Ise teeks panuse 10 cm peale hiljemalt esmaspäeva õhtuks.

Anonüümne ütles ...

Harjumaa peaks mudelennustuste järgi üldse kõige vähem sademeid saama. Kui igal pool sajaks lund, siis vähimalt just Harjumaal - umbes 5 cm. Kuna saartel läheb plussi homme, siis hoolimata suuremast sajuhulgast lund vähem (vihm).

Ei imesta, kui pühapäev on sarnane tänasele. Ehk et saartel ja mandri sisealadel sagedased hooglumesajud.

Saartel peaks Harjumaast rohkem sadama seepärast, et pühapäeval jõuab siiakanti -15 kraadine isoterm, aga saarte kandis on meri veel +1...+3 kraadi.

-------------------------------------
Mulle need ereda päikesega lumepäevad meeldivad. Selleks fännangi 2013 märtsi. Viimati olid taolised "Alpi päikese" päevad 3. aprill 2018 ja 6. märts 2019. Harjumaal siis.
No ja selle aasta 18. veebruar vast ka.

Anonüümne ütles ...

https://meteologix.com/ee/model-charts/euro/estonia/snow-depth/20210312-1200z.html

ei tundu midagi ära sulavat

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
GFS ja ECMWF hakkavad kokku minema seega jah lõhnab aina rohkem selle järgi ,et ära pandud lumelabidas tuleb järgmise nädala jaoks välja otsida ja ei sula järgmise nädala lõpuks midagi ära. Pigem tuiskab nädala jooksul paaril korral. Aga see on hea kui need kirdetuuled praegu ära teeb.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Tunduub et lähemad 10 päeva tuleb elada päev haaval. Madalate teekonda on uuesti "ülespoole" tõstetud ja järgmise nädala lõpuni lume püsimine uuesti kahtluse all.

Kaivo Lõppe ütles ...

Vat siis.
Praegu jah muutlik aeg. Seeriad jne.

Täna aga oodakem tuisku ja tormi.

Anonüümne ütles ...

Praegu on Tartus veel ilus päikseline, aga koguneva pilvehägu järgu saab aru, et hiljem on sadu tulemas.

Mulle ei meeldi et ilm kohe nii talviseks keerab, mõni portaal lubab 13.-14. märtsiks lausa -20 külma. Aga nojah, parem tehku need tuisud ja pakased nüüd ära, kui hiljem.

Anonüümne ütles ...

Talv on ikka korstnas küll. Ikka liiga vähe lund maas, kaob loetud päevadega. Enne ma enam seda kuutagust rumala peaga lumelükkamist tegema ei hakka, kui lumikatte paksus pole min.70-80 cm LAGEDAL, parem kui on meeter ja üle selle.

Praegu pole 1987, aga et mõni arvab, et selline ei tule kunagi tagasi, siis arvaku uuesti.
Ma ei mõtle konkreetselt ühte talve, vaid pikka seeriat.

Anonüümne ütles ...

Vastan Kaivole: olen juhtumisi alates pühapäevast palju ringi marssinud ja tõsi tema on: vähemalt korraks läheb ilm helgemaks...

Anonüümne ütles ...

Ilma tulevik on segane. Prognoosid muutkui muutuvad. Tundub, et tänane-homne plõgaperiood saab pooleteiseks ööpäevaks läbi, st siis on külmem ilm, siis aga taas on p.sk platsis. Ning sellise jampsi äravedamiseks kulub mitu paari härgi ehk siis antud juhul päevi.
Mingi lootus on edaspidi talveilmde taastumisele, aga eks see näha ole.

Talv läks igatahes taas vussi.
Ooatan uut talve. 8 talve on juba järjest raisus, enam kui küll on põhjust õigete talvede tagasitulekule.

Ma ei saa aru, mis keskmiste moonutamine üleüldse käib. Kolme talvekuu summas oli seekordne talv 2 kraadi normist soojem. Jah, just 19061-1990 aastate taustal Ei tohi ratsutada vaid
viimaste aegade sageli olematute talvede peal, et nn "uut keskmist" saada. Aegrida võib ja suisa peabki pikendama, mõlemast otsast, aga selline 10 aasta kaupa hüppamine on rohkem Svejki lugude moodi.

Anonüümne ütles ...

Ma irvitan juba ette, millist keskmisega võrreldes kukkumist mõni, noh, kogenematu nooruk, peab vist maailma lõpuks 1986/1987. talve kordudes.

