27.1.20 Esmaspäev
Täna on olnud üsna rahulik ilm, kuid ida Eestis on õhutemperatuurid muutunud miinustele. Lisaks õhtul võivad teeolud muutuda libedaks 0 ringilise õhutemperatuuri tõttu, mis maapinnal võib tulla miinustes ja võib taaskord tekkida musta jääd jms.
28.1.20 Teisipäev
Öösel on peamiselt pilves ilm, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi ja kohati pole välistatud ka udu teke. Puhub lõuna ja edelatuul 4-11m/s, saartel puhanguti kuni 15m/s. Õhutemperatuur on -1...+4°C. Päeval on ilm pilves selginemistega, Lääne-Eestis sajab vihma, kuid võib sekka tulla ka lörtsi. Puhub lõuna ja kagutuul 5-10m/s, rannikualadel puhanguti kuni 15m/s. Õhutemperatuur päeval siiski tõuseb igal pool üle 0°C, jäädes vahemiku +1...+4°C.
29.1.20 Kolmapäev
Kolmapäeva öösel on samas ilm sademeterohke, paljudes kohtades sajab vihma ja võib sekka ka lörtsi tulla. Puhub kagutuul 4-10m/s ja rannikualadel puhanguti kuni 14m/s. Õhutemperatuur on öösel 0...3°C. Päeval on endiselt mitmel pool sademete rohke ilm, peamiselt vihma, aga kohati ka lörtsi. Tuul püsib kagust puhkudes 3-8m/s, rannikualadel puhanguti kuni 12m/s. Õhutemperatuur on +1...+4°C.
30.1.20 Neljapäev
Neljapäeva öösel on endiselt peamiselt pilves ilm, kuid kohati võib sadada vihma kui ka lörtsi. Puhub endiselt kagutuul 2-8m/s. Õhutemperatuur on -1...+3°C. Päeval on kohati pilves selginemistega, aga mitmel pool siiski sajab vihma ja lörtsi, õhtul võib Kirde-Eestis ka lund sekka tulla. Ilm on üsna tuulevaikne, kuna tuulekiirus jääb 1-6m/s vahemikku. Õhutemperatuur 0...+4°C, õhtul võib mitmel pool alla 0°C langeda.
31.1.20 Reede
Reede öösel on pilves selginemistega ilm, mitmel pool võib esineda vihma- ja lörtsihooge, kuid Ida-Eestis võib sadu tulla alla lumena. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6m/s. Õhutemperatuur on -3...+2°C. Päeval ilm on umbes samasugune, et kohati võib päikest esineda ja ka hoovihma kui ka hooglund esineda, lumetõenäosus on suurim Ida-Eestis. Õhtul tuul kagust tugevneb puhkudes 3-9m/s, Õhutemperatuur on 0...3°C.
1.2.20
Laupäeva öösel sajab lund ja lörtsi, aga päeval muutub see igal pool üle vihmaks. Öösel on veel kagutuul, kuid hommikul muutub tuulesuund tagasi edelasse. Õhutemperatuur on öösel -3...+3°C. Päeval on õhutemperatuur +1....+4°C. Seega lumi, mis maha tulla võib, see ka üsna kiirelt sulab ära hetkese prognoosimiste alusel.
2.2.20
Pühapäeval on öösel kui ka päeval oodata mitmel pool lörtsi kui ka vihmasadu, päeval peaks olema enamjaolt sademed ainult vihmana. Puhub mõõdukas lõuna tuul. Öösel on õhutemperatuur -1..+3°C. Päeval taaskord igal pool plussis, +1...+4°C.
Ka pärast seda nädalat on näha hilissügise või varakevade jätku, eks võtku kes kuidas soovib seda aastaaega nimetada.
130 kommentaari:
Varsti on üks tore kuupäev tulemas, 02.02.2020. :)
Järgmine taoline on alles 12.12.2121.
Külma veebruari puhul on lootust kuumalainetaga augustile, aga kuna dets. ja jaan. on soojad olnud, siis juuni ja juuli on kuumuse osas küll täielikult mahakandmisele läinud.
Proovisin ka kunagi sedasi suvesi prognoosida aga ühel hetkel see süsteem vedas alt ,et külm jaanuar = soe juuli või soe veebruar = külm august. Pigem üks kolmest suvekuust annab midagi ja ülejäänud kaks mahakandmisele. See soe suvekuu võib isegi mais ära tulla.
Praeguste prognooside järgi tuleb jaanuari keskmine Tartu-Tõravere jaamas vähemalt 2,4 kraadi, mis on normist 7 kraadi kõrgem. Aegade kõige soojem talv paistab tänavu sündima eelnimetatud jaamas juhul, kui veebruari keskmine ei jää alla -3,5 kraadi.
Nagu juba korduvalt kommenteeritud, hindaks aegrea põhjal miinuses veebruari 95% tõenäoliseks, mida on nüüd hakanud ka mudelid toetama.
Veebruari esimeses dekaadis saabuv külmalaine tundub praeguse seisuga juba üsna kindel, sest hiljutised väljundid paistavad küllaltki järjepidevad selles osas ning ka aega sinnani pole enam väga palju.
Siit ka moraal - olgu kasvõi kõik mudelid, ennustajad, prognoosid ja loodusmärgid päikese all ühel meelel selles, et Eestis saab detsembri algusest veebruari lõpuni läbi ilma ühegi külmalaineta, tõestab lõpuks ikkagi looduse tasakaal ja Eesti kõrge laiuskraad selle võimatust.
Külmalaineid juba on tegelikult olnud. 25. november, 28. detsember, 4. jaanuar.
November pole talvekuu ja ei puutu praegu asjasse, sest jutt oli detsembri algusest veebruari lõpuni. Samuti polnud 25. novembril ega ka mitte 28. detsembril kusagil Eestis -10 kraadigi, kuid tore on näha, et nii kõrgeid temperatuure külmalaineks peetakse. Nagu lõunamaal elaks juba.
Mis 4. jaanuari puudutab, siis kõige madalam ööpäeva temperatuur, mis Ilmateenistuse andmete järgi sellel kuupäeval mõõdeti, oli kõigest -1,2 kraadi. Paistab, et sellest aastast hakkame siis ka kergeid öökülmi külmalaineks pidama.
Kui aus olla, siis sooviks, et 95% pakkumine miinuses veebruaris osas, mis tehtud sai, läheks mööda, isegi kui see tähendaks loobumist edaspidistest pakkumistest, mis oleks kahtlemata väärt seda, arvestades nii enneolematult sooja ja erilist talve.
