Esmaspäev 20.1.20
Sai juba mainitud, et hetkeilm on igal pool plussis. Täna õhutemperatuur tõuseb taaskord üle 5°C nagu kohati ka see eile tõusis. Muidugi vahemik on 2...5°C. Esineda võib kohati vihma ja lörtsisadu. Puhub lääne ja edelatuul 5-12m/s, rannikualadel puhanguti kuni 18m/s.
Teisipäev 21.1.20
Öösel on ilm vahelduva pilvisusega, Ida-Eestis võib ööhakul kohati veel vihma kui ka lörtsi alla sadada. Puhub edela ja läänetuul 5-11m/s, puhanguti kuni 15m/s, rannikualadel kuni 18m/s. Õhutemperatuur on 1...5°C. Päeval on samuti ilm pilves selginemistega, aga umbes keskpäeval hakkab mitmel pool vihma kallama taaskord nagu oavarrest. Puhub tugev läänetuul ja rannikualadel ulatuvad puhangud kuni 20m/s. Päeval on oodata sooja 4...8°C.
22.1.20 Kolmapäev
Kolmapäeva öösel samuti püsib muutliku pilvisusega ilm. Öösel sajab vihma, välistatud pole ka lörts Ida-Eestis. Puhub tugev lääne ja loodetuul, sisemaal ulatuvad puhangud 15m/s ja rannikualadel kuni 21m/s. Öine õhutemperatuur on -1...+4°C. Miinust on oodata idas. Ka päeval on muutliku pilvisusega ilm ja esineb hoogvihmu, kuid kohati võib ka lörtsi kui ka märga lund sadada. Endiselt puhub lääne ja loodetuul tugevalt, sisemaal on puhanguid kuni 15m/s ja rannikualadel kuni 24m/s. Päeval siiski õhutemperatuur tõuseb igal pool üle 0°C, jäädes vahemikku 0...4°C. Õhtul langeb mitmel pool alla 0°C.
23.1.20 Neljapäev
Neljapäeeva öösel vähese ja vahelduva pilvisusega öö Eestis. Seetõttu ka õhutemperatuur langeb kohati kuni -5°C sisemaal. Öö püsib tuuline, sisemaal on puhangud kuni 15m/s ja rannikualadel kuni 20m/s, mis hommikul hakkab vaikselt tagasi tõmbuma. Mandril on õhutemperatuur -5...0°C ja saartel ja kohati rannikualadel on õhutemperatuur 0...2°C. Päeval on samuti pilves selginemsitega ja olulise sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul 5-11m/s, rannikualadel puhanguti kuni 15m/s. Õhutemperatuur on -2...+4°C. Ida ja Kagu-Eestis on suurem tõenäosus, et päeval õhutemperatuur üle nulli ei tõuse, mujal võib üle 0°C tõusta, ja Lääne-Eestis ja saartel tõuseb kindlalt üle 0°C praeguseid prognoose arvestades. Kuid pärastlõunast hakkab taaskord tuul edelast puhuma ja võtab "tuure juurde", mis viib reede ööseks mitmel pool õhutemperatuuri üle 0°C. Idas jääb veel miinusesse.
24.1.20 Reede
Reedel hakkab taas madalrõhkkond meie ilma mõjutama edelatuule saatel. Öösel esineb sademeid vihma ja lörtsina, kohati sisemaal võib ka lumekruupe esineda. Öösel on õhutemperatuur -1...+4°C. Päeval edelatuul tugevneb veelgi ja kui esineb sademeid, siis need muutuvad päeva jooksul igal pool üle vihmaks. Päeval tuleb sooja 4..8°C vahel.
25.1.20 Laupäev
Laupäeva öösel esineb endiselt vihma, kohati võib ka lörtsi tulla. Tuul nõrgeneb ja pöördub Läände, kus puhub edasi mõõduka tugevusega. Õhutemperatuur on öösel -1...+4°C. Alla nulli langeb ainult idas. Päeval tõuseb igal pool taaskord üle 0°C Jäädes vahemiku 0...4°C
26.1.20 Pühapäev
Pühapäeva öösel muutub tuulesuund edelasse ja lõunasse, mis päeva jooksul muutuvad tugevaks. Peamiselt sademeid ööpäeva jooksul esineb vihmana, kuid kohati võib ka lörtsi sekka tulla. Õhutemperatuur öösel on -2..+3°C, päeval taaskord tõuseb igal pool üle 0°C, Päeval on oodata 1...5°C sooja.
Hetkel ka edasine sellest näitab sügiskevade jätkumist, kus valdavalt meil on Lõuna, Edela ja Lääne õhuvuul sisse, ja ilmad püsivad tuulsied ja kohati tormised, kus valdavalt jäävad meie ööpäeva õhutemperatuurid plussi, võimalik et tuleb üks mõõduajaloo soojemaid Jaanuare, muidugi hetkel on seda veel vara öelda, aga elame ja näeme. Suurlund vast näeme kevadel või alles järgmisel sügisel, elame ja näeme.
