Kommentaariumi viide
Hullumaja tõttu (õppetöö on faasis, kui kodutööde jms tähtajad on käes ja alanud eksamiperiood + prognoositellimuste suur hulk kapriisse ilma tõttu) ei olnudki lihtsalt aega tegeleda blogiga.
Nädal oli külm, lumine ja äikeseline, kaks videot tugevast lumesajust:
11. mai keskpäev
13. mai hommik
Suurimate räitsakate läbimõõt ulatus 7 cm-ni, mis võib Eesti uus rekord olla. Kirjanduse andmed on suurimate räitsakate osas siiski vastukäivad. Eesti kohta andmeid eriti ei ole, aga Euroopa kohta on teada, et suurimad räitsakad on registreeritud 10.01.1915 Berliinis, kui helveste läbimõõt ulatus 10 cm-ni, kuid on teateid ka sellistest juhtumitest: 1951. a Suurbritannias Berkhamstedis kuni 13 cm läbimõõduga ja 1888. a Shirenewtonis mõõtmetega 9,52x0,64 cm (ehk siis justkui lendtaldrik frisbi). Viimase kahe juhtumi täpsed kuupäevad pole teada.
Maailmarekordiks peetakse tavaliselt 28.01.1887 Fort Keogh, Montanas langenud gigantset helvest mõõtmetega 38x20 cm. Veel on mainitud suurima loodusliku räitsakana 1971. a Bratskis Siberis registreeritud hiidu mõõtmetega 20x30 cm.
Siiski, Eesti rekordiks võib vast pidada kunagist juhtumit Uuemõisas https://epl.delfi.ee/eesti/taevast-sadas-lumesiile?id=50916463, kuid kahjuks pole mõõtmed teada, on vaid võrdlus tennisepalliga. Kui suur on tennisepall? Kui vähemalt 7 cm, siis uut hiidräitsaka rekordit seekord ei tulnud, aga kui vähem, võis 11. mai uue rekordi tuua. Ka 13. mai hommik jahmatas hiidräitsakatega, kuid nende läbimõõt üle 5 cm siiski ei ulatunud.
Eestis võib rekordiliselt suuri räitsakaid näha kevadel alates märtsist (nt https://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid, pildil on helves laiali vajunud, nii et tegelikud mõõtmed õhus olles olid tõenäoliselt kompaktsemad), vähem tõenäoliselt talvel sulailmadega.
Hiidräitsakad tekivad ainult teatud tingimustel: mitme km paksune õhukiht peab olema veeaurust küllastunud ja võimalikult soe – lumesaju ajal siis ilmselt mitte kuigi palju üle 0 °C, sest muidu sulaks lumi ära. Soodsa asjaoluna on veel mainitud nõrka muutliku suunaga tuult, sest tormise ilmaga lõhuks tuul väga suured helbed väiksemateks. Kokkuvõttes peab rekordiliste helveste tekkimiseks olema mitme km paksune õhukiht, mis on võimalikult soe ja veeaurust küllastunud ja milles ei ole tugevat tuult. Senised vaatlused kinnitavad neid tingimusi. Kokkuvõte hiidhelveste tekketingimustest on https://www.theweatherprediction.com/habyhints/261/.
Sobivad tingimused sellisteks ülihiidhelvesteks on õhumassi piirialal ülipaksudes kihtsajupilvedes (11. mail) või rünksajupilvede puhul, mis on niikuinii väga suure veesisaldusega ja mitme km paksused (13. mai hommikul). Mitmel korral, kui on sääraseid räitsakaid sadanud, on pilvede all olnud väga madalad kihtpilved või isegi udu, mis näitab siis õhukihi veeaurust küllastatust.
Kokkuvõtlikult oli nädal märg ja väga külm. See hoidis vähemalt põuaohu eemale, kuigi looduse areng oli väga aeglane ja tekkis kuni 3-nädalane mahajäämus pikaajalisest keskmisest (vaatamata väga soojale varakevadele).
Maailmarekordiks peetakse tavaliselt 28.01.1887 Fort Keogh, Montanas langenud gigantset helvest mõõtmetega 38x20 cm. Veel on mainitud suurima loodusliku räitsakana 1971. a Bratskis Siberis registreeritud hiidu mõõtmetega 20x30 cm.