Loodetavasti läheb neil täppi, kes prognoosivad plusskraadist veebruari ja väidavad, et talve enam tulla ei saa, kuna päike käib üha kõrgemalt.
Võiks tulla ka aegade kõige soojem veebruar, siis oleks ikka täispakett. Ehk saaks seejärel pakkumiseameti maha panna. Suve tahaks siiski enne ära pakkuda juhul, kui tänavune talv jääb keskmise temperatuuri järgi ülisoojaks.
Jah ka need maalehe targad võiks ameti maha panna kes hiljemalt jaanuari keskpaigaks normaalset või isegi külma talve pakkusid. Mäletan ,et sügisepoole üks ennustas seapõrnadelt ,et talve õieti ei tulegi. Nagu veebruaris midagi oleks aga muidu mitte kui midagi. Siis kuu hiljem toodi uued põrnad mis näitasid vastupidist ja tark muutiski ka oma prodgnoosi vastupidiseks. Omaette olen mõelnud ,et äkki olid need hilisemad sead gripis ja lihtsalt kõik oli paistes ;)
Eestis on 2 aastaaega - raagus sügis ja lehtes sügis.
Tarkade klubi... Eks 1. maiks näe.
November just ongi talvekuud.
JAANUAR – näärikuu, helmekuu
VEEBRUAR – küünlakuu, tuisukuu, hundikuu, vastlakuu
MÄRTS – hangekuu, näljakuu, linnukuu, kehvakuu, paastukuu
APRILL – jürikuu, mahlakuu
MAI – lehekuu, õiekuu, meiukuu, nelipühi-kuu
JUUNI – jaanikuu, piimakuu, pärnakuu, suvekuu, õilmekuu
JUULI – heinakuu, koerakuu, mädakuu, karusekuu, jaagupikuu
AUGUST – lõikusekuu, põimukuu, rukkikuu, leivakuu, pärtlikuu
SEPTEMBER – sügisekuu, kanarbikukuu, mihklikuu
OKTOOBER – viinakuu, porikuu, kulukuu, rehekuu, vihmakuu
NOVEMBER – talvekuu, külmakuu, kosjakuu, hingekuu, tahmakuu, mardi- ja kadrikuu
DETSEMBER – jõulukuu, talvistepüha kuu
Hea meel tõdeda, et Kairo F>B grupp läheb järjest kohutavamaks rahva hulga poolest ja siit kommuunist ikka mingit infot veel saab.
Jüri ära külva paanikat Tartu maratoni korraldajatele. Veebruaris ikka lund näeb ja selliseid külmakraade ka ,et lund saab toota kui midagi ei saja. Polar vortex on nõrgenemas ja võib kuu keskpaiku isegi pöörduda seega ärge ähkige ja ohkige kui maraton ära jäetakse kuigi lumi on maas. +8 kraadi maratoni ajal - no vabandage aga unistage edasi.
Mismõttes pöörduda? Et läänevoolu asemel tuleb lõpuks ometi põhjavool?
November pole meteoroloogiline talvekuu.
Kl.11:32 -sele. Pidi hakkama see ringvool stratosfääris puhuma idast läände. Praegu veel tempokalt läänest itta. See idasuunaline vool pidi soodustama seda ,et madalad hakkavad meist lõunapoolt mööduma.
Gismeteo järgi algab veebruaris vist "päriskevad" 10 kraadise soojaga.
See gismeteo on sul homme või hiljemalt ülehomme talvisemal lainel. Ma luban sulle seda. Jäta mu komm meelde.
Tõesti vau, mis temperatuure näitab Gismeteo, samas Lääne-Euroopa on soe ja Läänemeri ka, siis miks mitte, et kuumad kevadised temperatuurid on juba veebruari keskel kohal.
Kui Tartu-Tõravere jaama veebruari keskmine ei jää alla -8 kraadi, siis tuleb tänavu eelnimetatud jaamas ülisoe talv, mis on praeguse seisuga väga tõenäoline.
Seetõttu teen juba järgmise pakkumise eelolevaks suveks, sest praeguste prognooside järgi paistab 7. jaanuaril tehtud pakkumine käesolevaks talveks täppi minevat.
Plusskraadise veebruari puhul võib aga suvepakkumise automaatselt maha kanda ning mitte seda tõsiselt võtta.
Nagu olen juba varasemalt väitnud, on Tartu-Tõravere 153 aasta pikkuses aegreas selge seos/seaduspära ülisooja talve ja ülisooja suve vahel keskmise temperatuuri osas.
Mitte kunagi pole ilmavaatluse ajaloo jooksul järgnenud ülisoojale talvele ülisoe suvi keskmise temperatuuri alusel.
Kõneall olevas jaamas hindan ülisoojaks talveks sellist talve, mille kolme talvekuu(detsember, jaanuar, veebruari) keskmine on -1,5 kraadi või sellest kõrgem ja ülisoojaks suveks sellist suve, mille kolme suvekuu(juuni, juuli, august) keskmine on vähemalt 18 kraadi või sellest kõrgem.
Ülisoojasid talvesid on Tartu-Tõravere jaamas selle definitsiooni järgi olnud kokku 10 korda(2007/2008, 1924/1925, 1960/1961, 1988/1989, 1991/1992, 2014/2015, 1974/1975, 1948/1949, 1992/1993, 1989/1990) ning ülisoojasid suvesid 9 korda(2010, 2011, 1999, 1939, 1936, 2002, 2018, 1868, 1972).
NB! Pakkumine puudutab ainult keskmisi õhutemperatuure, sest ametlikult määratakse aastaaeg soojaks või külmaks just selle põhjal. Kes väidab, et 2014. a suvi oli ülisoe pikkade kuumalainete tõttu ja niisamuti 1992. a suvi Eesti absoluutse kuumarekordi pärast, siis on see puht subjektiivne arvamus(mitteametlik).
Kuna ilmselt paljud peaksid keskmise temperatuuri järgi ülisoojaks suveks ja talveks veel mitmeid teisigi aastaid, mis on ka tõsi, olen siiski võtnud defineerimisel arvesse kõige ekstreemsemad temperatuurid ehk top 10, et saaks täppimineku tõenäosusprotsendi nii lakke viia kui vähegi võimalik.
Kui suvepakkumine mööda läheb, panen pakkumiseameti maha.
NB! Suvepakkumine saab olema kehtiv ainult sel juhul, kui tänavune talv tuleb ülisoe, st -1,5 kraadi või sellest kõrgema talvekuude(detsember, jaanuar veebruar) keskmisega. Samuti käivad mõlemad pakkumised ainult Tartu-Tõravere jaama kohta.