Esimesel pildil hetkeilm Pelgurannas.
122 kommentaari:
Tänavune talv on vähemalt hetkeseisuga kõige soojem ja lumevaesem siin Kagu-Eestis, mida kunagi näinud. Isegi -10 kraadi ega 5cm lund pole veel olnud, mis on enneolematu.
Praeguste prognooside põhjal on aegade kõige soojem jaanuar üsna tõenäoline. Väga võimalik, et käesoleva kuu keskmine jääb detsembri omast kõrgemaks.
Et Tartu-Tõravere jaamas aegade kõige soojem talv ei sünniks, peaks veebruari keskmine umbes -3 tulema, mis oleks praeguse looduse arengut arvestades täiesti uskumatu.
Hiljuti keegi veel küsis siin, et kuidas mõjuks tärkavale loodusele see, kui märtsi lõpus saabuks külmalaine -15 kraadiga vms. Võib-olla saamegi seda peagi näha.
Vastukaaluks olge valmis enneolematult külmaks suveks, mil juulis ei tule ühtegi üle +25 kraadist päeva.
Veebruar tuleb ka plussis keskmisega.
Millal see tuul ometi lõpeb. Täiesti kõrini sellest juba.
Kahjuks mitte niipea. Keskmiselt üle päeva on tuuline.
Harju maakonnas oli ilus päikeseline hommik ning terve päev oli kuiv ning soe. Jälle ei suudetud ennustada 8-9h ette.
"Anonüümne Anonüümne ütles ...
Homme päeval ärge ilusat ilma oodake, eriti Põhja-Eestis. Sooja õhumassi sissetungil pole mingi ime, kui Harju- ja Virumaal homme pärastlõunal vihmagi tuleb.
19. jaanuar 2020 23:59"
Seal ju öeldud kaudselt, et vihm pole kindel.
Sa ei saa öelda, et naine on pool rase. Kas on rase või pole. Sama on ilma ennustamisega, et pole vaja sinna kõike variante ning variatsioone toppida.
Harju maakonnas oli ilm väga ilus täna.
Oli jah ilus ja imestasin ka seda kommenteerijat kes juba ette kuulutas ,et pilves on. Ja see pole tal esimene kord.
Gert, Gert, Gert! Harjuta eesti keelt! USu, see on hea mõte.
Nojah, tegin ka S-iga trükivea, aga ma ei tunne sellest rõõmu.
Eile oli Harjumaal päris ilus ilm jah, alustasin ametlikult künnitöödega sel hooajal. Nagu kevad! Jääb meelde vähemalt, et jaanuari lõpus saab kevadkündi juba teha.
11. jaanuari ilmailuga ei andnud võrrelda eilne ilm. Kella 12:30-st oli nii pilves, et päike vaevu läbi paistis.
@ 20. jaanuar 2020 23:44
Ilm ja rasedus on väheke erinevad teemad. Samahästi võiks öelda, et poolkuud pole ka olemas, poolpilvisust ka mitte, jne.
Huvitav, millal viimati Eestis üldse ida- ja kagutuuled enamus territooriumist olid?
Kagutuul oli enamuse novembrisr. Segu lõunatuultega. Tulemuseks oli ikka ainult soojus.
Poolpilvisust pole olems??? Kas lp kommentaator on eluaeg keldris olnud?
Tore kuulda, et juba alustatakse künnitöödega, mis on kindlasti väärt ettevõtmine arvestades nii enneolematult sooja ja erilist jaanuari. Sai hiljuti ka artiklit loetud, kus kirjutati, kuidas olevat juba põllult köögivilju korjatud.
Tänavune jaanuar on Tartu-Tõravere aegreas eelmisest rekordist hetkeseisuga umbes 2 kraadi soojem, mis on nii erakordne, et hoolimata kliima soojenemisest ei pruugi nii sooja aasta esimest kuud sel sajandil enam korduda.
Võimalik, et käesoleval aastal saab rohelist loodust imetleda kuni 10 kuud, sest osas puud/põõsad juba lehtivad või hakkavad peatselt lehtima, mistõttu saab nüüd ka öelda, et piisava soojuse korral algab lehtimine juba jaanuaris.
Mõtled jaanuari või terve aasta lõikes ?
Hm. Metsiku lehtimise jaoks on ikka palju rohkem sooja vaja. Aga kui arvate, et jaaanuari-veebruari nimetus hirmutab lehed välja, see on iseasi.
Kui vaid valgust (päikest) rohkem oleks, siis miks mitte. Veebruar tuleb ka soe, plussis keskmisega, mis hoiab arengut käimas. Hukatuslik külm saabub praeguste märkide kohaselt aprillis.