Siiski, Eesti rekordiks võib vast pidada kunagist juhtumit Uuemõisas https://epl.delfi.ee/eesti/taevast-sadas-lumesiile?id=50916463, kuid kahjuks pole mõõtmed teada, on vaid võrdlus tennisepalliga. Kui suur on tennisepall? Kui vähemalt 7 cm, siis uut hiidräitsaka rekordit seekord ei tulnud, aga kui vähem, võis 11. mai uue rekordi tuua. Ka 13. mai hommik jahmatas hiidräitsakatega, kuid nende läbimõõt üle 5 cm siiski ei ulatunud.
Eestis võib rekordiliselt suuri räitsakaid näha kevadel alates märtsist (nt https://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid, pildil on helves laiali vajunud, nii et tegelikud mõõtmed õhus olles olid tõenäoliselt kompaktsemad), vähem tõenäoliselt talvel sulailmadega.
Hiidräitsakad tekivad ainult teatud tingimustel: mitme km paksune õhukiht peab olema veeaurust küllastunud ja võimalikult soe – lumesaju ajal siis ilmselt mitte kuigi palju üle 0 °C, sest muidu sulaks lumi ära. Soodsa asjaoluna on veel mainitud nõrka muutliku suunaga tuult, sest tormise ilmaga lõhuks tuul väga suured helbed väiksemateks. Kokkuvõttes peab rekordiliste helveste tekkimiseks olema mitme km paksune õhukiht, mis on võimalikult soe ja veeaurust küllastunud ja milles ei ole tugevat tuult. Senised vaatlused kinnitavad neid tingimusi. Kokkuvõte hiidhelveste tekketingimustest on https://www.theweatherprediction.com/habyhints/261/.
Sobivad tingimused sellisteks ülihiidhelvesteks on õhumassi piirialal ülipaksudes kihtsajupilvedes (11. mail) või rünksajupilvede puhul, mis on niikuinii väga suure veesisaldusega ja mitme km paksused (13. mai hommikul). Mitmel korral, kui on sääraseid räitsakaid sadanud, on pilvede all olnud väga madalad kihtpilved või isegi udu, mis näitab siis õhukihi veeaurust küllastatust.
Kokkuvõtlikult oli nädal märg ja väga külm. See hoidis vähemalt põuaohu eemale, kuigi looduse areng oli väga aeglane ja tekkis kuni 3-nädalane mahajäämus pikaajalisest keskmisest (vaatamata väga soojale varakevadele).
95 kommentaari:
Kuni 24. maini tuleb öökülmi trotsida.
Kuna üks siin tõi talve lõpus huvitava näite, milline oleks tänavune suvi, kui talvekuude 2020 anomaaliad olnuks suvekuudel, siis panen siia ka ühe huvitava vastupidise võrdluse.
Juuni keskmine tuleks tänavu 9,8 kraadi,
juuli keskmine 10,8 kraadi,
augusti keskmine 10,1 kraadi.
Suvi 2020 keskmine tuleks seega 10,2 kraadi.
Kas ei või olla, et juuli-august tulevad kuivad?
Ilmateenistuse radar on uuenenud - ajalugu nüüd 6 tundi ja viimase 1,5 tunni ajasamm 5 minutit.
Edu koolis!
Kuidas kaitsmise värk edeneb?
3 tundi näitab minu arvuti ekraanil aga jah samm on tõesti 5.min. Oleks veel välgutabamused peal :)
Suurepärane uuendus on see 5 minutiline intervall radari osas. Võiks nüüd suvi ka äikeseline tulla, siis oleks mida jälgida.
Ikkagi inimtekkeline CO2 lisandumine atmosfääri on ainult killuke sellest mis loodus ise annab aga ikkagi öeldakse ,et inimese osa on liiast aga kes seda kindlaks teeb ?
https://www.drroyspencer.com/2020/05/why-the-current-economic-slowdown-wont-show-up-in-the-atmospheric-co2-record/
haha vaadake nüüd Gismeteo juuni prognoosi :D Ma ei usu, et see õige on, aga päris suur šokk oleks, kui peale hetkest oktoobri-sombu-ilma tulekski 28 kraadi ja kohe 2 nädalat järjest.