Pakkumine(hindaks seda 99% täpseks): Suvekuude(juuni, juuli, august) keskmine tuleb Tartu-Tõravere jaamas alla 18 kraadi, mistõttu on ülisoe suvi tänavu täielikult välistatud.
Aga loogiline ju ka 4.aastane rütm sel sajandil välistab sooja suve. Pigem sajune ja jahe või veel sajusem ja keskmise temperatuuriga.
Suve keskmine tuleb sinna 14,5...15 kraadi vahemikku.
Pakkumine, mis ei tugine MITTE millelegi, on 99% protsenti täpne????
Küll me oleme ikka endist heal arvamusel... Kas 109% polnuks parem pakkuda?
See siis ikka Eesti keskmisena.
Nüüd 3 päeva siis jaanuari keskmine saab natuke langeda, kuni kuu ära lõppeb.
Praegune kuu keskmine on +2,5 kraadi juures, aga enam pole isegi saarte rannikul nii soe.
@28. jaanuar 2020 23:08
On täiesti mõistetav, et pakkumises kirjeldatud suvi ärritab üles, eriti veel pärast niigi pikalt kestnud kehva suusakat, olles kuudeviisi igatsenud -40 kraadi saabumist põhjakaarde vaadates ja poolemeetriseid hangesid, kuid selle asemel näinud rohelisi põlde ning kuulnud kevadist linnulaulu.
Ent vaadakem asja ikka positiivsest küljest. Enam ei pea ju reisile raha kulutama, et kauneid palme imetleda, sest nüüd kasvavad need omaenda kodumaal. Lisaks hoiab tohutult kütte ja talveriiete pealt kokku ning jaanuaris saab suusatamise asemel jalgrattaga sõita ilma, et ainsa soovina pakase eest tuppa sooja saaks.
Muide, pakkumine tugineb 153 aasta pikkusel aegreal:)
Enamuses Eestis tundub järgnevate ööpäevade keskmine siiski plussi jäävat, seega erilist langust see kuutemperatuuris enam ei põhjusta.
Ilmateenistus ähvardab küll sajuga, aga arvan et mandril siin-seal pisut tibab, kuid üldiselt sajuta. Vaid saartel asjalikum sadu.
Sarnane nõrkade väheste sadudega ilm püsib kuni kuu lõpuni.
Suurem sadu tuleb ilmselt 2. veebruaril.
GFSi viimane uuendus on päris kevadiseks läinud. Algsest talvetulekust on riismed järgi 6. veebruari paiku korraks.
Ükski teadlane ei tea, mis ilm poole aasta pärast on. "Rahvalikud geeniused" muidugi arvavad teisiti.
Olen 28.01 kl.20:06 Gismeteo uuendas aga mitte talvisemaks. Kuramus kas ma pean tõesti homme mütsi likku panema ?! Kuidas on see võimalik ,et selline ilma lumeta talv muudkui aina jätkub ja jätkub. Mis siis järgmine talv ? Arktika sulab ka üles ? Kangesti tahaks näga globaalset jaanuari temperatuuri. No mõne päeva peab veel kannatama.
Ilmselt peagi uuendab see oma prognoosi talviseks tagasi, kuna selline tõenäoline totaalne möödapanek vast ei mõjuks mainele just kõige paremini.
Selline enneolematult soe ja ilma lumeta jätkuv talv veebruaris polegi usutavasti võimalik, seega tasuks oodata lähima kuu aja jooksul vähemalt nõrka külmalainet, mis veebruari keskmise alla nulli viiks ja ööpaeva minimaalse temperatuuri -10 kraadist madalamale langetaks. Võib arvata, et isegi -15 kraadi piiri kättesaamine pole mingi probleem.
2. veebruari öösel kell 2 tuleb padulaussadu.
Millest nii kindel arvamus?
Nüüd prognoosib siis ka lõpuks Ilmateenistus karge ilma saabumist järgmiseks nädalaks.
Seekord siis selline huvitav ajastus, et jaanuar jääb täpselt kahe suurema külmalaine vahele, mis kuu keskmisele hästi ei mõjuks: 28. detsembril olnu ja nüüd ilmselt 4. veebruarist tulev.
@ 29. jaanuar 2020 17:22
GFS näitab endiselt hoopis agarat soojatantsu alates 6. veebruarist.
@ 29. jaanuar 2020 13:45
Sest oleks vaja sajuta ilma sel hetkel, aga kuna Murphy seadus on ainus, mis kõigile kõikjal kehtib, siis arvata on et just siis ladistab.
Raske uskuda, et keegi GFS'i pikemaid väljavaateid siin veel tõsiselt võtab pärast selliseid möödapanekuid ja allakäinud mainet. Ainus positiivne asi, mis selle mudel juures veel on, on 2m temperatuuri ja labiilsuse atribuudid, mida tasub ka maksimaalselt ainult päev-paar ette vaadata.
Võimalikult täpse prognoosi saamiseks piisab vaid ühe järgneva jälgimisest - Ilmateenistus, Euroopa mudel või Yr.no. Kõige muu vaatamine on vaid tühi ajaraiskamine.
Nädala teine pool tuleb siiski mõni kraad soojem algsest prognoosist. Ehk Pühapäev on oodata isotermi max kuni 7,0°C. Muidugi vahepeal võib veel lund puistata mõnes Eestimaa paigas. Kuid Pühapäev on sademed ainult vihmana. Kogu Eesti Jaanuari keskmine tuleb midagi +3°C kanti.
Lisaks laupäeva päeval läheb soojaks ja pühapäev öökülma oodata ei ole.
Järgmine nädal võibki olla selle talve kõige jahedam periood ja siis kevad, eksole. Aitab juba väga pikast novembrist.
Pühapäev kirjutatakse lause sees väikeste tähtedega, Gert!
Ning aitab sellest "öökülma" jutust.
28. detsembril oli muidugi tõeliselt "suur külmalaine", koguni -6 oli ära! Nagu 1978. aastal, eks ole, ainult "kraadiklaasi oli 30 kraadi ülespoole keeratud...
"Öökülm" kestis muidugi ka päeval edasi, kuni õhtul jõudis jälle soojaks minema hakata.
https://maaleht.delfi.ee/uudised/ilmateadlane-juri-kamenik-unustage-ara-talve-seekord-ei-tulegi?id=88783329&com=1
Ka teine suur ilmateadlane ütleb, et talve enam ei saa tulla. Ju sai aru, et professor Keevallikul on alati õigus! Päike käib kõrgemalt, soojendab rohkem ja püsivat talve ei saa tulla.