Täna oli juba tõeline kevad(etunne), päike säras ja 6 kraadi sooja. Nii mõnus jalgrattasõidu ilm. :)
Päris täpselt ei saanud aru, mille kohta oli 21. jaanuar 2020 14:32 kommenteerija küsimus esitatud, mis puudab jaanuari või tervet aastat.
Jah, et kogu loodus roheliseks läheks oleks ilmselt tunduvalt kõrgemaid temperatuure vaja, kuid osaline lehtimine on aasta esimeses kuus siiski võimalik, mida tõestab ilmekalt tänavune jaanuar.
Võib-olla tõesti annaksid päikesepaistelised päevad looduse arengule veelgi hoogu juurde.
Kuna praeguste prognooside põhjal võib päris julgelt arvata, et jaanuari keskmine jääb plussi, siis 90% pakkumine aegrea põhjal miinuses veebruari osas on endiselt jõus, rekordsooja jaanuari puhul koguni 95%.
Aga kuidas lumega sellise veebruari puhul on? Külm paljale maale?
See jaanuari või terve aasta lõikes küsimus puudutas kl.12:32 kommentaari.
Päikespaistelised päevad EI ANNNA jaanuaris hoogu juurde. Maha võtavad. Sm "+6" võinuks kraadi käiku hoolikamalt jälgida. Päev on lühike. Päike madal ja ööd PIKAD.
Aafrika on endiselt Aafrikas, kuigi pigisid (Volt ja Bolt sokolaadijäätist meie buratinod siia siia igatsevad). Ju siis kingpooltest ei piisa.
Kusjures külm võib läbi aegade hullema kahju tuua, "laiutagu siis köster käsi", nagu Toots ütles.
17. jaanuari hommik, 2006. pilves, 2 kraadi sooja. Edasi, 18. jaanuari hommik, 2006. aastal. Selge, 27 kraadi külma. Kusjuures mitte eriti terane "külmapoisss", 5 järgmist päeva oli ka, aga miinimum mitte palju üle -30.
Mul on sellest rahvast väga kahju, kes säherdust asja ei usu, kui ormaase jaanuari ilm saabub. Saabumata see aga ei jää. Ei taha mõeldagi, mi saabub, kui -43 tuleb. Ka see ei jää saabumata.
Talv saabub mõne kuu pärast, aga siis enam alla -10 eriti ei lähegi, kuna päevad on niivõrd pikad.
Mai 2017 on vast lähiajaloo ehedaim näide ülihilisest talvest.
@ 20. jaanuar 2020 21:23
No pigem on koguaeg väga tuuline. Praegugi vähemasti siin Harjumaal tuulab hoolega.
Viimane tuulevaikus oli siin 10. jaanuar ja 11. jaanuari öö-hommik. Ehk siis, kui see paks udu kogu päeva oli.
Aga pärast seda on küll absoluutselt iga päev tuul ulgunud.
Udu ja tuul välistavadki teineteist.
1999. aasta 10-11. mai oli lähiajaloo viimane näide "ülihilisest talvest". Külm (kalendriaja kohta) püsis pea kogu maikuu, 3-4 nädalat, aga mais lihtsalt EI PÜSI lumi maas.
Tõsine viimatine hiline talv oli 22-30. aprillil 1988. Jah, 2007. aasta 30. apirilli õhtul ja ööl sadas ka lund, aga see kadus juba järgmisel päeval.
Sama, 1999. jaanuar, kuupäevaliseltki pea samal ajal kui praegu, oli jälle sopatalv. küll oli aga ilus järsku kogemata TV1-st vaadata ilmakaardi kirdenurka -37 kraadiga. See aga oli vaid pinnavirvendus, tegelik külm oli veegi mõnusam, liikudes aegapidi läände, kahjuks jäi suurem pakane Põhja-Skandinaaviasse kuni -50 kraadiga. Siiski, Eestisse tõi see ligi 2 kuud kestnud tavalise talveilma.
See rahva poolt kiidetud (nii oligi) ülisooja veebrariga 1990. aasta oli jaanuaris meist väga lähedal idas, kogu Venemaal, väga külm, siis ka ulatus isegi lääne pool Uuraleid põhja pool üle -50. Meile jagus sellest külmast siiski väga vähe, vaid 2 lühikest jahedusperioodi jaanuari 1. ja 2. dekaadi lõpus. ´
Tartus lumi maas! Väga vähe, kuid ikkagi!
Harjumaal endiselt täiskevad. Lund nägin viimati 6. jaanuaril.
Hiiumaal nägin ma viimati lund 2019 märtsis. Kergelt puistas lumekruupe ka 1. dets. 2019. ÖÖkülma on olnud oktoobrist alates umbes kuuel ööl.
Kui õigesti meeles, siis kuu järgi ennustaja olevat öelnud, et edaspidi järgivat statistikat, kui orbiit paika ei pea. Väga huvitav oleks kuulda, mida näitab statistika eeloleva veebruari osas.