Aga ma arvan, et reaalsuses tuleb hoopis mingi 14-16 kraadi hoovihmaga, heal juhul 18-22 kraadi.
Gismeteo... Hahaha
Noh, juba saabki seda 5- minutilist radarit agaralt kasutada - Tallinna piires rünksajukate massareng käimas.
6 aastat tagasi, aastal 2014, saime uue maikuu soojarekordi ja ka siin Harjumaal oli 31,5 kraadi sooja ühes toomingate õitsemisega.
Täna aga oli tubli 20 kraadi külmem sellest.
Varsti saame sooja ka, juuni stabiilselt 30 kraadi.
Looda edasi. Varsti tõmmatakse prognoose tagasi.
Pigem jah stabiilne 10-15 kraadi.
No siis ju hullem seis kui 2017? Viljad valmivad jõuludeks! :)
Talve soojus ju alles pooleteise kuu ulatuses tasandatud. Teine samapalju veel.
Et talve soojust tasandada, peaks mai keskmine 4,6 kraadi normist jahedam tulema, juuni 6,6 kraadi jahedam ning juuli 6,2 kraadi jahedam.
Samas november oli ju 2 kraadi keskmisest soojem, seega august peaks ka 2 kraadi keskmisest külmem tulema. Ajaa, märts oli ju samuti 3,5 kraadi normist soojem, mistõttu tuleb seegi 3,5 kraadi keskmisest jahedama septembriga ära võrdsustada.
Paistab, et algamas on aegade kõige jahedam suvi... õigemini jätkub kevad, sest klimaatiline suvi(13 kraadine keskmine) ei paista tasandamise tõttu ju enam reaalne olevat.
Võib-olla tuleb hoopis tagasilöök praeguse jaheda mai eest ühe aegade kõige kuumema juuni näol nagu 1999. a.
Ahh, lõpetage see üks-ühele arvutamine ära. Ma olen nõus, et mingi iva selle tagasiarvutamise juures on ja seetõttu meil jäigi kevad vinduma ja kuuma suve vast ei tule. Olgu, isegi 14,x keskmisega suve pean tänavu võimalikuks.
Aga see 10,5 keskmisega juuli ei ole küll enam mingi realistlik ennustus. Võtke kasvõi 2007/2008 talv ja sellele järgnenud suvi. Tol hetkel oli see kümnendi kõige soojem talv, aga sellele ei järgnenud mingit rekordiliselt külma suve. Miks peaks nüüd?
20. mai 2020 14:02 kommentaar oli irooniaga.
Muidugi ei tule 10,5 kraadise keskmisega juulit ning vaevaltki rekordkülma suve.
To 14:02. ECWMF -i ülipikk prognoos näitabki ,et alles november tuleb normist selgelt soojem. :)
Mis neist Gismeteo ennustustest ikka ennast häirida lasta. Omad valemid kõigil arvutusteks. Mulle meeldivad nende 3 päeva prognoosid - vähemalt on eeldatavad tuule kiirused toodud koos puhangutega.
Pikaajalise prognoosi esitamine nõuab teist algoritmi, seal liialt muutujaid juba, et üheselt midagi ennustada saaks (ma võin sipelga pesa peal ka istuda ja siis muljetada)
Vist ei tasu jah üle 3 päeva midagi uskuda. Nüüd pühapäevaks-esmaspäevaks ennusatud vihmasadu ilmus ka alles täna prognoosidesse, enne seda polnud.
Inimestel lihtsalt hetkel huvi nii suur, et milline tuleb suvi peale sellist rekordsooja talve, sestap ongi huvi nii suur pikemaajaliste prognooside vastu.