Aga millegepärast euroopa mudel järgmine nädal juba üsna talvine. Ka Otepää MK saaks selle järgi ära pidada.
Pigem mitte. Lund selle külmaga ei ole ette näha. Põllumehed vist ka eriti ei rõõmusta, kui paljale maale -10 tuleb.
08:41. Ei taha solvata aga... Kinnisideed on mõnikord suisa meditsiiniline probleem. Muuidgi SAAB talv tulla, ka Jüri ei tea seda, vaid tegi ainult eelduse, mis ikkagi ei rajane faktidel, sest selliseid ei ole olemas. Keegi ei suuda siin täpne olla.
Ah jaa, püsiv talv ei saa muidugi tulla. Tsiteerin taas üht suurt ilmateadlast Ain Kallist: aprillis hiljemalt saab talv alati läbi.
Mis proua Keevallikusse puutub: inimene nagu ikka. Ma ei tea mitte ühtegi inimest, kellel on alati õigus. Ah jaa, Leninil vist oli...
Põllumehed. Seda on neil just vaja, et lumi sajaks külmunud maale. Kuni -10 sobib küll.
Kui sajab maha paks lumi külmumata maale, on just see pikemas paanis peaaegu sama kehv variant kui -20 -30 kraadine mitme-mitme-päevane pakane. Ahah jah, "öökülm" muidugi
...St, pakane lumeta maaga.
Kõige külmem (kui nii saab öelda -10 kraadi mitte saavutamisel) periood on seni olnud detsembri esimesed 2-3 päeva. Mingi lume moodi asi oli ka maas.
Põllumeestele oleks ideaalne jah kui kuni -10 tuleks, maa külmuks natukenegi ja siis võiks lumi tulla.
Väga tore lugeda, et lõpuks on saabuv külm ka siin blogis omaks võetud ja põhiteemaks on nüüd pakane.
Alates detsembrist olen siin pidevalt "spämminud", et see külmaperiood ei jäa tulemata, millest ei tahetud vist midagi kuulda, sest üksi prognoos päikese all seda ette ei näidanud.
Järgmise nädala külmalaine on ära, siis peale seda jätkuvalt kevad?
To 10:32 Kui lund ei tule saavad nad vähemalt lund toota kõige lühema raja jaoks. Esmaspäeva õhtul lumekahurid tööle !
Tundub jah, et ega see külmalaine tuleb sarnane detsembrialguse omaga, aint et seekord lund vähe või uldse mitte.
Harjumaal on selle talve paksim lumikate minu asukohas 7 cm ja see oli 3. detsembril. Ehk suure sooja "eelõhtul".
Detsembri algus polnud mingi külmalaine, lihtsalt veidi vähem soe. Siinsed kommenteerijad on vist paljud veel märgade kõrvatagustega ega tea, mis asi on külmalaine talvisel ajal.
Eks viimaste aastate soojad talved, eriti käesolev, on inimesed lihtsalt nii ära hellitanud, et kui tulebki natuke "öökülma", siis nimetatakse seda külmalaineks. Selle lahendaks ära 2009/2010 või 2010/2011 talve kordumine.
Need olid unelmate talved. Missest et 10 aastat möödas, mäletan endiselt, kuidas oma jooksurajal metsas pidin poolde reide ulatuvas lumes sumpama. :)
Unelmate aastad samuti. Pole mitte kunagi nii sügavat lund näinud kui tol korral. Ümber maja oli kõnnitee ning terve talv läbi seda lumest puhastades kuhjusid vallid nii kõrgeks, et esimese korruse akendest polnud võimalik oma aeda näha. Sai siis katuselt nendesse vallidesse hüpatud.
Euroopa mudeli viimase väljundi järgi jääb vist suurem külm õnneks ära. NAO indeks on ka taas korralikku tõusu prognoositud, mistõttu võib arvata, et soojamaraton jätkub pärast paari külma päeva.
Vaata parem AO indeksit. See ähvardab lausa lakke minna.
Väga hea, siis ei pea 1. märtsil avalikult vabandams, et olen julgenud plussis veebruari tulekut korrutada nagu papagoi. Ehk pääsen. :D
Ootaks ikka selle 1. märtsi ära. Karu on täies elujõus ega taha oma naha jagamisest veel midagi kuulda.
Homme on ilus aastapäev. 1. veebruaril sadas maha paks lumi ja talv jäi püsima.
Eh aastanumber ikka ka. See oli 1983. aasta.
Eh, järgmisel nädal tulev külmperiood on sulanud 4-5st päevast kokku kaheks nüüd. Nii palju siis 2019/20 aasta talvest.
Miks nii ? Ei tasu ainult ühte ilmakeskust vahtida. Ma ütlen ,et see 4 -5 päeva on täiesti jõus. (E - R peaks kerge miinus olema.)
Tänane päev siis otsustab, kas Tartu-Tõravere uueks aegade kõige soojemaks jaanuari keskmiseks jääb 2,6 või 2,5 kraadi.
Hetkene seis on küll nii piiri pealne - kui tänane ööpäeva keskmine tuleb 0,6 kraadi või vähem, siis jääb kuu keskmiseks 2,5 kraadi. Kui aga ööpäeva keskmiseks tuleb vähemalt 0,7 kraadi, siis jääb kuu keskmiseks 2,6 kraadi, mis on eelmisest jaanuari rekordist täpselt 2 kraadi soojem.
Ilmateenistuse viimase tunni andmetel on tänase ööpaeva keskmine Tartu-Tõravere jaamas 0,7 kraadi ja kuu keskmine 2,6 kraadi.
28.01 kl.20:44 vaata nüüd uuesti oma gismeteod. Su kevad on sealt kadunud.
Jah, aegreal põhinev pakkumine miinuses veebruari osas peab ju kuidagi täppi minema.
Gismeteo ainus vist, kes külma näitab hetkeseisuga?
Kuna nüüd selge, et tänavune jaanuar tuleb Tartu-Tõravere jaamas kõigi aegade kõige soojem 2,6 kraadiga, mis on eelmisest rekordist täpselt 2 kraadi kõrgem, siis lisasin selle juba aegritta ning tegin ka pildi graafikust.
Gismeteo järgi pidi aastavahetus tulema 40 kraadi külmem kui tegelikult oli.
Seega see uus külm kaob sealt ka varsti.
Täna kell 17 oli Tallinna kesklinnas Mauruse Pubi ees kuulda kuldnokka valjult laulmas. See oli alles kevadetunne.
Kuldnokk tuli pubist? Vahest oli see kuldnokk inimese kujuga.