Kuu järgi külmapoolne veebruar aga jah statistika järgi veebruari keskmine vahemikus 0 kuni -1. Saab näha kumb parem meetod.
Tartu-Tõravere 153 aasta pikkuse aegrea põhjal tundub samuti kõige tõenäolisem kerge miinusega veebruar, välistatud pole siiski ka külmapoolne, kuid absoluutselt mitte miski ei viita plusskraadisele keskmisele.
Ah ja ma oma 12:57 kommentaaris unustasin mainida ,et ma räägin koguaeg Harku keskmisest. Seega jah Tartus võib veidi madalam keskmine tulla aga ei pea (kui soe näiteks lõunast tuleb)
Soe, soe ja soe. Ilmselt ei saada ikkagi aru, KUI kiirelt saab soojale lõpp saabuda,
Suvel sai küll 30 kraadisest soojast kiirelt 15 kraadine...
29-30. juuli tõi tõesti kiirelt meeldiva jaheduse.
Ah et sel SAJANDIL võime veel suisa MITU KORDA loota -30 kraadile?
No mida kosta? Oleks hea seda rumalust 80 aastat hiljem lugeda, kui pole kellelgi meeles need kunagised olematud talved...
Reede, Jaanuar, jne... Ilusad nimed. Peavad olema nimed, kui on suurte tähtedega. Reede tuleb meelde küll Robinsoni loost. Aga kelle tuttav on nt. Jaanaur?
Jaanuar on Juuli peika.
August passiks paremini. Mai- mis temaga saab?
https://www.gismeteo.com/weather-rakvere-4070/10-days/
Kuidas arvutada välja selle rea keskmine temperatuur?
Siin Kagu-Eestis hetkel tõeline kevade tunne. Selge taevas, päike särab ja linnud laulavad.
Mai tema jääb vanatüdrukuks ja hakkab antidepressante võtma.
Harjumaal oli juba üle-eile täiskevade tunne. Siis oli lisaks 6 kraadi sooja enamus Eestist.
Jaanuari lõpu prognoositud külm jääb ära....ehk aegade soojeim jaanuar tulemas?
No krt, millal siis läheb miinusesse!?!?
Minu arvestuse järgi sa ei pea selle üle küll muretsema ,et kas tuleb aegade soojeim jaanuar või mitte. Pigem küsimus kui palju üle lööb senisest soojemast jaanuarist?
Üldiselt tundub, et megasoe hakkab asenduma "muidusoojaga". Lisaks on mõne päeva pärast päris korralik külm meile juba (esimest korda sel talvel) päris lähedal kirde pool, esialgu tundub siiski, et siia see siiski veel ei jõua.
1989. aastal viisid jaanari keskmise alla 1.ja 2. kuupäev (lumi oli peale detsembrilõpu sulasid veel alles, päris külmaks hakkas minema), vähemal määral ka 7. ja 8. jaanuar (oli vähemalt kerges miinuses, laiguti alles olevale lumele tuli veidi lisagi). Nii et eks näis, mis kuu lõpppedes on. Üllatused ei ole välistaud.
ECMWF'i järgi lähiajal sooja osas muutust näha pole ning keskmisest kuni üle 5 kraadi kõrgemaid temperatuure näitab see vähemalt veebruari keskpaigani.
GFS aravates lähiajal siiski, kuigi vaid veidi jaheneb. Veebruari kohta pole mõtet veel rääkima hakata.
Veebruaris tuleb ka kindlasti 8 kraadi sooja nagu nüüd kesktalvelgi olnud on.
Juuli tepmeratuuride saamiseks pange number 1 ette. Number 2 ettepanek ehk 28 kraadi ärge sel suvel lootkegi.
NOAA järgi mais ja juunis sooja küllaga aga jah juuli kohal on juba küsimärk.
Jah, täiesti usutav, et veebruaris tuleb +8 kraadi.
Juuli kuu keskmine 18 kraadi oleks igati suurepärane arvestades tänavust talve.
Sel suvel tõespoolest 28 kraadi lootma ei pea, sest see tuleb niiehknaa. Loota tasuks ikka 38 kraadi, mis ilmselt ka varsti sünnib, võimalik et juba eeloleval suvel.
Kas see on teismeliste foorum? "Tuleb kindlasti" jne... Õpetuseks ja teadmiseks: veebruar on samuti igati talvekuu, isegi aasta kõige külmem kuu keskmiselt.
Teatavasti on ka jaanuar igati talvekuu, aga ennäe, osad pärismaised puud on juba lehes, põllult korjatakse köögivilja ning alustatakse künnitöödega, linnud juba pesitsevad ja ilm on nagu aprillis...
Ok, "pärismaised puud" oli vist natuke liialdus, kui just sarapuu juba lehte pole jõudnud minna.
Talve enam tulla ei saa, päike hakkab üha kõrgemal käima ja jõuab varsti seniiti!