Tegelikult midagi kindlat ei saa öelda, samas ilmatargad ja sünoptikud on vist nõus, et meil ikka umbes kuu aja jagu sooja ilma tuleb. Keegi aga ei tea, mis kuu see soojem tuleb. Ma ise pakuks, et juuni 2. pool ja juuli 1.pool tulevad soojad, siis läheb vihmaseks. Ning siis vast kuskil augusti lõpus tuleb veel nädala jagu sooja. (see augusti lõpu-septembri alguse soe tundub viimastel aastatel trendiks muutuvat)
Miks just juunis-juulis see aeg? Ma pigem pakuks juuli viimast dekaadi soojaks, mida möödunud aastakümnes näha oli.
Ma pakkusin CFSi mudeli põhjal. See näitab tänase seisuga juuni teises pooles meile kõrgrõhkkonda. Aga muidugi see ei pruugi täppi minna, ma ise ka mainisin, et mudelid pole ka väga usaldusväärsed. Statistika järgi on tõesti juuli lõpus kõige rohkem lootust soojale.
Accu suveprognoos on väljas. No ka pigem normilähedane suvi kui kuum. Samal ajal näiteks Ukrainas +40
Nii positiivset ennustust tänavuseks suveks poleks Accu'lt küll oodanud. Selgelt on ju kirjas, et meie piirkonnas tuleb terve suvi soojapoolne ja potentsiaalsete kuumalainetega ning pigem kuiv. Samuti hoiatatakse võimalike metsapõlengute eest.
Accuweather'i 2018, 2020 ja teiste aastate suveennustuste kaarte võrreldes tekib samuti tunne, et algav suvi tuleb kuum, vähemalt meie mõistes. Loodetavasti paneb Accu siis ka seekord täppi nagu kõik eelnevad suved.
Ma arvan ka ,et accu läheb päris täppi aga mitte Skandinaavia piirkonna osas. Leedu ehk saab ka oma kuuma kätte. Lätis, Eestis ja Skandinaavia riikides värviks ma kaardi selliseks nagu Inglismaal on.
Ah et miski on on KÕIK eelnenud suved täppi pannud! M klubi jätkub.
Muuseas, juuli läpp ei ole sugugi alati kõige soojem suve osa. Sageli on ka olnud, et selleks ajaks on suvi läbi.
Ma oleks ka pigem "Wet", "Cool", "Lack of heat" vms oodanud. Samas 2019 anti meile ka prognoosiks "Warm" ja no me teame milline juuli eelmine aasta oli.... Samas prognoos polnud ju vale, sest suvi tervikuna oli pigem soojapoolne, seda küll enamjaolt juuni arvelt. Ma arvan, et see 2020 "Warm" on siis samamoodi. Sobib ka kokku sünoptiku ja ilmatarkade jutuga, et mingi soe periood tuleb, aga mitte terveks suveks. Muidugi võib prognoos ka eksida ja meile tuleb pigem see Briti saartele ja Norrale ennustatud jahedam ilm.
Just, Brittidele ja Norrale levivad Aafrika kuumalained üle Prantsuse.
Pressivad vastukaaluks põhjast külma õhu meile laskuma.
Accu suveennustuse kaarti vaadates tasuks tähelepanu pöörata ka üldpildile, mitte ainult sellele, mis nime alla on väike Eesti maalitud.
Möödunud aasta kaardil ei jäänud "mild" meist kuigi kaugele, vaid ulatus üle Skandinaavia ja suures osas ka Soome, mistõttu võis arvata, et madalrõhkkõndade mõju jõuab ka meieni.
Tänavue kraadi osas on "periodically wet" märgitud Suurbritanniasse ja äärmisesse Skandinaavia lääneossa, samas kui "dry & hot" jookseb juba üle Kagu-Läti ning "warm" katab enamuses Põhja-Euroopast.
Võrreldes 2020 ja 2018 suveennustuste kaarte, siis võib näha üsna selget sarnasust, kusjuures tõenäosus kuumaks suveks võib tänavu veelgi suurem olla.
Samuti on kirjas: "Some of the most tranquil weather across the continent this summer is expected across Scandinavia and into the Baltic region."
Seega saab sajuse suve nimekirjast kohe maha tõmmata, mis oleks ka loogiline pärast niigi vettinud talve ja kevadet.
No ma olen juba mitu korda öelnud ,et statistik paneb ameti maha kui ei tule temperatuurilt keskmine või jahe ning sajune suvi.