Rääkides kevadekuulutajatest, siis minul oli juba 11. jaanuaril kolm uimasevõitu herilast(!) aknalaual toalillede otsas ukerdamas. Kust nad tuppa said - täielik müstika, aga seal nad igatahes olid. Elaks ma siis veel mõnes lobudikus puumajas, võiks aru saada - kes teab, kes seal kusagil seina sees talvitub ja mõnest praost tuppa eksib. Aga renoveeritud paneelmaja kolmandal korrusel? Ainuke variant, et tulid koos jõulukuusega, aga seegi oli väike, vaevalt üle meetri kõrgune, sai toodud mitte otse metsast vaid kodulähedase kaubanduskeskuse kuusemüügikohast 19. detsembril ja välja viidud 7. jaanuaril. Loogiliselt võttes oleks pidanud neid sumisejaid juba varem märkama.
Hm, herilasi hakkab alates kuskil juunis üksikuid näha olema, paksult on neid alles augustis.
31.01 kl.15:14 vastuseks ,et vist jah ainuke jaam mis suhteliselt külma kuu 2 poolt näitab. Teised pigem kevadisel lainel alates järgmise nädala reedest.
Mul saab igaltahel mõistus otsa kui veebruari keskmine ka selgelt plussi ronib. Seda ei näitaks ei ükski statistika või Kuu orbiit. Ka palju räägitud päikese aktiivsusmiinimum peaks vastupidist andma. Vahepeal oli siin üks tüüp oma grand solar minimumiga ja kohe kohe tulevast suurest külmast pidevalt rääkis. Nüüd vaikus. Midagi on kapitaalselt ....
Endalgi oli suureks imestuseks herilane mingil imekombel tuppa saanud, kuid see oli võrdlemisi väike, mis annab alust arvata, et juba käib paljunemine enneolematult sooja talve tõttu.
Jah, kui veebruar nüüd ka plussi jääks, siis ei peaks isegi +40 kraadi Eestis enam võimatuks.
Tänavune jaanuar võtab lihtsalt sõnatuks. Sellist hüpet aegreas polnud isegi 2010. a juulis.
Väga tahaks juba näha Ilmateenistuse jaanuari kokkuvõtet. Teen praegu kokkuvõtte möödunud kuu kohta Tartu-Tõravere jaama osas.
Jaanuari keskmiseks jäi 2,6 kraadi, mis on normist 7,2 kraadi kõrgem(võrdluseks 2010. a juuli, mis oli keskmisest täpselt 5 kraadi soojem) ning eelmisest rekordist täpselt 2 kraadi võrra kõrgem.
Nii suurt hüpet aegreas pole top 10 kõige soojema kuu keskmise temperatuuri osas olnud veel mitte üheski kuus.
Aegade kõige soojema jaanuari keskmine(2,6 kraadi) on nüüdsest kõrgem kui aegade kõige soojema veebruari keskmine(2,4 kraadi). Detsembri aegreas jääks tänavune jaanuar soojuselt 2. kohale 2015. a ees, mis oli 2,5 kraadi. Aegade kõige soojema detsembri keskmine on 3,2 kraadi, 2006. a.
Tänavune jaanuar oli ka soojem kui möödunud detsember(1,9 kraadi, aegreas 3.koht) ja peaaegu sama soe nagu november(2,8 kraadi).
Jaanuari minimaalseks temperatuuriks jäi kõigest -3,8 kraadi. Mitte ühelgi päeval polnud ei ööpäeva minimaalne ega ka ööpäeva keskmine temperatuur madalam kui tavapärane kuu keskmine(-4,6 kraadi). Tõenäoliselt oli tegu aegade kõige kõrgema jaanuari kuu minimaalse temperatuuriga.
On võimalik, et nii kõrget kuu minimaalset temperatuuri nagu tänavu jaanuaris pole olnud isegi detsembris ega veebruaris.
Kas see oli emaherilane? Igal suvel peab emaherilane üksinda pesa tegema hakkama ja siis aegapidi tulevad uued herilased.
Kahtlen, et see oli herilane. Mesilane oleks tõenäosem, kui kuskil taru kallal on olnud äsja miskit teha
Ei oska öelda, mis soost herilane oli.
Täiesti kindlasti oli herilane. Selge must-kolla triibuline.
@ 1. veebruar 2020 12:15
Kui jaanuari minimaalne oli -3,8 kraadi, on tegu ju ehtsa öökülmakesega. Isegi mõni september on kindlsti olnud kargema miinusega.
Just, sellepärast tänavune jaanuar sõnatuks võtabki.
Miks te siin levitate valeinfot. 11. jaanuari hommikul oli Põhja-Eestis mitmel pool hommikul -5...-7 kraadi külma.
Seega miinimum jaanuaris on ikka 7,x kraadi, mitte ainult 3koma midagi.
to: 1. veebruar 2020 16:59
Arvan, et eeskirjutaja rääkis kindlasti kohast (viited mõõtekohale olid mitmes kommentaaris olema), mitte kogu Eestist.
Seega olge asjaga kursis ning ärge levitage valeinfot korrektsele informatsioonile.
Jah, oli ju selgelt kirjas, et kokkuvõte käis Tartu-Tõravere jaama kohta.
Viimane GFS on tühistanud selle suure soojenemise. Midagi tuleb aga idapool võib lumi maha jäädagi.
Neljapäev või reede toob usutavasti ka -10...-12 kraadi ära. Oleneb, millal kõrgrõhuharja telgjoon Eestisse jõuab.
Enne seda on aga jälle mitu rõvetuulist päeva tulekul.
Praegu jah tundub, et igavene soojus polegi igavene, mingit hullul külma ei paista, kuid katkematu sula saab päris auklikuks löödud.
"Eks me näe", ütles pime ja jooksis peaga vastu puud...
Huvitav on see et ECWMF näitab nüüd seda mida GFS juba hommikul näitas.
Ilus küünlapäev. +6 ja kallab vihma. Siiski tundub tulevik mitte nii soe. Tegelikult võiks juba 2. märts olla. Külmi üllatusi oleks vähem oodata. Veel parem 2. aprill. Suve tegelikult ei oota, võimalikud kolepalavad ilm ei sobi kuidagi
Kujutage ette juba oktoobris alanud talve sagedaste tuiskude ja pakasekraadidega.
Tänane päev, küünlapaev, on siis tuntud kui talvepoolitaja. Sügistalve asemel võib siis rääkida kevadtalvest. Päike käib juba kõrgemalt, kuigi külmast veel jagu ei saa, kui külm on. Veebruaris esineb vahest ka nn märtsiilma: päeval sula, öösel külm.