Kulla talveootajad! Lugege ometi, mida on öelda ekspertidel.
https://www.err.ee/319282/professor-selgitas-erakordsete-ilmaolude-tekkepohjust
See artikkel on tehtud 8. jaanuaril kui päike käib väga madalalt. Praegu käib päike kõrgemalt ja seega veebruaris külma ei saa enam tulla.
Lugege mida professor ütleb. Mina arvan et professor on tark ja usun teda. Ta on targem ja põhjalikum kui siinsed blogipidajad. Blogi tase on kahjuks alla käinud.
14:32
Mõtle loogiliselt. Jutt käis juuli päevaste näitude kohta. Või sa tõesti arvasid, et veebruari keskmiseks +8 luban? :D
Veame äkki 100 eurole kihla, et 38-t kraadi ega 35-tki sel suvel ei tule.
Väga loogiliselt mõtlen tõesti. Juuli päevased näidud 18 kraadi olid mõeldavad võib-olla 19. Sajandil. Praegu on 21. sajand ja uus reaalsus on see, et 28 kraadised päevased nàidud juulis on sama tavaline nagu päikesetõus. Vèebruaris +8 on siiski usutav.
Hiljuti väitis siin keegi, et käesoleval aastal ühtegi pàeva- ega kuurekordit ei tule. Pole kindel, kas tegu on sama kommenteerijaga, kes nüüd üle 28 kraadi suvel ei luba. Ja ennàe, alanud aasta esemene kuu on toonud juba nii päevarekordid ja toob ka kuurekordi.
Kuurekordit vast mitte. Ükski prognoos ei näita 10 kraadist sooja enam sel kuul. Jaanuari rekord on vist 10,1 kraadi kui meeles.
Keskmise temperatuuri osas tuleb kuurekord.
Aga karta on, et need jaanuari pÄevasoojarekordid on suve arvelt ja suvel paugub pakane öökülmade näol.
Oleks tore küll, kui praegune kift aastanumber uue jaanuari keskmise rekordi toob.
Mis muidu külmim juuli keskmine olnud on?
Jah, see on küll tõenäoline, et kuuma suve keskmise temperatuuri osas ei tule pärast ülisooja talve.
Küll aga pole veel kuulnud sellisest aastast, vähemalt sel sajandil või viimase 30-ne aasta jooksul, mil poleks suve jooksul Eestis 28 kraadi ära tulnud.
Tartu-Tõravere 153 aasta pikkuse aegrea külmim juuli keskmine oli 1878 ja 1902, mil mõõdeti 14,1 kraadi.
Veebruaris ei saa talve tulla??? Kilplase jutt. Seda on väga tihti juhtunud.
Isegi mais on lund olnud niipalju rohkem kui sel talvel kokku.
Isegi märts on olnud esimene TALVEKUU.
Miks on minu kommentaar kustutatud? Kuidas veebruaris siis saab talv tulla? Talv võib veebruaris olla kui enne on külm olnud. Praegu on soe olnud ja talve ei tule, sest päike käib üha kõrgemalt.
Tõestus sellele on siin artiklis viimases lõigus: https://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/
Ja ärge tulge mind alavääristama ega minu kommentaare kustutama selle eest et Keevallikut kiidan. Kõik siinsed kommenteerijad pole kokku saavutanud ka mitte nii palju kui Keevallik. Erinevalt mingist Gert Ekholmist või Kaivo Lõppest on tal erialane haridus ja väga palju publikatsioone. Praeguste blogi autorite tase on teha nädalaprognoosist copy-paste ja heal juhul paar sõna vahele pikkida.
Mina eelistaks näha paremat blogi kompetentse autori esitluses. Blogi algse autori asemel teeksin ettepaneku prof. Keevallikule siia kirjutama tulla, ta on kompetentsem kui vang Kaivo või mingi noormees, kes ortograafiast ei tea ööd ega mütsi.
Kui mu kommentaar kustutatakse, näitab see ainult blogi haledust. Ma ei solva kedagi vaid avaldan oma arvamust, mis on vaikselt liikunud juba ammu ilmaringkondades. See blogi pole enam see, mis 5-6 aastat tagasi.
Nii et veebruaris ei saa tal tulla? ???????
Toon MÕNE näite.
Akuraat 1. veebruaril 1983 saabus püsiv talv.
21. veebruaril 1988 saabus püsiv, üle kuu aja kestnud talv.
18. veebruaril 1993 saabus püsiv, poole märtsini kestnud talv.
1994. aasta 30. jaanuaril saabus püsiv talv ja täpselt 1. veebruaril lisandus pakane.
Samuti jaanuari vimastel päevadel 1999 saabus püsiv talv.
Veebruari teine pool 2002 oli talv.
23. jaanuaril 2007 algas veebruari lõpuni püsinud talv.
2012 vindus talve algus mööda jaanuari, veebruar oli kena talv.
2018 talviseim kuu oli veebruar.