Kuivapoolset suve ei ennusta mitte ainult Acccuweather, vaid ka Maalehe ilmatargad. Isiklikult arvan samuti, et tuleb kuiv suvi.
Isegi kui algav suvi kuum ei tule, siis Accu järgi peaks see soe kohe kindlasti olema. Samuti oli kirjas, et terve suvi läbi võib sooja oodata ning võimalikud on ka kuumalained, mistõttu peaks ka suve keskmine üsna kõrgeks jääma.
Kui Accu ennustus kokku võtta, siis võiks selle põhjal tänavuseks ehk 2013. a sarnast suve loota, mille suve keskmine oli 17,4 kraadi.
Accuweather'i suveennustused on üldselt ikka väga täpsed, loodetavasti ka seekord.
Suvi tuleb aeglaste loodevooludega, aga kuiv ja soojapoolne, sest soe kandub siia Taani kandis oleva kõrgrõhuala lääne- ja põhjaserva mööda. Sademeid sellise tsirkulatsioonitüübi puhul eriti oodata pole.
Et kas tuleb kuivapoolne või põuane? Siin tegelt suur vahe. 2015 oli ka kuivapoolne aga niiskust tuli ikkagi piisavalt tihedalt et taimedel puudust pold. Oli palju päikest see eest ja mõõdukalt soe. Tulemuseks rekordsaagid.
Oleneb kus. Sisemaal jah niiskust jagub, aga saartel ja rannikualadel tasub põuaks valmistuda.
24. mai varahonmikul peaks lõõmav päikesetõus tulema.
Võimalik ,et juba juuni alguses saame esimesed lõunatsüklonid alustuseks sajusele suvele. Nüüd maikuu poolel mõnes kohas enne kuu lõppu ei sajagi.
... et tuleb siis jälle selline suvi, kus Ida- ja Kagu-Eestis kõige halvem ilm.... kui rannikualadele rohkem põuda ja päikest lubatakse.
Sajune suvi ei näi mitte kuskilt otsast olevat tõenäoline eeloleval suvel pärast selliselt vettinud talve ja kevadet. Väga sooviks kuulda, mille alusel seda ennustatakse.
Accuweather'i prognoosi järgi, kelle suveennustused pidevalt täppi lähevad, on just Kagu-Eestis kõige suurem võimalus kuivaks ja kuumaks algaval suvel.
Mulluse suve keskmine Eestis oli 16,8 kraadi, mida ka Accuweather soojaks prognoosis hoolimata sellest, et võis oodata tsüklonite mõju, kuna "mild" ala ei jäänud meist kuigi kaugele.
Tänavuse aasta suveprognoos meie piirkonda on neil aga kaugelt parem sooja osas, sest terve Põhja-Euroopa jääb kindlalt "warm" alasse nagu 2018 ning "dry & hot" piir jookseb Kagu-Eestile väga lähedalt. Samuti ulatub "hot, servere T-storms" juba Läänemere lõunaossa.
Seega, kui möödunud aasta suvel jäime "mild" ja "warm" piiri lähedusse, siis tänavu suvel jääme "warm" ja "dry & hot" piiri äärde, mis on veelgi paljulubavam kuuma suve osas kui oli 2018. a.
Kui kaardi põhjal fantaseerimine välja jätta ja prognoosi ennast lugeda, siis näib ka selle järgi meil soe suvi tulevat, sest sooja ja kuiva ennustatakse terveks suveks võimalike kuumalainetega.
See annab ka alust arvata, et suve keskmine peaks 17 kraadi kohe kindlasti tulema.
Pikemad prognoosid kõrvale jätta, siis kas pühapäeval Harjumaa saab vihma või ei saa?
Lisan siia ka definitsioonid suve määratlemisel keskmise temperatuuri alusel.
Eesti pikaajaline suve keskmine on 16 kraadi(Tartu-Tõraveres ~16,5 kraadi).