AGA: talve võimalik algus alles veebruaris EI OLE kindlasti nähtus, mida ei saa juhtuda. Pigem vastupidi.
Jüri kirjutas Maalehes, et jaanuaris välja kujunev olukord ei katke edaspidi.
Olgu. Vaatame eelmist talve kasvõi. Jaanuar oli kenasti talve rütmis. Kuid kuhu see
"välja kujunenud olukord" siis korraga veebruaris kadus???
Selliseid näited on alates 1988. aastast terve trobikond. Nii nagu ka vastupidiseid, talve veebruaris saabumise näiteid on hulgi. Jah, mõnedel aastatel polegi talvest asja saanud, nt 1991/92, 2007/08. aastad.
Olen juba toonud näite 1. veebruarist 1983, rõhutades, et see EI OLE ainus näide talve saabumisest, kuid markantne.
Päev oli veel lumeta, mingi kirmetis siiski oli. Kus siis korraga õhtupoole kukkus lund sadama, idatuul ajas seda nii suurel hulgal vastu akent, et välja vaatamine muutus võimatuks. Nagu ka akna avamine. Peatselt mehed pidid labidatega välja tulema, et veidigi lumises kaoses korda luua. Lumi sulas jah ära, aga märtsis.
Peab tunnistama, et novembris, detsembris ja jaanuaris olid ka mõned lumega päevad, aga need ei kestnud pikalt.
GFS ikka seisukohal ,et homsest alates jääbki ütleme +1 ja -9 vahemikku pidama. Lundki saab tublisti. Tundub ,et Tartu maratoni saavad ikkagi ära pidada kui tühistamisega mitte kiirustada nagu MK etapiga tehti. Laupäevaks oleks kindlasti mingi lühema raja kaetud saanud. Hommme õhtust juba oleks saanud lund tootma hakata. Jüri meedias välja hõisatud +8 jääb unistuseks maratoni ajal. Rütm millest jüri rääkis homsest katkeb.
Võrdlemisi raske aru saada, kuidas ikka pannakse oma lootus GFS mudelile pärast selliseid möödapanekuid ja allakäinud mainet.
Juba viimase nädala jooksul on see korduvalt Euroopa mudeli sabas jooksnud, kuid millegipärast seda vist ei nähta.
Arusaadav, et see talv ja pakane tundub väljundites nii ahvatlev, aga kui 236855856 korda on sulle otse näkku valetatud, siis oleks aeg juba õppust võtta.
Rääkides veel herilastest, siis talvel nähtud elusad isendid on kindlasti emased. Nimelt elavad ületalve ainult viljastatud emased. Isased surevad varsti pärast paaritumist, töölised sügisel pärast pere lagunemist esimeste külmade saabudes septembris-oktoobris. Soojal sügisel olen mõnd veel novembri algul näinud. Emased hakkavad kevadel tegutsema ja pesapaika otsima harilikult kusagil mai keskel või külma kevade korral pisut hiljem. Siis on nad üsna uudishimulikud ja kolavad igal pool ringi, pea igal aastal satub mõni ka mulle rõdule, paaril korral on nad sinna isegi pesa ehitamist alustanud. Peale seda juuni-juuli on herilaste osas rahulikumad, siis neid väga palju märgata pole. Ja siis augusti lõpus on neid korraga kõik kohad täis. See ongi perede lagunemise aeg, emane lahkub selleks ajaks juba suureks kasvanud pesast ja asub talvitumispaika otsima. Omapäi jäänud töölised ei oska midagi tarka peale hakata, lendavad niisama ringi, söövad viljapuude alt maha kukkunud ja käärima läinud õunu, ploome ja pirne, jäävad käärimisel tekkinud alkoholi tõttu vindiseks ja muutuvad siis sarnaselt purjus inimesele tüütuks ja ka agressiivseks.
Miks Ilmateenistuse HIRLAM mudel õhutemperatuuri nii valesti näitab?
Aga vot seekord usun GFS sest ka statistika järgi pole võimalik ,et veebruar samasoe tuleks kui detsember või jaanuar. Pigem oleks usutav veebruari keskmiseks näiteks -2. Ja kui kunagi tahan veel Kuu orbiidi järgi prognoosida siis peab veebruari keskmine vähemalt -4 tulema
Minu teada lihtsalt pesa tegijast emaherilane lihtsalt kustub - elu saab otsa. Samas jätkub koorunud nn tavaherilasi üha rohkem, just augustis saab neid seetõttu palju ja on seetõttu tüütud ja neid jagub igale poole. Samas ega nad pesa maha jäta - proovigu mõni torkima minna, kiired jalad peavad olema, juba varem pea katmine ei oleks paha. Kuna aga lisa pole tulemas, saab herilaste nuhtlus septembri käigus otsa. Samas mesilastega võrreldes on herilased pesast eemal vähem agressiivsed nõelamise mõttes, sarnanedes ses osas pigem maamesilastega.
Nõelamine on ka erinev: herilase käest saab piraka valu, kuid see möödub suht kiiresti, mesilase torge aga annab kauem tunda, seda enam et astel jääb nõelatava sisse.
Jah, veebruari keskmine peaks tõepoolest alla nulli tulema, kuid ega see GFS'i täpsemaks ei tee. Pigem tuleb kuu jooksul uus külmaperiood peale Euroopa mudeli prognoositavat sooja. Ka NAO indeks toetab selgelt viimase mudeli väljundeid.
Huvitav, kas vapsiku ja maamesilase torge on valusam kui herilase ja mesilase oma suuruse tõttu. Isiklikult olen ainult viimastelt nõelata saanud.
Ma ka vaatan, et temperatuur on pidevalt madalam
Täna siis jälle udutab Harjumaal, viimane kord sel nädalal ehk!? :)
Harjumaal juba selgineb ja temp langeb
Öösel oli Harjumaal 6,x kraadi sooja. Ei mäletagi, et 2. veebruar nõnda soe olnud oleks.
Nagu ma arvasin see tulev külmenemine on sitke ja ECWMF kaldub juba GFS -i poole. Seega Tartu maraton toimub :)
Maamesilane torkab umbes sama "hästi", 1 juhus on, sattusin kogemata pesa juures küttepuudega toimetama. "Tavaherilaste" korral oli ehmatavaim juhus kunagi ammmu suvel heinu kokku pannes, kuskil maa peal oli pesa, korraga vägev valu jalas, arvasin et rästik nõelas (kogemus õnneks puudub), teatud kergendus oli kui avastasin, et oli herilane. Vapsikutel olla ka vägevam nõelamine, mürgipang ju suurem, isiklik praktika siiski puudub.