Kusjuures seesama mainitud talv polnud Eestis sugugi suladeta. Peale talve algust 12. detsembri paiku 1 umbes ööpäeva jooksul kestnud sula oli 24/25. jaanuaril, siis keeras külmavana tuule põhja ja kallas hulgi lund juurde.
Veebruari 2 esimest dekaadi olid suisa soojad: läänevool algas 30. jaanuaril, sula saabus päev hiljem. Kuigi 1. jaanuari hommiul oli selginenud ja näitas 7 kraadi külma, siis edaspidi oli kuni 6-nda veebruari õhtuni sula, viimatimainutud päeval oli kohe väga vesine sula, teatavasti selline sulalumi (on nagu graanulid) ei kõlba enam kindluste rajamiseks, lumekuulide tegemiseks, jah, küll. 7-ndal tuli põhja poolt taas talveilm, aga seda vaid umbes 4-5 päevaks. Siis tuli jälle sulaaeg, alates 2. dekaadi keskpaigast (15-nda veebruari kandis) edasi keeras vaikselt karmimas suunas tagasi.
Veebruari kolmas dekaad oli jälle kõvasti pakaseline, lumikatet aitasid juurde lisada nn. "sukelduvad" tsüklonid Barentsi merelt Põhja-Venemaale.

See-eest lõuna pool, mere kesk-ja lõunapiirkonnas valitsesid ka veebruaris külmad ilmad, see asjaolu põhjustaski Läänemere suures osas külmumise, mida siiani pole suudetud korrata, ülelöömisest rääkimata. Sest kõrgrõhkkond vajus meist lõuna poole ja lasi tuulel vahepeal läände keerata. Aga ka meie kohal olnud pakane tegi head tööd: külmusid nii Botia, Soome kui ka Riia laht ning Läänemere põhjaosa ja sealt oli "luba jäätuda" edasigi Saksamaa ja Poole suunas.

Lumikate (mis lubaks ka suusatada) püsis siiski (1987. aastal) aprilli esimeste päevaeni. Metsa all oli lund veel tükk aga hiljemgi, sest suurt soojalaine ei tulnud (kusjuures külma ju ka mitte: nii aprilli mõõdetud maksimumid kui ka MIINIMUMID on üles/alla 20 kraadi).

Aga talved nagu 1978/1979, kus aastavahetuse eel oli Eesti absoluutne külmarekrd ohus (see-eest detsembri miinimum on -42 kopikatega, veebruari oma küünib ainult -40 juurde.

Tõelised külmarekordid on aga jaanuarist pärit, kuid Eesti asukohta arvestades pole see -43.5 (umbes) sugugi löömatu. Kasvõi järgmisel talvel. Tean, et kohe hakkavad tulema vasturääkimised nagu mädad õunad õunapuude otsast, aga see ei muuda asja mitte sõrmeküüne väärtki.

Veel hullemad talmad olid nt 1939/1940 ja 1941/1942. hooajajal.

Ah et ei tule selliseid talvi, jah? Tulevad ikka. Muidu oleks nt ka Gröönimaa roheline saar, aga nüüd pole ta rohekine saar mitte teps.

Kuulsad kirdeväli ja loodeväli on olnud sajandeid tagasi avatud. Aga mitte igaveseks. KA praegune põrgusoojase rida pöördub jaheda suunas tagasi.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Vaadake mis tõusu on teinud Antartikat ümbritsev merejää tase.

Anonüümne ütles ...

Ei tea kust vaadata.

Anonüümne ütles ...

Ei tea kust vaadata.

Anonüümne ütles ...

Temperatuur võiks nüüd ruttu miinusesse tõmmata enne kui põllud paljaks "föönitatakse".

Anonüümne ütles ...

Värskete andmete kohaselt Virumaal homme täitsa tavaline tuuleke. Puhangud 11-12 m/s piires.

Anonüümne ütles ...

Staristik siin.
Kellegil see link juba ununenud.
nsidc.org/arcticseaicenews

Anonüümne ütles ...

12. märtsi paiku näib taas kevadiseks minevat.

Unknown ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Õnneks ei sula enne 12 midagi ära ka eriti. Saab veel talve nautida!

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas see Kaivo ja "unknown" on üks ja sama. Mõlemad olid aastaid kadunud ja nüüd tagasi mõlemad.

Kaivo Lõppe ütles ...

Ei ole samad. Mina esinen ainult oma nime alt.

Anonüümne ütles ...

Näärid algavad meil juba juunis...

Anonüümne ütles ...

ah 10 soojakraadi on leitsak ,seda kirjutab vist eskimo