Külm suvi - Eesti suve keskmine <=14,5°C
Jahe suvi - Eesti suve keskmine <15,5°C
Tavapärane suvi - Eesti suve keskmine 15,5... 16,5°C
Soe suvi - Eesti suve keskmine >16,5°C
Kuum suvi - Eesti suve keskmine >=17,5°C (Tartu-Tõraveres >=18°C)
13:03
Oleneb kus. Lääne-Harjumaa ilmselt saab. Ida pool mitte. Kindel on see, et sadu on pigem nõrk. (Alla 2 mm)
11:28 ja 11:31
Meenus kohe 2016 suvi. Siis oli ka lõunatsüklon suve märksõna. Seda liiki tsüklonid eriti loode-Eestit ei raatsi kasta, samas kaguosa sai äikest palju.
Seda jahedat või sajust suve ennustatakse peamiselt sooja talve põhjal. Arvatakse, et on mingi kindel soojavaru aasta peale, millest nüüd on juba suur osa ära kasutatud. Aga ma ei tea, millegipärast ei arvestata sellega, et meil kliima on viimasel aastakümnel kõvasti soojenenud ja seda just talvel. Tänavune talv oli ikkagi normis soojem, aga võib-olla meil pole see talve keskmine enam -3,5 kraadi vaid pigem -1,7 kraadi. Selle uue normiga võrreldes pole anomaalia nüüd ka nii tohutu suur.
Ma ei julgeks veel sooja või palavat suve ennustada, aga võttes arvesse AccuWeather'i prognoosi ja ke selle, et ECMWF on viimased 2 päeva juuli pikaajalises prognoosis sooja piiri Eestile lähemale nihutanud, siis on lootust, et saame sellise normaalse 16,2 kraadi kesmisega suve küll.
No nagu varem ütlesin kui soe suvi tuleb panen ameti maha. Samuti saab üks siin 100€ minult kui suve keskmine (Harkus) +17 või rohkem. Samuti ütlesin juba talvel ,et see on lõpu algus kui suvi kuumapoolne tuleb.(järgmiseks märgiks oleks viimasel juhul jäämere jää taseme langemine allapoole 2012 taseme).
Tartu-Tõravere mai keskmine on hetkeseisuga 7,9 kraadi(normist 3,6 kraadi madalam) täpselt nagu 1999. a. Loodetavasti tuleb siis ka tänavu sama võimas tagasilöök kuuma näol nagu tol korral.
Lähipäevad ju pigem upitavad keskmist ülespoole usinalt.
Tõepoolest, kui kõik temperatuurid tulevad nii nagu Weather.com-is prognoositud, siis tuleb Tartu-Tõravere keskmine umbes 10,3 kraadi. Mis on ikkagi umbes kraad madalam, kui selle jaama norm, aga pole enam nii suur anomaalia. Ehk tuleb mõni öö ikka natuke jahedam kui prognoosis.... ma ise pakuks, et mai keskmine jääb Tartus 9,8-10,1 kanti
Mitte mingit 10 kraadi ei tule. Kõige paremal juhul tõuseb keskmine 9-ni.
Ohoh. Rootsi tv-s oli euroopa ilmateade suveks ja Soome ennustavad 2010 või 2007 suvega sarnast olukorda. Lisas veel ,et pigem 2010 kui 2007 sarnane. Venemaal tekib mingil hetkel kuum kõrgrõhuala ja meie oleme just piiri peal. No saab seda imet näha.
Mis 2010 oli?
Juulis sai ainult keldris magada.
Homme peaks Tallinnas lõuna- ja kagutuule toel 19 kraadi sooja tulema, aga isiklikult arvan, et põhja- ja kirdetuul tuleb merebriisina jahutama.
Minu vaatluskogemuste põhjal peab põhituule keskmine kiirus 4 ja enam m/s olema, et merebriisist kindlalt üle olla. Homseks näidatakse Tallinnasse lõuna-kagutuult vaid 2,5 m/s.
Õigemini tänaseks, sest 23. kuupäev on juba käes.
2010. suvi võiks tänavu küll korduda, eriti veel pärast nii sooja talve. See oleks alles võimas!
2010 suve ei mäleta, aga 2018 küll, kumb peale jääb?
To 00:16 Nii ta ilmselt on ka ja Tallinnas piirdub näiteks +15-ga.