Maamesilane muidu täiesti ohutu, ei ründa ega tüüta su ümber magusalootuses, ilus neid vaadata, kui õite kallal toimetavad. Tegelikult ega kodumesilased ka ei kipu õite juures kallale, kuid rohkem ettevaatust on siiski vaja. Ohtlikud on just tarust välja lennanud isendid, kelle meepõis on tühi. Mingile lennuteele ette jäädes on kasulik seal mitte pikalt olla... Taru ees ei tasu muidugi üldse seista.
Väidetavalt mõned mesinikud on torgetega nii harjunud et ei panna torkimist tähelegi, kahtlane ja ebavajalik see muidugi on, sest nõelates levb mürgilõhn, mis ajab teised mesilased üha vihasemaks.
Meilaste jaoks pole see sugugi ka hea kui nii soe on. Talvekobar hajub rohkem laiali, külma tulek teeb palju pahandust.
Vanasti öeldi, et PLIRTS-PLÄRTS, KÄES ON MÄRTS, siis aastal 2020 öeldakse PLIRTS PLÄRTS, KÄES ON TALV.
Huvitav et kohe on 3. veebruar, aga ikka pole EMHI lehel jaanuari kuu kokkuvõtet.
Noh, pühapäev on tore päev. Kes see sel ajal midagi teeb...
Euroopa mudel on taas end sooja lainele lülitanud pärast 7. veebruari.
Tundub, et kõige parem mudel on ... ilm ise.
Kui ma õieti mäletan, siis aasta tagasi algas "lühiajaline sula", tegelikult sai talv läbi. Kuskil 2. dekaadi lõpus kadus ka lumikate.
See-eest näiteks 1986. aastal algasid talve kõige külmemad ilmad, 2. dekaadi lõpuni. Midagi eriti hullu polnud, normaalne veebruar. Teatud määral muidugi keskmisest külmema ilma tõid siis kõrgrõhkkonnad, aga miks ka mitte. Sulapäevi veebruaris polnud. Selles mõttes väga klassikaline talv, mis näitas, miks veebruari on peetud kõige külmemaks kuuks. Nimelt detsembrist veebruarini Põhja-Atlandi tsüklonite intensiivsus peaks aina vähenema.
Nii oligi: talvised ilmad koos lumikattega novembri lõpupoole algasid küll suhteliselt vara, kuid detsember oli väga heitlik: külmemad ilmad vaheldusid suladega, vastavalt ka lumi tuli ja läks.
20-nda detsembri õhtu oli ilus külm -11 kraadiga, kuid järgmise päeva õhtul algas sulaperiood: lumi kadus kohe (ei olnud just paks kate). Uuesti tuli talv ja lumi ööl vastu 27-ndat. Talv jäi siis püsima.
Ometi viskas jaanuar ka vimka: jälle oli just 20-nda kuupäeva õhtul külm ja selge, sedapuhku näitas -19 kraadi. Hommikuks aga olid jäälilled akendelt kadunud - külm oli ka kadunud. Päeval hakkas märga lund sadama, õhtupoole aga vihma. Kartsin tõsiselt, et jälle lumi sulab ära, oligi mitu päeva jälle sula, kuid siiski pidas lumikate vastu. 26-ndast hakkas jahenema, taas sadas märga lund. Lumi hakkas kokku veel järgmisel päeval, alles 28-ndal ei saanud enam lumemehi ehitada. Nii et läänetsüklonid tüütasid kokkuvõttes vähem kui detsembris.
Uus sula tuli märtsikuus, kohe kuu esimestel päevadel. Külma enam ei tulnud, lumikate sulas 2. dekaadi lõpuks. Kuskil 5-6 päeva enne seda olid kestnud "päeval sula, öösel külm" - tüüpi ilmad, enne seda oli sombune. Paneb isegi imestama, et lumi ikkagi nii kaua vastu pidas. Ju siis kraadid kuu esimeses pooles väga kõrgele ei tõusnud, vaat seda ma eriti ei jälginud.
Kas jutt on 1986/87 talvest või 1985/86 talvest ?
See oli 1985/86. aasta talv.
Järgmine oli teatavasti külma mõttes palju hullem. November oli väga soe, 1. lumi tuli vägeva põhjarajuga 2. detsembri õhtul. Juba järgmisel päeval tuli aga jälle 4-8 kraadi sooja. Külm ja püsiv lumi tulid detsembri keskel. Lumi püsis 1987. aastaa prillini. Kui 30. aprill ja 1. mai, maha arvata, oli kevad jahedapoolne, eriti mais, kus hakkas ka tihti sadama, taoline oli ka juuni. Juuli oli märksa kuivem, 3. dekaadil kuni 26-ni ka soe, aga 30 ligi ei läinud. August 1987 ei kõlvanud taas suvekuuga kuhugi, jahe ja vihmane üleni. Ega keegi ei arvanud eelnenu taustal, et, et korralikku talve ei tule, et üleüldse algab järsku siiani kehtiv jama, et enamus aastatest pole õiget talve.
1 ebatraditsiooniline asi siiski oli juba sel 1986/87 aasta külmal talvel: kui jaanuari oli ainult 2 sulapäeva, 24. ja 31. kuupev, siis enamus veebruri 2 esimesesr komandikust oli väga pehme, sageli isegi sulapoolne. Isegi Tartu maratoni osas hakkasid hirmud tekkima, siiski oli jaanuari lõpuks nii palju lund sadanud, et sai hakkama. Veebruari viimane nädal oli aga jälle korraliku, ligi -30 kraadise pakasega nagu oli jaanuari 1. pooles, siis oli ligi nädal aega -30, tihti alla sellegi. Läänemeri külmus peaaegu üleni, vaid pisike osa mere lõunaosas jäi vabaks.
Kesk-Euroopas nimelt oli ka pakane, kestis vist kauemgi kui meil.
Jaanuaripakane kestis 1987. aastal siiski märksa kauem kui nädal aega, alati lihtsalt polnud alla -30. Nii et ´+-30 mõttes absoluutvääruselt pani talv suvele pikalt ära.