Nagu öeldud, on isegi märtsis alles talv tulnud ja püsinud. Seda siiski harva.
Isegi aprillis saab kadunud talv end ilmutada.
Viidatud artikkel on enamjaolt ju elementaarne aabitsatõde.
Ning muidugi ei saa saabuda võiv pakane nii kaua kesta kui potsntsiaalselt võinuks kesta juhul, kui juba detsembris-jaanuaris või koguni novembris pakane saabunuks. Selle aja arvelt on muidugi võimalik külmaperiood lühem. Ega see ei tähenda, et külm veebruaris ja isegi hiljem tekkida ja püsida ei võiks. Päike hakkab muidugi kõrgemalt käima, aga veebruaris määravad ilma raudselt veel see, kuskohast on õhumass pärit. Paigal püsiv kõrgrõhkkond jahtub ka üha maha nagu suvel soojeneb.
Pr. Keevallik oleks siin tervitatud muidugi. Ka nt Ain Kallis võiks kaasa teha.
Väga pädevaid inimesi selles vallas tean veel mitmeid-mitmeid.
Väga eskstreemse juhtumina on isegi aprilli algul võimalik selge päev koos veidi alla 0-ga. Rääkimata pilves ilmast. Nii saaks talve aprili lõpuni vedada.
Aprilli miinimum on -23 millegagi, kuupäev oli vist 7. Kui huvi on, peilin ka aasta välja.
Märtsi miinimum on -35.
Veebruari oma aga ümmarguselt -40.
1978. Aga see-eest oli juulis ETV-s 7-osaline "Kolm rubiini". Mida ma siis ei vaadanud.
14.1 ei tundu eriti külmana. Juunis esineb tihti. Hullematki veel.
Muuseas, seniiti (90 kraadi horisondist) ei jõua Päike Eestis küll mitte kunagi. Suvise pööripäeva aegu on ainult ligikaudu 55 kraadi horisondist kõrgem tõelisel keskpäeval. Muuseas, tõeline keskpäev varieerub aasta lõikes umbes veerand tundi siia-sinna. Ka kell 12 (eeldame siis praegu kehtivat ehk vööndiaega) ei ole isegi nn. keskmine keskpäev, mille ümber tõeline keskpäev siis varieerub, see tuleb ka veidi hiljem ja oleneb asukohast: Tartus kell 12.13, Kuressaares koguni kell 12.30. Suveajal tuleb kõigele tund juurde liita.
Näiteks veebruari keskpaiku on Kuressaares tõeline keskpäev ligikaudu kell 12.44, novembri algul aga kell 12.14.
Tartu juhul on tõeline keskpäev veebruari keskel kell 12.27, novembri algul aga kell 11.57!
Muide, me asume 2. ajavööndis. Läänepoolne piir läheb läbi Kuressaare ja idapoolne läbi Moskva!
Nii et väga teoreetiliselt peaks Saarema läänepoolne osa jääma 1. ajavööndisse ja Moskva idaosa 3. ajavööndisse. Nii siiski praktikas ei tehta. 2. ajavööndit "nihutatakse" Moskvast ida poole ja Kuressaarest lääne poole.
Üle Venemaa piiri itta minnes me peame siiski kellasid talvel koguni 2 tundi, suvel 1 tunni ette keerama. Kui ma ei eksi, siis Putin pani paika nn "dekreediaja", mis on aastaringne ja vööndiajast 2 tundi ees. Venemaal on palju ajavööndeid, dekreediaeg +2 tundi kehtib aga igal pool.
Keegi küsis siin hiljuti ida ja kagutuule kohta. Järgmisel nädalal on neid tuuli taas üle pika aja oodata.
Ka ilm mõneti jaheneb. Ei ole välistatud ka arktilise kõrgrõhkkonna läbimurre veebruari algul.
Homme õhtul taas pärlmutterpilvi näha, sest enne hilisõhtut ei tohiks pilve minna homme.
Pärlmutterpilvi? Helkivaid ööpilvi mõtled? Tead, need ei ole praegu levinud. Oota suve.
Muide, pilvisuse, eriti just pigem selgema ilma prognoos on talvel alati kõige kõvem pähkel. Ei tasu kindel olla.
14,1 kraadi külmima juuli kohta on üllatavalt kõrge keskmine. Eks sel aastal lüüakse see rekord alla. Sinna +13,7 kanti.
Tegelikult 1 vilu suvi kuluks ära kull. Peale 17-aastast vahet.
Gismeteo veebruari miinus asendunud nulliga.
Accu siiani kõige täpsemalt ette näinud seda sooja.
Kus ta siis on ? Accu näitas sügisel ju päris korralikku talve ?
Olen endiselt seisukohal, et veebruari keskmine tuleb ka plussis.
Räägi 1. märtsil uuesti.
Täpselt. Kl.11:05 komment. Loodan ,et 1.märtsil vabandad siin.