Selle Rootsi ilmateatega on nii ,et möödunud talveks tegid ka prognoosi ja täiesti puusse läks. Ütlesid ,et 19/20 talv tuleb külmem kui 18/19 talv ja läks vastupidi.
Tänane ilmselt toob üle pika aja taas 20 kraadi, kuigi prognoosid seda napilt ei näita.
Tallinnas nüüd ongi kirdetuul.
Gismeteo järgi on 9.-13. juuni oodata korralikku kuumalainet kuni 30 kraadise leitsakuga. Huvitav, kas see on märk lähenevast kuumast suvest...
Kuid jaanipäevaks lubab ikkagi sitta suusailma gismeteo järgi :D
Ma veel kuuma suve ei loodaks, aga ECMWF keeras jälle juuli soojemaks. See anomaalia on ikka ainult 0,5 kraadine, aga parem, kui see, et juuli seal külmema piiril oleks. Aga olukord on tõesti huvitavaks muutunud, eelmise nädala seisuga arvasin, et hea kui me kasvõi 2017 stiilis suve saaksime ja 14,x kraadi keskmisega suvi tundus täiesti võimalik. See variant pole endiselt välistatud, kuid viimaste päevade arenguid vaadates võib ka kuum juuli ja 17 kraadise keskmisega suvi võimalik olla.
Aa tahad minu 100€ unistada...
Gulismetoor.
Nonii, GFS mudel näitab kuumalaine algust juba 5. juuni paiku.
Mis homset ja ülehomset äikesevõimalust puudutab, siis võimalik on see eelkõige neis paigus, kus ilm on selge või vähese pilvsusega ning tuul on maa poolt.
Minu hinnangul on suurim äikeseoht homme saartel ja ülehomme Pärnumaal.
Kurjam, hakkabki see tuline põud ja sääseuputus peale.
Ning Euroopa mudel näitab kuumalaine algust juba 2. juunist alates.
ehh, minu pärast võiks see kuumalaine pigem juuliks jääda.... muidu läheb veel nii nagu eelmine aasta, et soe saab pärast jaanipäeva suuremas osas otsa.
Vaadates seda jugavoolu prognoosi, siis see kuumus peaks tulema sealt kagu poolelt ehk siis Kaspia Mere kandist või Kasashtanist. Samas sinna on veel aega (noh üle 5 kalendripäeva) ja ennustus võib vett vedama minna. Kui nii läheb, siis need tegelased, kes ennustasid, et see aasta +30 kraadi ei tule, söövad oma sõnu juba enne, kui kalendrisuvi on alanud Eestis.
Arktika jääkilp sulab sellises tempos, et tea, mis sellest septembrist alles veel on. Igal juhul see aasta on Põhja-Jäämeri navigeeritav, jälle.
Proff on rääkinud.
Äkki läheb hoopis nagu 1999. aastal. Mai oli ju sama külm siis.
Euroopa mudel näitab juba mitmendat jooksu järjest pikemalt kestva sooja saabumist ning ka rõhkkondade asetus vähemalt praegu küll jahedale suvele iseloomulik ei näi.
Jaheda suve korral mööduvad tsüklonid meist palju lähemalt läänest ja toovaid vaid lühiajalise sooja, aga praegune olukord meenutab vägagi Accuweather'i suveennustuse kaarti.
Loodetavasti jääb see ilmamuster püsima ka pikemaks ajaks.
Olen õues ootamas ülilõõmavat päikesetõusu. Pilvede asend vägagi soosib seda. Ainus nurjaja on Laadoga taha sukelduv pilvemass, mis päikese tõustes meie kohale levinud vööndit varjutama võib hakata.
Mõnusalt soe ka praegu veel.
Tõus oli vinge. Pilvemustrid tulid hästi välja. Ja huvitavalt muutis tuul suunda ka kella 04:45 ajal. Puhus nõrk kagutuul ja järsku tuli puhang edelast ja jäi 5 minutit sealt puhuma ning 10 min pärast kagu suund taastus.
Aa, vaatluskoht siis Kesk-Harjumaa.
@ 22. mai 2020 11:00 ja 24. mai 2020 01:19, 05:03, 05:04
Mille järgi sa sedasi ennustasid/teadsid, et tuleb selline päikesetõus?