Meenutaks ka 1988/89. talve. See algas ju imeilusti: küllaltki vara, novembri keskel tuli peaaegu püsiv lumi, kadripäeva paiku see korraks kadus, kuid kuu lõpus algasid tihedad lumesajud, need kestsid ka detsembri 1. nädalal. Siis hakkas sekka tulema ka (vihmaseid) sulapäevi, kuid kuu 1. poolel domineerisid talveilmad ja lundki sadas. Kuu keskpaigast hakkasid domineerima lühiajalised, kuid üha tihedamad ja võimsamad sulapäevad, külmaperioodid olid üha lühemad ja mitte enam lumised. Nii oli aastavahetuseks lumi juba üpris hõre. 1. ja 2. jaanuar oli viimane lühike külmaperiood selled reas, sealt edasi algas peaegu pidev sula kuni umbes 10. veebruarini, sealt edasi tuli paar lühikest külmaperioodi, kuu keskel korraks ka lumega. Edasi oli jälle soe, 1-3. aprillini sadas ka pisut lund, esimest korda peale 3 kuud oli temperatuur veidi ALLA keskmise. Selle "kompenseerimiseks" lõi peatselt kuu keskel juba üle 20 kraadi üle nulli. Puud muidugi enam ei suutnud vastu pidada ja hakkasid lehtima. Nägin´sihukest asja esimest korda. Tegelikult ei välista, et nt toomingad hakkasid juba enne aprilli pungi avama. Marjapõõsad tegid seda tõesti, aga ma olin kaval, ei nimetanud neid puudeks. Need on ju põõsad, eks ole?
Teeks ühe talvetropi veel. 1989/90.
Talv algas suhteliselt sarnaselt eelmisega: külmasid ilmu hakas viskama novembri keskelt (kuu algus oli väga soe, üle 10 kraadi). Siiski detsembri algul oli vähem lund kui aasta tagasi, 3-ndal oli see ka kadunud. Edasi oli jälle sarnane eelmise talvega, umbes paar nädalat oli ilus talvine ilm, lundki lisandus üsna hoogsalt. Paraku seekord pidas talveilm vähem aega vastu. 18-nda hommikul oli sula platsis, otsekohe hakkas lumi "vajuma". Mõne päevaga, pööripäevaks oli "plats puhas", 22-sel 3-8 kraadi sooja lubati, vist oli ka. Lund sel aastal enam ei sadanud.
Uus aasta algas halli ja lumetuna, siiski nädala lõpus tegi mõne päeva lumeta külma (ei midagi erilist), siis oli jälle soe. 19-nda paiku puhus kirdetuul ja mõningane lumi tuli ka. Seda taas vaid paariks päevaks. Sellest, mis edasi, on siin juttu olnud. Jaanuari lõpp oli väga soe, 26-NDAL JAANUARIL 1990 OLI 2005. AASTA JAANUARITORMI MÕÕDUS TORM, KA VEETASE KERKIS SAMASSE KOHTA!!! Oleme siin vaielnud 31. jaanuari kohta, no +13 oli võimatu minu sisukohalt. Veebruari 1. dekaad oli hall ja kuskil kuni 9 või 10 kraadi, kuu keskel oli mingi lumega periood, 19-ndast algas jälle laussula, edaspidi oli mõnel päeval kuni 11-12 üle nulli, oli nagu ka pigem hall. 27-NDAL VEEBRUARIL 1990 OLI TEINE 2005. AASTA JAANUARITORMI MÕÕTU TOM, VEETASE KERKIS JÄLLE SAMA KÕRGELE. Märtsi algus oli hall ja must/hall edasi, kuu keskel hakkas ka Päikest paistma, sooja tuli üha juurde, 18. ja 19. kuupäev oli kuni +16. Kuu lõpp oli pisut vähem "kuum" ja jälle hall. Soojapoolne oli ka aprill, kuni 20. paiku tuli Päike välja, ida poolt tuli sooja juurde, 8-9 päeva oli kuni 20 kraadi sooja. Ka vahtrad lõid juba 20. aprillil õitsema. Kuu lõpp oli veidi rohkem tavalise aprilli moodi, 3. mai virutas 1 kuuma päeva kuni 26-27 kraadini. Mai 2. pool oli vilu ja vihmane nagu ajal olema peaks.
Suvi ei olnud eriti soe, jahedam kui aasta tagasi, kõige kuumem oli kuskil 14-18. augusti paiku, 30 kraadi kanti võis küündida.
Nüüd ehk saadakse aru, et GFS'i ei saa usaldada. Lõpuks hakkas ikka see Euroopa mudelit imiteerima ning püsivast külmast pole selle väljundites enam ei jälgegi.
Jep. Seda 1995 aasta 26 jaanuari tormi mäletan siiani. Ainuke kord siin Tallinna külje all kui elekter oli 2 ööpäeva ära. Ei ole enne ega pärast nii pikalt ära olnud.
Vabandust 1990 ikka mõtlesin. Kus see 5 sinna sai
Paneme järgmise talve kah otsa. 1990/91 ja ka järgnenud suve..
November ja detsembri algus talve ei toonud. 14-ndal detsembril tuli lumeta maa kohale külmapoolne kõrgrõhuala, 16-nda hommikul oli -11 kraadi. Suhteliselt ideaalsed tingimised külmunud maale lume toomiseks. Paraku juba sama päeva õhtuks oli +1. Ilus lumesadu tervitas alles 21. detsembri hommikul, sadas pool päeva. Niimoodi vaikselt, ilusasti. Esialgu jäi lumi alles, tekkis lootus, et see jääbki püsima, tuul püsis lõunast ja kagust. Paraku jõulupühade lõppedes tuli jälle p.sk: lumi sulas veel enne aasta lõppu. Jaanuar 1991 algas jälle sopaselt. Erilisi külmalaineid ka polnud (vahel siiski nägi ka lund), kuni 31. jaanuari hommikul oli -15 kraadi. Päev või paar peale seda tuli ka lumi ning veebruari esimene pool oli ilus talveilm, parajalt külm, kuid ka mitte eriti hullusti.
Paraku peale veebruari keskpaika tuli sulatont tagasi ja umbes 22. veebruaril olid lumest jälle vaid riismed. Sedapuhku "megasoojaks" küll ei arenenud, kuid erilisi talviseid tagasilööke ka polnud enne aprilli keskpaika, kui oli paar-kolm päeva "-3 kuni +2", veidi lund riputas ka maha. Enne seda, kuskil 12-s ja 13-s april, virutas korraks kuni +21 kraadi. Kuigi kevade algus polnud siiski nii tormiline kui kahel eelmisel aastal, ometi võis 30.aprill märgata vähemalt alusmetsa lehtimise algust.
Mai oli pigem jahedapoolne, suvi ei kiirustanud ka juunis algama, juulis siiski oli suviseid ilmu, ka augusti algusse seda jagus ning oh üllatust, ka augusti viimastel päevadel oli südasuvine soojus, seda jätkus kuni 3. septembrini (kaasa arvatud).
Postita kommentaar