Väga sooviks kuulda, mille alusel ollakse seisukohal, et veebruar tuleb plussis.
Kuna nüüd on üsna selge, et Tartu-Tõravere jaamas ning Eestis tervikuna tuleb jaanuar kõigi aegade kõige soojem, siis aegrea põhjal hindaks miinuses veebruari vähemalt 95% tõenäoliseks.
Seda järgnevatel põhjustel:
1. Mitte kordagi pole veel viimase 153 aasta jooksul esinenud talve eelnimetatud jaamas, mil kõik talvekuud oleks olnud plusskraadides.
2. Võttes arvesse aegade kõige soojema talve keskmist, milleks on 0,2 kraadi. Plusskraadise veebruari puhul, arvestades kõige vähemsoojemat stsenaariumi praeguste prognooside põhjal, kui detsemberi keskmiseks on 1,9 kraadi, jaanuari keskmiseks 2 kraadi ning veebruari keskmiseks 0,1 kraadi, tuleks talve keskmine 1,3 kraadi. Selline hüpe aegreas kolme kuu keskmisena on ebareaalne.
3. Aegade kõige soojem talv alles oli natuke rohkem kui vaid kümme aastat tagasi. Erakordselt soojade talvede kordumisperiood, mis aegreas selgelt esile tulevad, on olnud vähemalt 30 aastat.
Et tõeliselt mõista tänavuse talve erakordsust, kui veel veebruar ka plussis tuleks, siis toon võrdluseks näite, milline näeks praegu välja terve suvi juunist augustini, arvestades keskmiseid temperatuure ning mis kohale need aegreas paigutuvad - juuni oleks umbes sama soe nagu möödunud suvel, sellele järgneks kohe 2010. a juuli, millele omakorda järgeneks 2010. a august.
Arvan, et mitte ükski ilmahuviline ei usuks, et selline suvi reaalne oleks, mistõttu paneb imestama seisukohad tänavusest plusskraadisest veebruarist.
Ükski pikk prognoos ei suuda ette näha lühiajalisi külmalained, mis võivad kuu keskmise alla nulli viia nagu 2008. a jaanuaris. Ka ei garanteeri siiani kestnud soojus seda, et veebruar jätkub samal lained, ning kõige lõpuks võib iga kogenud ilmatark öelda, et igasugused loodusmärgid on praeguses soojenevas kliimas üha enam ebausaldusväärsed ja ebatäpsed.
Olen enne siin öelnud, et hetke või mineviku ilmasündmustel puudub igasugune seos sellega, milline ilm tuleb tulevikus. Üksikuid kokkulangevusi võib leida siit ja sealt aegreas, kuid sellest ei saa teha kindlaid järeldusi või töötavaid reegleid.
Hetkel paistab, et tuleb soe veebruar, sest Atlandi ookeanilt tulevad edela suunalised õhuvoolud jätkuvad veel nagu tuleks laudu Vändrast. Enamus ei suuda siin ennustada seda hetke, millal see suund katkeb või muutub.
Kindlasti ei tule see aasta nii kehv suvi nagu mõned siin ennustavad. Milline see täpselt tuleb, seda ei tea mitte keegi.
Kui hetke- või mineviku ilmasündmustel puudub igasugune seos sellega, milline ilm ootab tulevikus, siis poleks ka kohane öelda, et veebruar jätkub soojana Atlandi ookeanilt tulevate edelasuunaliste õhuvoolude tõttu, kuna viimane on ju praegune ilmasündmus.
Kindlasti saab 153 aasta pikkuse aegrea põhjal piisavalt hea ülevaate sellest, millised keskmised on reaalsed ja millised mitte. Plusskraadine veebruar on preagust seisu arvestades väga ebatõenäoline.
Muide, aegade kõige soojem talv tuleks järgmise nädala prognooside põhjal Tartu-Tõravere jaamas tänavu isegi siis, kui veebruari keskmiseks temperatuuriks jääks -3 kraadi.
Talve ei saa ju enam tulla ja seega on veebruargi kindlalt plussis. Pisike lühiajaline külmalaine on võimalik, aga päike käib üha kõrgemalt ning ilm soojeneb.
https://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/ - see uudis ilmus TTÜ, mis on üks eesti parimaid ülikoole, kodulehel. Aasta oli teine, aga kuupäev oli 8. jaanuar. Üheski professor Keevalliku väites pole kindlasti põhjust kahelda.
Ma küsin siinsetelt seletajatelt. Mis haridus teil on? Millised saavutused teil on? Professor Keevalliku teadussaavutusi teavad kõik, siinsete anonüümsete kommentaatorite saavutusi ma ei tea. Keegi ei tea. Ilmselt neid suurt polegi. Samuti nagu blogi kirjutajal. Ahjaa, eelmise kirjutaja saavutus oli korduvalt inimeste petmine, mille eest saab nüüd Rootsi kardinate taga järele mõelda.