Homme võiks siis Lääne- ja Edela-Eestis äikest tulla, kui tingimused tulevad sobilikud.
Nautisin viimaseid kolme tuulevaikset päeva. Tuli sooja ja õunapuud puhkesid ka õide. Loodus teeb nüüd tagasi mai algust.
Proff on rääkinud!
Tahate näha, et mida lähemale juuni jõuab, seda enam hakatakse ennustatavat kuuma kärpima.
Täna siis vihma ei saanud. Küsimus, millal järgmine 5+mm sadu tulemas on?
Harjumaal on selleks suvisel ajal kasinad võimalused. Äikesevihm tooks 5+ mm saju, aga äikest siin vähe viimastel aastatel.
Vaadates uusi ennustusi, siis enne juunit kindlasti Harjumaa sajuta, sest tuul on kogu aeg mere poolt. Neljapäevaks lubatavast sajust on suht riismed järel.
Täpsemalt rääkides, siis enne 8. juunit ilmselt sajuta valdaval Harjumaal.
Tundub, et hakkabki see jant peale, mida 24. mai 2020 22:27 kommentaaris mainisin. :(
Siin Tartus pole olukord ka kuigi parem. Tänasest +17 kraadist ja vihmast on saanud +21 kraadi ja vähene pilvisus. Hetkel on prognoosides veel sadu neljapäevaks ja nädalavahetuseks, aga sinna on veel piisavalt aega, et see võib vabalt ka ära kaduda.
11:09 kommentaarile, et ega meil siin Tartu kandis pole viimasel ajal ka palju äikest olnud. Tegelikult meil vist ongi rohkem äikest kuuma ilmaga, kui kagu/ida tuul puhub Peipsi kohal tekkinud äikesepilved siia. Või siis tuleb äike lõunatsükloniga. Need loodest tulevad madalrõhkkonnad toovad äikest pigem sinna Raplamaa kanti. Eriti see kevad on just Kesk-Eesti kõige rohkem äikest saanud ja meieni jõuavad ainult mõõdukad hoogsajud.
Mis kuuma prognoose puudutab, siis oleneb, mida ja millal vaadata. Ma vaatan näiteks CFSi nädala kaupa kaarte, mis näitavad rõhkkondade asetusi ja temperatuuri anomaaliad. Eilne jooks näitas pigem jahedat või keskmist juunit. Tänane prognoos keeras aga jälle kuumaks. Gismeteos endiselt see juuni alguse kuumalaine olemas. Samas on jah mõned mudelid/prognoosid, mis näitavad, et võimas kõrgrõhkkond jääb sinna UK kohale terveks suveks... mis muidugi tähendab, et meile laskub selle tagant jahedat õhku.... aga elame, näeme.
Esimene mürin sellel aastal siis lõpuks ka siin Kagu-Eestis ära kuuldud.
Vaatasin takka, et ca 20 pikselööki tuli Edele-Eestisse täna. Eeldasin eile, et veidi aktiivsem päev tuleb, aga noh nulli ka ei jäänud.
Vaatan prognoose, et neljapäeval on õhkõrn lootus kergeks vihmaks, aga kolmapäeval oleme targemad. Eriti ei panustaks sellele sajule või kui tuleb, siis see sajuhulk on marginaalne.
Proff on rääkinud!
to 25. mai 2020 13:24
millest selline teadmine, et alles 8jun Harjumaal sadu oodata?
GFSis polegi enam mingit kuumalainet. 7. juuni paiku on isegi lumeoht. :D
Ära sõnusin. Lõunane uuendus on kuum, aga siiski paar kraadi leebem mõne päeva tagusest + 7. juuni lörtsioht ka olemas veel.
Kuum tuleb ainult siis, kui Euroopa mudel seda näitab, mitte GFS.
Ja GFSi ennustatud suured külmad ka enamasti ei tule.... (Okei, see 11.mai külma sissetung tuli, aga kuskil jaanuaris ja veebruaris räägiti vahepeal -25 kraadi jõudmisest Eestisse, mis oli mõnes jooksus sees, aga seda teadagi ei juhtunud)
Postita kommentaar