Homme viimane vastikult tuuline päev, siis võib hea õnne korral nädal jutti suht nõrga tuulega olla.
@ 25. jaanuar 2020 19:31
Sa Keevalliku sügav kummardaja oled ju ise samuti anonüümnse nime all siin. Seega sul ka saavutusi pole.
Norrakate järgi oli siis nüüd viimane päikeseline ilm pikaks ajaks ning edasi on "mõttetult pilves" ilm vähemalt 10 päeva.
Talv SAAB JU KÜLL VEEL tulla, mitu korda peab mõne pealuu sisse seda taguma. Minu 24-nda 20.07 näiteid lugesid? Ning Keevallik EI öelnud ka, et talv ei saa enam tulla, vaid seda, et tubli pool talve on möödas ning see aeg on külma suhtes maha magatud!.
Olen avaldanud päris mitmeid teadusartikieid, kõigis ülikooliastmetes õppinud, kui prof. Keevalliku pime austaja soovib teada.
Ses osas olen nõus, et eesti keelt vaid osaliselt kirjakeelena valdav noormees tuleks blogi autorina asendada.
Kirde poolt tungib külm kõrgrõhuala peale. Kuigi see on üsna nõrk kõrgrõhuala, sisaldab ta parajat külma ja selle mõjul hakkab nädala edenedes edela-läänetuul lõunase-kagusse-itta-kirdese-põhja pöörduma, sest uute ja senisest rahulikumate tsüklonite põhiosad võtavad aegapidi lõunapoolsemaid teid ette ja hakkavad tasapisi koonduma Eestist algul lääne, siis veidi lõuna poole, edasi ida poole. Sellega kaasneb muidugi ka see, et juba suisa igaveseks muutunud vihm muutub kuu viimastel päevadel lörtsiks ja siis pigem lumeks. Järgmised paar päeva on valdav siiski endine sügisilm, kuid Kirde-Eestis annab kirdepoolne külm rohkem tunda.
Praegu tundub, et ka uue kuu algus jätkab pigem jahedamal kursil, kuid seda saab hiljem kindlamalt ennustada.
Lund eriti ei tule, sest külmem ilm tähendab ka külma (väikest) sajuvõimalust.
Selle loogikaga oleks iga talv pea lumevaba. Kui tsüklon on suisa siinsamas, küllap ikka sajab ka ja mitte sugugi just vihma.
Homme peaks kahe Eesti päev tulema.
GFS juba hakkab plussis veebruari kindlustama - kuu algus on juba kindlalt plussi arvutatud ja isegi 8 kraadist suuja näitab 3. veebruariks.
No pange keegi see põmmpea Keevalliku fänn paika. Mitu aastat juba mõminaräpib siin stiilis -peale jaanipäeva ei saa enam suve tulla, sest Päike langeb ja -peale jaanuari ei saa enam külma tulla, sest Päike tõuseb. Analüüsivõime ja jälgimise-geen vennal täiesti olematu. Rääkimata arusaamast inertsuse põhimõttest. Vahib Keevalliku suhu aga aru ei saa millestki !
Kas see on väga haruldane, kui jaanuari lõpus täiesti söödavad punased õunad puu otsas ripuvad?
Mingid sibulõunad jt talvised sordid võivad ehk isegi olla. Külm ja lumi pole ju liiga teinud. Mõnikord muudel aastatel jäävad ka mõned eksamplarid puu otsa rippuma, kuid külm teeb oma töö ja söödavad need pole.
Või hoopis (siinse üldise igikestva roheluse hõiskamise foonil) - ega need äsjaküpsenud suislepad ole?
Hommikust. Kirde-Eestis siis "öökülm". Lepiks kokku selle mõiste jätmises suvepoolaastasse, vähemalt talvekuudest eemale.
Lepiks hoopis kokku, et kui kuudes on miinuspäevi vähem kui plussipäevi, siis võib neid miinuseid öökülmaks nimetada küll.
Veebruar tuleb ka öökülmadega, aga soe.
Ja märts?
Euroopa mudel juba näitabki 5. jaanuariks pakase õhumassi jõudmist siia, seega paistab, et 95% pakkumine miinuses veebruari osas läheb kümnesse.
Homme näitab siis kuuendaks, ülehomme seitsmendaks, jne. Ja nii ootama jäädes te selle plussis veebruari märkamatult kätte saategi.
Keegi siin varem hõiskas et 25 jaanuar pidavat -20 kraadise isoka tooma...Aga säh teile tegelikkust.
Ülikuum paugurodi! Rämetab täiega.
Narvas on lumi maas ja kraad miinuses kui mõni veel märganud pole.
Ega see veebruari ei sega. Isegi kui pakane tuleb (mida ei seda ega ka jätkuvat sula keegi ei suuda ennustada). Ikka kiretakse, et oi kui soe. Psühhiaatriine probleem.
Postita kommentaar